2-23-16465 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank P&C Insurance AS (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi kahju 3778,40 eurot hüvitamiseks ja viivisenõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 21.11.2020 Harju maakonnas XXX eramus kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli kostjale kuuluvalt CCC korteriomandi krundilt tuulega lendu tõusnud batuut, mis paiskus vastu XXX eramu seina ja põhjustas sellele kahjustusi.
3.XXX eramu oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud hagejaga sõlmitud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel (poliis nr O1010853416). Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.11.2020 fikseeriti eramu välisfassaadil muljumisjälg.
4.25.03.2021 edastas hageja koostööpartner Mivo Ehitus OÜ remondi hinnapakkumise 3968,40 eurot. 29.03.2021 andis hageja Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 261418224 kuni 3778,40 euro ulatuses. Hageja arvestas summast maha kindlustusvõtja omavastutuse 190 eurot. 08.06.2021 allkirjastati remonditööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 08.06.2021 esitas Mivo Ehitus OÜ hagejale arve nr 97 suuruses 5534,00 eurot, mille hageja on tasunud. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on hageja maksnud kindlustushüvitisena 5534,00 eurot. Kohtumenetluse raames nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist 3778,40 euro ulatuses.
5.02.02.2022 saatis hageja kostjale nõudekirja 3778,40 euro tasumiseks hiljemalt 16.02.2022. Kostja vastas nõudekirjale, et on korteri omanik, kuid kuna kahju tekitas üürnik, siis tema kahju ei hüvita. Kostja ei ole hageja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 3778,40 eurot. Hageja tugines hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 5, § 492 lg-le 1, § 115 lg-le 1, §-le 127, §-le 128 ja §-le 132 ning 23.01.2024 menetlusdokumendis ka korteriomandi- ja korteriühistu (KrtS) KrtS § 31 lg 1 p-le 1.
6.Hageja nõudis viivist 01.04.2022–21.11.2023, s.o 600 päeva eest 603,35 eurot (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja hinnangul ei vastuta tema tekitatud kahju eest. Kostja on CCC korteriomandi omanik, kuid korter oli antud Max Trade OÜ tasuta kasutusse ning viimase vahendusel oli korter antud
2-23-16465 üürile SSle. SS oli korteri üürnik 21.11.2020 juhtumi ajal ning kostja andis sellest hagejale kohtueelselt ka teada. SS on kinnitanud, et kahju tekitanud batuut kuulus talle ning ta on tasunud XXX eramu kindlustusvõtjale RRle 190 eurot omavastutuse eest.
9.Kostja hinnangul puudub õiguslik alus tema vastu nõude esitamiseks, kuna tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole hageja suhtes ühtegi kohustust rikkunud. Hageja ei saa nõuda temalt kahju hüvitamist, kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt kahju tekitamist ega selle suurust.
10.Kostja lisas, et igal juhul on kahju suuruse hindamisel aluseks võetud hinnapakkumine põhjendamatult kallis. Samuti on hageja esitatud dokumentatsioon puudulik. Ehitise ülevaatuse aktist ei nähtu, mis objekti kohta see on koostatud, puuduvad koostaja andmed ja allkiri. Mivo Ehitus OÜ hinnapakkumine on põhjendamatult kallis. Kostja esitas alternatiivsed hinnapakkumised ning tõi välja, et tegelikult oleks saanud paranduse teostada ka kohtparandusena. Kostja vaidles vastu ka sellele, et hageja nõuab kahju koos käibemaksuga. Alternatiivselt palus kostja vähendada kahjuhüvitist ja viivist VÕS § 140 alusel nullini.
11.Viivisenõuet pidas kostja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, kuna hagi on kohtusse esitatud aegumise viimasel päeval. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.31.01.2024 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 780 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.
14.Maakohus märkis, et peab keskenduma kolmele teemale: esiteks, kas delikti koosseis hageja kahjunõude esitamiseks on täidetud; teiseks, kui kostja siiski vastutab hagejale kahju tekitamise eest, siis kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud; kolmandaks, kui kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest, siis kas on alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel.
