O. I. hagi D. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõudes ning kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
7280 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O. I. (isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Severinas Jakubauskas (e-post: [email protected]) Kostja: D. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: P. L. (e-post: XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 15.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata O. I. hagiavaldus D. P. vastu.
2.Jätta menetluskulud O. I. kanda.
3.Määrata kindlaks D. P. menetluskulud ning mõista O. I.lt D. P. kasuks välja menetluskulud summas 2400 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Määrata tsiviilasja nr 2-23-3720 tsiviilasja hinnaks 7280 eurot.
6.Välja mõista O. I.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 105 eurot.
7.Riigituludesse välja mõistetud summa 105 eurot tuleb O. I.l tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
8.Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb O. I.l tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõude aluseks olevad asjaolud
1.O. I. (hageja) esitas 08.03.2023 Harju Maakohtule hagi D. P. (kostja) vastu mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel hüvitamise ja viivise ning kahju tekitava käitumise lpetamise nõude seoses hageja kohta au teotavate väidete avaldamisega Facebooki grupis „Išju soveta“. Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 2023.aasta jaanuaris Facebooki grupis „Išju soveta“ järgmise sisuga kommentaarid: „Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga. Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate juuresolekul aga jälle ebaõnnestunult“.“ „Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid. Peksis personali. Hirmutas“ Hageja hinnangul riivas kostja hagi aluses nimetatud väidete avaldamisel hageja õigusi, millel ei saanud olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas hagejale sellega mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostja oli hagejast sellise kommentaari avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Hageja tunneb ennast endiselt halvasti ning hageja heaolu on tunduvalt häiritud. Hageja esitas kostjale kohtueelselt nõudekirja, millele kostja ei reageerinud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel, viivis kahju hüvitise nõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat eemaldama 2023.aasta alguses Facebooki grupis „Išju Soveta“ kostja avaldatud kommentaari eemaldamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.17.08.2023 seisukohas ei nõustunud hageja kostja kompromissettepanekuga, kuna see seisnes üksnes vaidlusaluse kommentaari kustutamises, kuid hageja on saanud mainekahju ning hageja on kandnud kulusid õigusabile. Hageja esitas omapoolse kompromissettepaneku.
3.Hageja ei nõustunud, et hageja nõue on aegunud, sest hageja kohta ebaõige väite avaldamine toimus 2023.aaasta alguses. See tähendab, et hagi esitamise ajaks ei saanud olla nõue aegunud. Hageja leidis lisaks, et kriminaalasjas esitatud väited ei oma antud asjas mingit tähtsust, sest kriminaalmenetlus lõpetati hageja süü puudumise tõttu. Kostja ei täpsustanud oma postituses, millal hageja teda lõi. Seega isegi, kui kostja tõenditega on tõendatud kostja löömine hageja poolt, on kostja väide hageja löömisest endiselt ebaõige, kuna kostja ei ole oma postituses täpsustanud löömise toimumise aega. 2 (10)
4.Hageja juhtis 22.04.2024 e-kirjas tähelepanu, et tunnistaja J. K. andis 15.04.2024 ütlusi andes valeütlusi. Kui inimene valetas Hosperi ahju kohta (selle ahjuga ei saa ette valmistada salateid, ahi on mõeldud steikide ja kala ettevalmistamiseks), siis ta järelikult valetab ka teiste asjaolude kohta.
