Swedbank P&C Insurance AS-i hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
4835,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, Liivalaia tn, 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10118, Harju maakond, Eesti); Hageja esindaja: BK (Swedbank P&C Insurance AS; e-post: xxx); Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx; e-post: xxx). Kostja lepinguline esindaja: Madina Talu (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Jätta menetluskulud hageja Swedbank P&C Insurance AS kanda.
3.2.Mõista hagejalt Swedbank P&C Insurance AS välja kostja X kasuks menetluskulud summas 780 eurot. 3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 780 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-23-16465 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Swedbank P&C Insurance AS esitas 21.11.2023 hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 3 778,40 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 603,35 eurot ning viivis põhinõudelt 3 778,40 eurot alates 22.11.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 3 778,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2022 kuni 21.11.2023, so 600 päeva ning viivisesumma on 603,35 eurot (Lisa 13).
2.Hagi faktiliste asjaolude kohaselt toimus 21.11.2020 Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas XXX eramus (edaspidi Vara) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli CCC krundilt tuulega lendu tõusnud batuut, mis paiskus vastu Vara põhjustades sellele kahjustusi. Kahjujuhtumi toimumise kohta on hageja avanud toimiku nr O2015288. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1010853416 (Lisa 1). Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.11.2020 fikseeriti Varal järgmised kahjustused (Lisa 2, 3): Eramu värvitud välisfassaadil muljumisjälg.
3.25.03.2021 edastas hageja koostööpartner Mivo Ehitus OÜ remondi hinnapakkumise summas 3 968,40 eurot (Lisa 4). 29.03.2021 edastas hageja Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 261418224 summas 3 778,40 eurot (Lisa 5). Summast oli hageja maha arvestanud kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. Kuna ilmnes vajadus täiendavateks remonttöödeks, esitas 20.05.2021 Mivo Ehitus OÜ täiendava eelkalkulatsiooni summas 1 755,60 eurot (Lisa 6). 20.05.2021 edastas hageja Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 262994024 summas 1 755,60 eurot (Lisa 7). 08.06.2021 allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kinnitati remonditööde lõpuleviimist (Lisa 8). 08.06.2021 edastas Mivo Ehitus OÜ arve nr 97 summas 5 534,00 eurot (Lisa 9), mille hageja tasus (Lisa 10). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on hageja maksnud kindlustushüvitisena välja 5 534,00 eurot. Kohtumenetluse raames nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 3 778,40 eurot vastavalt 29.03.2021 edastatud garantiikirjale nr 261418224.
4.02.02.2022 saatis hageja kostjale nõudekirja nr A01.10-275-02/89, milles palus hagejale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3 778,40 eurot hiljemalt 16.02.2022 (Lisa 11). 04.02.2022 vastas kostja nõudekirjale, et on korteri omanik, kuid kuna kahju tekitas üürnik, siis tema kahju ei hüvita. Lähtudes nõudekirjale saadud vastusest, saatis hageja kostjale 31.03.2022 kirja, millega andis teada, et ei näe perspektiivi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ja õiglase ning õige lahenduse saavutamiseks antakse asi kohtu menetleda (Lisa 12). Kostja ei ole hageja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 3 778,40 eurot.
5.Hagi õiguslike põhjenduste osas märgib hageja, et asja materjalidest nähtub, et kahju on Varale tekkinud kostjale kuuluva korteri krundilt tuulega õhku lennanud batuudi tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui
2-23-16465 see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on hagejal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
6.03.01.2024 menetlusdokumendid märkis hageja, et VÕS § 492 lg 1 järgi läheb Swedbank P&C Insurance AS-ile tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale s.o KN (XXX omaniku) kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. KN on kahju kannatanud eraisik, kelle esindaja RR (kindlustusvõtja) on kahju järgse vara taastamise tellinud Mivo Ehitus OÜ-lt. Mivo Ehitus OÜ on käibemaksukohustuslane ning on kohustatud saadud tulult käibemaksu tasuma. Swedbank P&C Insurance AS väljastas Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja, millega võttis endale kohustuse tasuda KN (eraisiku) vara taastamisega seotud kulud. Ainuüksi asjaolust, et Swedbank P&C Insurance AS on käibemaksukohustuslane, ei saa järeldada, et ta saab pärast käibemaksudeklaratsioonide esitamist tekkinud kahju hüvitamise kuludelt riigilt käibemaksu tagasi. Swedbank P&C Insurance AS-i ainuke tegevus on kindlustusteenuse osutamine, mida Käibemaksuseadus § 16 lg 2 p 1 järgi ei maksustata käibemaksuga.
7.Kostja vastuse kohaselt on kahju tekitaja hageja poolt seniajani tuvastamata. Kostja esitas tasuta kasutamise lepingu, mis hagejale nähtuvalt dokumendi andmetest on viimati muudetud 18.12.2023 ning koostatud samuti 18.12.2023. Lisaks ei ole kostja esitanud allkirjastatud lepingut. Seega ei oma sisulist tähendust esitatud leping ning tuleb jätta tähelepanuta. Vastutus ei ole kahju tekitamise osas läinud üle, siis kahju tekkimise eest vastutab korteriomanik, kelleks oli kahju tekkimise hetkel kostja. Kostja on ka vastuses kinnitanud, et oli kahju tekkimise hetkel korteriomanik. Batuut asus kostjale kuuluva korteri kinnistul. Kostja kui korteriomanik vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning peab seetõttu kahju hüvitama (VÕS § 1043).
