Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-21-16339 EstEhitusEkspert Grupp OÜ kanda ja EstEhitusEkspert Grupp OÜ menetluskulud 36% ulatuses M P kanda.

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on M P (hageja) hagi EstEhitusEkspert Grupp OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

19.10.2021. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.05.2020 müügilepingu nr T1062, mille alusel kostja müüs hagejale välisukse hinnaga 300 eurot. Välisukse ostuhind on kostjale täies ulatuses tasutud. Talvel miinuskraadidega selgus, et ostetud välisuks jäätub. Kohal käis kostja tehnik, kes kinnitas, et uks on paigaldatud õigesti. Hageja pöördus ukse jäätumise probleemiga korduvalt nii kostja Tartu esindusse kui ka kirjalikult kostja e-postile, kuid kostja teatas, et ei suuda probleemile lahendust leida. Hageja tellis uksele asjatundja arvamuse, mis tuvastas, et kostja müüdud uks ei vasta välisukse nõuetele, samuti ei vasta Eestis kehtestatud nõuetele ukse sertifikaat. 09.04.2021 edastas hageja kostjale asjatundja arvamuse ja palus uks asendada nõuetekohase välisuksega hiljemalt 20.04.2021. Ühtlasi teatas hageja, et kui kostja ust tähtaegselt ei asenda, siis ta taganeb lepingust ja soovib ukse eest tasutud raha tagasi saada. Kostja hageja kirjale ei vastanud, ust tähtaegselt ei asendanud ja selle ostuhinda hagejale ei tagastanud. Kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu tekib hagejale varaline kahju, kuna ta peab vahetama oma majale paigaldatud ukse nõuetekohase välisukse vastu, mis ei lähe miinuskraadidega jäässe. Kui kostja oleks müünud hagejale nõuetekohase välisukse, siis hagejale ukse vahetamisega seotud kulusid ei tekiks. Ukse vahetamisega seotud tööde maksumuseks on 480,60 eurot. Hageja edastas kostjale 22.08.2021 nõude, mil2

2-21-16339 lega nõudis kostjalt ukse ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist kokku summas 780,60 eurot hiljemalt 30.08.2021. Kostja nõudele ei vastanud ja ei ole tänaseni hagejale nõutud summat tasunud. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja hageja kasuks: -

müügilepingu alusel saadud 300 eurot ja kahju hüvitis 480,60 eurot;

-

seisuga 19.10.2021 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 8,38 eurot ja viivis alates 20.10.2021 põhinõudelt 780,60 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

-

jätta kõik menetluskulud kostja kanda;

-

väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgses viivisemääras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses tasumiseni.

Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja 04.11.2021. a vastus hagile Antud lepingu järgi on metalluks ostetud ilma kostja paigalduseta, ainult toode. Garantiid teise firma tööle kostja ettevõtte ei anna. Samuti ei ole fotosid, kuidas uks oli täidetud vahuga ja millised aurutõkke materjale oli kasutatud. Sellel uksel ei ole EU sertifikaadi ja klient seda ostmisel teadis. Samasugused uksed on müügil üle Eesti (Espak, K-rauta, EhituseAbc, Decora jne). Kostja ettevõte müüs ukse ja ei ole kohustatud kontrollima teise firma paigalduse ja kuidagi kommenteerima seda. Kuid kostja tuleb vastu, konsulteerib, annab nõu ja raiskab oma firma ressurse, et olukorda lahendada, mis ei sõltu kostjalt. Neid uksi paigaldatakse edukalt korteritesse ja majadesse, kus on vahekoridor (tuulekoda), siis uks läbi ei külmu. Metall töötab külmasillana, sellepärast kostja meister ütles, et uks on paigaldatud õigesti (väljaarvatud aurutõke ja teisi detaile, mis ei ole silmaga näha), kuid temperatuuri kõikumise tõttu külmub läbi. Kostja soovitab osta õhukuivati või teha vahekoridor (tuulekoda), sest teisiti probleemi ei lahenda. Klient soovib kompensatsiooni töö eest, mida kostja ei teinud. Hinnad on tunduvalt kõrgemadd turuhinnast. Näiteks, ukse paigaldamine maksab Tartumaal 85 eurot (km-ga) ja demonteerimine on hinna sees (ehk tasuta). Arves, mida saatis kostjale klient, on hinnad mitu korda kõrgemad. Kostja tegeleb akende ja uste paigaldamisega 5 aastat, kostjal töötab 5 brigaadi ja kostja teab palju tegelikult maksab töö. Klient ei soovinud kostja teenuseid paigaldamisel, kohaletoimetamisel, demonteerimisel. Ainult ostis ukse. Mitte kõik välisuksed ei sobi eramajadele ja klient ukse ostmisel ei täpsustanud seda, või täpsustas, aga ikkagi pigistas silmad. Sama hästi võib osta siseukse ja paigaldada eramajale, ja siis kurta, et ta paisub. Ostmisel klient tutvus toodega ja selle omadustega ja pretensioone ei olnud.