5.Hageja menetluskulud olid kokku 4682,66 eurot, millest 560 eurot oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kostja vastuväited
6.Kostja vastas hagile 20.07.2023. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et avaldas vaid faktiväiteid mida oli ise vahetult kogenud või näinud. Kostja avaldas 15.04.2024 toimunud kohtuistungil vande all järgnevat: I. kutsus mind oma maja kõrvale Aserbaidžaan restorani, mis on Kadriorus. See on tema kodu lähedal ja seal sees on väga hea heliisolatsiooniga kelder, kus keegi ei kuule hääli, mis sealt tulevad. I. veebruari keskpaigas või märts alguses oli purjus. Ta ütles, et ma pean täitma ta korralduse ja pean jälgima viina või piirituse saadetist, mis pidi tulema Valgevenest Tallinnasse. Kuid ma ütlesin talle, et ta peaks maksma mulle olemasoleva võlgnevuse. Siis ma ei olnud enam temaga töösuhetes. Mõistsin, et see oli ainuke viis saada tema käest raha, mille ta mulle võlgnes, aga see oli vale viis. Ma tahtsin saada oma raha ja siis öelda talle hüvasti. Siis, kui hakkasin tema käest raha küsima, olime temaga juba teistsugustes suhetes. Kui ma keeldusin ta korraldusi täitmast, siis ta tõstis käe ja lõi mind käega restorani keldris. Minu automaatne reaktsioon oli, et ma viskasin talle vastu õlu näkku. Peale seda hakkasin sealt ära põgenema, hageja on suur inimene ja teiseks ehmusin lihtsalt ära. Riias käisin siis, kui ma enam restoranis ei töötanud. Riias oli selline korralik inimene, kes küsis minult, kas ta tohib usaldada I. tolles operatsioonis, mida nad plaanivad teha. Sisuliselt oli mu ülesanne suhelda viisakalt ja rääkida normaalses keeles, et Tallinnas on normaalseid inimesi, kuna hageja vist ei osanud enam suhelda normaalselt või arvas, et ta näeb halvasti välja. Ma ei tea, ta lihtsalt andis need ülesanded mulle. Pidin kinnitama, et ta on usaldusväärne. Teiseks ma mõistsin, et hageja ei tahtnud jätta jälgi ja ei tahtnud suhelda otse telefonis. Ei tahtnud, et tema ja tolle astme vahel oleks seos. Tegemist oli minu arvates salaviinaga, sest hageja rääkis sellest mulle ja ka teistele minu juuresolekul. Vanalinnas toimunud ründe kohta avaldas kostja järgnevat: Märtsis sõitis ta minu majast mööda ja lasi kaks korda signaali ja ma näitasin talle vastutasuks keskmist sõrme. Hageja peitis kõik restorani varad ära. Öeldes, et tegi krüptorahakoti, kus oli raha, mis ma pidin välja võtma ja maksma töötajatele. See oli vale ja kelner helistas, et minuga kohtuda ja saada see asi selgeks. Peale seda kõnet sõitis välja hageja, siis tegin järelduse, et neil oli see kokku lepitud. O. väljus ja võttis kella käest ära, mis näitas, et ta valmistus kakluseks. Ta tuli mulle kallale ja ma siis otsustasin, et hakkan talle vastu. Ta lõi mind mitu korda. Need ei olnud tugevad löögid ja kui tal sai energia otsa, siis lõin teda jalaga keha keskmisesse piirkonda. Ta tegi selle kakluse käigus asjad katki ja siis kutsuti politsei. Kostja esitas kohtule lisaks kriminaalasjas nr XXX raames kogutud tõendid mh tunnistaja ülekuulamise protokolli (15.05.2018) milles tunnistaja O. L. selgitab, nad rääkisid mõned sekundid siis lõi O. I. D. P. rusikaga näkku. Täiendavalt esitas kostja ka kostja enda poolt 2018 aastal kriminaalasjas nr XXX raames antud selgitused, kuidas hageja kostjat korduvalt restoranis Faeton ründas. Seega on kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega mh kriminaalasjas nr XXX raames kogutud tõendid ja kostja vande alla antud ütlustega tõendanud, et hageja pakkus kostjale osaleda hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga millest keeldumise peale lõi hageja kostjat, mille peale kostja valas hagejale õlu näkku. Lisaks on kostja muu hulgas kriminaalasjas nr XXX raames kogutud tõenditega ja kostja vande alla antud ütlustega tõendanud vanalinnas toimunud hageja 3 (10)