8.Kostja vastuväide, et nõutav hüvitise summa on liiga suur, on paljasõnaline ning tõendamata ning vastuolus hageja esitatud tõenditega. Hageja on seisukohal, et on esitanud tõendid, millest nähtuvad tekkinud kahjustused (fotodelt on näha ülevaatusaktis kirjeldatud kahjustused) ning nende taastamise maksumust kinnitava tõendi (hinnapakkumine). Hageja on tõendanud, et remonttööde maht ja hüvitatavate kulutuste suurus olid mõistlikult võttes paratamatud. Kahjustus on fikseeritud toimiku materjalides olevas ehitise ülevaatusaktis ja selle lisas. Ülevaatusakti lisa on ülevaatusakti osaks ning ülevaatusaktis on märgitud nii kahju aadress kui ka koostaja andmed. Kindlustusandja koostööpartner, kelle igapäeva tegevusalaks on kindlustusjuhtumite kahjude fikseerimine, tuvastab kahjud. Arvestades kahju tekkepõhjust, on tekkinud kahjud igati loogilised, ülevaatusakti ning fotodega tõendatud. Kostja on esitanud lisadena kaks hange.ee hinnapakkumist. Tegemist on praeguses turuolukorras tehtud pakkumistega, mis ei saa olla võrreldavad 2021. aastal olnud ehitushindadega.
9.Kostja viivise vähendamise taotluse rahuldamiseks alus puudub. Hageja on kohtusse pöördunud seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul esimesel võimalusel arvestades tööde järjekorda. Kokkuleppele mittejõudmine ei vabasta puudutatud isikut viivise tasumise kohustusest. Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et kostja ei ole kahju tekkimise eest vastutav, siis hageja taotleb vastaspoole kulud jätta kostja enda kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 2 p 4. Sätte kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole hagejale varasemalt esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et kostja ei vastuta, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane kanda hagejal kostja kulud. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku
2-23-16465 taotletav esinduskulu ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes ja kohus peaks kulusid diskretsiooniõigusest tulenevalt vähendama. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on üle paisutatud ning osaliselt põhjendamatud arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahtu.
10.23.01.2024 menetlusdokumendis märkis hageja, et batuut asus kostja kinnistul ning kahju tekkis kostjale kuuluva omandi kasutamisest. Kostja edastatud kirjavahetusest (vastus hagiavaldusele lisa 10) nähtub, et korteri üürnik on kinnitanud, et batuut asus kostja kinnistul ning tõusis sealt lendu. Ka hageja esitatud hagist (hagi lisa 2) nähtub, et kindlustusvõtja (XXX) on kahjuavalduses märkinud, et seoses tugeva tuulega paiskus naabri (CC) hoovist batuut vastu tema eramut. Ka kindlustusvõtja kui kahju saaja on kinnitanud, et tema hinnangul on batuut tõusnud lendu just XXX hoovist, mis oli kahju tekkimise hetkel kostja omandis. Kindlustusjuhtumieelne olukord ei oma kahju hüvitamisel mingit tähendust, sest ei saa teha olematuks seda, et batuut kostja kinnistult lendu tõusis ja kahju tekitas.
11.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Kostja tegu, kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel, teo õigusvastasus. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja batuut lendas kannatanu omandi ehk eramu välisfassaadi pihta ning tekitas muljumisjälje. Kannatanu omand sai kahjustada ning sellega rikkus kostja kannatanu omandit.
12.Kahju tekitav tegu oli kostja hoolsuskohustuse rikkumine ning batuudi mitte nõuetekohane kinnitamine tugeva tuule ajal. Kostjal oli kohustus ära hoida kahju tekkimine, mis tekkis kannatanule, kui batuut lendas vastu tema eramut. Kui kostja omandil paikneb batuut, mis on kostja vastutusalas, siis kostjal on kohustus selle batuudi kinnitamine ning ohu ärahoidmine. Kui batuut oleks olnud nõuetekohaselt kinnitatud, siis ei oleks tugeva tuulega see ka vastu teist maja lennanud ning kahju ei oleks juhtunud. Kahju põhjuseks oli kostja hoolsuskohustuse rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Tugeva tuule tõttu batuudi lendu tõusmine on mõistlikult ettenähtav olukord, mida oleks olnud võimalik vältida. Korteriomandist lähtuva kahju tekkimise eest vastutab korteri omanik ehk kostja. Kostjal võib seejuures omakorda olla tagasinõue kolmanda isiku vastu. Hageja arvates näitab asjaolu, et kostja omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et kostja ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuetepäraselt. Kostja korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja esitas 18.12.2023 vastuse, paludes jätta hagi rahuldamata. 21.11.2020 toimus Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas XXX eramus kahjujuhtum, mille põhjustas tuulega lendu tõusnud batuut. Kahju tekitaja on hageja poolt seniajani tuvastamata. 31.11.2020 ehitise ülevaatusakti (hageja hagiavalduse lisa 2) oli üksnes märgitud, et kindlustusvõtja kahjuavalduse kohaselt paiskus 21.11.2020 seoses tugeva tuulega naabri hoovilt aadressiga XXX (üürnik K tel. xxxxxxxx) batuut vastu kindlustusvõtja eramu välisfassaadi kahjustades seda. Kostja nimi ei ole K ja kostja ei ole ka XXX üürnik, kostja elukohaks on xxx.
14.Ka ülejäänud hageja poolt esitatud dokumentide vormistus on puudulik. Hagiavaldusele lisatud ülevaatuseakti lisas (hageja lisa 2.1) puudub aadress, mis objekti kohta see on koostatud, puuduvad koostaja andmed ja allkirjad, sisuliselt esitati kohtule kahjude fikseerimise kohta
2-23-16465 täitmata tühi bankett.