Hageja 19.11.2021. a arvamus hagi vastuse kohta Kostja selgitab esitatud vastuses, et tema töötaja on hageja välisukse üle vaadanud ja kinnitanud, et see on paigaldatud õigesti. Hageja on tellinud uksele ka asjatundja arvamuse, mille kohaselt välisuks on paigaldatud vastavalt ehitusnormidele. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja välisuks on paigaldatud nõuetele vastavalt.

2-21-16339

Kostja selgitab esitatud vastuses, et samu uksi paigaldatakse edukalt korteritesse ja majadesse, kus on vahekoridor. Samaaegselt selgitab kostja ka, et mitte kõik välisuksed ei sobi eramajadele. Milles seisneb uste erinevus, kostja ei ole selgitanud. Hageja on seisukohal, et see kostja väide on asjasse puutumatu. Kostja seisukohad on vastuolulised ja arusaamatud. Müügilepingu nr T1062 alusel, mille osaks on hinnapakkumine nr T1062, ostis hageja kostjalt välisukse. Hageja näol on tegemist tarbijaga, kel ei ole uste kohta eriteadmisi. Välisukse müügilepingut sõlmides võib tarbija mõistlikult eeldada, et talle pakutud uksel on kokkulepitud omadused ja see vastab kvaliteedile, sealhulgas sobib see eramajale, kui müüja teda ukse vastupidistest põhiomadustest teavitanud ei ole. Kostja selgitab esitatud vastuses, et ta on probleemi lahendamiseks hagejale soovitanud õhukuivati ostmist või vahekoridori. Hageja on seisukohal, et kostja soovitused on asjakohatud, kuna hageja majas on ventilatsioon, mis reguleerib õhuniiskust ja ka vahekoridor. Uksega ilmnenud probleemid ei ole seotud ukse paigalduse või teiste väliste asjaoludega, vaid sellega, et toode ei vasta nõuetele. Lisaks on kostja esitatud vastuses seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on liiga kõrge. Kostja väide, et Tartumaal maksab ukse paigaldamine 85 eurot, on tõendamata. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu sellele, et A OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks vana välisukse eemaldamisele ja uue välisukse paigaldamisele, ka uksepalede taastamise töid (165 eurot + km), kuna hageja välisuks on ehitatud fassaadi sisse. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja kõigi oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

21.12.2021 kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja konsultant selgitas kohtule, et nad hoiatavad alati klienti ette, et uks võib läbi külmuda. Selle kohta ka kostjal oli jutt hagejaga. Oma hagiavaldusele lisaks esitas hageja eksperdi arvamuse, et uks ei vasta normidele, kuid norme tegelikult ei ole. See on metalluks, mille sees on MDF-paneel. Hageja ei öelnud, kuhu uks paigaldatakse. Kuid kostja konsultandid alati räägivad ja hoiatavad ette, et eramajade jaoks parem võtta termokarbiga uks. Hageja selgitas kohtule, et kostja hagejat hoiatas, et uks ei tohi olla otsese päikese käes, peab olema varju all. Külma kohta ei ole hoiatanud. Kostja konsultant selgitas kohtule, et kostja ei saa hetkel seda tõendada, kuna konsultant, kes müüs hagejale ust, rohkem kostja firmas ei tööta. Klient peab teatama, kuhu ta soovib ukse panna, konsultant siis soovitab. Kui klient teatab, et võtab välisukse, siis kostja soovitab võtta uks kaitsega ehk termokarbiga. Välisuksed on ka erinevad, mõned ei sobi eramaja välisukseks. Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Need summad, mis hageja esitas, et liiga kõrged. Kostja leidis ka, et tehniliselt on uks korras. Klient ei teadnud, kuhu uks läheb. Kostja ei teinud mõõtmist, paigaldust ja kohaletoimetamist. Hageja selgitas kohtule, et mis puudutab hinnapakkumist, siis väitis kostja, et nemad ise teeksid seda 85 euro eest ja demontaaž tehakse tasuta, kuid ei saa eeldada, et teine firma teeks montaaži ja demontaaži tasuta. Uks on paigaldatud fassaadi sisse ja kui uks eemaldatakse, siis kahjustatakse ukse palesid, millega kaasnevad lisakulud. Kulud tuleb hüvitada. Lisaks ta transpordikulud. Kõik see tuleneb VÕS § 128 lg-st 3. Lepingus on antud müügigarantii üks aasta, mis tähendab, et selle aja jooksul peab tasuta asendama ukse. Juhul kui kostja väidab, et uks ei ole puudustega, siis tema