vägivaldse rünnaku kostja vastu. Kriminaalasja raames 2018.aastal kannatanu ülekuulamise protokolli märgitud ütlused tõendavad, et tegemist on tõeste faktiväidetega. Kostja poolt avaldatu on kostja enda poolt vahetult kogetu ning kannatanut on hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneb vastutus. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 4 alusel, sest hageja oli vähemalt 2018. aastal teadlik kostja poolt kriminaalasja raames avaldatud ütlustest muu hulgas selle kohta, et kostja kallas hagejale õlut näkku, hageja ründas kostjat korduvalt, ähvardas ning hirmutas. Kui hageja leidis, et kostja faktiväited on valed, tulnuks tal esitada kahju hüvitamise nõue hiljemalt 2021.aastal. Kostja lisas, et Facebookist ei ole võimalik esitatud teabe alusel viidatud postitust leida. Facebooki grupp „Išju Soveta“ ei ole avatud grupp ning kostjale teadaolevalt ei ole võimalik grupis registreerimata isikul kommentaare lugeda. Seega ei ole võimalik hagiavaldusele tuginedes tuvastada hagis väidetud hageja õiguste rikkumist, st hageja kahju tekitavat tegevust. Hageja ei ole tõendanud, milliseid 2018.aastal esinevaid faktilisi asjaolusid tõendavad hageja esitatud tõendid (2022 e-kirjad ja Polar Kaup OÜ 2023.aasta laoseis), sest kostja selgitas istungil 2018.aastal toimunut, muu hulgas seda, kuidas hageja nõudis kostjalt 2018.aastal ebaseaduslikus tegevuses osalemist. Hageja taotluses tõendite kogumise raames Politsei-ja Piirivalveameti poolt 02.05.2024 esitatud videosalvestiste osas märkis kostja, et kostjale teadaolevalt on need videosalvestised tehtud O. L. poolt, kes tunnistajana on 15.08.2018 ülekuulamise protokolli kohaselt selgitanud, et filmis hageja ja kostja konflikti mobiiltelefoniga, kuid kaklust ei jõudnud filmida. Hageja ei ole ümber lükanud tunnistaja ja kostja poolt istungil avaldatud väiteid. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulud kokku 4320 eurot 11 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (km/ga) ja 20 tunni eest tunnihinnaga 150 eurot (km ei lisandu).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab hagi rahuldamata jätmist alljärgnevalt.
8.Kohus loeb tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas Facebooki grupis „Išju soveta“ hageja aadressil järgmise kommentaari „Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga. Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate juuresolekul aga jälle ebaõnnestunult“ ja „Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid. Peksis personali. Hirmutas“. (dtl 9-10).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja lõi kostjat, mille järel kostja valas hagejale õlu näkku, hageja tegeles Valgevene salaviinaga. Hageja oli kostjat rünnanud vanalinnas ka paar nädalat varem. Hageja peksis ja hirmutas personali. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel ka vaidlus, kas nõue on põhjendatud ja selle esitamiseks esines alus, s.t kostjalt tuleb hageja au teotava kommentaari avaldamise tõttu välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ja kas kostja peaks eemaldama postitatud kommentaari. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite.
10.Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude kolme aastast aegumistähtaega (TsÜS § 150 lg 1) tuleb hakata arvestama 2018.aasta kevadel kostja antud ütlustest teadasaamisest, sest kostja avaldas kommentaari kolmandatele isikutele 2023.aasta alguses ning avaldamise aja osas pooled ei vaidle. Seega leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud.
11.Hageja nõue on suunatud muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel 4 (10)
koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. VÕS § 1045 lg 4 p -ga 4 kaitstavateks isiklikeks õiguseks on VÕS § 1046 lg 1 järgi muu hulgas isiku au. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohase väärtushinnangu (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü.