15.Mivo Ehitus OÜ hinnapakkumine nr. 26 /25.03.2021 (hagiavalduse lisa 4) summas 3 968,40 € on põhjendamatult kallis. Ligi kolm korda suurema pinna 155 m2 puhul on võrreldavate tööde maksumus 5000 eurot (vt lisatud hange.ee keskkonna pakkumist, kostja käesoleva vastuse lisa 1) võrreldes Mivo Ehitus OÜ pakkumisega, kus 57,5 m2 krohvimine koos viimistlustöödega maksis 3 968,40 € . Või alternatiivselt teine pakkumine hange.ee keskkonnast (käesoleva vastuse lisa 2), kus soodsaim pakkumine on 274 m2 pinna krohvimisel ja armeerimisel 11340 eurot (pakkumise tegija on hinnatud ka 5-ga 5 palli süsteemis), on oluliselt odavam, kui hageja esitatud hinnapakkumine sh sisaldab hind rohkemate tööde mahtu (aknapalede paigaldust). Samuti oleks võinud teostada paranduse kohtparandusena, põhjendamatu on kogu seina armeerimine ja kruntimine ning viimistluskrohvi paigaldamine (57,5 m2).
16.02.02.2022 saatis Swedbank P&C Insurance AS nõudekirja kostjale, milles paluti hüvitada Swedbank P&C Insurance AS-ile tagasinõue summas 3 778,40 eurot (hagiavalduse lisa 11). 04.02.2022 kirjaga kostja vastas hagejale, et hageja kliendile (kindlustatule RR, isikukood xxxxxxxxxxx) on teada, kes oli kahju põhjustaja ja selleks ei olnud kostja (kostja vastuse lisa 3, kostja 04.02.2022 e-kiri). Kahju põhjustajaks oli CCC korteriomandi üürnik SS, kes hüvitas hageja kliendile (kindlustatule RR, isikukood xxxxxxxxxxx) omavastutuse, kahju tekitaja oli teada, seega jäi arusaamatuks miks hageja ei pöördunud kahju tekitaja poole vaid tülitas naabreid (CCC korteriomandi omanikku) ja kostjat. Täpselt samasisuline nõue saadeti ka CCC korteriomandi omanikule KM’ile. Hagejale edastati ka kahju tekitaja nimi SS ja kontakt e-posti aadress xxx. Samuti paluti hagejal suhelda otse kahju tekitajaga.
17.Kostja oli andnud korteriomandi tasuta kasutusse MaxTrade OÜ’le, registrikoodiga 14485426, kelle juhatuse liige soovis korteriomandi omandada. Tasuta kasutusse andmise tõenduseks on kostja esitanud kirjavahetuse MaxTrade OÜ juhatuse liikmega ja saadetud vara tasuta kasutamise lepingu projekti (kostja vastuse lisad 4.1 ja 4.2). Arvestades, et tegemist on nii vana vaidlusega ja tänaseks on korteriomand ka võõrandatud MaxTrade OÜ’le juhatuse liikmele, ei ole kostjal allkirjastatud lepingut enam alles. MaxTrade OÜ üüris kutselise kinnisvaramaakleri VPi (kostja lisa 5 - kirjavahetus maakleri ja üürniku vahel sh maksekorraldus üüri ja tagatisraha osas) vahendusel korteriomandi SSle, isikukood xxxxxxxxxxx, mille tõenduseks on esitatud 29.05.2020 sõlmitud eluruumide üürileping (Lisa 6 - eluruumi üürileping). Pooled on e-kirja teel eluruumide üürilepingut pikendanud (Lisa 7 - kirjavahetus lepingu pikendamise osas MaxTrade OÜ juhatuse liikme MMi ja üürniku SS vahel).
18.Hageja ignoreeris kostja vastuväiteid ja vastas 04.02.2022 e-kirjaga, et kuna vastavalt kinnistusregistri andmetele on kostja CCC omanik ning kahju XXX eramule tekkis seoses kostjale kuuluva omandi kasutusest (milline väide on hageja poolt tõendamata), siis on nõue esitatud kostjale. Hageja sõnul ei ole kostja esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks, et korteriomand oli antud kasutusse/üürile SSle ning kahju toimumise hetkel oli nimetatud isik vastutav kahju tekkimises kõrvalasetsevale hoonele (kostja lisa 8-hageja esindaja IT 04.02.2022 e-kiri). 04.02.2022 e-kirjaga vastas kostja hagejale, et on hagejale kahju tekitaja kontaktid edastanud, kui hageja ei soovi temaga ühendust võtta, siis ei oska kostja hagejat rohkem aidata (kostja lisa 9 kostja 04.02.2022 e-kiri). 11. 31.03.2022 kirjaga teatas hageja esindaja IT, et kostja vastuse valgusel ei näe hageja perspektiivi saavutada õigusrahu kohtuväliselt, mistõttu annavad nad õige ja õiglase lahendi saavutamiseks asja kohtu menetleda (kostja lisa 10, hageja 04.02.2022 e-kiri). 31.03.2022 e-kirjaga vastas kostja hageja esindajale (IT), et kahju tekitaja on hagejale teada, kui hageja soovib kostja kui asjassepuutumatu isiku vastu menetlust alustada, siis tuleb neil tõendada, et kostja on kahju tekitanud (kostja lisa 10, kostja 31.03.2022 e-kiri).
