1.Jätta poolte 07.01.2026 ja 11.01.2026 esitatud dokumendid tähelepanuta.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista LexVel OÜ-lt K.S. kasuks välja 35 000 eurot.
4.Jätta menetluskulud LexVel OÜ kanda.
5.Mõista LexVel OÜ-lt K.S. kasuks välja menetluskulud 1400 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. esitas LexVel OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 35 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2023 töövõtulepingu, mille p 10.1 kohaselt oli ehituse valmimise tähtaeg 01.12.2023. Ehitus lõppes ning ehitusega seonduv dokumentatsioon anti üle 10.07.2024. Viimaste tööde akt laekus 15.07.2024 ja seega on hagejal lepingu lisa 1 p 10.2 alusel õigus nõuda viiviseid vähemalt 222 päeva eest 507,91 eurot päevas, s.t 112 757 eurot. Kostja ei pidanud kinni tööde alustamisel esitatud ehitustööde ajagraafikust. Hagejal puudus võimalus mõjutada tööde valmimise viisi, ressurssi, kiirust ja järjekorda. Töövõtulepingu p 10.3 arvestades on hageja vähendanud nõuet ning soovib 35 000 euro välja mõistmist. Hageja leidis kostja väidete kohta, et krohvitööde valmimise hilinemine ei mõjutanud teiste ehitustööde teostamist (sisetööd, tehnosüsteemid, elektritööd). Pooled leppisid kokku üksnes krohvitööde hilinemises, mitte teiste tööde tähtaja ületamises. Seetõttu on hageja oma nõude summat vähendanud. Hageja ei olnud kontaktis tarnijate ega teenusepakkujatega ning sõltus selles osas kostja töökorraldusest. Lisaks tegi hageja osa töid omal kulul. Hageja tasus ehitustööde eest vastavalt hinnapakkumisele ja esitatud aktidele ning maksis ehitajatele töötasu, mille kostja jättis maksmata. Kostja nimetatud tasuta tehtud tööde maht ei kata ehitustööde tähtaja ületamisest tulenevat lepingulist leppetrahvi, s.h hagejale tekkinud lisakulusid. Kokku lepitud lisatööde maht oli väga väike ning kostja võttis lepingu sõlmimisel endale kohustuse teha lisatööd tasuta (lepingu p 6.3). Kostja ei avaldanud soovi töövõtulepingus kokku lepitud tähtaegu muuta ja leppetrahvi ning teisi punkte muuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on xxxxxxxx eramul krohvifassaad ja selle tegemiseks pidi ööpäeva keskmine õhutemperatuur olema vähemalt +5 kraadi. 2023. aasta oktoobris oli keskmine temperatuur +5,2 kraadi ja novembris +0,4 kraadi. Kuna hageja viitas rahaliste võimaluste piirangule, pakkus kostja variandi jätkata fassaaditöödega siis, kui ilmad lubavad. Samuti teatas hageja, et 2/5
soovib sisse kolida alles 2024. a mais. Pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja alustab fassaaditööde tegemisega 2024.a kevadel. Kostja on seda kirjalikult kinnitanud. Tööde teostamise tähtaega pikendasid kolmandate teenusepakkujate tarneaegade pikendused, hageja poolt lisatööde tellimine ja muudatused töömahus. 09.01.2024 ja 15.01.2024 esitas kostja üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve teostatud lepingujärgsete tööde eest. Hageja ei ole neid arveid tasunud. Kostja tegi üle läinud tähtaja heastamiseks töid, kus hageja tasus ainult kasutatud materjalide eest.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
3.Kohus pidas asjas 16.12.2025 kohtuistungi ning andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled esitasid 07.01.2026 ja 11.01.2026 sisulised seisukohad. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 329 lg 2 kohaselt pidid kõik avaldused olema kohtule esitatud seitse päeva enne istungit. Kuna kohus vaatas 16.12.2025 istungil asja sisuliselt läbi, eelmenetlus lõppes ning kohus läks otsust kuulutama, ei saanud menetlusosalised enam täiendavaid avaldusi esitada. Kohus jätab poolte 07.01.2026 ja 11.01.2026 esitatud dokumendid TsMS § 66 alusel tähelepanuta.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et pooled sõlmisid 13.03.2023 VÕS § 635 kohase töövõtulepingu. Kostja pidi lepingu kohaselt ehitama vastavalt hinnapakkumisele eramu aadressil xxxxxxxxx XXX (dtl 4-36). Lepingu p 10.1 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 01.12.2023 (dtl 7).
