Aktiva Finance Group OÜ hagi Txxxx Vxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7541,68 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, esindajad 10149, Harju maakond; lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema, Ahto Järvela, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: Txxxx Vxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx linn, xxxxxxxxxxxx maakond, epost: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Txxxx Vxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista TxxxxxVxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 4551,72 eurot, mis koosneb põhivõlast 1905,72 eurot, intressist 176,49 eurot, lepingu tasust 617,89 eurot, võla sissenõudekulust 50 eurot ja viivisest seisuga 22.08.2023. a 1801,62 eurot.
Välja mõista TxxxxxVxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 32,5% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt 1905,72 eurolt alates 23.08.2023. a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 67% ulatuses Txxxx Vxxxxxxxxxx kanda ja 33% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Välja mõista Txxxx Vxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 955,09 eurot.
6.Välja mõista Txxxx Vxxxxxxxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-10, 148-152, 369-371, 377)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (laenuandja) 10.09.2018. a laenulepingu nr 2101817690, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Pooled sõlmisid ajavahemikul 11.11.2018. a kuni 12.12.2019. a veel 5 laenu refinantseerimislepingut, mille alusel sai kostja laenu juurde ja kohustus laenud tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kokku sai kostja laenu 4669 eurot.
2.Kuna kostja lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis laenuandja 08.09.2020. a lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 23.09.2020. a ja loovutas lepingust tulenevad nõuded koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 10.03.2021. a hagejale.
3.Kostja on teinud tagasimakseid 2763,28 eurot. Kuna järgnevad laenulepingud on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg 1905,72 eurot.
4.Hageja arvestab intressi iga lepingu puhul laenu väljastamise päevast kuni lepingu lõppemiseni (mis kõigi lepingute puhul oli 23.09.2020. a) lepingus kokku lepitud intressimääras. Laenulepingu nr 2101817690 intressimäär on 32,5% aastas ja intressivõlg 254,40 eurot, laenulepingu nr 2101831079 intressimäär on 44,9% aastas ja intressivõlg 400,34 eurot, laenulepingu nr 2101862792 intressimäär on 44,9% aastas ja intressivõlg 622,98 eurot. laenulepingu nr 2101888379 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg 584,12 eurot, laenulepingu nr 2101901666 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg 111,92 eurot ning laenulepingu nr 210193788 intressimäär on 44,6% aastas ja intressivõlg 559,33 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressi võlgnevus kokku 2533,09 eurot.
5.Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101817690 sõlmimise eest on 14 eurot, lepingu nr 2101888379 sõlmimise eest 156,86 eurot, lepingu nr 2101901666 sõlmimise eest 179,06 eurot ja lepingu nr 210193788 sõlmimise eest 281,97 eurot. Lepingutasu võlgnevus on kokku 631,89 eurot.
6.Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 alusel sissenõudekulusid 50 eurot 17.03.2021. a kuni 07.01.2023. a tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise eest.
7.Hageja arvestab viivist kostjale kasumlikumal moel esialgses laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 32,5% aastas kogu põhivõla summalt 1905,72 eurolt. Viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 24.09.2020. a kuni hagi esitamiseni 21.08.2023. a on 1801,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.08.2023. a lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 32,5% aastas.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele meeldetuletuskirjade saatmise kohta viitab hageja lepingu üldtingimuste p-dele 23.2 ja 23.3 ning märgib, et kostjal oli kontaktandmete muutumisel kohustus võlausaldajat sellest teavitada. Kostja ei ole andmete muutusest laenuandjalt ega
hagejat teavitanud. Seega loeti lepingu kohaselt kostja poolt avaldatud andmetele edastatud teatised kätte toimetatuks.