19.31.03.2022 pöördus kostja ka oma naabri KM’i (endine perekonnanimi S) poole, kelle
2-23-16465 abikaasa MM (MaxTrade OÜ juhatuse liige) CCC korteriomandi väljaüürimisega tegeles, et nad räägiks kahju tekitanud üürniku SSga, et see võtaks ühendust pangaga ja klaariks olukorra ära (kostja lisa 10, kostja 31.03.2022 e-kiri KM’i (endine perekonnanimi S) ). 31.03.2022 pöördus kostja ka hageja esindaja (IT) poole, sest selgus, et hageja ei ole kahju tekitajaga SSga ühendust võtnud (kostja lisa 10, kostja 31.03.2022 e-kiri hageja esindajale). 31.03.2022 e-kirjaga pöördus KM kahju tekitaja SS poole, palvega võtta hagejaga ühendust ja asi korda ajada (kostja lisa 10, KM’i (endine perekonnanimi S) 31.03.2022 e-kiri kahju tekitajale üürnik SSle).
20.08.04.2022 e-kirjaga vastas kahju tekitanud üürnik SS, et on tasunud naabrile (kindlustusvõtjale RR, isikukood xxxxxxxxxxx) tema nõudel (naaber saatis 31.05.21 sõnumi kus palus omavastutuse 190 eurot tasuda tema kontole), omavastutuse osa. Samuti tunnistas kahju tekitanud üürnik SS, et kahju tekitanud batuut kuulus talle, kuid vastas, et talle jääb arusaamatuks, miks peaks tema midagi korda ajama, puudub igasugune info tekkinud kahju (piltide jm) näol, kuna ei kindlustus ega naaber kellele kahju tekkis pole kordagi temaga kontakteerunud. Samuti teatas ta, et kindlustusega ei hakka ta kindlasti enne asju ajama kui tema ametlikult pole kaasuses osalejapool. Samuti teatas ta, et lahendus tema poolt küll aga pole kindlasti see, et tema selle tagasinõude välja maksab, sest ilmselgelt ei olnud see tahtlikult tekitatud kahju vaid vääramatu jõud, mis tol õhtul kahju põhjustas viidates VÕS § 103 lg 2 (kostja lisa 10, SS 31.03.2022 e-kiri KM’ile (endine perekonnanimi S).
21.Kostja vastas ka 08.04.2022 SS’le, et kuna SS on kahju tekitaja ei pea seda hüvitama kostja ega naaber KM. Kui SS on hooletusest võõrast vara kahjustanud, siis tuleb sellised kahjud hüvitada. Kinnitamata batuut, mis lendu läheb, ei ole vääramatu jõud, sellist tagajärge on võimalik ette näha ja ära hoida, kinnitades batuudi ohutult. Koopia kirjast edastati ka hageja töötajale (IT), kes juhtumiga tegeles (kostja lisa 10, kostja 08.04.2022 e-kiri kahju tekitajale üürnik SSle). Rohkem hageja kostjaga ei ole selles osas ühendust võetud. 600 päeva pärast seda kui hageja oli esitanud teatise kohtumenetluse algatamisest (31.03.2022) st, aegumise viimasel päeval esitas hageja kostja vastu nõude kohtusse.
22.Asja materjalidest nähtub, et kahju on varale tekkinud kostjale kuuluva korteri krundilt tuulega õhku lennanud batuudi tõttu. Ometi on hagejat teavitatud, et batuut ei kuulunud kostjale ja kahju põhjustajaks oli üürnik SS, kellele batuut kuulus. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi, batuut kuulus CCC korteriomandi üürnikule SS’le, kes jättis selle tormi ajal nõuetekohaselt kinnitamata. Näiteks, kui üürniku laps viskab naabri aknasse kivi või üürnik sõidab autoga kogemata naabri aeda ja lõhub selle, ei saa lugeda kahju tekitajaks korteriomandi omanikku vaid konkreetset kahju tekitajat. Ka ei vastuta kostja seaduse alusel kahju tekkimise eest.
23.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi esemeks olevat nõuet tõendama hageja. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kontekstis eelöeldu, et hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse 3-2-1-53-12, p 14. 3.4. Hageja peab seega käesoleva menetluse raames tõendama mh selle, i) millised konkreetsed kostja teod on haginõude aluseks; ii) väidetavad kahjunõude aluseks oleva varalise suuruse; iii) põhjusliku seose kostja teo ja batuudiga tekkinud kahju vahel; iv) kostja tegude õigusvastasuse. Hageja ei ole eelmärgitud asjaolusid tõendanud. Eelnevast järeldub, et lepinguvälise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hageja ei saa kostja väidetavale rikkumisele tugineda ning kahju hüvitamise nõude rahuldamine on seetõttu välistatud.
24.Hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist ning hageja ei ole mh tõendanud kostja poolt kahju tekitamist ega selle suurust. Sh on kahju suuruse hindamise aluseks võetud ainult üks hinnapakkumine (hagiavalduse lisa 4), mis on põhjendamatult kallis. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude tuginedes nii lepingulisele kui ka lepinguvälisele kahju hüvitamisele. VÕS §
2-23-16465 115 lg 1 alusel kahju nõude esitamine eeldab kehtivat võlasuhet poolte vahel. Hageja ja kostja vahel kehtiv võlasuhe puudub. Kohustuse rikkumine on seaduse järgi kõigi õiguskaitsevahendite kasutamise eeldus (VÕS § 101 lg 1), kostja ei ole hageja suhtes kohustust rikkunud. Puudub kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kostja ei ole ühtegi kohustust rikkudes kahju tekitanud, puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kahju tekitas üürnikule SS’le kuulunud batuut, mis ei olnud tormi ajaks korralikult kinnitatud. Hageja tugineb hagis VÕS §-s 127.