5.Hageja nõuab kostjalt 35 000 euro väljamõistmist, kuna kostja viivitas tööde üle andmisega. Hageja nõude aluseks on töövõtulepingu punkt 10.2: Kui tööd tähtaegselt valmis ei saa on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt viivist 0,2% tööde kogumaksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Sellega leppisid pooled kokku VÕS § 158 kohases leppetrahvis juhuks, kui tööd ei valmi tähtaegselt. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Isegi kui pooled on hüvitist nimetanud viiviseks, on sisuliselt tegemist ikkagi leppetrahviga.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi lepingu p 10.1 kohaselt ehitise üle andma hiljemalt 01.12.2023. Hageja väitel laekus viimaste tööde akt 15.07.2024 ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. 3/5
Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja alustab fassaaditööde tegemisega 2024. a kevadel (dtl 131 jj). Hageja oli kostja väitega nõus, aga täpsustas, et uut tähtaega ei lepitud kokku muude tööde tegemiseks. Hageja tõi välja, et viibisid ka sisetööd, tehnosüsteemid, elektritööd. Hageja esitas selle kinnituseks 19.12.2023 koostatud asjatundjate hinnangu, milles on välja toodud elamu valmidusastmeks umbes 75% (dtl 137-194). Hinnangu kohaselt tuleb muuhulgas veel teha siseviimistlustööd (sh pahteldus, värvimine, plaatimine, parketi paigaldus), siseuste paigaldus, sauna ehitustööd (viimistlus, lava ehitus, kerise paigaldus), elektritööd (pistikud ja lülitid) jms. Seega ei viivitanud kostja ainult fassaaditööde tegemisega. Kostja ei ole tõendanud, et pooled muutsid kokkuleppel kõigi tööde valmimise tähtaega. Leppetrahvi üks eesmärk on tagada, et lepingut täidetakse nõuetekohaselt. Teine eesmärk on tagada, et tellija saaks lepingus kokku lepitud kahjuhüvitise lepingu rikkumise puhuks. Hageja tõi näiteks välja, et tööde hilinemise tõttu ei olnud võimalik ehitustööde lõpptähtajaks küttesüsteemi sisse lülitada ning talle tekkisid kulud. Leppetrahv on mõeldud just selliste kulude hüvitamiseks ilma, et hageja peaks hakkama kulude tekkimist tõendama. See tähendab, et mistahes tööde tegemisega viivitamine toob kaasa leppetrahvi nõudmise õiguse.
7.Kostja teise vastuväite kohaselt takistas fassaaditööde tegemist liiga külm ilm. Seega tugineb kostja lepingu punktile 10.3: Tööde kestvus võib erakorraliselt pikeneda tööde teostamist häirivate ilmastikuolude korral (vihmasadu jms), töömahu suurenemise korral, sõltuvalt materjalide tarneaegadest ja teiste teenusepakkujate teenuse osutamise kiirusest. Kohus leiab, et nimetatud lepingu punkt ei vabasta kostjat leppetrahvi tasumise kohustusest. Kostja pidi hinnapakkumist ja tööde tegemise tähtaega kokku leppides arvestama, et oktoobri, novembri ja detsembri keskmine temperatuur võib Eestis takistada fassaaditööde tegemist. Lisaks ei ole selge, kuidas takistas välistemperatuur sisetööde tegemist. Kostja viitas sellele, et tööde teostamise tähtaega pikendasid kolmandate teenusepakkujate tarneaegade pikendused, aga kostja ei ole oma väidet kuidagi sisustanud ega tõendanud. Kostja ei ole ka tõendanud ega põhistanud, kuidas ja miks muutsid tööde valmimise aega hageja poolt võimalike lisatööde tellimine ja muudatused töömahus.
8.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja rikkus lepingus kokku lepitud tähtaega ning hagejal tekkis õigus nõuda leppetrahvi.
9.Kostja viited sellele, et hageja ei ole tasunud täies ulatuses 09.01.2024 ja 15.01.2024 arveid, ei ole asjakohased. Arvete esitamise ajaks oli hagejal leppetrahvi nõudeõigus juba tekkinud. Kostjal oli võimalik esitada menetlusse arvete tasumise nõue või vastav 4/5
tasaarvestusavaldus, kostja ei ole seda teinud. Kui kostja leiab, et tal on jätkuvalt nõue hageja vastu, on tal võimalik esitada eraldi hagi.
10.Lepingu p 10.2 kohaselt on leppetrahvi suuruseks 0,2% tööde kogumaksumusest päevas. Tööde lepingujärgne maksumus on 253 958 eurot ja leppetrahvi määr 507,91 eurot päevas. Hageja arvutuskäigu kohaselt on tal õigus nõuda leppetrahvi 112 757 eurot. Tööde valmimise tähtaeg oli 01.12.2023 ning hageja väitel esitas kostja viimaste tööde akti 15.07.2024. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 227 päeva eest kogusummas 115 295,57 eurot. Hageja on taotlenud 35 000 euro välja mõistmist. Hagejal ei ole kohustust nõuda kogu leppetrahvi summa tasumist, kohus rahuldab hageja nõude 35 000 euro ulatuses.
KOKKUVÕTE
Hageja nõuab leppetrahvi tasumist, kuna kostja hilines maja ehitustööde tegemisega. Tööd pidid valmima 01.12.2023, kostja esitas viimaste tööde akti 15.07.2024. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled pikendasid krohvimistööde tegemise tähtaega. Ülejäänud ehitustööde (s.h siseviimistlus, elektritööd jms) tähtaja pikendamist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei tõendanud, et tööde kestvus oleks erakorraliselt pikenenud mingi muu asjaolu tõttu. Kohus rahuldab hagi.
11.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 1400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest ning see kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.