Aktiva Finance Group OÜ hagi D. N. vastu võla nõudes 3736,98 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: D. N. (isikukood xxxx; elukoht teadmata) Lihtmenetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D. N.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1999,20 eurot, intress 203,92 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, 14.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 670,99 eurot ja viivis põhinõudelt (1999,20 eurot) alates 15.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,66% aastas.
3.Jätta menetluskulud D. N.i kanda.
4.Välja mõista D. N.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud kokku 835 eurot, s.o riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 360 eurot.
Välja mõista D. N.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Toimetada otsus D. N.ile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. N.ilt 2522,54 euro saamiseks. Kohus tegi 23.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 31.05.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.05.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 14.06.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi D. N.i (kostja) vastu võla nõudes.
2.14.06.2023 esitatud hagiavalduse ning 09.01.2024 esitatud seisukoha kohaselt sõlmisid D. N. (kostja) ja P OÜ (edaspidi krediidiandja) 25.12.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostjale väljastati laen summas 300 eurot. 28.12.2020 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostjale väljastati laen 300 eurot. Kostja kohustus tagastama laene maksegraafikute alusel. 04.01.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel kostjale võimaldati krediiti 1600 eurot. 05.01.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe, mille alusel on kostja võtnud kasutusele krediiti summas 1999,20 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud.
3.Kostja rikkus krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 15.05.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 15.07.2022 osamakseni summas 120 eurot. Krediidiandja saatis 15.07.2022 kostjale lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles krediidiandja 30.07.2022 lepingu
üles. Krediidiandja loovutas 02.08.2022 olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Aktiva Finance Group OÜ. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1999,20 eurot, intressi 203,92 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 670,99 eurot ja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.06.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 40,66% aastas.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Lepingu nr xxxx sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust kostja poolt esitatud andmete alusel enda kohustuste ja tulude kohta, 16.07.2020 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning maksehäirete päringuid. Lepingu nr xxxx sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust kostja poolt esitatud andmete alusel enda kohustuste ja tulude kohta, 28.12.2020 kliendi pangakonto väljavõtte analüüsi ning 25.12.2020 maksehäirete päringuid. Lepingu nr xxxx sõlmimisel võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kontrollis avalikke andmebaase ning kostja konto väljavõtet. Kostja keskmiseks sissetulekuks oli 2018,67 eurot ning väljaminekutseks 225 eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (86,32 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1707,35 eurot (2018,67- 225,00-86,32). Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 26.03.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 1999,20 eurot, intressi 203,92 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 670,99 eurot ja viivise põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.06.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 40,66% aastas.
12.Hagiavaldusest nähtub, et P OÜ ja kostja sõlmisid 25.12.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale 300 eurot laenu (dtl 169-173). 28.12.2020 sõlmisid P OÜ ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostjale väljastati laen 300 eurot (dtl 174-178). 04.01.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel kostjale võimaldati krediiti 1600 eurot (dtl 45). Nimetatud lepingus on laenu kasutamise eesmärgiks märgitud kostja ja P OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx, xxxx tulenevate kohustuste refinantseerimine. 05.01.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja krediidikonto lepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot ja millest kostja on võtnud kasutusele 1999,20 eurot (dtl 46). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt P OÜ Krediidikonto lepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus igakuiselt laenuandja poolt iga kuu esimesel tööpäeval fikseeritud eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud laenu põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad tagasi maksta laenuandja poolt väljastatud maksekorralduse alusel. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid 1999,20 euro ulatuses teinud.
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS
§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale laenulepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 54,98% aastas (dtl 170) ja laenulepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 54,98% aastas (dtl 175), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale krediidikonto lepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 45) ja krediidikonto lepingu nr xxxx muutmisel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr xxxx üles 30.07.2022 (dtl 55) ning loovutas nõude hagejale 02.08.2022 (dtl 56). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus selgitas 12.12.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingute kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määrad ja nende arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 153-155).
18.Hagiavaldusest, seisukohast kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenulepingu nr xxxx, laenulepingu nr xxxx, krediidikonto lepingu nr xxxx ja selle muutmisel krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Hageja on 28.12.2020 küsinud kostja 6 kuu kontoväljavõtte (dtl 72-108) ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangul seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Vaatamata sellele, et kontoväljavõte küsiti vaid ühe lepingu sõlmimise eel, on kohtu hinnangul see piisav, kuna lepingud sõlmiti perioodil 25.12.2018
kuni 05.01.2021, st 12 päeva jooksul. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks on analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 2018,67 eurot ja väljaminekuteks 225 eurot. Krediidiandja on krediidikonto lepingu sõlmimisel arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (86,32 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1707,35 eurot (2018,67-225-86,32). Kohtu hinnangul on krediidiandja selliselt asunud põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud maksevõimeline.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista krediidikonto lepingu nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 1999,20 eurot. Krediidiandja ja kostja vahel 05.01.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppest tulenevalt oli laenulimiidiks 2000 eurot (dtl 46). Kostja on kasutanud laenulimiiti summas 1999,20 eurot (dtl 128). Kostja ei ole laenulimiidi tagastamiseks osamakseid teinud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1999,20 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja andis kostjale 15.07.2022 kirjaga võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva, st kuni 29.07.2022 (dtl 55). VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 30.07.2022 ütles krediidiandja krediidikonto lepingu nr xxxx üles (dtl 55). Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 31.07.2022. Hagejal tekkis seega 31.07.2022 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1999,20 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt krediidikonto lepingust nr xxxx tuleneva intressi 203,92 euro tasumist. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu
kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kostja jäi intressi maksetega osaliselt võlgnevusse alates 15.05.2022 ja hageja on arvestanud intressi kuni 15.07.2022. Kostjal on jäänud tasumata 15.05.2022 intress 66,20 eurot, 15.06.2022 intress 69,99 eurot ja 15.07.2022 intress 67,73 eurot, kokku 203,92 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 203,92 eurot.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevad sissenõudmiskulud summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale tasulise kirja 10.08.2022 (dtl 129-130) hinnaga 25 eurot, tasulise kirja 25.08.2022 (dtl 131-132) hinnaga 5 eurot, tasulise kirja 07.12.2022 (dtl 133134) hinnaga 5 eurot ning hinnanud muudeks makseviivitusega tekkinud kuludeks 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
22.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka krediidikonto lepingust nr xxxx tuleneva viivise 670,99 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 31.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.06.2023 lepingujärgse määraga 40,66% aastas, kokku summas 670,99 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 1999,20 eurolt lepingujärgse määraga 40,66% aastas ajavahemikul 31.07.2022-14.06.2023 (k.a), mis on 710,43 eurot. Kuivõrd hageja on viivisenõuet vähendanud ja esitanud viivisenõude summas 670,99 eurot, mõistab kohus kostjalt välja viivise hageja taotletud summas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 15.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja lepingujärgse määraga 40,66% aastas.
23.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediidikonto lepingust nr xxxx järgi põhivõlg 1999,20 eurot, intress 203,92 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 670,99 eurot ja viivis põhinõudelt alates 15.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,66% aastas. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (1203 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 360 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 835 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
25.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.