Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; Mustamäe tee 16, Tallinn 10617); Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: [email protected]); Kostja: L. T. (isikukood: xxxx; xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt L. T. hageja OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 145 eurot.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Mõista kostjalt L. T. hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 100 eurot.
7.Mõista kostjalt L. T. hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
2-23-148713 üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi L. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 26.11.2022 krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 200,00 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 39,72% aastas.
3.Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 eurot.
4.Krediidiandja on teinud perioodi 26.11.2022 – 23.01.2023 eest kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 210,06 eurot.
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis mai (summas 10,00€; maksetähtaeg oli 25.05.2023), juuni (summas 10,00€; maksetähtaeg oli 26.06.2023) ja juuli (summas 10,00€; maksetähtaeg 25.07.2023) osamaksed tasumata.
6.Krediidiandja saatis 26.07.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 30,25 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2023. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loeti leping ülesöelduks 16.08.2023.
2-23-148713 Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Teatis oli saadetud 26.07.2023 tähitud kirjaga krediidiandjale teadaoleval aadressil, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so xxxx. Väljavõtte kohaselt teatis oli kätte toimetatud kostjale 29.07.2023. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale.
7.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 178,59 euro, intressi 24,49 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 35,54 euro ja sissenõudmiskulu 25 euro tasumist. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 210,06 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 31,47 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 11.04.2023 summas 18,32 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 178,59 eurot (210,06 – 31,47). Vastavalt lepingu xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 39,72% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 178,59 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 11.04.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi alates 12.04.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 15.08.2023 summas 24,49 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 35,54 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 16.08.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletusi seoses tasumata võlakohustusega – 24.08.2023, 06.09.2023, 14.09.2023. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri 16.08.2023 – 0€; teade 24.08.2023 – 15€; pretensioon 15.09.2023 – 5€; hagihoiatus 26.09.2023 – 5€: kokku: 25,00 eurot.
8.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
9.Hageja nõuab alternatiivselt 145 euro väljamõistmist juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
2-23-148713 Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 145,00 eurot (210,06 – 65,06) Kohtu seisukoht
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 16.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid I AS ja kostja lepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
13.Kohtu hinnangul vastab krediidikontoleping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse
2-23-148713 korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et I AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis I AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul I AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et I AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
16.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära
2-23-148713 muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
17.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestust ei teinud ja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 145 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt sai kostja krediiti kogu summas 210,06 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus 65,06 eurot. Seega võlgnevuse suurus on 145 eurot (210,06 – 65,06) Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 145 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 100 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.