15.Maakohus leidis, et kuna poolte vahel ei ole lepingulist suhet, saab hageja nõude õiguslikuks aluseks olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja kui kindlustusandja kahjunõude aluseks on ka VÕS § 492 lg 1, millest tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
16.VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks on delikti üldkoosseis, mille elementideks on: objektiivne teokoosseis – tegu; kahjulik tagajärg (kahju); teo ja kahju vaheline põhjuslik seos; õigusvastasus ja süü. Deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks on seega kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine (st kahju tekitaja tegu või tegevusetus, mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul teatava kahjuliku tagajärje tekkimine), kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. Kohus märkis, et delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu
2-23-16465 element, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (VÕS IV komm, § 1043, lk 733). Seega kontrollis kohus esmalt, kas hageja on tõendanud sellise kostja rikkumise (teo), mille tagajärjel on tekkinud hagis kirjeldatud kahju.
17.Vaidlus puudub, et XXX eramule kahju tekitanud batuut asus kostjale kuulunud CCC korteriomandi esemeks oleval maatükil. Iseenesest on õige arusaam, et kinnisasja omanik võib vastutada tema omandist tuleneva kahju eest. Kinnisasja omanikul on käibekohustus vastutada talle kuuluva maatüki ohutuse eest ja takistada nt tema kinnistult tule levikut naaberkinnistule. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 143–151 sätestatud naabrusõiguste regulatsioon on siiski seotud vahetult kinnisasja (maatüki) ja selle oluliste osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg-s 1 on sätestatud, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). TsÜS § 50 lg 2 kohaselt asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. TsÜS § 54 lg-s 1 on sätestatud, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Vastavalt ehitusseadustiku § 19 lg 1 p-le 4 kuulub omaniku kohustuste hulka mh kohustus tagada tema omandis oleva ehitise korrashoid ja kasutamise ohutus. See ehitise omaniku kohustus ei laiene väljaspool ehitisi asuvatele vallasasjadele, mis ehitise omanikule ei kuulu.
18.Kostjale kuuluvalt maatükilt lendu tõusnud ja kahju tekitanud batuut ei olnud maatüki ega sellel paikneva ehitise oluliseks osaks. Seega oli batuut vallasasjaks sarnaselt kinnisasjal paiknevale autole, töövahenditele või muudele esemetele. Kohus on seisukohal, et kinnisasjal asuvatest vallasasjadest tekkinud kahju puhul ei ole võimalik rääkida vastutuse alusena kinnisasja omaniku käibekohustusest, sest see läheks kinnisasja omaniku mõistlikust hoolsuskohustusest liiga kaugele. Vallasasjadest tekkiva kahju puhul saab vastutuse subjekt olla konkreetne isik, kes oma tegevusega kahju põhjustas. Kostjal puudub käibekohustus hoida ära kahju tekitamine vallasasjadega, mis ei ole kostja omandis ja mille kasutamine ei allu kostja kontrollile. Kohus asus seisukohale, et antud juhul saab batuudi kui vallasasja kasutamisega tekitatud kahju eest vastutada üksnes kahju tekitaja, mitte kinnisasja omanik kinnisasja puudutava üldise hoolsuskohustuse alusel.
19.KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja poolne väidetav korteriomandi korrashoiukohustuse rikkumine ja kuidas on see seotud kostjale kuulunud kinnisasjal asunud batuudiga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 (p 49) sidunud korrashoiukohustuse rikkumise korteriomandi reaalosa piiridega, mitte aga ehitisest väljaspool paiknevate vallasasjadega. Käesoleval juhul ei ole hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud korteriomaniku või korteriühistu nõue, mis tuleneks korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutaks korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.
