Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2024, Pärnu
Tsiviilasja number
2-23-117392
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1131,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: M.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.M.i vastu.
Välja mõista M.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks tulenev põhivõlgnevus 199,89 eurot.
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.M.i vastu põhivõlgnevuse 431,49 euro, intressi 101,91 euro, lepingu haldustasu 14,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 196,33 euro ja sissenõudekulude 35 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista M.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 199,89 eurot) alates kohtulahendi tsiviilasjas 2-23-117392 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Menetluskulud jätta 20,42% ulatuses M.M.i kanda ja 79,58% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 504 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 euro, 204 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 102,92 eurot mõista M.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M.M.i kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-23-117392
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
Tsiviilasi nr 2-23-117392 osamakseid alates 15.01.2022 osamaksest. Faktoor ütles lepingu 14.06.2022 üles ning 15.07.2022 loovutas faktoor oma nõuded hagejale.
Tsiviilasi nr 2-23-117392 rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
Tsiviilasi nr 2-23-117392 korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
Tsiviilasi nr 2-23-117392 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks laenuandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus osaliselt kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-117392
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.