2-21-16339 kohustus seda tõendada, mida ta ei ole teinud. Hageja leidis ka, et kui uks on seest poolt jäätunud, siis see ei ole korras. Kui uks on seestpoolt jääs ja seda ei saa avada, siis uks ei täida oma funktsiooni. Kõik kostja väited on tõendamata. Kohus andis kostjale aega tõendite ja seisukohtade esitamiseks, pärast kohus annab aega hagejale seisukoha esitamiseks. Pooled on nõus jätkama kirjalikus menetluses. Kostja 04.01.2022. a täiendav seisukoht ja täiendavad tõendid Ukse ostmisel hageja ei öelnud, kuhu läheb antud uks. Klient ise tuli uksele järgi kostja Tartu esindusse. Kui kostja poe konsultant teab, et uks läheb majale, ehk välja, siis kostja hoiatab kliente ette, et metallukse puhul võib talvel olla lengi läbikülmumine ja kostja soovitab võtta termokarbiga ukse, mis ei külmu läbi. Samuti on esitatud eksperdi hinnang, et uks on paigaldatud õigesti, aga uks ei vasta normidele. Kuid ei ole kirjas, mis need normid on ja millised nad peaksid olema. Antud hinnang või eksperdi arvamus, ei sisalda lisamaterjali, kus on kirjutatud normid uste puhul. Kostja vaatas läbi ineternetis mitu projekti majade ehitamisest, samuti majade renoveerimisest ja kuskil ei ole välja toodud need normid, mis peaksid kehtima ukse puhul. Paljudes projektides ainuke nõue on ukse tulekindlus, kuid need on individuaalprojektid. Enne kohtuistungit saatis hageja kostjale dokument, milles oli väljatoodud paigaldamise hinnad. Sellega kostja ei ole kategooriliselt nõus. Kostja ettevõtte tegutseb Eesti turul juba 5 aastat ja keskmine hind paigaldamisele on teada. Hinnapakkumises, mida kostja sai hageja käest maksumus on kunstlikult ülehinnatud. Manuses on dokument (hinnapakkumine) paigalduse maksumusega kostja firmas. Hinnapakkumises, mida kostja saadab, on samuti arvestatud tööde raskus (ettevaatlik vana ukse demonteerimine). Samuti manuses on mõned näidised kostja hinnapakkumistest, kus on kirjas kostja firma teenuse hinnad.

Hageja 17.01.2022. a arvamus Kostja selgitab esitatud vastuses, et ta ei teadnud, et ostetud välisuks paigaldatakse eramajale ja ta ei ole teadlik, millistele normidele välisuks vastama peab. Hageja on seisukohal, et kostja sellised väited on asjakohatud. Müügilepingu nr T1062 alusel, mille osaks on hinnapakkumine nr T1062, ostis hageja kostjalt välisukse. Välisukse müügilepingut sõlmides oli kostja kohustus müüa lepingutingimustele vastav uks. Hageja võis mõistlikult eeldada, et talle pakutud välisuksel on kokkulepitud omadused ja see vastab keskmisele kvaliteedile, sealhulgas sobib see eramajale, kui müüja teda välisukse vastupidistest põhiomadustest teavitanud ei ole. Hageja märgib ka, et teavitas temaga müügilepingut sõlminud konsultanti, et välisuks paigaldatakse eramajale ja sealjuures ehitatakse maja fassaadi sisse. 21.12.2021. a kohtuistungil kostja tõdes, et nimetatud konsultant enam nende juures ei tööta. Samuti pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et kostja müüb tänaseni samasugust välisust oma kodulehel kui ilmastikukindlat välisust ilma ühegi hoiatuse või lisatingimuseta. Kostja on esitatud vastuses seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on liiga suur. Kostja esitas välisukse vahetuse töödele omapoolse hinnapakkumise ja lisaks kolm hinnapakkumist kostja poolt tehtud töödele. Hinnapakkumiste T1251, T1317 ja T1323 osas on hageja seisukohal, et need ei puutu käesolevas vaidluses asjasse, ei tõenda tegelikku kahju suurust ja tuleks jätta tähelepanuta.