9.Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks tegi laenuandja päringud avalikesse andmebaasidesse, viis läbi krediidivõimelisuse hindamise analüüsi iga sõlmitud lepingu kohta, koostas laenukoormuse analüüsi ja sissetulekute ning väljaminekute analüüsi. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja on võimeline lepingut täitma.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1905,72 eurot, intress 2533,09 eurot, lepingutasu 631,89 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1801,62 eurot ning viivis 32,5% aastas alates 22.08.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 141)
11.Kostjal ei ole vastuväiteid hageja väidetele nõude osas, küll aga intressi nõuete osas, mis on põhinõuet vaadates ülisuur. Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju aadressile [email protected], kuna ei kasuta seda juba aastaid, sest konto oli üle võetud kellegi kolmanda isiku poolt ja ei olnud sellele juurdepääsu. Samuti ei ole saanud teateid paberkujul. Kostja arvates ei ole tema krediidivõimelisust piisavalt hinnatud. Kostjal on hetkel makseraskused.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga järgmised laenulepingud: 10.09.2018. a lepingu nr 2101817690 (dtl 11), mille alusel sai kostja laenu 400 eurot, 11.11.2018. a lepingu 2101831079 (dtl 14), mille alusel sai kostja laenu 477 eurot (laenusumma moodustas 796,29 eurot), 21.03.2019. a lepingu nr 2101862792 (dtl 17-18), mille alusel sai kostja laenu 917 eurot (laenusumma moodustas 1587,27 eurot), 26.06.2019. a lepingu nr 2101888379 (dtl 21-22), mille alusel sai kostja laenu 1050 eurot (laenusumma moodustas 2771,23 eurot), 15.08.2019. a lepingu nr 2101901666 (dtl 25-26), mille alusel sai kostja laenu 226 eurot (laenusumma moodustas 3163,33 eurot) ja 12.12.2019. a lepingu nr 210193788 (dtl 29-32), mille alusel sai kostja laenu 1599 eurot (laenusumma moodustas 4981,55 eurot).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
16.Lepingutest nähtuvalt muudeti iga järgneva lepinguga eelneva lepingu tingimusi (sh tähtaega), laenu summa koosnes eelneva lepingujärgse laenu põhiosa jäägist, sissenõutavaks muutunud intressist (kui see oli tekkinud) ning kostja sai ka laenu juurde. Kokku sai kostja 6 lepingu alusel laenu kokku 4669 eurot. Kostja ei vaidlusta laenu saamist.
17.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema maksevõimet piisavalt kontrollitud ning intressinõue on võrreldes laenu põhiosa võlaga ülemäära suur.
18.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida
krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
19.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
20.Kohus on kontrollinud kõikide lepingute krediidikulukuse määra ning tuvastanud, et ajavahemikul 10.09.2018. a kuni 12.12.2019. a sõlmitud lepingute krediidikulukuse määr jäi vahemikku 56,39% kuni 56,43% aastas. Selleks ajaks oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2018. a seisuga 19,97% aastas, 30.11.2018. a seisuga 20,01% aastas, 31.05.2019. a seisuga 19,37% aastas ja 30.11.2019. a seisuga 20,61% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tühised.
21.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
22.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
23.Hageja on esitanud kohtule kostja 10.09.2018. a, 11.11.2018. a, 21.03.2019. a, 26.06.2019. a, 15.08.2019. a ja 12.12.2019. a krediiditaotlused ning analüüsid (dtl 67-106), millest nähtuvalt on kostja laenu esialgsel taotlemisel ja 11.11.2018. a laenu juurde taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 1400 eurot ja igakuised püsikulutused 600 eurot. 21.03.2019. a ja 26.06.2019. a laenu taotlemisel on kostja avaldanud, et netosissetulek on 1400 eurot ja igakuised muud kohustused 250 eurot ja finantskohustused 400 eurot. 15.08.2019. a ja 12.12.2019. a laenu taotlemisel on kostja avaldanud oma netosissetuleku suuruseks 2000 eurot ja kulutusteks vastavalt 250 ja 400 eurot. Laenutaotluse läbivaatamisel kogutud andmetest nähtuvalt on hageja kontrollinud iga kord sh ka laenu juurde taotlemisel kostja sissetuleku suurust ka pensioniregistrist, maksuvõlgu ja maksehäireid ning analüüsinud kostja esitatud ja kogutud andmete alusel tema sissetulekute ja kohustuste suurust.