20.Maakohus luges tuvastatuks, et hagis viidatud kahju on põhjustanud üürnik, mitte kostja kui kinnisasja endine omanik. Maakohus tuvastas esiteks, et hagile lisatud 31.11.2020 ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et „Kindlustusvõtja kahjuavalduse kohaselt paiskus 21.11.2020.a. seoses tugeva tuulega naabri hoovilt aadressiga CCC (üürnik K tel. XXXXXXXX) batuut vastu kindlustusvõtja eramu välisfassaadi kahjustades seda“ (dtl 10-11). Teiseks tuvastas kohus, et kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse ja üürilepingu, millest nähtub, et MaxTrade OÜ kui kostja volitatud esindaja üüris CCC korteriomandi SSle. See üürileping kehtis ja korteriomand oli SS kasutuses vaidlusaluse kahjujuhtumi toimumise ajal (dtl 60-91). Kolmandaks,
2-23-16465 08.04.2022 e-kirjas on üürnik SS kinnitanud, et on tasunud naabrile (kindlustusvõtjale RRle) tema nõudel vaidlusaluse kahjuga seotud omavastutuse osa. Samuti tunnistas SS, et kahju tekitanud batuut kuulus talle (dtl 98-99). Ka hageja ise möönab, et „kostja edastatud kirjavahetusest (vastus hagiavaldusele lisa 10) nähtub, et korteri üürnik on kinnitanud, et batuut asus kostja kinnistul ning tõusis sealt lendu“ (dtl 120). Arvestades eeltoodut on olemas ülekaalukad tõendid selle kohta, et vaidlusaluse batuudi omanikuks ja kahju tekitajaks ei olnud kostja. Sisulist tähtsust ei oma see, millistel põhjustel puuduvad allkirjad kohtule esitatud kostja ja MaxTrade OÜ vahelisel tasuta kasutamise lepingul (dtl 57-59; dtl 124-126), sest see ei muuda tuvastatud fakti, et vaidlusaluse kahju tekitajaks ei olnud kostja.
21.Hageja ei ole seega tõendanud deliktilise kahjunõude esmast kohutuslikku elementi – kostja tegu, mille tagajärjel oleks tekkinud kahju. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja objektiivselt pannud toime sellist tegu, mis oleks põhjuslikus seoses hageja väidetud kahju tekkimisega. Seetõttu on hagi rahuldamine välistatud ja kohtul puudub alus kontrollida muude delikti üldkoosseisu elementide olemasolu.
22.Kokkuvõttes jääb hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole põhjendatud, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks viivise VÕS § 113 lg 1 alusel väljamõistmise eelduseks. Seega jääb rahuldamata ka viivisenõue.
23.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei võta kohus käesolevas tsiviilasjas seisukohta ega lahenda vaidlust selle üle, kas ja millises ulatuses on tekitatud kahju eest vastutav CCC korteriomandi üürnik.
24.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse 780 eurot, mille hageja peab kostjale hüvitama. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 31.01.2024 otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtusse tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
26.Kahju tekitanud batuut asus kostjale kuulunud CCC korteriomandi esemeks oleval maatükil ning kostja vastutab temale kuulunud korteri krundilt tuulega õhku lennanud batuudi eest kui enda omandist tuleneva kahju eest. Kostja vastutab KrtS § 31 lg 5, samuti AÕS § 143 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ning § 1059 alusel.