25.Ka ei ole põhjendatud hageja nõude suurus 3 778,40 eurot. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. (p 12.2). Hageja on käibemaksukohuslane, ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata. Seega tuleks kahjuhüvitiselt lisaks omavastutusele (190 eurot) maha arvata ka käibemaks summas 661,40 eurot. Seega ei ole kahjuhüvitise suuruseks mitte 3778,40 eurot vaid 3117 eurot. Mistõttu on ka hageja viivisearvestus vale, viivise suurus peaks summalt 3117 eurolt olema perioodilt 01.04.2022-21.11.2023 arvestatuna 497,74 eurot. Viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Riigikohus osutas 10. oktoobril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 tehtud otsuse p-s 27, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja esitas hagiavalduse koos viivisenõudega 600 päeva pärast seda, kui kostja oli nõudele vastuväite esitanud, sh esitati hagi nõude aegumise viimasel päeval. Sh oli kostjal äärmiselt keeruline leida nii pika aja tagant vastuväidete esitamiseks vajalike tõendeid. Hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi. Hageja venitamistaktika eesmärgiks saab olla üksnes kostjale kahju tekitamine st maksimaalse viivisnõude esitamine. Hageja ei ole ka enne hagi esitamist kostjalt kordagi viivist nõudnud, mistõttu võis kostja põhjendatult hageja käitumisest aru saada, et ta on viivisenõudest loobunud.
26.Juhul kui kohus peaks siiski kahjuhüvitise ja viivise välja mõistma, taotleb kostja kahju vähendamist VÕS § 140 alusel ja viivise vähendamist. Kostja oli küll õnnetuse toimumise ajal faktiliselt CCC korteriomandi omanik, kuid sisuliselt kostja üürimisega ei tegelenud. Kostja ei saanud üürimisest ka mingit tulu, sest oli andnud CCC korteriomandi tasuta MaxTrade OÜ kasutusele, üüritulu laekus ettevõttele, kes oli lepingu järgi üürileandjaks (Kostja lisa 6. eluruuumi üürilepingu punkt 3.1). Samuti oli korteriomand kindlustatud MaxTrade OÜ poolt, mitte kostja poolt. Seega oleks saanud nõude kahju hüvitamiseks edastada oma kindlustusandjale MaxTrade OÜ, millisele võimalusele viitas hageja oma 02.02.2022 kirjas nr A01.10-275-02/89 (hagiavalduse lisa 11). Hagejat on teavitatud nii sellest, et kahju tekitaja ei ole kostja sh edastatud olid ka kahju tekitaja kontaktandmed, kui ka sellest, et korteriomand oli antud allkasutusse, kuid vaatamata sellele esitas hageja nõude kostja vastu, selline käitumine on pahatahtlik. Kostja hinnangul, kui kohus siiski peaks kahjunõude ja viivisenõude rahuldama, palub kostja arvestades eeltoodut vähendada VÕS § 140 järgi kahjuhüvitis ja viivis nullini. Vaidlust ei ole selles, et kahju tekkis, kuid kahju ei tekitanud kostja, hageja on seda fakti eirates esitanud põhjendamatult hagi kostja vastu. Kostja hinnangul on alust vähendada § 140 järgi kahjuhüvitis ja viivist nullini.
27.23.01.2024 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja sõnul kostja esitas tasuta kasutamise lepingu, mis hagejale nähtuvalt dokumendi andmetest on viimati muudetud 18.12.2023 ning koostatud samuti 18.12.2023. Kostja selgitab, et uued kuupäevad tekkisid dokumendi salvestamisel (Facebookist), kostja esitab algse versiooni, kus on dokumendi infost näha koostamise kuupäevad, milleks on 01.10.2019. Asjaolu, et leping jäi poolte vahel allkirjastamata ei oma tähtsust, teine pool on lepingu sõlmimisega nõustunud ja vastanud, et leping sobib talle (vt kostja 18.12.2023 lisa 4.1). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Kostja tegi ettepaneku leping sõlmida
2-23-16465 ning teisele pool oli sellega nõus, seega oli kokkulepe poolte vahel sõlmitud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tasuta kasutamise lepingule ei ole võlaõigusseaduses sätestatud kirjaliku vormi nõuet. Seega allkirjade puudumine tasuta kasutamise lepingul ei tähendanud, et poolte vahel kokkulepe tasuta kasutamise osas ei kehtinud.
28.Sellesama tasuta kasutamise lepingu alusel üüris MaxTrade OÜ CCC korteriomandi SSle (kostja 18.12.2023 vastuse lisa 6), kes oli kahju tekitajaks. Üürileping oli poolte poolt allkirjastatud, kuid selle dokumendi osas hageja seisukohta ei võtnud. Hageja sõnul ei ole vastutus kahju tekitamise osas üle läinud, seega kahju tekkimise eest vastutab korteriomanik, kelleks oli kahju tekkimise hetkel kostja. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Kahju tekitajaks oli üürnik SS, kes on seda ka ise oma 08.04.2022 e-kirjas tunnistanud (kostja 18.12.2023 vastuse lisa 10). Hageja on jätnud põhjendamata millisele õigusnormile ta tugineb, väites et vastutajaks on korteriomani KMe kahju tekitaja. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteriomanik.
