Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Menetluse liik ja viis kirjalik menetlus Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 822.62 euro saamiseks. Kohus tegi 30.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.12.2023 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.01.2024 esitas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Harju Maakohtule hagi A. N.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.05.2022 järelmaksulepingu nr 7112330519, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 103.99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.10.2022-10.05.2023, intressi määraga 41,15% aastas, 0,114% päevas, viivise määraga 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks summas 55.26 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi alates 5. osamaksest, s.o 10.02.2023, mistõttu saatis hageja kostjale 11.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.05.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles. Seega on järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel kostja põhivõlgnevus 48.73 eurot, intressi võlgnevus 6.23 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 28.07.2022 järelmaksulepingu nr 7119352008, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 444.00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.09.2022-10.01.2024, intressi määraga 35,04% aastas, 0,097% päevas, viivise määraga 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Kostjalt laekumisi hagejale põhiosa katteks toimunud ei ole. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi alates 6. osamaksest, s.o 10.02.2023, mistõttu saatis hageja kostjale 11.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.05.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles. Seega on järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel kostja põhivõlgnevus 444.00 eurot, intressi võlgnevus 120.55 eurot. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud
kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud ekirjadega, võlanõude avaldamisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ning lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel 30.00 eurot ja järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel 40.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 492.73 eurot, intress 126.78 eurot, sissenõudmiskulud 70.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 492.73 eurot viivise määraga 24,15% aastas perioodi 27.05.2023-08.01.2024 eest summas 74.00 eurot ning viivis alates 09.01.2024 kuni põhivõlgnevuse summas 492.73 eurot täitmiseni viivise määraga 24,15% aastas. Hageja esitas 14.03.2024 oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitab, et kostja tegi järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel tagasimakseid kokku summas 99.88 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 4.11 eurot (103.99 eurot – 99.88 eurot). Kuna järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 10.05.2023, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4.11 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei teinud järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel hagejale ühtegi tagasimakset, seega on kostjal põhiosana tasuda 444.00 eurot. Kuna järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 10.01.2024, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1448.00 eurot, sh riigilõiv 245.00 ja hageja õigusabikulud 1203.00 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg l2 alusel 11.02.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 492.73 eurot, intress 126.78 eurot, sissenõudmiskulud 70.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 492.73 eurot viivise määraga 24,15% aastas perioodi 27.05.2023-08.01.2024 eest summas 74.00 eurot ning viivis alates 09.01.2024 kuni põhivõlgnevuse summas 492.73 eurot täitmiseni viivise määraga 24,15% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2022 järelmaksulepingu nr 7112330519, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 103.99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus
-
-
-
kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.10.2022-10.05.2023, intressi määraga 41,15% aastas, 0,114% päevas, viivise määraga 24,15% aastas, 0,0671% päevas (dtl 29-39); kostjalt on toimunud järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel laekumisi hagejale kogusummas 99.88 eurot, millest hageja arvestas põhiosa katteks 55.26 eurot; kostja ei täitnud järelmaksulepingust nr 7112330519 tulenevaid maksekohustusi alates
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS
§ 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks olevate tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Järelmaksulepingu nr 7112330519 kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,82% aastas ning järelmaksulepingu nr 7119352008 kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,14% aastas. Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa lepingute krediidi kulukuse määrad VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevat piirmäära ning kummagi kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud laenutaotluse põhjal. Hageja kontrollis mh kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse, lisaks esitas päringud maksehäireregistrisse ja krediidiregistrisse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga
kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja lähtus printsiibist, et kostja sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kontrollinud kostja regulaarset sissetulekut teostades päringud pensioniregistrisse (dtl 56) ning esitanud tõendina maksehäireraporti (dtl 57) ja krediidiregistri päringu vastuse (dtl 58), millest nähtuvalt ei olnud kostjal krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt kontrollis ta kostjaga järelmaksulepingu nr 7112330519 ja järelmaksulepingu nr 7119352008 sõlmimisel kostja maksehäireid registritest ning kostja regulaarset sissetulekut pensioniregistrist. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Seejuures ei nähtu hageja esitatud päringute vastustest, millal on päringud registritesse maksehäirete kontrollimiseks teostatud. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul hagejal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest hagejal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega loeb kohus, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Hageja esitas 14.03.2024 oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitas, et kostja tegi järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel tagasimakseid kokku summas 99.88 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 4.11 eurot (103.99 eurot – 99.88 eurot). Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4.11 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei teinud järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel hagejale ühtegi tagasimakset, seega on kostjal põhiosana tasuda 444.00 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algses hagis esitatud nõudest. Seega 14.03.2024 hageja menetlusdokumendis esitatud sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise nõuded ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivsed nõuded TsMS § 370 lg 2 mõttes. V Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingute ülesütlemine oli kehtiv. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 10.10.2022-10.05.2023. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 5. osamaksest, s.o 10.02.2023, mistõttu saatis hageja kostjale 11.05.2023 järelmaksulepingu nr 7112330519 ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 26.05.2023. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 26.05.2023 kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud järelmaksulepingu nr 7112330519 ülesütlemine kehtiv. Järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 10.09.2022-10.01.2024. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates
muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel saadud 103.99 euro suurusest krediidist sissenõutavaks muutunud kõik põhiosa maksed (viimase osamakse tähtaeg oli 10.05.2023). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel põhivõlg 4.11 eurot. Hageja märgib, et kostja ei ole teinud järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel ühtegi tagasimakset ning kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel põhivõlgnevus 444.00 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et järelmaksuleping nr 7119352008 oli kehtivalt üles öeldud 26.05.2023, seega on põhivõlgnevus kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud. VII Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust. Järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel palub hageja kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 6.23 eurot, sissenõudmiskulud 30.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõlgnevuselt 48.73 eurot viivise määraga 24,15% aastas perioodi 27.05.2023-08.01.2024 eest summas 7.32 eurot ning viivis alates 09.01.2024 kuni põhinõude summas 48.73 eurot täitmiseni viivise määraga 24,15% aastas. Järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel palub hageja kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 120.55 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõlgnevuselt 444.00 eurot viivise määraga 24,15% aastas perioodi 27.05.2023-08.01.2024 eest summas 66.68 eurot ning viivis alates 09.01.2024 kuni põhinõude summas 444.00 eurot täitmiseni viivise määraga 24,15% aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Järelmaksuleping nr 7112330519 sõlmiti 21.05.2022 ning järelmaksuleping nr 7119352008 sõlmiti 28.07.2022, seega oli lepingute sõlmimise ajal seadusjärgne intressi määr 0%. Eelnevast tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata. Hageja taotleb 14.03.2024 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks edasiulatuva viivise väljamõistmist järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel põhivõlgnevuselt 4.11 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et järelmaksuleping nr 7112330519 ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud hageja viivise nõue alates lepingu ülesütlemisest hagiavalduse esitamiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel põhivõlgnevuselt 4.11 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb 14.03.2024 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmist järelmaksulepingu 7119352008 põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et järelmaksulepingu nr 7119352008 ülesütlemine oli kehtiv, on põhjendatud hageja viivise nõue järelmaksulepingu 7119352008 põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 32.54 eurot ning edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates
hagiavalduse esitamisest, s.o alates 09.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1132 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel 30.00 eurot. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et järelmaksuleping nr 7112330519 ei olnud kehtivalt üles öeldud, on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue järelmaksulepingu nr 7112330519 alusel õiguslikult põhjendamatu ning jääb rahuldamata. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel 40.00 eurot. Hageja saatis kostjale järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel 27.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 10.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 20.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot. Lisaks on hageja kandnud muid makseviivitusega seoses tekkinud kulusid 10.00 eurot, mille moodustavad kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud ekirjadega, võlanõude avaldamisega. Hageja esitatud meeldetuletuskirjadest (dtl 68-73) ei nähtu kostja võlgnetava summa suurust, mistõttu ei saanud kostja esitatud meeldetuletuste alusel hagejale makseid teostada. Seega ei ole hageja kostjale korrektseid meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks esitanud ja hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue järelmaksulepingu nr 7119352008 alusel on õiguslikult põhjendamatu ning jääb rahuldamata. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. N.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 21.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7112330519 ning 28.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7119352008 tuleneva põhivõlgnevuse 448.11 eurot, järelmaksulepingust nr 7119352008 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 32.54 eurot ja viivise edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt 444.00 eurot alates 09.01.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning järelmaksulepingust nr 7112330519 tulenevalt põhivõlgnevuselt 4.11 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 44.62 eurot, intressi nõude 126.78 eurot, sissenõudmiskulude nõude 70.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 41.46 eurot ning edasiulatuva viivise nõude alates 09.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 763.51 euro maksmist, millest kohus rahuldab 63% (480.65 eurot / 763.51 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 37% ulatuses hageja kanda
ja 63% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.