27.Hageja väitel on kostja rikkunud üldist käibekohustust. VÕS 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kinnisasja omanikul on käibekohustus vastutada talle kuuluva maatüki ohutuse eest. Kostja pidi veenduma, et kinnistul ja ehitise juures olevad asjad on ohutud, sh batuut on nõuetekohaselt kinnitatud ning ei saa tuulega lendu tõusta. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st hinnates, milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks
2-23-16465 kasutama (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2). Käibekohustuse hulka kuulus kohustus tagada ka naaberkinnisasja ohutus ning võtta tarvitusele kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed kahju vältimiseks. Sealjuures ei ole tähtis, kas batuut asus katusel, terrassil või murul. Kinnistu omaniku kohustus on vastutada, et tema omandist ei teki kahju. Batuudi nõuetekohane kinnitamata jätmine ning üürniku poolt kinnisasja korrapärase kasutamise kontrollimata jätmine põhjustas naaberkinnistu omanikule kahju. Hageja tugineb ka VÕS §-le 1059, mille kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
28.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama vastustaja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Lisaks teole esinevad hageja hinnangul delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse teised elemendid. Kostja tegevus oli õigusvastane. Teise isiku omandi kui VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb VÕS § 1045 lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane. Kostja tegevus (tagamata jätmine, et kinnisasi oleks ohutu), mis oli XXX eramu omaniku õigushüve kahjustamise vahetu põhjus, tuleb lugeda VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks. Kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole kinnitanud ega tõendanud, et batuut oli nõuetekohaselt kinnitatud ning kinnisasjal olnud asjad olid ohutud teiste isikute varale ja teistele isikutele. Kostja oli kahju põhjustamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Kostja oli oma kohustuste täitmata jätmisel vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei tõendanud, et esinesid tema vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 1050 lg 2). Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
30.Kahju tekitanud batuut kuulus üürnikule, mis oli teada nii XXX eramu kindlustusvõtjale kui ka hagejale. Kui kahju eest vastutab üürnik, siis tuleb kahju nõuda üürnikult. Käesoleval juhul on üürnik SS kinnitanud, et kahju tekkis tema batuudi tõttu ning ta on XXX eramu kindlustusvõtjale tasunud vabatahtlikult omavastutuse osa (190 eurot). Batuut on vallasasi ning selle omandi eeldus on ümber lükatud. Hagejal oli võimalik panna nõue maksma üürniku vastu, kuna kostja oli hagejale üürniku andmed edastanud. Kostjal puuduks täna võimalus esitada nõue üürniku vastu, kuna see nõue oleks aegunud. Kostja ei ole enam CCC korteriomandi omanik.
31.Hageja viidatud KrtS § 31 ei kuulu kohaldamisele. KrtS § 31 lg-le 5 on hageja viidanud apellatsiooniastmes esmakordselt, mistõttu tuleb see tähelepanuta jätta.
32.AÕS § 143 ei kuulu kohaldamisele, kuna tegemist ei olnud kahjulike mõjutuste levimisega ühelt kinnisasjalt teisele. AÕS §-des 143–151 sätestatud naabrusõiguste regulatsioon on seotud vahetult kinnisasja (maatüki) ja selle oluliste osadega. Batuut ei ole maatüki oluline osa (TsÜS § 50 lg 1, lg 2, § 54 lg 1, § 55 lg 1).
33.VÕS § 1059 ei kuulu kohaldamisele, kuna see säte reguleerib üksnes ehitisega tekitatud kahju.
2-23-16465
34.Kostja ei ole rikkunud VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevat käibekohustust ning kostja ei pea vastutama kolmanda isiku tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte, mille kohaselt vastutab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitamise eest juhul, kui kahju tekitati õigusvastase süülise teoga. Kostja ei ole kahju tekitanud ega õigusvastast tegu toime pannud, samuti puudub tema süü. Hageja väidetud „ohutu kinnisasja tagamata jätmine“ ei ole õigusvastane tegu – kinnisasi oli ohutu, kahju põhjustas üürnik, kellele kuulunud batuut oli ilmselt kinnitamata. Nõue, et sellise ohu olemasolu peab kontrollima kostja, väljub mõistlikkuse piiridest. VÕS § 283 lg 2 sätestab, et üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule, kuid omanik ei saa teostada regulaarset kontrolli üürniku üle. Korteriomand oli üürniku valduses, mistõttu ei olegi kostjal võimalik tõendada, kas batuut oli nõuetekohaselt kinnitatud. VÕS § 276 lg 3 alusel saab esitada nõude üürniku vastu.
35.Käesoleval juhul ei saa ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist järelduda kostja tegevusetuse õigusvastasus. Selleks peaks kostja olema rikkunud mingit õigusnormi, kuid kostja ei ole ühtegi õigusnormi ega ka üldist käibekohustust rikkunud. Kuna puudub kostja tegu, siis ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, nagu maakohus on õigesti järeldanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1) ning määrab need rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 3).
