Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) esindaja Anu Volmer Kostja: I. I. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 25.12.2022 sõlmitud HyBa CREDIT krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 757,01 eurot, hagi esitamise seisuga (28.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 2,87 eurot ja võla sissenõudmiskulud 10,00 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja intressinõue 112,16 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 euro ulatuses ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue 75,66 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 64,98% ulatuses ja kostja menetluskulud 35,02% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 181,94 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 181,94 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Tartu Maakohtule 28.02.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega: välja mõista kostjalt hageja kasuks BB Finance OÜ ja kostja vahel 25.12.2022 sõlmitud HyBa CREDIT krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 949,05 eurot, intress 112,16 eurot, hagi esitamise seisuga (28.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 78,53 eurot ja võla sissenõudmiskulud 45,00 eurot. Tartu Maakohus edastas 13.03.2024 määrusega hagi kohtualluvusel Harju Maakohtule.
2.Hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ ja I. I.e vahel 25.12.2022 hyba.ee iseteeninduskeskkonnas sõlmitud HyBa CREDIT krediidileping. Hageja selgitab, et krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimus iseteeninduses aadressil hyba.ee, kes pakub krediidiandjale lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi, mistõttu klient peab aktsepteerima seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 25.12.2022 krediidilepingu 1797126740572, krediidilimiidiga 950,00 eurot. Leping allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt, sh lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 40,25% aastas, krediidi kogukuluga 1927,43 eurot, krediidikulukuse esialgse määraga 47,48%, mis lepingu põhitingimustest tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 40,25% aastas ja kogu krediidilimiit 950,00 eurot võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Kostja võib tagasimakstud summasid krediidilimiidi piires uuesti kasutusse võtta. Kostja arvelduskontole EE232200221058412940 on perioodil 25.12.2022-27.07.2023 kantud krediiti kokku summas 1044,00 eurot. Lepingu üldtingimustest tulenevalt tuleb kõik lepingust tulenevad maksed tasuda vastavalt arvetele, mille krediidiandja edastab igakuiselt kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning HyBa iseteeninduse vahendusel. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse (arvestusperiood kalendrikuu). Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kui kliendil on lepingu alusel täitmata rahalisi kohustusi, võib arvel nähtuda ka viivis või võla sissenõudmise kulu tasuliste võlateadete saatmise eest.
3.Hageja väitel on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 286,99 eurot (lisa 7), millest põhiosa katteks on arvestatud 94,95 eurot, intressi katteks 186,84 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5,00 eurot ja viivise katteks 0,20 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.08.2023 (tagasimakse 45,76 eurot), 10.09.2023 (tagasimakse 45,93 eurot) ja 10.10.2023 (tagasimakse 44,47 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teatise 10.10.2023 ja täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja, see on hiljemalt 24.10.2023 võlgnevust ei tasunud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.10.2023 seisuga. Hageja teavitas kostjat 10.11.2023 teatega kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 949,05 eurot (saadud krediit 1044,00 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 94,95 eurot). Lepingu põhitingimustest tulenevalt tasub klient krediidilimiidi kasutamise eest iga kuu intressi, mida arvestatakse krediidi tagastamata osalt päevade eest, mil krediit on kliendi kasutuses, põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 40,25% aastas (päevamääraga 0,1103%). Hageja
palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi eest 01.07.2023-25.10.2023 eest kokku summas 112,16 eurot. Lepingu põhitingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (kaasnevad kulud/maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on krediidiandjal maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte rohkem kui 24% aastas, päevamääraga (0,07% päevas). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt (949,05 eurot) alates 26.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.02.2024 määras 24% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 78,53 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) ja üldtingimuste punkti 2.9 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale edastatud kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxx 13.08.2023, 10.09.2023, 10.10.2023 (lisa 14 ja lisa 10 edastatud teated) ning tasulised võlateatised 18.08.2023 (5 eurot), 17.09.2023 (5 eurot) ja 17.10.2023 (5 eurot) (lisa 9, 10 ja 14). Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgneva tasulise nõudekirja: 10.11.2023 (20 eurot, lisa 12), 30.11.2023 (5 eurot), 22.12.2023 (5 eurot) (lisa 15), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja teavitas kostjat 10.11.2023 teatega, kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.
