Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Elo Ilumäe Kostja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (30. aprillil 2024)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja väikelaenu lepingust nr 2020015655 tulenev põhivõlg 7924,94 eurot, intress perioodi 14.12.2022 - kuni 11.05.2023 eest 435,36 eurot ning viivis perioodi 15.02.2023 kuni 07.08.2023 eest 320,75 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 16% aastas põhinõudelt (7924,94 eurolt) aastas alates 08.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 770 eurot.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 08.08.2023 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja 8681,05 eurot, mis koosneb põhiosanõudest summas 7 924,94 eurot, intressinõudest summas 435,36 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 7.08.2023 summas 320,75 eurot;
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määras 16% aastas põhinõudelt (7924,94 eurolt) aastas alates 8.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu leping nr 2020015655, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 12 000 eurot. Lepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 14. päeval, esimese maksega 14.12.2020 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 14.11.2025 vastavalt lepingu punktile 3.1. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 16.000% aastas. Lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku viivise määras 16.000% aastas. Lepingu punkti 5.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et lepingu jõustumisel on krediidi kulukuse määr 18.36 % aastas eeldusel, et intressimäär on 16.000% aastas, laenutähtpäev saabub 14.11.2025, lepingutasu on 180,00 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot ja laen summas 12 000,00 eurot võetakse kohe kasutusse. Hageja väitel kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja saatis kostjale 21.04.2023 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 11.05.2023. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 12.05.2023. Hageja väitel on kostja tagastanud hagejale laenust 4075.06 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 7924.94 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 04.01.2024 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kätte toimetatuks loetud 20.01.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohtuistung toimus 30. aprillil 2024.a Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mitteilmumisest. Kohtukutse oli kostjale 24.03.2024 kättetoimetatuks loetud teadaande avaldamisega 08.03.2024 Ametlikes Teadaannetes. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist kostja kohaloluta. Kuivõrd hageja ei osanud istungil vastata kohtu küsimustele, andis kohus tähtaja kirjalikus menetluses seisukohtade täpsustamiseks peale kohtuistungit.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 19.11.2020 digiallkirjastatud laenulepingu nr 2020015655, millele olid lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja Eraisiku laenulepingu tootetingimused. Lepingus on märgitud, et leping jõustub 19.11.2020. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 12 000 eurot, fikseeritud intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel iga kuu 14. päeval alates 14.12.2020, 60 tagasimaksega summas 292,59 eurot. Tarbijakrediidi teabelehel on märgitud tarbijakrediidilepingu kestuseks laenutähtpäev 14.11.2025. Lepingutasu oli 180 eurot ning krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 18.36% aastas eeldusel, et intressimäär on 16% aastas, laenutähtpäev saabub 14.11.2025, lepingutasu on 180 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot ja laen summas 12 000 eurot võetakse kohe kasutusse. Lepingu alguses on märgitud, et lepingule kohalduvad eraisiku laenulepingu tootetingimused, panga üldtingimused ja hinnakiri. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu nr 2020015655 vorminõuded olid täidetud. Krediidi kulukuse määr ei ületa lepingus välja toodud krediidi kulukuse määra aega ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 61,56%).