37.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 31.01.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
38.Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1). - 21.11.2020 tõusis kostjale kuulunud CCC korteriomandi juurde kuuluvalt krundilt tuulega lendu korteriomandi üürnikule SSle kuulunud batuut, mis paiskus vastu naaberkinnistu XXX eramu seina ja tekitas kahju. - XXX eramu oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kannatanule Mivo Ehitus OÜ tehtud remonditööd 5534 euro ulatuses. - Üürnik SS tasus XXX eramu kindlustusvõtjale 190 eurot kindlustuslepingu järgse omavastutuse eest, mida hageja ei hüvitanud. - Hageja nõuab kostjalt 3778,40 eurot.
39.Kuna hageja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jätnud pooltega õigusliku kvalifikatsiooni arutamata ning kohaldanud materiaalõigust vääralt, selgitab ringkonnakohus esmalt, millisel õiguslikul alusel saab hageja nõuet arutada.
39.1.Ringkonnakohus ei nõustu esiteks etteheitega, et maakohus on menetlusõigust rikkunud. Maakohus ei ole kohaldanud õigusnorme, millele hageja ise ei oleks menetluses tuginenud, seega ei ole maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustust ega teinud ka üllatuslikku otsust. Asjaolu, et maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja deliktilise vastutuse eeldused on täidetud, ei ole materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine ega menetlusõiguse rikkumine.
2-23-16465
39.2.Ringkonnakohus selgitab, et hageja viidatud KrtS ei saa olla käesoleval juhul asjassepuutuv, kuna asjaomane seadus reguleerib korteriomanike omavahelisi suhteid ja suhteid korteriühistuga, kuid XXX eramu ja CCC korteriomand ei ole ühe kinnisasja piires olevad korteriomandid (KrtS § 1 lg 2). XXX on eraldi kinnistu.
39.3.Ka naabrusõigusi reguleerivad AÕS sätted, sh hageja apellatsioonkaebuses viidatud AÕS § 143 ei kuulu kohaldamisele. AÕS § 143 kohaldamisala on piiratud üksnes mittekehaliste mõjutustega ning mõjutused, mis seisnevad kehaliste esemete levimises ühelt kinnisasjalt teisele, ei kuulu selle sätte rakendusalasse (AÕS I komm, § 143, p 3.2). Seega ei saa batuudi lendamine teisele kinnistule olla hõlmatud AÕS §-ga 143.
39.4.Samuti ei saa asjas kohaldamisele kuuluda hageja apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 1059. Kõnealune säte reguleerib üksnes vastutust ehitise eest.
39.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja hagi aluseks saavad käesoleval juhul olla üksnes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, st asi tuleb lahendada kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Hageja kui kindlustusandja nõude aluseks on ka VÕS § 492 lg 1, mille alusel on nõue kindlustusandjale üle läinud. Neile alustele tugines ka hageja ise.
40.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7378, p 18; RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 13).
41.Nagu maakohus on õigesti välja toonud, on deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis, mille alaelementideks on: a) tegu, b) kahjulik tagajärg (kahju) ning c) teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus (§-d 1045–1049); 3) süü (§ 1050, § 1052). Seejuures, kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12; vt ka VÕS IV komm, § 1043, p 3.2).
42.Seega esmalt tuleb tuvastada kostja tegu. Käesoleval juhul on hageja poolt etteheidetavaks teoks kostjale kuulunud CCC korteriomandi juurde kuuluvalt maatükilt 21.11.2020 tuulega lendu läinud batuudi XXX eramu seina vastu põrkumine, millega tekkisid eramu seinale krohvi sisse muljumisjäljed. Kuna tegemist on teise isiku omandi rikkumisega, siis on eelduslikult sellise kahju tekitamine õigusvastane. Kui batuut ei oleks lennanud XXX elamu seina vastu, ei oleks asjaomast kahju tekkinud. XXX omanik laskis seina ära parandada, seega hõlmab nõutav kahjuhüvitis asja parandamise kulusid, mille hageja kindlustusandjana on hüvitanud.