29.Hageja sõnul asus batuut kostjale kuuluva korteri kinnistul. Batuut asus küll kostjale kuuluval korteriomandi esemeks oleval maatükil, kuid batuut ei kuulunud kostjale vaid üürnikule SSle, kes on seda ka oma 08.04.2022 e-kirjas selgesõnaliselt kinnitanud: „Temal kui batuudi omanikul, puudub igasugune info tekkinud kahju näol ja et ta on ka vabatahtlikult hüvitanud kindlustusvõtjale (RR) omavastutuse. Hageja sõnul kostja kui korteriomanik vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning peab seetõttu kahju hüvitama (VÕS § 1043), jättes täpsustamata, millisest konkreetsest seaduse normist korteriomandi omaniku vastutus tuleneb. Korteriomandi omaniku vastutus ei saa olla piiramatu st ta peaks vastutama igasuguse üürniku poolt tekitatud kahju eest pelgalt seetõttu, et ta on korteriomandi omanik. Näiteks sarnaselt ei saa olla korteriomandi omanik vastutav, kui üürnikule kuuluv koer ründab naabrit või üürniku laps viskab naabri aknasse kivi. Näiteks Riigikohus on leidnud, et selleks, et kahjustatud korteri omanik või tema asemel näiteks kindlustusandja saaks esitada kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teise korteri omanik on rikkunud mõnda oma kohustust (Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest). Kostja ei ole rikkunud ühtegi kohustust. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude tuginedes VÕS § 115 lg 1 ja VÕS §-s 127. Riigikohtu lahendis 2-18-13649 kolleegium märgib, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): • kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1); • hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud eeldused oleks täidetud. Hageja ei ole tõendanud millist kohustust on kostja rikkunud. Samuti puudub rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Kahju põhjustas üürnik SS, kes jättis hoolsuskohustuse täitmata ning temale kuuluva batuudi tormi ajaks nõuetekohaselt kinnitamata. Lisaks VÕS § 115 välistab VÕS § 1043 kohaldamise (Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaanne lk 628 3.3), arusaamatuks jääb millisele normile tuginedes hageja kahju hüvitamist nõuab.
30.Hageja ei ole tõendanud kostja tegu, kahju, põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasust või millist seaduses sätestatud kohustust on kostja rikkunud. Delikti üldkoosoleku elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt samas järjekorras, nagu need on eespool nimetatud. Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui on ilmne, et mõni delikti üldkoosseisu elementidest ei ole täidetud, ei ole ülejäänud elementide kontrollimine vajalik (Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaanne).
31.Deliktilise kahju hüvitamise eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine. Nimetatud eelduse täitmise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas teatav võidetava kahju tekitaja poolne tegu või
2-23-16465 tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje e sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo või tegevusetuse ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Põhjuslik seos puudub, kostja tegu või tegevusetus ei ole põhjustanud kannatanule kahjuliku tagajärje, vaid kahju põhjustas kolmas isik - üürnik SS, kellele kuulunud batuut lendas vastu kannatanule kuulunud maja. Objektiivse teokoosseisu tasandil tehakse kindlaks, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Teoks on inimtahtele allutatud inimkeha või selle organi liikumine. Kostja ei ole ühegi teoga kahju põhjustanud. Põhjuslik seos kahju tekitaja (kostja) teo või tegevusetuse ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel puudub.
32.Kostja jääb varasema seisukoha juurde, et hageja hinnapakkumine on põhjendamatult kallis. Lisaks on kahju tekitaja SS 08.04.2022 kirjas (kostja 18.12.2023 vastuse lisa 10) kinnitanud, et on tasunud RR 31.05.2021 sõnumi alusel tema kontole omavastutuse 190 eurot. Kuid hageja ei ole omavastutuse osa (190 eurot) kahjunõudest maha arvestanud ja ei ole seda ka kuidagi põhjendanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1, mille kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.
34.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 21.11.2020 Harju maakonnas XXX eramus kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli CCC krundilt tuulega lendu tõusnud batuut, mis paiskus vastu XXX eramut, põhjustades sellele kahjustusi. XXX eramu oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1010853416 (dtl 7-9). Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.11.2020 fikseeriti XXX eramu värvitud välisfassaadil muljumisjälg (dtl 10-15). 25.03.2021 edastas hageja koostööpartner Mivo Ehitus OÜ remondi hinnapakkumise summas 3 968,40 eurot (dtl 16). 29.03.2021 edastas hageja Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 261418224 summas 3 778,40 eurot (dtl 17). Summast oli hageja maha arvestanud kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. Hageja väitel ilmnes vajadus täiendavateks remonttöödeks, mistõttu esitas 20.05.2021 Mivo Ehitus OÜ täiendava eelkalkulatsiooni summas 1 755,60 eurot (dtl 18). 20.05.2021 edastas hageja Mivo Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 262994024 summas 1 755,60 eurot (dtl 19). 08.06.2021 allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kinnitati remonditööde lõpuleviimist (dtl 20-21). 08.06.2021 edastas Mivo Ehitus OÜ arve nr 97 summas 5 534,00 eurot, mille hageja tasus (dtl 22-23). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on hageja maksnud kindlustushüvitisena välja 5 534 eurot, kuid käesoleva kohtumenetluse raames nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 3 778,40 eurot vastavalt 29.03.2021 edastatud garantiikirjale nr 261418224.
35.02.02.2022 saatis hageja kostjale nõudekirja nr A01.10-275-02/89, milles palus hagejale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3 778,40 eurot hiljemalt 16.02.2022 (dtl 24). Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ta ei ole vaidlusalust kahju tekitanud. Kostja arvates ei ole ta ühtegi kohustust rikkudes kahju tekitanud, puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja hinnangul tekitas kahju üürnikule SS’le kuulunud batuut, mis ei olnud tormi ajaks korralikult kinnitatud; seega kahju põhjustajaks oli üürnik SS. Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist ning hageja ei ole mh tõendanud kostja poolt kahju tekitamist ega selle suurust. Kahju suuruse hindamise aluseks võetud hinnapakkumine on kostja arvates põhjendamatult kallis. Alternatiivselt taotleb kostja vähendada VÕS § 140 järgi kahjuhüvitis ja viivis nullini.
