Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Hannes Olev 31.05.2024, Tallinn 2-23-11933 Tamme Inkasso OÜ hagi Scandic Promotion OÜ, M. M. (M.) vastu võla nõudes 19760,16 eurot Hageja: Tamme Inkasso OÜ (registrikood: 12623462) Hageja lepinguline esindaja: P. P. (e-post: XXX) Kostja I: Scandic Promotion OÜ (registrikood: 12589618) Kostja II: M. M. (isikukood: XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista solidaarselt kostjatelt Scandic Promotion OÜ ja M. M. hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks välja põhinõue 13277,22 eurot, intress summas 1473,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 987,01 eurot.
3.Mõista solidaarselt kostjatelt Scandic Promotion OÜ ja M. M. hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (13277,22 eurot) alates 23.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas, kuid kostjalt II koos käesoleva kohtuotsuse resolutsioonipunktis 2 väljamõistetud summadega kokku mitte rohkem, kui 28000 euro ulatuses.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulud
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
2-23-11933 Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Osaühing Tamme Inkasso OÜ esitas 22.08.2023 hagi Scandic Promotion OÜ, M. M. (M.) vastu võla nõudes, mida täiendas 29.08.2023 ja 18.09.2023 menetlusdokumentidega. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.09.2023 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõue 13277,22 eurot, intress summas 1473,60 eurot, viivis summas 987,01 eurot ja alates 23.08.2023a. viivist põhinõudelt (13277,22 €) määraga 0,083% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja tõi välja järgmised asjaolud:
Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja Scandic Promotion OÜ (põhivõlgnik, laenusaaja või kostja I) vahel on 09.10.2020a. sõlmitud laenuleping nimetusega LAENULEPING 01102020/1 (edaspidi Leping), mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule summas 14 000 eurot (laenu sisu: Laenusaaja tasaarveldab Laenuandja Laenu 14 000,00 Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1. Peale tasaarveldust loetakse Laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks).
Lepingu kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus laen laenuandjale lõplikult tagastada tähtajaks 01.10.2030a. Lisaks leppisid pooled kokku, et laenu kasutamise eest tasub põhivõlgnik intressi 30% aastas. Laenulepingu sõlmimise tasuks leppisid pooled kokku summas 25 eurot. Vastavalt Lepingule arvestatakse intressi Laenusaaja kasutuses olevalt laenujäägilt laenu Laenuandja poolt Laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmise päevast kuni kogu laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani. Intress kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik tasuma viivitusintressi intressimääraga 0,083 % päevas tähtajaks tasumata summast.
Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Alates 27. maksest (01.02.2023) on tasumata intress ja viivis, alates 28. maksest ei ole põhivõlgnik teinud ühtegi makset.
Laenuandja esitas 10.05.2023a. kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise, andes Lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 14 päeva (ka. 24.05.2023), kuid kostja Lepingut täitma ei asunud, mistõttu lõppes poolte vahel sõlmitud laenuleping laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega vastavalt Lepingu punktile 3.3.1. Seega muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks alates 25.05.2023a. Eeltoodud teated on kostjatele edastatud e-posti teel.
Põhivõlgniku nõuet käendas M. M., isikukood XXX (edaspidi kostja II või käendaja), mis tulenes põhivõlgniku ja kostja II sõlmitud käenduslepingust.
Laenuandja ja põhivõlgniku seaduslik esindaja M. M. sõlmisid 09.10.2020 a. käenduslepingu 01102020/1, millega Käendaja käendab Laenuandja ees Laenuandja ja Scandic Promotion OÜ (registrikood 12589618) (Laenusaaja) vahel 01.10.2020 sõlmitud laenulepingust, edaspidi Laenuleping, millega laenatakse Laenusaajale põhisummana 14 000 (neliteist tuhat) eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Laenusaaja on jätnud need täitmata. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 28 000 eurot.
2-23-11933
Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Tamme Inkasso OÜ-le (edaspidi hageja) 31.05.2023a. ja mis on kostjatele edastatud 01.06.2023.
Kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja ei ole tänaseni täitnud põhivõlgniku kohustust, esitab hageja kostjate kui solidaarvõlgnike vastu nõude maksmapanemiseks kohtusse hagiavalduse.
Vastusena kostjate hagivastusele, esitas hageja 12.12.2023 järgmised seisukohad:
Kostjate ja esialgse võlausaldaja (Scandic Promotion OÜ) vahel on sõlmitud järgmised lepingud (laenu väljamaksmisel lahutati lepingtasu väljamakstavast summast maha) o Nr 24072019/2, summas 5000 EUR (lepingutasu 200 EUR) o Nr 21042020/1, summas 9000 EUR (lepingutasu 200 EUR)
Seega on ettevõttele väljastatud laenusumma kokku 14 000 eurot, millest on välja makstud kokku 13600 eurot (4800+8800).
2020.aasta alguses soovisid kostjad pikendada oma laenulepingut nr 24072019/2 ning pikendamise eest esitamise kliendile arve summa 25 EUR, mille klient tasus 11.03.2020 (summa 173,63 EUR sh intress 148,63 EUR ja 25 EUR teenustasu).
01.10.2020 sõlmis esialgne võlausaldaja kostjatega uue lepingu nr 1102020/1, millega laenuandja tasaarveldas laenusaaja soovil laenu 14 000 laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1 ning peale tasaarveldust loetakse laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks.
Seega on kostjate vastusest nähtav, et kostjad ei mäleta või püüavad kohut eksitada, väites, et kostjad on tasunud peaaegu kogu võla ning võlgnevus hageja ees on ca 800 eurot. Kostjatele on teada nende laenude ja sellega kaasnevate nõuete suurus, kuid kostjate vastusest nähtuvalt on see jäetud tähelepanuta.
Hageja on nii hagiavalduses kui ka käesolevas menetlusdokumendis toonud välja nõude tegeliku kujunemise. Kostjad on esitanud vastuväited ka viiviste ja intressinõudele. Samas ei ole kostjad põhjendanud oma vastuväited, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks etteheite sisu.
3.Kostjad esitasid 26.10.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle hageja poolt taotletud ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad tõid esile järgmised asjaolud ja vastuväited:
Hagihind summas 20 234,35 eurot ei ole adekvaatne ega põhjendatud. Väljastatud laenusumma oli 13 800 eurot, millest kostja poolt on tänaseks päevaks tagastatud 13 038,59 eurot.
Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud intressi ja viiviste arvutuste viisi ning määraga.
4.Kohus jättis kostjate 26.10.2023 hagivastuse 13.11.2023 määrusega käiguta, selgitas hagihinna määramise aluseid ning andis kostjatele tähtaja hagivastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja võimalusel oma väidete tõendamiseks. Kostjad viidatud puuduseid tähtaegselt (ega hiljem) ei kõrvaldanud.
5.Kohus selgitas 16.04.2024 pooltele tõendamiskoormist, suunas pooli lahendama vaidlust kokkuleppel ning andis lõplikud tähtajad seisukohtade, taotluste, tõendite ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning neile seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavaid taotlusi, tõendeid või seisukohti ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-11933
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
9.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses on hageja nõue põhjendatud põhivõlgnevuse, viivise ja intresside osas.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Põhinõue
11.Hageja palub solidaarselt kostjatelt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 13277,22 eurot, mis tuleneb Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja Scandic Promotion OÜ (kostja I) vahel on 09.10.2020a. sõlmitud laenulepingust nr 01102020/1, mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule summas 14 000 eurot (laenu sisu: Laenusaaja tasaarveldab Laenuandja Laenu 14 000,00 Laenuandja ja Laenusaaja vahel sõlmitud Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1. Peale tasaarveldust loetakse Laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks). Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu, tuues välja, et väljastatud laenusumma oli 13 800 eurot, millest kostja poolt on tänaseks päevaks tagastatud 13 038,59 eurot.
