Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlga 23884,2 eurot, viivist 0,05% päevas põhinõudelt (23884,2 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostjal tuleb võlg tasuda hageja Staffrent Metall OÜ arvelduskontole xxx selgitusega „võlg ja arve number“. Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Hageja on kiitnud heaks tööjõu rendi, kostja on kinnitanud, et lepingu allkirjastas tema töötaja, kes on personalijuht ja tegeles tööjõu rendiga. Hageja on tööjõu rendileandja, seega on leping seotud kostjaga ja kostja töötaja, kes kirjutas alla lepingule, võis lepingut alla kirjutada. Renditud töötajate kohta on koostatud töötunni tabelid, mida kostja aktsepteeris. Arved, mille hageja esitas kostjale, on koostatud kostjalt laekunud andmete alusel. Kostjale on arved saadetud, kostja pole märkinud, kuhu need siis saadeti, samas on kostja osaliselt ka arveid tasunud. Hageja võttis töötajad objektilt ära, kuna kostja jäi võlgu. Kostja kõik väited on alusetud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.01.2022 tööjõurendilepingu/koostöölepingu nr 22021012S. Koostöölepingule on Heavy Industry Estonia OÜ poolt alla kirjutanud esindajana personalijuht K P. Personalijuhil K P ei olnud volitusi lepingu sõlmimiseks. Leping on seetõttu tühine. Hageja pidi järgima lepingu p 2.1 tulenevaid kohustusi: pidi andma kostja käsutusse töötjad, kes pidid täitma tööandja juhiseid. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis oma kohustused. Arved ei tõenda tööde teostamist lepingus kokkulepitud tingimustel ega tööde üleandmist. Hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut, kuivõrd hageja töötajad ei osutanud teenust kokkulepitud mahus ja ei teostanud töid kokkulepitud kvaliteedis. Töötajate rentimine ja nende töökohustuse täitmine ei ole tõendatud hagile lisatud töötunni graafikutega. Tööaja arvestuse lehti ei ole allkirjastatud kostja ja kostja pole neid aktsepteerinud. Arvetes märgitud akte pole hageja esitanud, töid pole vastu võetud. Kostja ei saanud arveid õigeaegselt kätte, kuna hageja saatis need kostja töötajatele, mitte epostile xxx. Hageja ei teatanud tasumata arvetest ja võttis töötajad objektilt ära, sellest ette teavitamata, ja kokkulepitud mahus tööd jäid tegemata. Kostja pidi tegema seetõttu kulutusi pooleliolevate objektide lõpetamiseks. Kostja tugines hageja poolt esitatud arvestusele. 2022.a. novembrikuu aktist nähtub, et hageja võttis kostjalt ära kaks töötajat, tabelis märgitud punasega. 2023. veebruarikuu aktist nähtub, et hageja osutas tööjõurendi vahendamise teenust vaid kahel päeval, tööl olid elektrik ja lukksepp. Seejärel, ette hoiatamata, võttis hageja ka need töötajad kostjalt ära. Hageja arve nr 230304 537,60 eurot (hagiavalduse lisa nr 6) on tasutud. Lepingu tingimuste p 11.3 sätestab, et lepingu pooled peavad lepingut täitma heas usus vastavuses heade kommete ja tavaga. Hageja on esitanud kohtule valeandmeid, kuna arve nr 230304 on tasutud. Hageja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut täitnud heas usus, vastavuses heade kommete ja tavaga.