2-23-16465
43.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ja menetlusõigust rikkudes jõudnud väärale lõppjäreldusele kostjal vastutuse puudumise kohta. Kostja kui CCC korteri (endine) omanik vastutab igal juhul tema omandist tulenenud kahju eest (AÕS § 143, VÕS § 1043, § 1045, § 1059, KrtS 31 lg 5).
44.Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Eespool p-des 39.2 ja 39.3 on juba välistatud, et kostja võiks olla vastutav KrtS § 31 või AÕS § 143 alusel, mis näevad ette omaniku vastutuse spetsiifilised alused. Deliktiõiguslikult on vastutavaks aga isik, kes pani delikti toime (v.a nt VÕS § 1053, § 1054 või TsÜS § 32 juhtumid, VÕS IV komm, 53. ptk, p 7.1).
45.Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ole etteheidetavat tegu toime pannud. Kostja oli 20.11.2020 CCC korteriomandi omanik, kuid ta on tõendanud, et korter ei olnud sel ajal tema valduses. Korteriomand oli läbi vahendaja MaxTrade OÜ antud üürile SSle (vt üürileping dtl 67–91). Asjaolu, et korter oli üürniku valduses nähtub ka 30.11.2020 ehitise ülevaatuse aktist kindlustusjuhtumi kohta, kus CCC üürnikuna on nimetatud K (st tegelikult on märgitud vale nimi, dtl 10). Nimetatud aktist nähtub ka see, et kostjat kui CCC omanikku kahju ülevaatamise juurde kutsutud ei ole, kohal on olnud üksnes kahjustatud eramu kindlustusvõtja RR. Kostjale on nõue esitatud alles 02.02.2022 (dtl 24). Kostja vastas 04.02.2022, et kahju tekitanud batuudi omanik on SS, kes on hageja kliendile omavastutuse juba hüvitanud, mistõttu peaks hageja teadma, kes on kahju põhjustaja. Kostja edastas siiski uuesti üürniku kontaktandmed (nt dtl 26, 92). Samas e-kirjas viitas kostja ka sellele, et hageja esitatud aktid on allkirjastamata ja korralikult täitmata ning seadis kahtluse alla, kas selliselt vormistatud dokumentide alusel saab üldse kahju nõuda. Lisaks nähtub kohtule esitatud e-kirjavahetusest, et SS on ise 08.04.2022 kinnitanud, et batuut kuulus talle ning et ta on kindlustuse poolt hüvitamata jäetud omavastutuse osa 190 eurot tasunud otse XXX kindlustusvõtjale RRle (dtl 98–99).
46.Seega on tõendatud, et kahju tekkis mitte kostja, vaid kostja üürniku tegevuse läbi ning see oli hagejale teada. Kui kostjal oleks sellises olukorras vastutus, siis saaks see olla vaid tegevusetuse eest. Kostja vastutaks korteriomandi omanikuna tegevusetuse eest, kui tema kohustus tegutseda tuleneks seadusest või üldisest käibekohustusest. Seega tuleb hinnata, kas kostja jättis midagi tegemata, mis oli vajalik selleks, et teisel isikul ei tekiks tavakäibes kahju.