24.VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Antud juhul on kostja laenutaotlusi täites esitanud andmed on sissetulekute ja finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust. Samuti täitis kostja varasemaid laenulepingust tulenevaid kohustusi sama laenuandja ees st ei olnud iga järgneva laenu
taotlemisel eelneva eest võlgu, mistõttu sai laenuandja kontrolli käigus kogutud andmete ja kostja maksekäitumise analüüsimisel asuda seisukohale, kostja on krediidivõimeline.
25.Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole krediidiandja rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, mis tooks kaasa VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjed.
26.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
27.Kohus on tuvastanud ja vaidlust ei ole selles, et kostjal jäi tasumata viimase laenulepingu järgi 09.07.2020. a, 08.08.2020. a ja 07.09.2020. a osamaksed.
28.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
29.Hageja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 08.09.2020. a teatise laenulepingu nr 2101937882 ülesütlemiseks (dtl 35), milles on andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.09.2020. a ning hoiatanud, et kui eelnimetatud kuupäevaks ei ole võlgnevust tasutud loetakse leping alates 23.09.2020. a üles öelduks.
30.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta meeldetuletuskirju saanud. Viimasest s.o 12.12.2019. a sõlmitud lepingust nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks [email protected], mida kostja väidetavalt ei kasuta aastaid, kuid millele on hagejale meeldetuletuskirjad edastanud. Lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 36-50) p 6.11 kohaselt tuleb kontaktandmete muutumisest laenuandjat teavitada. Üldtingimuste p 23.2 ja 23.3 järgi on laenuandjal õigus lugeda õiguslikku tagajärge omavad teated kättetoimetatuks laenusaaja poolt teatatud kontaktandmetele edastades. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teatanud laenuandjat oma kontaktandmete muutusest. Seega sai laenuandja tugineda teadete saatmisel kostja poolt avaldatud kontaktandmetele.
31.Hageja arvutuste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 2763,28 euro ulatuses, mille hageja arvestab tasutuks põhiosa katteks ning nõuab kostjalt põhivõlana 1905,72 euro tasumist. Kostja põhiosale vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja põhinõue põhjendatud.
32.Kostja vaidleb vastu intressi suurusele. Kuigi kohus on hagejale selgitanud vajadust täpsustada iga lepingu puhul eraldi, millest koosnes refinantseeritava laenulepingu põhiosa ja muud kõrvalkulud (sh intress ja viivis) ning mille katteks on hageja kostja tasutud summad arvestanud, ei ole hageja pidanud vajalikuks neid asjaolusid täpsustada ja on öelnud, et arvestab kostja tasutud maksed põhiosa katteks.
33.Lepingu nr 2101817690 intressimäär oli 32,5% aastas, lepingute nr 2101831079 ja 2101862792 intressimäär oli 44,9% aastas ja lepingute nr 2101888379, 2101901666 ja 210193788 intressimäär oli 44,6% aastas.
34.Hageja on arvestanud intressi iga lepingu puhul laenu väljastamise päevast kuni lepingu lõppemiseni, mis tema arvestuste järgi oli kõigi lepingute puhul kuni 23.09.2020. a, lepingus kokku lepitud intressimääras. Kohus hageja intressiarvestusega ei nõustu. Kuna iga lepinguga sõlmiti uus leping uutel tingimustel (mis sisaldas sellele eelnenud lepingu põhiosa jääki ja sissenõutavaks muutunud intressi, kui see oli tekkinud) ning kehtima hakkas uus leping uue maksegraafikuga, siis ei ole õige arvestada intressi kõigi 6 lepingu puhul saadud laenu summalt alates lepingu sõlmimisest kuni viimase lepingu lõppemiseni (s.o 23.09.2020. a). Lepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt lõpetati viimane st 12.12.2019. a sõlmitud leping (millega refinantseeriti eelnevaid).