2-21-16339

Hageja on seisukohal, et kostja poolt tehtud hinnapakkumine ei ole erapooletu ja keskmisele turuhinnale vastav ning selles ei ole arvestatud välisukse vahetusega seotud tegelikku tööde mahtu. -

Hageja leiab, et kostja hinnapakkumine on sisuliselt kostja arvamus ning ei ole erapooletu, kuna kostja huvi on maksta hagejale võimalikult väikest kahjuhüvitist ja kostja ei ole süvenenud, kuidas on välisuks hageja majale paigaldatud ja millised tööd selle vahetusega kaasnevad.

-

Hageja on ka varem selgitanud, et vaidlusalune välisuks on ehitatud maja fassaadi sisse ja seoses sellega on ukse vahetusega seotud tööde maht oluliselt suurem – teostada ei ole vaja vaid vana ukse eemaldamine, uue ukse paigaldamine ja tavapärased viimistlustööd, vaid lõhkuda tuleb ka uksepaled ja teostada fassaaditööd, mis on kulukad. Kuna hageja maja asub Tartu linnast väljas, on tavapärasest suuremad ka objekti teenindamisega seotud kulud.

-

Hageja välisust on kohapeal üle vaatamas käinud tänaseks kaks ettevõtet, kes on reaalset tööde mahtu hinnanud. Hageja on juba varasemalt esitanud A OÜ hinnapakkumise summas 480,60 eurot. Nimetatud hinnapakkumise puhul tuleb arvestada, et see on tehtud 2021. a mais ja tööde hinnad on tänaseks tõusnud. Sellele lisaks esitab hageja S OÜ 13.01.2022 hinnapakkumise 930 eurot, mis tõendab, et välisukse vahetuseks vajalikud viimistlustööd on kulukad ja tööde hinnad tänaseks oluliselt kallinenud. Seetõttu on hageja seisukohal, et kahjuhüvitise nõue 480,60 eurot ei ole ülehinnatud, vaid niigi tänasest keskmisest turuhinnast madalam ja äärmiselt mõistlik.

Eeltoodust tulenevalt jääb hageja kõigi oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

Kohtu selgitamiskohustus ja kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamine 29.09.2022 esitas hageja kohtumenetluse kiirendamise taotluse. Kohus 15.06.2023. a määrusega rahuldas hageja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Sama määrusega selgitas kohus pooltele, et vaidluses on kaks osa – ukse ja ukse ümbervahetamiskuludega seonduv ning andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja 29.06.2023. a seisukoht kohtumäärusele Määrusega kohustas kohus pooli teatama kompromissi sõlmimise võimalustest. Hageja teavitab, et tegi kostjale 20.06.2023 ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga ja palus sellele vastata hiljemalt 28.06.2023. Kostja hageja kirjale tagasisidet andnud ei ole. Hageja on nõus sõlmima kompromissi järgmistel tingimustel: 1) Kostja tasub hagejale kokku 540,30 eurot, millest 300 eurot on ukse hind ja 240,30 eurot on pool hagiavaldusega nõutud kahjuhüvitisest; 2) Juhul, kui kostja soovib ukse tagastamist, siis hageja tagastab ukse ilma raamita. Seda põhjusel, et kui ukse eemaldamisel võib hageja ukse raami katki teha, tuleb maja seina vähem lõhkuda ja selle taastamiskulud on väiksemad. Määrusega kohustas kohus hagejat teatama, millise ukse kasutamist nägi ette elamu projekt, kes ukse paigaldas ja kes oli omanikujärelevalve. Hageja teatab, et: 1) Elamu projekti järgi võisid välisuksed olla puidust või metallist; 2) Ukse paigaldas hageja elukaaslane S P; 3) Omanikujärelevalvet tegid hageja ise koos elukaaslasega S P ja ehitusjärelevalvet lepingu alusel K OÜ.