47.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja rikkunud seaduses sätestatud tegutsemise kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mistõttu saab kõne alla tulla vaid tegutsemise kohustus, mis seondub hea usu põhimõttest tuleneva üldise käibekohustustega. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul sellist kohustust rikkunud. Maakohus on õigesti leidnud, et omaniku deliktiline vastutus ei ole samasugune olukorras, kus kahju lähtub tema maatükist ja/või selle olulistest osadest, ja olukorras, kus teisele – teada olevale – isikule kuulunud vallasasjaga on tekitatud kolmandale isikule kahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitustega selle kohta, et batuut ei ole maatüki ega sellel paikneva ehitise oluliseks osaks (TsÜS § 54 lg 1, § 55 lg 1), vaid on vallasasi (TsÜS § 50 lg 2), ega korda neid põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
48.Ringkonnakohus leiab, et iga üürnikule kuuluva vallasasjaga tekitatud kahju eest ei saa vastutada maatüki omanik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üürniku poolt batuudi kasutamine ei allunud kostja kontrollile, kuna omanik ei saa regulaarselt kontrollida, mis toimub välja üüritud pinnal, ilma omakorda üürniku ülemääraselt häirimata. Sellise käibekohustuse panemine omanikule oleks ülemääraselt koormav. Õiguskirjandusest saab tuua analoogse näite selle kohta, kui supermarketi külastaja jätab ostukäru lohakile ning see liigub tuulehoo mõjul vastu kolmanda isiku sõiduautot. Selles näites leitakse, et külastaja on oma
2-23-16465 käibetegevusega loonud ohu teise isiku varale (TsÜS § 138 lg 2 rikkumine) ning vastutab seega VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Näites ei ole peetud vastutavaks kinnistu omanikku, kes peaks tagama oma maatükil viibijate ja nende vara kahjustumise vältimise (T. Tampuu, Lepinguväliste võlasuhete õigus. 2007, lk 163). Omaniku vastutuse puudumist kinnitab kaudselt ka hageja enda toodud kohtupraktika näide. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-19-7378 (p 18.2) on selgitatud, et käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Ringkonnakohus märgib, et konkreetses asjas oli tegemist tehnorajatiste omanike hagiga töid teostanud isiku vastu. Enamgi veel, selles asjas pöördusid tehnorajatiste omanikud esmalt peatöövõtja poole, kes väitis, et tema ei vastuta, kuna konkreetseid töid teostas alltöövõtja, misjärel nõudsid hagejad kahju alltöövõtjalt. Seega ei ole nimetatud kohtuasjas käsitletud maaomaniku vastutust tema kinnistul teise isiku poolt tehtud tööde eest, millega kaasnes kolmandatele isikutele kahju.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 20.11.2020 valdas kostja korteriomandit üürnik ning et võimalik kahju tekkis üürnikule kuulunud batuudi tõttu, siis ei ole kostja pannud toime kahju tekitanud tegu ega vastuta selle teo eest. Eeltoodust tulenevalt puudub ka ringkonnakohtul vajadus hinnata muid kahju hüvitamise eeldusi, st delikti üldkoosseisu teisi elemente (eespool p 41). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse 780 eurot, mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja (TsMS § 162 lg 1, § 174 lg 1). Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust menetluskulude jaotust muuta. Menetluskulude kindlaksmääramise suurust ei ole hageja eraldi vaidlustanud.
51.Lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
52.Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).
53.Kostja on taotlenud menetluskuludena 750 eurot lepingulise esindaja kulu hüvitamist 7,5 tunni eest. Kostja lepingulise esindaja OÜ Märts tunnitasu on 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu (dtl 188–189). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid. - 24.04.2024 dokumentidega tutvumine, seisukohtade kujundamine 0,5 h – 50 eurot ja - 25.04.2024 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, menetlusdokumendi allkirjastamine ja kohtule esitamine 7 h – 700 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
54.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja toimingud (p 53) on samuti vajalikud ja põhjendatud. Ajakulu hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse, et tegemist on apellatsiooniastmega, st kõik materjalid on kogutud ning kostja kordab oma apellatsioonivastuses suuremas osas maakohtus esitatud seisukohti. Kostja esindaja ajakulu maakohtus oli 7 tundi, seega ei ole 7,5 tundi ringkonnakohtus põhjendatud. Ringkonnakohus peab 25.04.2024 toimingute mõistlikuks ajakuluks 3 tundi, sh menetluskulude nimekirja koostamiseks 10 minutit.
2-23-16465
55.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulud kokku 3,5 tunni eest (0,5 + 3). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 350 eurot (= 3,5 tundi * 100 eurot).
56.Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.