35.10.09.2018. a lepingu nr 2101817690 (dtl 11) järgi sai kostja laenu 400 eurot, intressiga 32,5% aastas ja tähtajaga 180 päeva ning kohustus laenu tagastama 6 osamaksega (esimene osamakse 10.10.2018. a 87,12 eurot, iga järgnev 73,12 eurot ja viimane 09.03.2019. a 73,11 eurot). Kostja on teinud laenu katteks kaks makset, 08.10.2019. a 102,12 eurot ja 09.11.2018. a 73,12 eurot (dtl 13). Arvestades maksegraafikut loeb kohus tasutuks 1. osamakse (koosneb laenu põhiosast 62,29 eurot, intressist 10,83 eurot ja muudest kuludest 14 eurot) 87,12 eurot ja 2. osamakse (põhiosa 63,98 eurot + intress 9,14 eurot) 73,12 eurot, kokku 160,24 eurot ja ülejäänud 15 eurot jääb uue lepingu katteks, kuna see sõlmiti vahetult pärast teise osamakse sissenõutavaks muutumist. Seega oli enne esimese lepingu refinantseerimist ja järgmise st 11.11.2018. a lepingu sõlmimist põhiosa jääk kohtu arvutuste kohaselt 273,73 eurot (400 eurot – 1. ja 2. osamakse põhiosa kokku 126,27 eurot) ning intressivõlgnevust ei olnud, mistõttu ei ole hageja intressinõue lepingu nr 2101817690 eest põhjendatud.
36.11.11.2018. a lepingu 2101831079 (dtl 14) järgi sai kostja laenu juurde 477 eurot laenusumma moodustas 796,29 eurot, intressiga 44,9% aastas ja tähtajaga 360 päeva ning kohustus laenu tagastama 12 osamaksega (osamakse suurus 83,59 eurot). Kostja on teinud laenu katteks neli makset, 10.12.2018. a 98,59 eurot, 10.01.2019. a 83,59 eurot, 01.02.2019. a 83,59 eurot ja 05.03.2019. a 83,59 eurot (dtl 16).
37.21.03.2019. a lepingu nr 2101862792 (dtl 17-18) järgi sai kostja laenu juurde 917 eurot laenusumma moodustas 1587,27 eurot, intressiga 44,9% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (osamakse suurus 66,79 eurot, viimase osamakse suurus 66,62 eurot). Kostja on teinud laenu katteks kolm makset, 29.03.2019. a 81,79 eurot, 02.05.2019. a 66,79 eurot ja 03.06.2019. a 66,79 eurot (dtl 20).
38.26.06.2019. a lepingu nr 2101888379 (dtl 21-22) järgi sai kostja laenu juurde 1050 eurot laenusumma moodustas 2771,23 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (esimene osamakse suurus 129,74, iga järgnev 116,07 eurot ja viimase osamakse suurus 115,67 eurot). Kostja on teinud laenu katteks ühe makse, 10.07.2019. a 144,74 eurot (dtl 24), mis mh sisaldab ka muude kuludena eelmise lepingu alusel sissenõutavaks muutunud intressi 13,67 eurot (lepingu p 4 ja maksegraafik).
39.15.08.2019. a lepingu nr 2101901666 (dtl 25-26) järgi sai kostja laenu juurde 226 eurot, laenusumma moodustas 3163,33 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (esimene osamakse suurus 200,74 eurot, iga järgnev 132,32 eurot). Kostja on teinud laenu katteks neli makset, 11.09.2019. a 215,74 eurot (mis mh sisaldab ka muude kuludena eelmise lepingu alusel sissenõutavaks muutunud intressi 68,42 eurot (lepingu p 4 ja maksegraafik), 16.10.2019. a 132,36 eurot, 14.11.2019. a 132,34 eurot ja 09.12.2019. a 132,32 eurot (dtl 28).