12.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega au võib teotada kahel viisil: faktiväite (andmete) või väärtushinnangu (arvamuse) avaldamisega. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Avaldamine
13.Kohtu hinnangul on Facebooki keskkonnas „Išju soveta“ grupis kommentaaride esitamine avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Kostja on välja toonud, et nimetatud grupis saavad kommentaare lugeda vaid registreeritud kasutajad. Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Hoolimata sellest on tegemist kolmandatele isikutele kättesaadava infoga, mis nähtub ka hagiavaldusele lisatud kommentaariumi väljavõttest (dtl 9-10). Tegu
14.Esmalt on vaja anda hinnang, kas tegemist on hinnangu või faktiväitega sh kaudse faktiväitega. Kohtu hinnangul tuleb esitatud lauseid analüüsida eraldi, kuigi need on esitatud ühes kommentaaris. 13.1 Lause 1 – „Kuulake, ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga.“ Nimetatud lause võib jagada omakorda kolmeks – „ma valasin temale õlu näkku“, „ta andis mulle löögi“ ja „hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga“. Kohtu hinnangul väited „ma valasin temale õlu näkku“ ja „ta andis mulle löögi“ on faktiväited, sest nende tõesus või väärus on tõendatav. Avaldatu „hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga“ on mitte üksnes negatiivne, vaid sellest võib aru saada, et hageja tegeleb ebaseadusliku tegevusega (seotus Valgevene salaviinaga), mis on taunitav ja keelatud. Kohtupraktikas, sh erialakirjanduses on selgitatud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid, sh nagu „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, võivad need väljendid olla käsitletavad ka faktiväidetena sõltuvalt nende esitamise/avaldamise kontekstist ja samuti sellest, kellele väljendid adresseeritakse 5 (10)
(Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 780, p 3.3). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo nr 3-2-1-16105, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127, p 19 , nr 2-21-5449, p 11 jt). Kohus leiab, et kuigi väljend „hämarad mahhinatsioonid“ peegeldavad pigem isiku subjektiivset hinnangut mingitele tehingutele, kuid viide Valgevene salaviinale jätab mulje, et kostja teab hageja kohta otseseid fakte, mis seda tõendavad. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud osaga lausest on tegemist kaudse faktiväitega. Seega lauses 1 esitatud väited on faktiväited. 13.2 Lause 2 – „Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate juuresolekul aga jälle ebaõnnestunult“ Kohtu hinnangul on väite, et hageja ründas vanalinnas tunnistajate juuresolekul kostjat, puhul tegemist faktiväitega. Kas rünnak oli õnnestunud, on kostja väärtushinnang. 13.3 Lause 3 – „Jah ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid. Peksis personali. Hirmutas“ Väide personali peksmise ja hirmutamise kohta on faktiväide. Teo õigusvastasus
15.Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1046 ja 1047 järgi. Riigikohus on ts.asjas nr 2-21-5449 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväited, sh kaudsed faktiväited olid hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad. Väite au teotav iseloom
16.VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 787, II lõik). Kohtu hinnangul oli hageja suunal väidetel „hageja lõi kostjat“, „hageja seotus Valgevene salaviinaga“, „hageja ründas kostjat tunnistajate juuresolekul“ ja „hageja peksis ja hirmutas personali“ on au teotav iseloom. Kellegi löömine, ründamine ja hirmutamine ning salaviinaga tegelemine on Eesti kultuurikeskkonnas halvustava või negatiivse tähendusega, sest viitab selgelt isiku õigusvastasele tegevusele ja agressiivsele käitumisele. Selline väide võib kutsuda tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist „negatiivse hinnanguga“. Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul võib olla au teotav iseloom. Väidete tegelikkusele vastavus
17.Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo 6 (10)
nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamiskoormis.