Hageja pole lepingut üles öelnud. Seega on hageja nõue 23884,20 eurot, millele lisanduvad viivised, on alusetu, tõendamata ja põhjendamata. Kohtu põhjendused Lepingu sõlmimine TsÜS § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ja sama § lg 2 sätestab esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule esitatud koostöölepingust nr 22021012S 21.01.22 (dtl 7) nähtub, et selle on digitaalselt alla kirjutanud Staffrent Metall OÜ juhatuse liige A P ja Heavy Industry Estonia OÜ nimelt K P, kes on personalijuht ja esindab kostjat. Kostja on ise vastuses märkinud, et K P on kostja töötaja. Seega on tõendatud hageja väide, et lepingu allkirjastas kostja töötaja. Kostja pole vaidlustanud seda hageja väiteid, et tegemist on isikuga, kes juhib äriühingu personali, tegeleb tööjõu värbamise küsimustega. Lepingust nähtuvalt on see suunatud tööjõu rendile andmisele – hageja rendib kostjale tööjõudu. Kostja pole vaidlustanud hageja väidet, et hageja osutas kostjale tegelikult tööjõu renditeenust, samuti pole vaidlustanud lepingus märgitud tööjõu rendi hinda (lepingu lisa, 21.01.22, dtl 12) ega seda, et kostja on osaliselt hagejale teenuse eest tasunud (hagiavalduses nimetatud arved 221109, 221209 ning kostja esitatud maksekorraldus arve 230304 tasumise kohta, dtl 13,14, 92). Kostja on vastustes hagile ise ka tuginenud lepingu tingimustele. Kostja väitis vaid seda, et teenust ei osutatud kokkulepitud mahus. Eeltoodud asjaolud (kostja sai tööjõu renditeenust, tasus osaliselt teenuste eest, kostja töötaja on K. P, kes tegeleb tööjõu ja personali küsimustega, kostja tugines vastuväidetes lepingu tingimustele) võimaldavad järeldada, et kostja on talunud lepingust tulenevaid kohustusi ehk pidanud end õiguslikult ülalmainitud lepinguga seotuks. Nii on kostja talunud ka asjaolu, et lepingu on alla kirjutanud kostja nimelt K. P. Seega on kostja oma käitumisega andnud hagejale mõista, et K. P, kes kirjutas lepingule alla, on kostja esindaja ja talle on kostja andnud lepingu sõlmimiseks volituse TsÜS § 118 lg 2, § 117 lg 1, 2 järgi. Nii on tõendatud hageja väide, et kostja sõlmis K. P kui esindaja kaudu TsÜS § 115 lg 1, § 118 lg 2, VÕS § 8 lg 1 järgi hagejaga vaidlusaluse lepingu. Kostja väide, et leping on esindusõigusete isiku poolt tehtud ja tühine, on alusetu. Lepingu täitmine Tööjõu rendilepingule on kohaldatavad VÕS 35. peatüki järgi käsunduslepingu sätted. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses,

§ 628 lg 1 1. lause sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, seadusele. Kohutuse rikkumine on VÕS § 100 järgi lepingu täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 3. lause ning TsMS § 367 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist ning alates hagi esitamisest protsendina võlast kuni kohustuse täitmiseni. Kostja väitis, et pooled pole allkirjastanud tööde akte, mistõttu pole teenust vastu võetud. Lisaks väitis ta et pole allkirjastanud arvestuse tabeleid ning et hageja pole võla tõttu lepingut üles öelnud, tasu pole muutunud sissenõutavaks. Lepingu p 9.4 sätestab, et töötundide fikseerimine toimub kord kuus hiljemalt kolmandal tööpäeval, p 9.5 sätestab, et allkirjastatud tööaja arvestuse lehtede alusel väljastab tööjõu vahendaja tööjõu kasutajale arved, p 9.6 alusel on tööjõu kasutaja on kohustatud kinnitama töölehed 