5.Kas krediit on välja makstud Hageja väitel sai kostja lepingu nr 2020015655 alusel laenu summas 12 000 eurot. Hageja on laenu väljamaksmise tõendamiseks esitanud maksekorralduse (dtl 51). Krediidi kostja kasutusse andmine on seega tõendatud.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: 16.11.2020 esitas kostja hagejale väikelaenu taotluse (lisa 2 – väikelaenu taotlus), mille sihtotstarve oli auto ostmine. Oma taotluses kinnitas kostja, et omab sissetulekut summas 3,000.00 eurot ning puuduvad kohustused väljaspool AS-i SEB Pank. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 16.11.2020 digiallkirjastatud eraisiku laenutaotluse. Laenutaotlusest nähtub, et hageja on küsinud ja kostja on täitnud järgmised andmed: elukoht, kontaktandmed, kodakondsus (Eesti), haridustase (keskharidus), perekonnaseis (vabaabielus), eluaseme tüüp (oma korter), elukutse (tähtajatu tööleping), tööandja nimi (X), ametikoht (sise
liimistus – ilmselt mõeldud siseviimistlus), tööstaaž käesoleva tööandja juures (üle 1,5 a kuni 3 a), kogu tööstaaž kokku (üle 5 a), netosissetulek (3000 eur), kohustused väljaspool SEB-d (ei), ülalpeetavad (ei). Lisaks on küsitud nõusolek Maksu- ja Tolliametist sissetuleku andmete saamiseks. Kohus palus hagejal selgitada, kas hageja on kontrollinud kostja väidet ülalpeetavate ega korteri kuuluvuse kohta. Hageja selgitas vastuseks kohtule, et hageja ei saa rahvastikuregistrist kontrollida isiku ülalpeetavaid. Küll aga kontrollib hageja enda väitel kostja arvelduskonto väljavõttest võimalikke makseid ja ülekandeid, mis võiksid seonduda ning viidata ülalpeetavatele (elatisemaksed, lapse treeningud jms). Kinnistusraamatu päringut tagatiseta laenutaotluse korral hageja ei teosta. Kohus ei ole veendunud hageja võimatuses kontrollida rahvastikuregistrist ülalpeetavate olemasolu, arvestades, et teised krediidiandjad selliseid päringuid teevad (vastuseks saadakse number, mis ilmselt näitab alaealiste laste olemasolu). Rahvastikuregistri seaduse §-de 44 ja 51 kohaselt saab juriidiline isik rahvastikuregistrist andmeid, kui tal on andmete saamiseks õigustatud huvi. Hageja ei ole välja toonud, et rahvastikuregistri pidaja oleks keeldunud andmete väljastamisest. Kohus saab aru, et hageja ei ole kontrollinud kinnistusraamatust ka kostja väidet (laenutaotluses), et tema eluaseme tüüp on oma korter.
6.2.Hageja märgib, et analüüsis kostja laekumisi (lisa 3 – laekumiste analüüs), mille kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek 3,007.00 eurot. Lisaks teostas hageja kostja nõusolekult päringu Maksu- ja Tolliametile (lisa 4 – maksuandmete tõend), maksuandmete saamiseks. Kostja on hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes XXX-s. Hageja on kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti vastuse nr 8-8/268999, milles on märgitud, et tõend on koostatud Maksu- ja Tolliameti 16.11.2020 19:29:11 andmete alusel. Andmete algusperiood on 01.12.2019 ja lõpuperiood 01.11.2020. Tõendis on kõik esitatud andmeväljad tühjad, st tõendist ei nähtu, et kostja oleks saanud tulu, töövõimetus-, töötuskindlustus- või koondamishüvitist, pensioni või et talle oleks makstud dividende. Tõendi kohaselt puudus ka töötamise registri kanne. Ka kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, mida sisulist see tõend tõendab (peale päringu tegemise fakti). Hageja väitel on kostja hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes XXX-s, kohtuistungil väitis hageja, et kostja konto väljavõttel nähtusid laekumised sellelt ettevõttelt. Hageja on esitanud enda koostatud pdf faili „laekumiste analüüs“ (dateeritud 18.11.2020), milles on märgitud kuud dets 2019 kuni nov 2020. Kohtuistungil avaldas hageja, et kostja kohta analüüsiti kostja SEB pangakonto väljavõtet perioodi 12.2019-11.2020 kohta. Kirjalikus vastuses kohtule märgib hageja, et ei saa konto väljavõtet omal algatusel kohtule esitada. Kohus hageja sellise järeldusega ei nõustu. Hageja ülesanne on ise esitada tõendid enda väidete kohta. Kui hageja on seaduses sätestatud nõuete täitmiseks kogunud laenu taotlejalt tema konto väljavõtte laenu andmise eel, pidi hageja selle konto väljavõtte ka säilitama krediiditoimikus (KAVS § 48 lg 5 p 8). KAVS-st ega KASist ei tulene, et krediiditoimikust võiks krediidiandja kohtule andmeid välja anda üksnes kohtu nõudel, mitte omal algatusel vastavalt TsMS-le. siis, kui ta ise esitab hagi kohtusse, hagi aluse tõenditena. KAS § 88 lõikes 9 on sätestatud, et krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine on üks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude eeldus ning et krediidiandja peab seda oma nõude eeldusena tõendama, on selgitanud Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-
21-13098 punktis 25). 25. Ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punktist 94 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik), pädevatele asutustele lihtsasti ligipääsetavatena. Hageja arvestas kostja kuue kuu keskmiseks sissetulekuks 3007 eurot. Kui võtta hageja enda koostatud tabelist üksnes XXX-lt tulnud laekumised, oleks kostja 1 aasta keskmine sissetulek 2716 eurot. Hageja ei ole selgitanud, miks ta on kostja sissetulekuna arvestanud juhuslikke ülekandeid eraisikutelt ning kostja enda ülekandeid endale. Kohtu hinnangul ei saa teiste eraisikute juhuslikke ülekandeid arvestada kostja sissetulekuna, millega saaks krediidiandja arvestada tarbija maksevõime hindamisel, eriti veel kuivõrd kohtule ei ole esitatud mingeid põhjendusi.