2-23-16465
36.Arvestades eeltoodut keskendub poolte vaidlus seoses hageja nõudega kolmele suuremale teemale: 1) esiteks, kas delikti koosseis hageja kahjunõude esitamiseks on täidetud; 2) teiseks, kui kostja siiski vastutab hagejale kahju tekitamise eest, siis kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud; 3) kolmandaks, kui kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest, kas sellisel juhul on alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel.
37.Puudub vaidlus, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet ning hageja ei nõua kostjalt lepingulise kahju hüvitamist. Seega saaks hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, millistele alustele ka hageja ise hagis tugineb. VÕS § 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja kui kindlustusandja kahjunõude aluseks on ka VÕS § 492 lg 1, millest tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
38.VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks on delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis – tegu; 2) kahjulik tagajärg (kahju); 3) teo ja kahju vaheline põhjuslik seos; 4) õigusvastasus; 5) süü. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Deliktiõiguse aluseks on üldpõhimõte, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik enda poolt tekitatud kahju hüvitama. Seega deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks on kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine (st kahju tekitaja tegu või tegevusetus, mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul teatava kahjuliku tagajärje tekkimine), kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü.
39.Kohus nõustub kostjaga, et delikti üldkoosoleku elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt samas järjekorras, nagu need on eespool nimetatud. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta, s.t. ülejäänud elementide kontrollimine pole enam vajalik (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, lk 733). Seega kontrollib kohus esmalt, kas hageja on tõendanud sellise kostja rikkumise (teo), mille tagajärjel on tekkinud hagis kirjeldatud kahju.
40.Vaidlus puudub, et kahju tekitanud batuut asus kostjale kuulunud CCC korteriomandi esemeks oleval maatükil. Hageja tugineb kostja vastutuse alusena kostja kui kinnisasja omaniku vastutusele, märkides, et kahju XXX eramule tekkis kostjale kuuluva korteri krundilt tuulega õhku lennanud batuudi tõttu. Iseenesest on õige arusaaam, et kinnisasja omanik võib vastutada tema omandist tuleneva kahju eest. Kinnisasja omanikul on käibekohustus vastutada talle kuuluva maatüki ohutuse eest ja takistada nt tema kinnistult tule levikut naaberkinnistule. Asjaõigusseaduse § 143-151 naabrusõiguste regulatsioon on siiski seotud vahetult kinnisasja (maatüki) ja selle oluliste osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 on sätestatud, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). TsÜS § 50 lg 2 kohaselt asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. TsÜS § 54 lg 1 on sätestatud, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Vastavalt ehitusseadustiku § 19 lg 1 p-le 4 kuulub omaniku kohustuste hulka mh kohustus tagada tema omandis oleva ehitise korrashoid ja kasutamise ohutus. See ehitise omaniku kohustus ei laiene aga väljaspool ehitisi asuvatele
2-23-16465 vallasasjadele, mis ehitise omanikule ei kuulu.
41.Kostjale kuuluvalt maatükilt lendu tõusnud ja kahju tekitanud batuut ei olnud maatüki ega sellel paikneva ehitise oluliseks osaks. Seega oli batuut vallasjaks sarnaselt nt kinnisasjal paiknevale autole, töövahenditele või muudele esemetele. Kohus on seisukohal, et kinnisasjal asuvatest vallasasjadest tekkinud kahju puhul ei ole võimalik rääkida vastutuse alusena kinnisasja omaniku käibekohustusest, sest see läheks kinnisasja omaniku mõistlikust hoolsuskohustusest liiga kaugele. Vallasasjadest tekkiva kahju puhul saab vastutuse subjekt olla konkreetne isik, kes oma tegevusega kahju põhjustas. Kohus peab asjakohaseks kostja toodud näiteid, et kui kinnisasja kasutav üürnik sõidab kostja kinnistul asuva autoga kogemata naabri aeda ja lõhub selle või kui üürniku laps viskab naabri aknasse kostja kinnistult pärineva kivi, siis sellistel juhtudel ei saa lugeda kahju tekitajaks kinnisasja omanikku. Kostjal puudub käibekohustus ära hoida kahju tekitamine vallasasjadega, mis ei ole kostja omandis ja mille kasutamine ei allu kostja kontrollile. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et antud juhul saab batuudi kui vallasasja kasutamisest tekkinud kahju tekitamise eest vastutada üksnes vastava kahju tekitaja, mitte kinnisasja omanik ainuüksi oma kinnisasja puudutava üldise hoolsuskohustuse alusel.
42.Asjakohatu on hageja viide, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja pole näidanud ega tõendanud, milles seisnes kostja poolne väidetav korteriomandi korrashoiukohustuse rikkumine ja kuidas on see seotud kostjale kuulunud kinnisasjal asunud batuudiga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 punktis 49 sidunud korrashoiukohustuse rikkumise korteriomandi reaalosa piiridega, mitte aga ehitisest väljaspool paiknevate vallasasjadega. Korrashoiukohustuse rikkumist on kohtupraktikas seostatud eelkõige hoonesiseste veeleketega, mille põhjuseks oli eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumine. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 käsitleb üksnes kinnisasja korrashoidu ja kasutamist ega reguleeri väljaspool ehitist asuvate vallasasjade kasutamist. TsMS § 613 lg-le 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul ei ole hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud nõude puhul tegemist korteriomaniku või korteriühistu nõudega, mis tuleneks korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutaks korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.