4.03.05.2024 avaldab hageja, et juhuks kui kohus asub seisukohale, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitab hageja nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Arvestades, et kostja on saanud krediiti kokku 1044,00 eurot (hagiavalduse lisa 6) ning et kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 286,99 eurot (hagiavalduse lisa 7), kujuneks hageja põhivõlaks 757,01 eurot. Hageja selgitab, et arvestades, et uue tagasimaksegraafiku järgi on kostja tasunud osamakseid täielikult kuni 10.09.2023 osamakseni s. kokku summas 256,96 eurot ning osaliselt 10.10.2023 osamaksest summas 30,03 eurot, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, kuna leping öeldi üles 25.10.2023 (hagiavalduse lisa 11). Kuna kostja ei ole siiani võlgnevust likvideerinud, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 10.10.2023 ning täielikult 10.11.2023 ja 10.12.2023 osamaksega tasumisega, ütles lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel uuesti üles 25.12.2023 (lisa 3).
5.08.05.2024 e-kirjas taotleb hageja kohtult uue lepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamist kohtumenetluses, edastades selle kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kohus võttis hagi menetlusse 20.03.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud
05.04.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole. Kostjale on hageja 03.05.2024 menetlusdokument ja samas sisalduv lepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatuks loetud 25.05.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud Kohus tuvastas, et kostja on digiallkirjastanud lepingu 25.12.2022. Allkirja konteineris on leping, HyBa Credit krediidilepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus on seega tuvastanud, et hageja ja kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu, et leping oli seadusega nõutud vormis ja sisaldas nõutud andmeid. Kohus tuvastas, et hageja on tõendanud kostjale kokku 1044 euro kasutusse andmise (dtl 126).
8.Krediidi kulukuse määr Hagiavaldusele lisatud krediidilepingus ja tarbijakrediidi teabelehes oli krediidi kulukuse määraks märgitud 47,48%. Ajavahemikul 01.07.2022-31.12.2022, sh lepingu sõlmimise ajal 25.12.2022, oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 48,90%. Lepingu krediidi kulukuse määr jäi seega lubatu piiresse.
9.Nõude loovutamine Hageja on kohtule esitanud BB Finance OÜ 29.04.2024 kinnituskirja, mille kohaselt on BB Finance OÜ ja I. I. vahel sõlmitud krediidilepingust nr 1797126740572 tulenev nõue 10.11.2023 seisuga loovutatud OK Incure OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud (dtl 171).
10.Vastutustundliku laenamise põhimõte Kohus on hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse kohta esitanud üksikasjalikud selgitused menetlusse võtmise määruses (p 7.3, dtl 157-158). Kohus ei korda neid selgitusi. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. Krediidiandja ei ole kogunud kostja konto väljavõtet. Hageja viitab, et seda ei olegi vaja teha, kui asjaolud on võimalik välja selgitada muudest allikatest. Kohus märgib, et konto väljavõtte kogumata jätmise põhjendatusest ei saa rääkida olukorras, kus tarbija enda esitatud andmed on puudulikud ega haaku krediidiandja kogutud andmetega. Sellises olukorras peab krediidiandjal mõistlikult tekkima kahtlus, et tarbija esitatud teave ei ole usaldusväärne ega täielik. Hageja märgib, et tarbija esitas enda sissetulekuks 1800 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 300 eurot ning