2-21-16339 Määrusega võimaldas kohus esitada pooltel määruses toodud arutluse kohta arvamuse. Hageja on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et välisuks on paigaldatud nõuetele vastavalt. Kostja on menetluses kinnitanud, et tema töötaja on hageja välisukse üle vaadanud ja see on paigaldatud õigesti. Samuti on hageja tellinud uksele asjatundja arvamuse, mille kohaselt välisuks on paigaldatud vastavalt ehitusnormidele. Hageja ei nõustu seisukohaga, et ukse vahetamisega kaasnevaid viimistluse taastamise kulusid oleks saanud vältida ukse hoolikama valiku ja erialaabi kasutamisega. Hageja näol on tegemist tarbijaga, kes ei oma uste kohta eriteadmisi. Hageja pöörab ka tähelepanu asjaolule, et kostja müüs vähemalt 17.01.2022 seisuga samasugust välisust oma kodulehel kui ilmastikukindlat välisust ilma ühegi hoiatuse või lisatingimuseta. Müügilepingut sõlmides võib tarbija mõistlikult eeldada, et talle pakutud uksel on kokkulepitud omadused, kui müüja teda ukse vastupidistest põhiomadustest teavitanud ei ole. Hageja ei nõustu seisukohaga, et kuna hageja ja kostja esitatud hinnapakkumistes ei ole ühiseid pidepunkte, siis võiks ukse vahetamise ja palede taastamiskulu olla 200 eurot. Hageja jääb hinnapakkumiste osas oma seisukohtade juurde, mis on esitatud 17.01.2022 menetlusdokumendi Hageja arvamus kostja 04.01.2022 vastusele punktis 5. Kostja esitatud hinnapakkumine ei ole erapooletu ja ei arvesta tööde tegelikku mahtu. Kahjuhüvitise aluseks olev A OÜ hinnapakkumine summas 480,60 eurot on tehtud ettevõtte poolt, kes on kohapeal välisukse üle vaadanud ja tööde reaalset mahtu hinnanud ning kahjuhüvitise summa on niigi tänasest keskmisest turuhinnast madalam. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma hagiavalduses esitatud nõuete ja menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde. Hageja teatab, et ei soovi asjas esitada täiendavaid taotlusi, tõendeid ja seisukohti ning asja sisulise menetlemise võib lõpetada. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta ja täiendavaid tõendeid ega vastanud kompromissettepanekule ega kohtunõudele. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja hagihinda, et asjas oli juba määratud kohtuistung, pooled on nõus jätkama kirjalikus menetluses ja pooltele oli antud aeg täiendavate seisukohtade esitamiseks, määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad. Kohus hoiatas, et seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumisel ei võta kohus enam vastu ühtegi dokumenti. Hageja kohtule lõpliku seisukohta ja täiendavaid tõendeid ei esitanud ja esitas menetluskulude nimekirja. Kostja kohtule lõpliku seisukohta ja täiendavaid tõendeid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-21-16339 Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes, mille kohaselt sõlmisid pooled 02.05.2020 müügilepingu nr T1062, mille alusel kostja müüs hagejale välisukse hinnaga 300 eurot. Talvel miinuskraadidega selgus, et ostetud välisuks jäätub. Hageja pöördus ukse jäätumise probleemiga korduvalt kostjale, kuid kostja teatas, et ei suuda probleemile lahendust leida, uks on paigaldatud õigesti. Hageja leiab, et ostja müüdud uks ei vasta välisukse nõuetele. Ühtlasi teatas hageja, et kui kostja ust tähtaegselt ei asenda, taganeb ta lepingust ja soovib ukse eest tasutud raha tagasi saada. Kostja hageja kirjale ei vastanud, ust tähtaegselt ei asendanud ja selle ostuhinda hagejale ei tagastanud. Kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu tekib hagejale varaline kahju, kuna ta peab vahetama oma majale paigaldatud ukse nõuetekohase välisukse vastu, mis ei lähe miinuskraadidega jäässe. Ukse vahetamisega seotud tööde maksumuseks on 480,60 eurot. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja vastuväited hagile seisnevad selles, et: -

uks ei ole puudustega; uks vastab kvaliteedile; ukse norme tegelikult ei ole; kostja ei ole teadlik, millistele normidele välisuks vastama peab; kostja hoiatab alati klienti ette, et uks võib läbi külmuda; hageja ei öelnud, kuhu uks paigaldatakse; kostja ei mõõtnud ukse ava, ei paigaldanud ega transportinud ust; garantiid teise firma töö peale kostja ettevõtte ei anna; hageja kahju hüvitamise nõue on liiga kõrge.