2 (kahe) päeva jooksul peale nende kättesaamist; p 9.7 järgi on arvete makseaeg on 14 kalendripäeva. Töötundide fikseerimine toimub kuupõhiselt. Eeltoodu alusel on tõendatud, et pooled kokku leppinud, et VÕS § 8 lg 2, § 628 lg 1 1. lause järgi maksab kostja hagejale tasu teatud ajavahemiku möödumisel kooskõlas lepingu p -dega 9.4-9.7. Seega maksab kostja viidatud lepingu sätete alusel hagejale tasu siis, kui kostja on tööjõu kasutajana kinnitanud töölehed, mille järgselt on hageja esitanud kostjale tasumiseks arved. Lepingust ei tulene, et tasu saab hageja nõuda lepingu lõppedes ja et hageja peab lepingu kostjale võla tõttu üles ütlema. Llepingu p 9.9 järgi on hagejal vaid selline õigus, mitte kohustus. Kostja väited on alusetud. Lepingust ei tulene, et tasu maksmiseks peavad olema koostatud kahepoolsed tööde vastuvõtu aktid ning kostja vastav vastuväide ei põhine lepingul ega pole seetõttu põhjendatud. Asjaolu, et hageja on arvetele märkinud selgitusse „vastavalt teostatud tööde aktile“ (vt arvete kirjeldused, arved dtl 14-17) mitte tööjõu/tundide arvestuse lehed, ei tähenda, et kostjal ei ole tekkinud VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 628 lg 1 1. lause ja lepingu p-de 9.5 ja 9.7 alusel kostja enda poolt allkirjastatud tööaja arvestuslehtede alusel talle saadetud arvete järgi teenuse eest maksmise kohustust. Seega on kostja väited alusetud. Lepingu p 1 sätestab, et S M on tööjõu kasutaja, kes on volitatud lepingut täitma, juhtuma tööprotsessi objektil. Hageja on esitanud kohtule tööjõu tundide arvestuse lehed, mis on alla kirjutatud S M poolt ja milles on märgitud tehtud tööde tunnid (dtl 18-21). Kostja väide sellest, et need lehed ei ole kostja poolt alla kirjutatud, ei ole põhjendatud, kuna kostja on ise oma vastuses tuginenud just hageja enda poolt esitatud kostja koostatud arvestuslehtedele, millel on S M allkiri. Kostja väitis, et hageja ei osutanud teenust kokkulepitud mahus, saatis objektilt inimesed ära, ei võimalda järeldada, et S M poolt tehtud arvestused töötajate töötundide kohta on tehtud valesti ja et tema tehtud arvestuse järgi oleks hageja esitanud ebaõiged tasunõuded ning arved. Kostja ei suutnud menetluses põhjendada, 1) milles siis pooled kokku leppisid, mida hageja ei täitnud, 2) milles seisnes teenuse ebakvaliteetsus ja kuidas kostja enda töötaja arvestus on ebaõige olukorras, kus ta pidas arvestust töötundide kohta (arvestusest nähtub selgelt kui palju on tehtud), ning 3) mis moodi mõjutab kostja tööjõu arvestus hageja esitatud tasunõuded.

Kostja on oma vastustes sisuliselt kirjeldanud neid töötunde, mida ongi S. M arvestusse kirja pannud ja mis on arvestusest välja jäänud (näiteks 2022a. novembrikuu arvestuses punasega tähistatu). Nimetatud tööaja arvestustest nähtuvad tundide arvud ja selle eest tasu ning selle järgi on hageja esitanud täpselt samad tasunõuded arvetes (arve nr 221109 ja vastav arvestus dtl 13, 18, arve 221209 ja arvestus dtl 14,19, arve nr 230112 ja arvestus dtl 15,20, arve nr 230205 ja arvestus dtl 16, 21, arve nr 230304, mille kostja tasus käesoleva menetluse ajal täies ulatuses, dtl 17 ja 92). Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et kostja väited, et hageja ei osutanud kokkulepitud mahus töid/teenust ja võttis töötajad objektilt ära, ei mõjuta kuidagi kostja enda tehtud tööaja ja tasu arvestust (arvestused dtl 18-21) ja selle alusel koostatud hageja tasunõudeid. Kostja on saatnud viidatud arvestused hagejale ja see on tõendatud hageja esitatud e-kirjavahetusega perioodist 2022.a. november – 2023.a märts (dtl 22-26, hagiavalduse lisad 12-16). Kostja väide, et arved ise ei tõenda teenuse osutamist, on põhimõtteliselt õige, ent kostja on jätnud alusetult tähelepanuta, et tasunõude aluseks on kostja enda koostatud tööaja arvestused koos tasuarvestusega, mille ta saatis hagejale tasu arvestamiseks ja arve esitamiseks. Eeltoodud ekirjade ja kostja töötaja allkirjastatud arvestustega on tõendatud, et hageja osutas kostjale tööjõu renditeenust, mille kohta esitas hageja kostjale tasumiseks lepingu p 9.7, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 628 lg 1 I lause järgi tasunõuded ning vastavad arved: − nr 221109 07.11.22 11012,40 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 21.11.22; − nr 221209 06.12.22 7064,40 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20.12.22; − nr 230112 06.01.23 6098,40 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20.01.23; − nr 230205 02.02.23 6232,80 eurot mille tasumise tähtaeg oli 16.02.23; − nr 230304 02.03.23 537,60 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.03.23. Kostja väitis, et need arved ei ole saadetud e-posti aadressile xxx, vaid saadetud töötajate eposti aadressile ja kostja ei saanud neid kätte. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi, et arved tuleb saata e-posti aadressile xxx. Hageja väitis ning kostja pole seda vaidlustanud, et kostja maksis arve nr 221109 järgi ära osa tasust 1766,10 € ning arve nr 221209 järgi ära osa tasust 5298,30 €. Kostja maksis arve nr 230304 järgi 537,60 eurot 27.06.2023 (dtl 92) ja seda juba hagimenetluse ajal (pärast hagi menetlusse võtmist, võetud menetlusse 08.06.2023). Nii leiab kohus, et kostjat pole arvete maksmisel seganud asjaolu, et need pole talle saadetud e-postile xxx. Kohus järeldab kostja maksetest, et kostja teadis talle esitatud tasunõuetest ja vaidlusalustest arvetest ning nii on põhjendamatu tema väide, et arved on saadetud valele e-posti aadressile ja ta pole arveid saanud. Kuna lepingus oli lepitud kokku, et arved tuleb tasuda 14 päeva jooksu ning arvetes on märgitud tähtajad, millal tuli maksta teenuse eest, siis on arvetega tõendatud, et tasunõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja vastupidine väide on alusetu. Kostja jättis tasumata hagejale osutatud teenuste eest arve nr 221109 järgi 9246,30 €, arve nr 221209 järgi 1766,10 eurot, arve nr 230112 järgi 6 098,40 eurot, arve nr 230205 järgi 6232,80 eurot. Menetluse ajal tasus kostja arve nr 230304 järgi kogu nõutud tasu ehk 537,60 eurot 27.06.2023, kuigi tasumise tähtaeg oli 16.04.2023. Kostja väited, et hageja võttis töötajad ette hoiatamata objektilt ära, ei võimalda seda, et kostja võiks jätta VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, lepingu p 9.5, 9.7, VÕS § 628 lg 1 I. lause, § 627 lg 1, § 619 järgi enda koostatud tööaja arvestuses juba kajastatud ning osutatud teenuste eest tasu maksmata (ehk õigustaks kohustuse rikkumist). Kohus nõustub hagejaga, et hageja võis keelduda edaspidiselt lepingut täitmast ja töötajaid vahendama (VÕS § 111 lg 1), kuna kostja oli jäänud eelnevalt osutatud teenuse eest võlgu.