43.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hagis viidatud kahju on põhjustanud üürnik, mitte kostja kui endine kinnisasja omanik. Esiteks, hagile lisatud 31.11.2020 ehitise ülevaatusaktist nähtub, et „Kindlustusvõtja kahjuavalduse kohaselt paiskus 21.11.2020.a. seoses tugeva tuulega naabri hoovilt aadressiga CC (üürnik K tel. xxxxxxxx) batuut vastu kindlustusvõtja eramu välisfassaadi kahjustades seda“ (dtl 10-11). Teiseks, kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse ja üürilepingu, millest nähtub, et MaxTrade OÜ kui kostja volitatud esindaja üüris CCC korteriomandi SSle ning see üürileping kehtis ja korteriomand oli SS kasutuses ka vaidlusaluse kahjujuhtumi toimumise ajal (dtl 60-91). Kolmandaks, 08.04.2022 e-kirjaga vastas üürnik SS, et on tasunud naabrile (kindlustusvõtjale RR) tema nõudel vaidlusaluse kahjuga seotud omavastutuse osa. Samuti tunnistas üürnik SS, et kahju tekitanud batuut kuulus talle (dtl 98-99). Ka hageja ise möönab, et „kostja edastatud kirjavahetusest (vastus hagiavaldusele lisa 10) nähtub, et korteri üürnik on kinnitanud, et batuut asus kostja kinnistul ning tõusis sealt lendu“ (dtl 120). Arvestades eeltoodut on olemas ülekaalukad tõendid selles, et vaidlusaluse batuudi omanikuks ja kahju tekitajaks ei olnud kostja. Sisulist tähtsust ei oma see, millistel põhjustel puuduvad allkirjad kohtule esitatud kostja ja MaxTrade OÜ vahelisel tasuta kasutamise lepingul (dtl 57-59; dtl 124126), sest see ei muuda tuvastatud fakti, et vaidlusaluse kahju tekitajaks ei olnud kostja.
2-23-16465
44.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja poolt on tõendamata deliktilise kahjunõude esmane kohutuslik element - kostjapoolne tegu, mille tagajärjel oleks tekkinud hageja nõutav kahju. Ajas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja objektiivselt pannud toime sellist tegu, mis oleks põhjuslikus seoses hageja väidetud kahju tekkimisega. Seetõttu on hagi rahuldamine välistatud ja kohtul puudub alus kontrollida muude delikti üldkoosoleku elementide olemasolu. Kokkuvõttes jääb hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole põhjendatud, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eelduseks. Seega jääb rahuldamata ka viivisenõue. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. Muuhulgas puudub kohtul alus käsitleda kostja poolt esitatud alternatiivseid vastuväiteid ja nendega seotud tõendeid (sh kostja vastuväide kahjunõude suuruse osas ja kostja taotlus vähendada VÕS § 140 järgi kahjuhüvitis ja viivis nullini). TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei võta kohus käesolevas tsiviilasjas seisukohta ega lahenda vaidlust selle üle, kas ja millises ulatuses on tekitatud kahju eest vastutav CCC korteriomandi üürnik.
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
46.Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, justkui esineks hagi rahuldamata jätmise korral alus jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. TsMS § 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist TsMS § 162 lg 4 olukorraga. Meelevaldne on hageja etteheide, et kostja ei olevat hagejale varasemalt esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et kostja ei vastuta, mistõttu oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Esiteks, juba hagile lisatud hagile lisatud 31.11.2020 ehitise ülevaatusaktist nähtub, et „Kindlustusvõtja kahjuavalduse kohaselt paiskus 21.11.2020.a. seoses tugeva tuulega naabri hoovilt aadressiga CC (üürnik K tel. xxxxxxxx) batuut vastu kindlustusvõtja eramu välisfassaadi kahjustades seda“ (dtl 10-11). Teiseks, asjas esitatud tõenditest nähtuvalt juhtis kostja kohtueelselt järjepidevalt tähelepanu sellele, et kahju tekitajaks oli üürnik ja esitas hagejale ka üürniku kontaktid (vt dtl 92-98). Hageja ignoreeris talle teadaolevat infot ja pöördus alles 3 aastat peale kahjujuhtumit siiski kostja vastu kohtusse. Seejuures ei ole hageja ka käesolevas menetluses vähimalgi määral muutnud oma positsiooni ega hagiavaldusest loobunud, vaatamata selgetele tõenditele selle kohta, et kostja ei olnud vaidlusaluse kahju tekitajaks.
47.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 23.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja on esindajana kasutanud OÜ Märts, kostja esindaja kulud on 18.12.2023 arve alusel 480 eurot (sisaldab käibemaksu) ja 23.01.2024 arve alusel 300 eurot (käibemaksu ei lisandu, sest OÜ Märts ei ole alates 08.01.2024 käibemaksukohuslane). Kokku on kostjale käesolevas asjas osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulud kokku 780 eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane, palub kostja välja mõista esinduskulud 18.12.2023 arve osas koos käibemaksuga.
2-23-16465
48.Hageja leidis oma 03.01.2024 menetlusdokumendis, et puudutatud isiku (eelduslikult on hageja puudutatud isikuna silmas pidanud kostjat) taotletav esinduskulu ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes ja kohus peaks kulusid diskretsiooniõigusest tulenevalt vähendama. Hageja leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on üle paisutatud ning osaliselt põhjendamatud arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahtu.
49.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind (100 eurot/h ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Samuti on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas asjas õigusabi osutamiseks (kokku 7 h) on tervikuna põhjendatud, arvestades kostja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja kriitika kostja menetluskulude ülepaisutatuse kohta on ebaõige ja arusaamatu. Muuhulgas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hageja on paljasõnaliselt kritiseerinud kostja menetluskulude suurust juba 03.01.2024, kuigi kostja esitas lõpliku menetluskulude nimekirja alles 23.01.2024.
50.Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 780 eurot (sh käibemaks 80 eurot). Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 780 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.