Hageja vaidleb kostjale vastu. Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et: -

kostja müüs hagejale välisukse hinnaga 300 eurot; välisuks on paigaldatud nõuetele vastavalt.

Haginõude kvalifitseerimine Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus tuvastas, et kostja (müüja) ja hageja (ostja) vahel sõlmiti 02.05.2020 müügileping nr T1062, mille alusel kostja müüs hagejale välisukse (dtl 11-13). Hageja leiab, et ostja müüdud uks ei vasta välisukse nõuetele ning palub mõista kostjalt välja kokku 780,60 eurot (ukse ostuhind 300 eurot ja kahju 480,60 eurot).

2-21-16339 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et tegemist on müügilepingu rikkumisest tuleneva nõudega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud VÕS § 208 lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale välisukse. Hageja näol on VÕS § 1 lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga, seega kohalduvad müügilepingu suhtes ka tarbijale müügi sätted.

Asja vastavus lepingu tingimusele Hageja leiab, et hagejale müüdud uks ei vasta välisukse nõuetele. Kostja leiab, et uks ei ole puudustega ning uks vastab kvaliteedile. Ukse norme tegelikult ei ole ning hageja ei öelnud, kuhu uks paigaldatakse. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 217-1 lg 1 ja lg 2 p 1- 2 kohaselt (asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhul) peab asi vastama lepingutingimustele. Asi loetakse muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui: 1) selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele; 2) see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega müüja on nõustunud. VÕS § 217-1 lg 3 p 1 kohaselt, lisaks VÕS § 217-1 lõikes 2 märgitule peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid. Seega on paragrahvi 217-1 lõike 1 eesmärgiks sätestada müüja üldine kohustus anda tarbijale üle lepingtingustele, see tähendab nii poolte kokkulepitud kui seadusest tulenevatele tingimustele, sh paigaldamisreeglitele, vastav asi. Pooled ei vaidle selles, et hageja ostis kostjalt kirjaliku müügilepingu alusel kostjalt välisukse ja tasus selle eest. Kostja ei vaidlusta, et vaidlusalune uks võis hageja jaoks mitte, kuna arvab, et hageja ei öelnud kostjale, kuhu uks paigaldatakse. Kostja hoiatab alati klienti ette, et uks võib läbi külmuda. Kohus leiab, et kostja väidetel sellest, et ta ei teadnud, kus ja milleks hakkab hageja ust kasutama, ei ole asjas tähtsust, kuna müügilepingu nr T1062 alusel, mille osaks on hinnapakkumine nr T1062, ostis hageja kostjalt nimelt välisukse (dtl. - 11).