18.Vaidlusaluses kommentaariumis kostja poolt avaldatust tuleneb, et hageja justkui lõi kostjat vähemalt korra ja veel korra ründas kostjat tunnistajate juuresolekul. Selle tõendamiseks esitas kostja kriminaalasja nr XXX raames tunnistaja O. L. 15.05.2018 (dtl 138-142) ja kostja 17.05.2018 (dtl 95-106) ärakuulamise protokollid. Ühtlasi andis kostja 15.04.2024 istungil vande all ütlusi. Kriminaalasjas nr XXX lõpetati menetlus 11.09.2019 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus, dtl 156-157). Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, puudub protokollidel mistahes kaal ja usaldusväärsus (dtl 154, p 4, 252, p 11). Esiteks, kriminaalmenetluse lõpetamise otsus on kriminaalmenetluslik otsustus ning üksnes asjaolu, et see lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, ei tähenda veel, et hageja ei võinud kostjale füüsilist valu löömise näol tekitada (nt Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 selgitanud, et karistusseadustiku § 121 kooseisu täidetavuse osas tuleb tuvastada kuivõrd reaalne oli sellise liigutusega kannatanule objektiivselt tõsiselt võetavalt valu tekitamine, mis on üheks koosseisuliseks tunnuseks). Kostja esitatud tõendid on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 tähendus. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab käesolevalt esitatud tõendeid kogumis.
19.Vaidlusaluses kommentaariumis avaldatu pinnalt on 08.05.2018 toimunud sündmus seotud kostja väidetega „Ta paar kuud tagasi korraldas rünnaku minu vastu vanalinnas tunnistajate juuresolekul aga jällegi ebaõnnestunult.“ „Jah, ta tõesti lasi käiku käed ja teised oma närtsinud organid.“ Kohtu hinnangul on tunnistaja O. L. 15.05.2018 (dtl 138-142) ja kostja 17.05.2018 (dtl 95-106) ärakuulamise protokolli ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule 02.05.2024 videosalvestistega (salvestistes on näha, et poolte vahel käib sõnaline äge vaidlus ning kehakeelest võib aru saada, et vestlus ei ole sõbralik) kogumis tõendatud, et poolte vahel oli 08.05.2018 konflikt ja välistatud ei ole, et pooled teineteist lõid ehk muu hulgas „hageja lasi käiku oma käed“. Rünnak võib olla ka sõnaline, mistõttu leiab kohus, et eeltooduga on tõendatud, et hageja ründas kostjat.
20.Kuigi kostja on vande all antud ütlustega soovinud tõendada, et hageja lõi teda, sest kostja keeldus osalemast Valgevene salaviinaga seotud tegevustes, mille järgselt kostja viskas hagejale õlu näkku ning samasisuline selgitus on ka antud kostja poolt 17.05.2018 protokollis, on hageja eitanud nimetatud sündmuse toimumist. Muid tõendeid 2018.aasta aprillis toimunud kohtumisest Köleri tn restoranis esitatud ei ole. Kuna poolte selgitused on vastuolulised, ei ole kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja lõi teda 2018.aasta aprillis, kostja viskas hagejale õlu näkku ja hageja on seotud hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga.
21.Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja peksis personali ja hirmutas neid. Kohus lisab selgituseks, et hageja on tunnistaja väidete ümberlükkamiseks taotlenud kohtul tõendite kogumise raames Politsei- ja Piirivalveametilt kriminaalasjas nr XXX kogutud videosalvestuste väljanõudmist, et lükata ümber väide nagu hageja oleks personali löönud ja hirmutanud. Politseija Piirivalveameti esitatud videosalvestistest nähtub üksnes hageja ja kostja sõnaline konflikt, mis leidis aset 08.05.2018. Seega hageja ei ole tõendanud oma vastuväidet.
22.Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et hageja ründas kostjat tunnistajate juuresolekul, peksis ja hirmutas personali. Ülejäänud osas ei ole kostja väited tõendamist leidnud. Avaldaja käibekohustuse täitmine
23.Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kui kohus tuvastav õigusvastasuse, siis ka kostja süüd. 7 (10)
24.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud osaliselt hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid avaldatud lauses 1 – „ma valasin temale õlu näkku peale seda, kui ta andis mulle löögi vastuseks minu keeldumisele osaleda tema hämarates mahhinatsioonides Valgevene salaviinaga.“ Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11), sest kuigi isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine võiks olla õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi, võib õigusvastasus siiski olla välistatud VÕS § 1046 alusel. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.
