Võlaõigus

Menetlusosalised on leppinud kokku käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1.1. võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub võlgnik võlgnevuse avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX märkides selgituseks „Ts asi 2-24-110373, I. P. võlgnevus“, viitenumber xxxxxxx.

Menetlusosalised lepivad kokku, et kui võlgnik täidab kompromissi nõuetekohaselt ei nõua avaldaja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus avaldajal on.

Kui võlgnik ei tasu käesoleva määruse resolutsiooni p-des 1.1.1 ja 1.1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 päeva, on avaldajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist võlgnikult ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on menetlusosalised leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on avaldajal õigus nõuda võlgnikult edasiulatuvat viivist lepingu raames 19,9% tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.

Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma menetlusosalised lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.

Menetlusosalised kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud menetlusosaline tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

Kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad menetlusosalised oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.

Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu menetlusosaliste poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.

Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissist tulenevad menetlusosaliste õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.

Bigbank AS esitas 18.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. P. vastu võla saamiseks.

Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 16.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 2 avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

16.04.2024 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama enda nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.

08.05.2024 esitas avaldaja kohtule kompromisslepingu, mis oli digitaalselt allkirjastatud avaldaja esindaja ja võlgniku poolt.

TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu 65 eurot, määrab kohus menetlusosaliste menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.