6.3.Hageja märgib, et teostas kostja poolt esitatud andmete alusel maksevõime analüüsi, koostas kohustuste koondtabeli. Tabeli kohaselt olid kostja maksekohustused kokku ligilaudu 846 eurot. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude kuumaksetega ei ületa 40% netosissetulekust, kostja kohustused kokku moodustasid 31.14%. Seega ei ületanud kostja kohustused ettenähtud piiri. Hageja enda koostatud tabelis (dtl 66) on välja toodud kaks varasemat SEB väikelaenu (makseteks märgitud 109 eurot ja 105 eurot) ja „väline“ kohustus, mille makseks on märgitud 300 eurot. Kokku on hageja seega arvestanud, et kostjale antav laen oli neljas kohustus ning kokku (koos käesoleva nõude aluseks oleva laenuga) olid kohustuste kuumaksed 846 eurot kuus. Hageja väitel tuvastati väline kohustus SEB arvelduskonto analüüsist, nähtusid kostja kanded tema enda kontole Soomes, kohustuse suurus arvutati 6 kuu keskmise baasil. Hageja selgitas kohtuistungil, et kui laenutaotlejal on ka teine konto, küsitakse teise panga konto väljavõte. Hageja väitel kontrollitakse seda, kas on toimunud laekumisi isiku enda teistelt pangakontodelt. Antud juhul kohus saab aru, et kostja konto väljavõttelt nähtusid ülekanded tema teisele (Soome) pangakontole. Hageja aga ei ole esile toonud, et ta oleks kostjalt küsinud selle teise pangakonto väljavõtet. Hageja selgitas vastuseks kohtule, et laekumised kostja kontole isiku A. P. poolt perioodil 01.08.2020 – 18.11.2020 olid kostja enda arvelduskonto ja kogumishoiuse vahelised kanded – väljamaksed kliendi enda kogumishoiuselt (selgitus „väljamakse kogumishoiuselt“) ja kogumishoiusele (selgitus „digikassa kanne“). Hageja väitel teostas hageja maksehäire päringu 16.11.2020, sisesed so võlgnevused hageja ees ja välised võlgnevused puudusid.
6.4.Hageja on esitanud tabeli, milles on arvestanud sissetulekuna 2716 eurot ja elamiskuludena kokku 1813 eurot. Hageja selgitab, et elamiskulud on arvestuslikud (hageja on esitanud üksikasjalikud selgitused arvestamise aluste kohta, dtl 93), mh indekseeriti arvestuslikke kulutusi seetõttu, et kostja elas kahes riigis, Soomes ja Eestis. Kuivõrd hageja kohtule kostja pangakontor väljavõtet esitatud pole, palus kohus hagejal välja tuua, kas kostja igakuised tulud ja kulud olid omavahel tasakaalus. Hageja on üksnes vastanud, et kostja arvestuslike maksete % sissetulekust oli 31.14% (lubatud maksimummäär on 50%), st hageja ei ole välja toonud, et konto väljavõttelt nähtuvalt olid kostja igakuised väljaminekud sissetulekute piires. Kohus saab aru, et hageja ei kontrollinud kostja konto väljavõttelt kostja tegelikke igakuiseid kulusid ega seega ka seda, kas kulutused olid tuludest suuremad või väiksemad.