2-21-16339 Kohus selgitab, et müüdud asja kvaliteet peab vastama tavaliselt esitatavatele nõuetele siis, kui pooled ei ole lepingus kvaliteedinõuetes kokku leppinud. Kohtu hinnangul on mõistel „välisuks“ selge ja ühene tähendus. Välisuks peab olema kasutatav välistingimustes aastaringselt. Kohus nõustub hagejaga, et müügilepingu alusel ostis hageja kostjalt välisukse. Välisukse müügilepingut sõlmides oli kostja kohustus müüa lepingutingimustele vastav uks. Hageja võis mõistlikult eeldada, et talle pakutud välisuksel on kokkulepitud omadused ja see vastab keskmisele kvaliteedile, sealhulgas sobib see eramajale, kui müüja teda välisukse vastupidistest põhiomadustest teavitanud ei ole. Kostja ei vaidlusta, et jäätunud ust käis vaatamas tema tehnik, kes tuvastas, et uks on paigaldatud õigesti, kuid ei osanud seletada jää tekkimist. Kostja selgitab, et samu uksi paigaldatakse edukalt korteritesse ja majadesse, kus on vahekoridor. Kostja selgitab et ta on probleemi lahendamiseks hagejale soovitanud õhukuivati ostmist või vahekoridori. Kohus kostja selgitustega ei nõustu. Hageja näol on tegemist tarbijaga, kes ei oma uste kohta eriteadmisi. Müügilepingut sõlmides võib tarbija mõistlikult eeldada, et talle pakutud välisuksel on kokkulepitud omadused, kui müüja teda ukse vastupidistest põhiomadustest teavitanud ei ole. Kostja oleks pidanud hagejale selgitama vaidlusaluse ukse puhul võimaliku külmasilla tekkimise võimalusi, kui uks paigaldatakse hoone välispiirdesse, liiatigi, et tegemist oli metalluksega, kus külmasilla tekkimine on lihtne. Kostja menetluses antud selgitustest nähtub, et talle oli külmasilla mõiste ja oht ehituses teada, kui ta kirjeldas ka müüdavate toodete hulgas olevaid termokarbiga uksi, milles külmasilda on püütud vähendada või läbi lõigata. Kohus ei eita, et vaidlusalune uks oleks olnud kõlbmatu muudeks kasutusteks, kus väistemperatuur ja sisetemperatuur sedavõrd ei erine. Seda, et müüdud asi ei vasta ostjale üleandmisel lepingutingimustele, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama ostja. Kohus leiab, et hageja (ostja) tõendas vastavate tõendavate dokumentide esitamise abil (ukse pildid ja asjatundja arvamus), et välisuks ei vasta lepingutingimustele, s.o ei vasta välisukse nõuetele.. Kuna müüdud uks ei vasta välisukse nõuetele, ei vasta see lepingutingimustele. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kohus tuvastas, et uks ei vastanud juba üleandmise ajal, mistõttu vastutab kostja ukse lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.

2-21-16339 VÕS § 222 lg 4 kohaselt müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui parandamiseks või asendamiseks on vajalik sellise lepingutingimustele mittevastava asja eemaldamine, mis enne mittevastavuse ilmnemist oli oma laadile ja otstarbele vastavalt paigaldatud, hõlmab parandamise või asendamise kohustus ka kõnealuse asja eemaldamist ja asendava või parandatud asja paigaldamist või vastavate kulude kandmist. Kohus tuvastas, et hageja pöördus enne kohtusse minekut ukse jäätumise probleemiga korduvalt kostjale, kuid kostja teatas, et ei suuda probleemile lahendust leida, uks on paigaldatud õigesti. Hageja nõudis kostjalt ukse asendamist, kuid kostja seda ei teinud. Kostja hageja kirjale ei vastanud, ust tähtaegselt ei asendanud ja selle ostuhinda hagejale ei tagastanud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223 lg 1 p 1-5 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui 1) müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt VÕS § 222 lg 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele; 2) müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt VÕS § 222 lg 21; 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; 4) lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, või 5) müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. Kohus leiab, et kuna kostja ust pärast hageja poolt teavitamist mõistliku aja jooksul ei asendanud, mistõttu on müüja müügilepingut oluliselt rikkunud. Seega on hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda ukse ostuhinna tagastamist. Pooled sõlmisid 02.05.2020 müügilepingu nr T1062, mille alusel kostja müüs hagejale välisukse hinnaga 300 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale välisukse hinnaga 300 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite alusel tuleb hagi ukse hinna (300 eurot) osas rahuldada, kuna kostja on müünud hagejale välisukse, mida ei ole võimalik Eesti kliimas välisuksena kasutada. Kahjunõude olemasolu ja suurus Hageja leiab, et ukse vahetamisega seotud tööde maksumuseks on 480,60 eurot. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on liiga kõrge. VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega kui ostja nõuab müüjalt õigustatult asja parandamist ja müüja sellest keeldub, võib ostja vastavalt lg-le 5 asja ise parandada või lasta seda teha kolmandal isikul ja nõuda müüjalt seeläbi tekkinud mõistlike kulude hüvitamist. Selline nõudeõigus võib ostjal olla ka VÕS § 115 lg 1 teise juhtumi alusel, mis võimaldab nõuda kahjuna ka hüpoteetiliste parandamiskulude hüvitamist. Kohus tuvastas, et hageja nõudis kostjalt ukse asendamist, kuid kostja seda ei teinud. Seega on hagejal õigus nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 115 alusel.