12.Kohtu hinnangul nähtub tõendina esitatud laenulepingu nr 01102020/1 punktist 1.1., et laenusumma suurus oli 14000 eurot, millega tasaarveldati varasemad laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1.
13.Kostjad on toonud välja, et on tagastanud laenust 13038,59 eurot, kuid ei ole selle juures välja toonud, millises ulatuses on tagastatud laenu põhiosa- ja millises intressimakseid. Hageja on välja
2-23-11933 toonud, et kostjad on teinud laenulepingu nr 01102020/1 põhiosa katteks tagasimakseid kokku 722,78 euro ulatuses. Tõendeid tehtud tagasimaksete suuruse kohta ega summa kujunemist kostjad selgitanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt saab lähtuda kohus hageja poolt esitatust, millest lähtuvalt on kostjate põhivõla suurus 14000-722,78=13277,22 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Intress
14.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressivõlgnevuse summas 1473,60 eurot. Vastavalt Lepingu punktile 1.5. kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 30% aastas. Kostjatel on intressivõlgnevus alates 27. maksest kuni lepingu ülesütlemiseni ehk 01.01.2023 kuni 24.05.2023. Hageja tõi välja ka, et 01.01.2023 maksest on tasutud 100 eurot.
15.Laenulepingu punktidest 1.5.-1.7. nähtub, et pooled leppisid kokku, et Laenusaaja tasub laenu kasutamise eest Laenuandjale intressi arvestusega kolmkümmend protsenti (30 %) aastas; intressi arvestatakse Laenusaaja kasutuses olevalt laenujäägilt laenu Laenuandja poolt Laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmise päevast kuni kogu laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani; intress kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast ning Laenu ja intressimaksete tasumine toimub käesoleva lepingus Lisas 1 toodud maksegraafiku alusel.
16.Laenulepingu lisast 1 nähtub, et intressimaksed perioodi 01.01.2023-24.05.2023 eest tuli tasuda kokku summas 1476,08 eurot (331,93-100+331,01+330,06+329,08+328,08/31*24). Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 1473,60 eurot, mis on vähem võimalikust. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul hageja intressinõue põhjendatud ning tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Viivis
17.Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise lepinguperioodil esitatud viivisearvete eest kokku summas 6,22 eurot, tasumata põhiosalt (13277,22 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2023 kuni hagi esitamiseni 22.08.2023 summas 980,79 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Laenulepingu punktist 3.8 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et laenu mittetähtaegsel tagastamisel on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,083% tagastamata laenusummalt päevas; viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast; viivise arvestus lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.
20.Hagiavalduses esitatud nõude kujunemisest lähtuvalt on kostja I esitatud osamaksete tasumisega viivituses olnud ajavahemikus 02.12.2022-24.05.2023 ning millest lähtuvad viivisearved on osalt kostja I poolt osaliselt tasutud. Hageja on toonud välja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemise, millest lähtuvalt on hageja arvestanud viivist iga konkreetse viivituses oldud põhiosa maksega tasumiselt lepingujärgses määras lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist 24.05.2023 sellele järgnevast päevast (25.05.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (22.08.2023) tasumata põhiosalt tervikuna summas 13277,22 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 987,01 eurot põhjendatud.
21.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla
2-23-11933 summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
22.Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue, mistõttu kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis põhinõudelt summas 13277,22 eurot alates 23.08.2023. a (ehk hagiesitamisele järgnevast päevast) kuni nõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas. Käendaja
23.Kuivõrd Laenuandja ja põhivõlgniku seadusliku esindaja M. M. vahel 09.10.2020a. sõlmitud käenduslepingu nr 01102020/1 punktist 2.1. nähtuvalt on käendaja vastutus piiratud 28000 euroga, märgib kohus vastava piirmäära ka käesolevasse kohtuotsusesse ning ei mõista kostjalt II välja solidaarselt kostjaga I nõuet suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud piirmäära ulatuses. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
29.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.