6.5.KAVS § 50 lõike 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet. KAVS § 50 lõike 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus loeb eelpooltoodu alusel tuvastatuks, et hageja on tuvastanud kostja sissetulekuallika (palgatulu ja tööandja) ja sissetuleku keskmise suuruse, kontrollides seda kostja konto väljavõttelt. Hageja on kostjalt küsinud kostjalt ülalpeetavate kohta, ent ei ole nende olemasolu rahvastikuregistrist kontrollinud. Hageja väitel siiski kontrollitakse konto väljavõttest, kas nähtub ülalpidamiskohustusele viitavaid tehinguid. Hageja on küsinud kostja eluaseme (vara) kohta, ent ei ole seda üle kontrollinud. Hageja on küll tuvastanud, et kostjal oli ka teine pangakonto, ent ei ole küsinud selle väljavõtet. Samas on hageja välja toonud, et võttis kostja poolt enda teisele kontole tehtud ülekandeid arvesse kui välist kohustust. Hageja on arvestanud arvestuslike elamiskuludega, ent ei ole kostja konto väljavõttelt kontrollinud, kas kostja tegelikud kulud sellele vastasid. Hageja enda arvestustest selgub, et sissetulekuna arvestas ta 2716 eurot, igakuiste majandamiskuludena 1813 eurot ja 4 kohustuse igakuiste maksetena 846 eurot. 2716-1813 846 = 57 eurot. Kui eeldada, et kostja igakuised kulud ei olnud suuremad hageja poolt aluseks võetud teoreetilistest (arvestuslikest) kuludest, pidi kostja sissetulekuga suutma teenindada ka käesoleva hagi aluseks oleva laenulepingu järgsed kuumaksed. Kohus võtab ka arvesse, et hageja on välja toonud, et kostjal oli ka kogumishoius (täiendav vara). Kuigi kohus leiab, et hageja ei ole täielikult kontrollinud kostja esitatud teavet, ei saa kohus antud juhul siiski öelda, et see ilmtingimata tõi kaasa vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise.
7.Lepingu ülesütlemise kehtivus Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Hageja väitel saatis hageja kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu kostjale 21.04.2023 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 11.05.2023. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse laenumaksega (14.02.2023; 14.03.2023; 14.04.2023). Hageja märgib, et lepingu punkti 10.2 kohaselt on panga üldtingimused lepingu osaks. Vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud AS SEB Pank üldtingimuste (edaspidi
üldtingimused, lisa 6 – AS SEB Pank üldtingimused) punktile 96 saadetakse isiklikud teated kliendile, kellel on sõlmitud internetipanga leping, internetipanka. Lepingu punkt 97 kohaselt võib pank sellest kättetoimetamise viisist kõrvale kalduda. Hageja edastas laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele (postiaadress ja e-posti aadress) ning internetipanka. Vastavalt üldtingimuste punkti 103 teisele lõigule, loetakse internetipanka saadetud kiri kättesaaduks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates teate väljasaatmisest. Hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka 21.04.2023, seega loeti ülesütlemine kättesaaduks 26.04.2023. Seega on kostja saanud hageja poolt 21.04.2023 saadetud erakorralise ülesütlemise teate kätte. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis kirja (dtl 20), milles on märgitud kuupäev 21.04.2023, kostja nimi ja postiaadress xxx (sama aadress on laenulepingus). Teates on viide nõude aluseks oleva laenulepingu numbrile ning on märgitud, et hageja ütleb lepingu erakorraliselt üles 12.05.2023 kui kostja ei tasu võla hiljemalt 11.05.2023. Pdf formaadis faili esitamine ei tõenda kirja saatmist ei posti teel ega e-kirjaga. Kohtuistungil selgitas hageja, et kiri on saadetud kostja internetipanka, lepingus avaldatud postiaadressile ja e-postiaadressile. Mis puudutab hageja viidet üldtingimustele, mille kohaselt loetakse teade kättesaaduks, siis märgib kohus, et Riigikohus on selliste tüüptingimuste kohta märkinud, et „kirjeldatud tüüptingimus paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks VÕS § 39 lg 2 alusel. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi.“ Sellest tulenevalt juhul, kui kostja esitaks vastuväite, et ta ei ole teadet kätte saanud, tuleks hagejal vaatamata tüüptingimustele tõendada, et kostja on teate kätte saanud. Antud juhul aga kostja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul on seega hageja välja toonud, et ta saatis tahteavalduse kostja teadaolevasse elukohta ja kontaktandmetele, kust kostjal oli eelduslikult mõistlik võimalus sellega tutvuda. Üles ütlemise eeldused olid täidetud ka selles osas, et hageja andis võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja. Leping tuleb seega lugeda kehtivalt üles öelduks alates 12.05.2023.