Seega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes lepingu p -dest 9.1, 9.5, 9.7, VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 628 lg 1 I. lause, § 627 lg 1, § 619 tulenevat teenuse eest tasu maksmise kohustust, olles samal ajal ka viivituses. Ta oli viivituses ka arve nr 230304 tasumisega kuni 27.06.2023. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku 23343,6 eurot (9246,30 + 1766,10 + 6098,40 + 6232,80). Kostja pole väitnud, et tasu on makstud. Seega saab hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 628 lg 1 1. lause, § 627 lg 1, § 619 järgi. Kostjalt tuleb välja mõista hagejale põhivõlga 23343,60 eurot. Kostja tasus ühe arve järgse võla ära alles pärast hagi menetlusse võtmist, seega ei olnud hageja nõue selle tasunõude osas valesti kohtul esitatud (arve nr 230304). Kostja väide on alusetu, et hageja esitas hagis valeandmeid ja pole täitnud lepingut heas usus. Lepingu p-s 9.8 on pooled kokku leppinud, et maksete tasumisega viivitamisel on viivis 0,05% päevas võlalt, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast. Hageja on nõudnud viivist tervelt võlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivis piirdub lepingu järgi 10%-ga arve summast. Hageja ei saa sellepärast nõuda kostjalt viivist TsMS § 367 järgi kuni kohustuse täitmiseni piiramatus ulatuses. Kostja maksis osa hagetavast võlast ära 27.06.2023 ja kuna viivis on piiratud vastavalt lepingu p-le 9.8, tuleb kohtul teha vastav viivisearvestus. Hageja saab nõuda kostjalt viivist lepingu p 9.8, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 3. lause ja TsMS § 367 järgi alates hagi esitamisest 26.05.2023 järgmiselt: − võlalt 9246,30 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 10 % arve summast ehk 1101,24 (arve summa oli 11012,40 eurot); − võlalt 1766,10 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 706,44 eurot (arve summa oli 7064,40 eurot); − võlalt 6098,40 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 609,40 eurot (arve summa on võrdne võlaga); − võlalt 6232,80 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 623,28 eurot (arve summa on võrdne võlaga); − võlalt 537,60 eurolt (mille tasumise tähtaeg oli 16.03.23 ja mille kostja tasus 27.06.2023) viivist 8,87 € (perioodi eest 26.05.2023-27.06.2023). Kokkuvõte Kuna kostja tasus osa võlast menetluse ajal ja hageja ei ole nõuet vähendanud või nõudest osaliselt loobunud, siis kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 23343,60 eurot, viivist 8,87 eurot ja alates 26.05.2023 viivist: − võlalt 9246,30 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam 1101,24 eurot; − võlalt 1766,10 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 706,44 eurot; − võlalt 6098,40 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 609,40 eurot; − võlalt 6232,80 eurolt 0,05% päevas kuid mitte enam kui 623,28 eurot. TsMS § 445 lg 1 1. lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on palunud, et kostja tasuks võla ja viivised tasuks hageja kontole. Tegemist on otsuse täitmise korraga, mida saab määrata TsMS § 445 lg 1 1. lause järgi. Eeltoodu alusel tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostjal tuleb väljamõistetud võlg ja viivis tasuda hageja Staffrent Metall OÜ arvelduskontole xxx selgitusega „võlg ja vastava arve number“.

Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus, lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja rahuldas osaliselt hageja nõude pärast hagi esitamist ja seega oleks ebamõistlik, kui menetluskulud jääksid osaliselt hageja kanda. Eeltoodu alusel jäävad poolte kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 ja 4 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kohus ei määra kindlaks nende rahalist suurust. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud. Esitatud avalduse järgi on hageja menetluskuluks esindaja kulud kokku 2790 eurot (ei ole käibemaksu kohustuslane). Tasu määr on 120 eurot tunni kohta. Esindaja tutvus materjalidega, analüüsis neid, pidas nõu kliendiga, koostas ja esitas hagi, tutvus kajaga, vastas kostja vastustele, dokumentidele, tutvus kohtu korraldustega, vastas kohtule, valmistus istungiks ja osales sellel. Aega kulus kokku 23 tundi ja 15 minuti. Hageja palus kuludelt välja mõista viivise. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 09.05.2024. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud (tähtaeg 22.05.2024). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab asja materjale, tehtud toiminguid, kostja vastuseid hinnates, et hageja esindaja töö vastab avalduses märgitule, on vajalik ja põhjendatud. Tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud 2790 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu 1400 €. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjalt tuleb TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 4190 eurot (2790 + 1400) ning alates lahendi jõustumisest viivist VÕS 177 lg 4, § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras võlgnevatelt kuludelt kuni nende tasumiseni.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.