2-21-16339 VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjuhüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus tuvastas, et kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju, kuna ta peab vahetama oma majale paigaldatud ukse uue nõuetekohase välisukse vastu, mis ei lähe miinuskraadidega jäässe. Sellega tekib hagejale ukse vahetamisega seotud tööde näol otsene varaline kahju. Hageja on esitanud kohtule ukse vahetamise osas hinnapakkumisi: A OÜ (2021. a mai) – 480,60 eurot (dtl. - 56) ja S OÜ – (13.01.2022) – 930 eurot (dtl. - 117). Kostja loeb neid pakkumisi olevat ülepaisutatuks ja esitas enda paigalduse hinnad: T1323 – paigaldus 85 eurot (dtl- 107); 13.10.2021 T1317 (XXX) – 85 eurot (dtl. - 106), 03.01.2022 demontaaž (40 eurot) ja paigaldus (85 eurot) XXX (dtl. - 105). Kohus selgitab, et mõistlikud on asja parandamiseks tehtud kulud juhul, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid. Seadus ei nõua ostjalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist. Samaväärsete pakkumiste korral peab ostja siiski eelistama odavamat, vastasel korral saab ta mõistlike kulutustena nõuda üksnes odavamale pakkumisele vastavaid kulusid. Kohus leiab, et ukse eemaldamise ja paigaldamise kulude osas pole asjas mingeid kriteeriume, kuna hageja ja kostja poolt esitatud hinnapakkumised pole tehtud võrreldavatena. Esitatud hinnapakkumised erinevad üksteisest enam kui 7 korda - kostja pakkumine 125 eurot (40 + 85 eurot) ja hageja pakkumine 930 eurot. Kohus nõustub hageja väidetega, et ukse vahetamine võib olla sise- ja välisviimistluse taastamise tõttu töömahukas, kuid osundab, et seda saanuks vältida ukse hoolikama valiku ja erialaabi kasutamisega. Kohus on seisukohal, et ukse eemaldamise ja uue ukse paneku ning palede taastamiskulu võiks olla 200 eurot. Kohus leiab, et kahjuhüvitise nõue summas 200 eurot on mõistlik ja keskmisele turuhinnale vastav, ning arvestab ka välisukse vahetusega seotud tööde mahtu ja et tööde hinnad on tänaseks tõusnud. Viivisenõuded kõrvalnõudena Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks seisuga 19.10.2021 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised summas 8,38 eurot ja viivis alates 20.10.2021 põhinõudelt 780,60 eurot (300+480,60) kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja viivisenõuet ei vaidlustanud.

2-21-16339 VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõudis 22.08.2021 nõudega kostjalt kahju hüvitamist hiljemalt 30.08.2021, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise summalt (kokku 780,60 eurot) VÕS § 113 lg 2 alusel viivise tasumist alates 31.08.2021 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seisuga 19.10.2021 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 8,38 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue on põhjendatud, on hagejal täiendavalt õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist. Kuna kohus rahuldas hagi kahjuhüvitamise nõudes osaliselt, on hageja viivisenõue põhjendatud ka osaliselt. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt oli perioodil 31.08.2021 kuni 19.10.2021 8% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista perioodi eest 31.08.2021 – 19.10.2021 tasumata põhinõude summast 500 eurot (300+200) viivised summas 5,48 eurot. Hageja palub ka mõista kostjalt välja jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõikes 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses tasumata summast päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista müügilepingu alusel saadud 300 eurot, kahju hüvitis summas 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 5,48 eurot, kokku 505,48 eurot ning viivised alates 20.10.2021 põhinõudel 500 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kahju hüvitamise nõude 280,60 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,90 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

2-21-16339 Hagihind Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt müügilepingu alusel saadud 300 eurot, kahju hüvitis summas 480,60 eurot, seisuga 19.10.2021 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised summas 8,38 eurot ja viivis alates 20.10.2021 põhinõudelt 780,60 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Arvestades eelnevat on hagi hinnaks käesoleval juhul 851,58 eurot (780,60+8,38+62,60).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §-st 163 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 64% ulatuses (851,58/545,48), siis tuleb kohtu hinnangul jätta hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.