8.Põhivõla ja intressinõue Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kehtiv leping, hageja on laenusumma kostja kasutusse andnud, hageja ütles lepingu kostjapoolse makseviivituse tõttu üles ning kogu tasumata laenusumma muutus sissenõutavaks. Hagejal on õigus VÕS § 396 lg 1 alusel nõuda laenu tagastamist ning VÕS § 397 lg 1 kohaselt kokkulepitud intressi tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga summas 7924,94 eurot ja intressi summas 435,36 eurot. Hageja väitel on kostja tagastanud hagejale laenust 4075,06 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 7924,94 eurot. Hageja väitel oleks kostja 14.02.2023 pidanud tasuma põhiosa katteks 190,25 eurot, ent tasus 25.02.2023 üksnes 15 eurot; järgmisi põhiosamakseid märtsis ja aprillis kostja ei tasunud.
Lepingujärgne intressimäär oli 16% aastas. Intressi katteks pidi kostja tasuma 16.01.2023 118,99 eurot, ent tasus 78,14 eurot, järgnevate kuude intressimakseid kostja ei tasunud. Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ (dtl 17) nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 3941,79 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 3506,43 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 435,36 eurot. Lisaks esitab hageja intressiarvestuse (lisa 4 – intressiarvestus), millelt nähtub mis summalt, millisel perioodil ja millises summas on hageja intresse arvestanud. Hageja ei ole hagi nõudes välja toonud, mis perioodi eest ta intressi nõuab. Aga hagile lisatud intressiarvestuse tabelist võib aru saada, et hageja on arvestanud intressi alates 14.12.2022 kuni 11.05.2023 (k.a). Kohus saab aru, et 14.12.2022 osamakse oli kostja täielikult tasunud, aga järgmise, st 16.01.2023 osamakse tasus osaliselt põhiosa ja intressi katteks kokku pidi tasuma 292,59 eurot, ent tasus 251,74 eurot. Seisuga 14.12.2022 oli kostja põhiosa jääk 8113,54 eurot ning 16.01.2023 seisuga (peale viimasena tasutud põhiosamakse 173,60 eurot tasumist) 7939,94 eurot. Kohus on seega tuvastanud põhivõla ja intressinõude eeldused ja rahuldab hageja nõuded.
9.Viivisenõue Hageja nõuab põhivõlalt 7924,94 viivist perioodi 15.02.2023 kuni 07.08.2023 eest summas 320,75 eurot, esitades ka detailse viivisearvestuse (dtl 27). Alates hagi esitamisest nõuab hageja viivist tasumata põhivõlalt 16% aastas kuni võla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingu jõustumisel on viivisemäär 0.04444% päevas (16.000% aastas). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib kokku leppida selliselt, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. Samuti oli viivisemäär lepingus välja toodud päeva- ja aastamäärana. Kohus tuvastas, et võlg on sissenõutav. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada.
10.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskuluks riigilõiv. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Hageja toob välja, et on tasunud hagiavalduse esitamisel 770 eurot (lisa 7 – riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus). Hagejal esindajakulusid ei ole. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 9965,85 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 770 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 770 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kostjale on teave hageja menetluskulude kohta kätte toimetatud koos hagiavaldusega ja menetlusse võtmise määrusega 20.01.2024 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 770 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.