40.12.12.2019. a lepingu nr 210193788 (dtl 29-32) järgi sai kostja laenu juurde 1599 eurot, laenusumma moodustas 4981,55 eurot, intressiga 44,6% aastas ja tähtajaga 1800 päeva ning kohustus laenu tagastama 60 osamaksega (osamakse suurus 208,38 eurot). Kostja on teinud laenu katteks kuus makset, 06.01.2010. a 223,38 eurot, 03.02.2020. a 208,38 eurot, 09.03.2020. a 208,38 eurot, 13.04.2020. a 208,47 eurot, 11.05.202. a 208,42 eurot ja 10.06.2020. a 208,41 eurot (dtl 34).
41.Kostja jäi võlgnevusse alates 09.07.2020. a osamaksest. Kuna kostja on igakuised osamaksed (mis koosnesid põhiosast ja intressist) enne uue refinantseerimislepingu sõlmimist tasunud, ei ole kostjal tekkinud intressivõlgnevust kuni viimase lepingu 09.07.2020. a osamakse sissenõutavaks muutumiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja intressinõue lepingute nr 2101817690, 2101831079, 2101862792, 2101888379 ja 2101901666 eest kokku 1973,76 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
42.Hagejal on õigus nõuda intressi 09.07.2020. a osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 22.09.2020. a. Kuna hageja ise on arvestanud kostja tasutud summad põhiosa katteks, arvestab kohus intressi põhiosa võlalt s.o 1905,72 eurolt
lepingujärgse intressimääraga 44,6% aastas. Seega võlgneb kostja hagejale intressi 176,49 eurot.
43.Hageja nõuab kostjalt teenustasudena 631,89 eurot nelja lepingu sõlmimise eest. Lepingu nr 2101817690 lepingutasu on 14 eurot, mis on arvestatud maksegraafikus 10.10.2018. a osamakse sisse ja mille kostja on tasunud (dtl 13). Lepingu nr 2101888379 sõlmimise tasu on p 4 kohaselt 156,86 eurot ja sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena (dtl 21), lepingu nr 2101901666 tasu on p 4 kohaselt 179,06 eurot ja sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena (dtl 25) ja laenulepingu nr 210193788 lepingutasu on p 4 järgi 281,97 eurot ja sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena (dtl 29).
44.Kuna kostja on ühe lepingu eest tasu maksnud, on hageja nõue lepingutasu eest põhjendatud summas 617,89 eurot (631,89-14).
45.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
46.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12).
47.Viimase lepingu kohaselt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäärana s.o lepingujärgses intressimääras 44,6% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest alates s.o 23.09.2020. a määraga 32,5% aastas (mis hageja sõnul on esialgse lepingujärgne intressimäär). Kohus leiab, et hageja võib nõuda viivist vähendatud ulatuses, seega on hageja viivisenõue ajavahemiku 24.09.2020. a 21.08.2023. a eest 1801,62 eurot põhjendatud. Hageja nõuab viivist 32,5% aastas alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivisenõue on põhjendatud.
48.Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kolm võlanõudekirja (dtl 113, 115, 117). Hageja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 50 eurot on põhjendatud.
49.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 4551,72 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1905,17 eurot, intressist 176,49 eurot, lepingutasust 617,89 eurot ja viivisest seisuga 21.08.2023. a 1801,62 eurot ning edaspidine viivis 32,5% aastas arvestatuna põhinõudelt alates 22.08.2023. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
50.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.
51.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
52.Menetluskulude nimekirja (dtl 369-371) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 665 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1014 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
53.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 7541,68 eurot tasuda riigilõivu 665 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu.
54.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
55.Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 6 tunni ulatuses.
56.Arvestades hagiavalduse sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks, kohtule esitamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on põhjendatud kokku 4,5 tunni ulatuses s.o summas 760,50 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1425,50 eurot (665+760,50).
57.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 955,09 eurot (1425,50 eurost 67%).
58.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.