igakuised majapidamiskulusid ei märkinud. Kohus märgib, et hageja esitatud lisast 2 ei nähtu finantskohustuste ega majapidamiskulude küsimine ning ei ole ka aru saada, et tegemist oleks tarbija poolt laenu taotlemisel esitatud andmetega. Teadmata on taotlemise aeg. Küll aga nähtub lisast 2, et täitmata on ka töökoha lahter. Seega ei ole krediidiandja tarbijaltki kogunud vajalikku teavet, võimaldades tal lahtreid tühjaks jätta. Kohus selgitab, et majandamiskulude tarbijalt küsimisel peab tarbijale olema ka esitatud selgitus, milliseid kulusid selle all silmas peetakse. Seega ei piisa näiteks lahtrist „muud kulud“. Vastuolu tarbija esitatud andmetega ilmneb sellest, et hageja väitel saadi Maksuameti päringu tulemusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1416 eurot. Samas hageja enda esitatud krediiditoimkus on märgutud „Eesti Maksu ja Tolliameti (e-MTA) järgne sissetulek 1289,96 eurot“. Hageja enda krediiditoimikust nähtub kontrollide tulemus „Taust.ee 215.14 eurot“, samas väidab hageja, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha
teoreetilised määrad. Millised kohustused kostjal selleks ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja välja ei selgitanud. Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu on siiski võimalik tuvastada selliseid asjaolusid, samuti viited teiste kontode olemasolule. Antud juhul kostja hageja väitel ise deklareeris igakuisteks finantskohustusteks (st tagasimakse summadeks) 300 eurot kuus, samuti oli kostjal hageja esitatud krediiditoimiku kohaselt maksehäire. Kohtu hinnangul oleksid need asjaolud kogumis vastuoluliste ja puudulike andmetega eeldanud, et krediidiandja kogub täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt endalt täpsustusi küsides).
11.Lepingu üles ütlemine Hageja on teinud nõude ümberarvestuse ning tagasimaksed uuesti määranud (dtl 172). Hageja on ka välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks algne lepingu üles ütlemine kehtiv olnud. Kostja jäi uue maksegraafiku ja ümberarvestuse kohaselt võlgnevusse alates 10.10.2023 tagasimaksest. Hageja väitel ütles seetõttu algne krediidiandja lepingu uuesti üles 25.12.2023, saates selle kohta teate 10.12.2023. Kohus küsis hagejalt 08.05.2024 e-kirjaga, millisel viisil saadeti kostjale teine, s.o 10.12.2023 ülesütlemisteade. 08.05.2024 e-kirjas taotles hageja kohtult uue lepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamist kohtumenetluses. Eeltoodust järeldab kohus, et 10.12.2023 ülesütlemisteade ei olnud kostjale saadetud. Kostjale on hageja 03.05.2024 menetlusdokument ja samas sisalduv lepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatuks loetud 25.05.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega loeb kohus lepingu ülesütlemise ajaks 25.05.2024. Samuti on kostjale kätte toimetatud vastavalt VÕS § 4034 lg 7 krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed.
12.Põhivõla nõue Kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on andnud kostja kasutusse 1044 eurot ning hageja on esitanud faktiväite, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 286,99 eurot, siis on põhivõlg 757,01 eurot. Kohus on tuvastanud, et leping on üles öeldud 25.05.2024 ja kogu põhivõlg on sellega sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude summas 757,01 eurot. Vastavalt 03.05.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele (dtl 172) on makstud täielikult maksed 1-8 summas 256,96 eurot ja 9. makse summas 30,03 eurot. Tasumata on 9. maksest 2,09 eurot ja maksed 10-33.