25.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel. VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-14 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks.
26.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väite - hageja tegeles Valgevene salaviinaga - selle väite õigsust, kuigi avalikkusel võis tõesti olla põhjendatud huvi saada teada, kuidas hageja käitub tööandjana ning kas ta on usaldusväärne.
27.Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses kommentaaris osaliselt ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine, sest hageja aadressil avaldatud ebaõiged väited, mille tõesus ei leidnud tõendamist, ei võimendanud oluliselt kuvandit hagejast, kui isikust, kes tööandjana lõi ja hirmutas enda töötajaid ning ründas sõnaliselt või füüsiliselt. Nende väidete tõesus on aga leidnud asjas tõendamist.
28.Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine osaliselt ebaõigete faktiväidete avaldamisega ei olnud õigusvastane ega riivanud seetõttu hageja au sellisel määral, et neid peaks lugema au teotavateks sellisel määral kui tühisel määral.
29.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja tegu oleks olnud ka osaliselt ebaõigete andmete avaldamisega õigusvastane, ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning see tuleb jätta rahuldamata.
8 (10)
30.Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune kommentaar (VÕS § 1055). Tsiviilasjas hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse p-s 17 leiab hageja, et antud juhul võiks mõistlik hüvitis olla 1000 eurot, kuid taotleb siiski, et kohus mõistaks välja hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, mitte summas 1000 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega õige tsiviilasja hind oleks antud tsiviilasjas 7280 eurot (3500+3500+280). TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määrata tsiviilasjas hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tulenevalt sama paragrahvi lõike 4 teisest lausest võib kohus muuta hinda ka asja lahendava kohtulahendiga. Tuginedes eeltoodule määrab kohus tsiviilasjas 2-23-3720 tsiviilasjas hinnaks 7280 eurot.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 560 eurot. Kohus tuvastas, et hageja määras tsiviilasjas hinna ebaõigest ning kohus määras tsiviilasja hinnaks 7280 eurot ning hagilt tsiviilasja hinnaga 7280 eurot oleks pidanud tasuma riigilõivu 665 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 105 eurot vähem. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 7 ja 9 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
34.Kuivõrd hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu ettenähtust vähem ja kohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejakt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu vähema tasutud ulatuses summas 105 eurot, mis tuleb tasuda kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 riigituludesse 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
35.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9 (10)
36.Kostja 09.05.2024 ja 22.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 31 tunni ulatuses, millest 11 tundi tunnitasuga 120 eurot käibemaksuga ja 20 tundi 150 euro suuruse tunnihinnaga (käibemaks ei lisandu), s.o kokku 4320 eurot. Kostja on kinnitanud, et kulud on kantud käesolevas menetluses. Hageja leidis, et arvestades asja keerukust ja kostja menetlusdokumentide sisu, on kostja menetluskulud ilmselgelt põhjendamatud ja ülepaisutatud.
37.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot peab kohus põhjendamatuks. Kostja esindaja ei ole advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuta.
38.Osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades ülepaisutatud.
39.Kohus, arvestades tsiviilasja olemust ja keerukust ning hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leiab, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise, õigusliku analüüsi, tagatis taotluse, hagiavalduse vastuse koostamise, hageja seisukohaga tutvumise ning kostja seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu on 8 tundi, so 960 eurot (km/ga). 09.05.2024 menetluskulude nimekirjas tegevuste 5-12 ja 22.05.2024 täiendavas menetluskulude nimekirjas välja toodud lisandunud ajakulu osas peab kohus kokku põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi, so 1440 eurot (km ei lisandu).
40.Seega on kostja põhjendatud kulu õigusabile kokku 20 tundi 2400 euro suuruses summas.
41.Kostja on kokku kandnud menetluskulu summas 2400 (960 + 1440) eurot, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele.
42.. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.