13.Intressinõue Hageja nõuab intressi 112,16 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
14.Viivisenõue Hageja palub hagiavalduses välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 78,53 eurot. Hageja viivisearvestuse järgi nõuab hageja viivist lepingujärgses määras 24% aastas tagastamata krediidisummalt ajavahemiku 26.10.2023-28.02.2024 eest, kokku 78,53 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole
kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Õigust kohaldab kohus ise, seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel. Kuna leping on loetud üles öelduks alates 25.05.2024, siis ajavahemikul 26.10.2023-28.02.2024 ei olnud leping üles öeldud ja viivist ei saa arvestada kogu põhivõlalt. Viivist saab seadusjärgses määras ajavahemiku 26.10.2023-28.02.2024 eest nõuda sissenõutavaks muutunud summadelt vastavalt 03.05.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele (dtl 172). Seadusjärgne viivise määr 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% ja alates 01.01.2024 on 12,5%. Kohtu hinnangul muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada järgmiselt: Alates 11.10.2023 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 10.11.2023 oli võlgnevus 2,09 eurot; 2,09 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis alates 26.10.2023 16 päeva eest 0,01 eurot; 11.11.2023 - 10.12.2023 võlg 32,12 + 2,09 eurot; 34,21 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 30 päeva eest on 0,34 eurot; 11.12.2023 – 10.01.2024 võlg 2 x 32,12 + 2,09 eurot; 66,33 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 0,68 eurot; 11.01.2024 – 10.02.2024 võlg 3 x 32,12 + 2,09 eurot; 98,45 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 1,04 eurot; 11.02.2024 – 28.02.2024 võlg 4 x 32,12 + 2,09 eurot; 130,57 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 18 päeva eest on 0,80 eurot. Seega ajavahemikul 26.10.2023-28.02.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,87 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,87 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutva viivise nõuet TsMS § 367 alusel ei ole hageja esitanud.
15.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 45 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) ja üldtingimuste punkti 2.9 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Hageja väitel on tasuta meeldetuletuskirjad kostjale edastatud Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxx 13.08.2023, 10.09.2023, 10.10.2023 (lisa 14 ja vt. lisa 10 edastatud teated) ning tasumata tasulised võlateatised 18.08.2023 (5 eurot), 17.09.2023 (5 eurot) ja 17.10.2023 (5 eurot) (lisa 9, 10 ja 14). Kohus selgitab, et kuivõrd ümberarvestuse kohaselt jäi kostja võlgu alates 2023.a oktoobri tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast, st alates 11.10.2023, siis saab lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjana arvestada viimast, 17.10.2023 saadetud kirja. Hageja on tõendanud, et meeldetuletuskiri saadeti ( dtl 135). Kohus rahuldab lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmise tasu hüvitise summas 5 eurot. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale nii e-postikui ka posti teel järgneva tasulise nõudekirja: 10.11.2023 (20 eurot, vt. lisa 12), 30.11.2023 (5 eurot), 22.12.2023 (5 eurot) (lisa 15). Kohus märgib, et hageja ütles väidetavalt nõude ümberarvestusest tingituna lepingu uuesti üles alates 25.12.2023, mistõttu eelviidatud kirjade saatmise ajal ei olnud leping veel lõppenud. Veelgi enam, käesolevas asjas on kohus kostjale lepingu ülesütlemise avalduse kätte toimetanud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning on lugenud lepingu ülesütlemise ajaks 25.05.2024.
10.11.2023 kirjaga on kostjat teavitatud nõude loovutamisest. Nõude loovutamisest teavitamine on krediidiandja seadusest tulenev kohustus, seda ei saa käsitleda tasulise võla meeldetuletuskirjana. 30.11.2023 väidetavalt saadetud kirja kohta kohus toimikust tõendeid ei leidnud ning ka see oleks saadetud enne lepingu lõppemist. 22.12.2023 on saadetud kiri, milles selgitatakse edasist võla menetlust, sh maksegraafiku sõlmimise tingimusi. Seda kirja on võimalik käsitleda lepingu kehtivuse ajal saadetud järgmise sissenõutavaks muutunud tagasimakse meeldetuletuskirjana. Kohus rahuldab ka 22.12.2023 saadetud tasulise meeldetuletuskirja saatmise tasu hüvitise summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 euro ulatuses.
16.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega 05.04.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1184,74 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 euro. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 28.02.2024 esitatud hagi hind oli 1184,74 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 757,01 eurot, hagi esitamise seisuga (28.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivise 2,87 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro osas, kokku 769,88 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 64,98%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 64,98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 35,02% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 64,98% hageja põhjendatud menetluskuludest (280 eurot), millele vastab summa 181,94 eurot.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.