OÜ Aktiva Finance Group hagi I L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4362,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja I L(isikukood xxx)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi I L vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.06.2019 krediidikonto lepingu nr KK3425600. Laenulimiidiks lepiti kokku 2500 eurot. 28.02.2023 seisuga oli kostja kasutanud limiiti summas 2461,96 eurot, mida kostja ei ole tagastanud. Kostja kohustus krediidi tagastama arvete alusel. Tagasimaksete kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 20. kuupäev. Pooled leppisid kokku intressimääras 40,00% aastas (0,11% päevas), lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev ja maksete tähtpäevad. Kostja jättis tasumata detsembrikuu 2022, jaanuarikuu 2023 ja veebruarikuu 2023 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 06.03.2023. Lepingu lõppemise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata intress kokku 334,64 eurot (intressi arvestamise periood 20.12.2022 – 06.03.2023). Esialgne võlausaldaja loovutas 07.03.2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja teatas kostjale nõuete loovutamisest. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid VÕS § 1132 lg 3 p-i 3 alusel summas 50 eurot. Võla sissenõudmiskulud hõlmavad 31.03.2023 tasulise kirja saatmist summas 25 eurot, 04.04.2023 tasulise kirja saatmist 5 eurot ja 05.06.2023 tasulise kirja saatmist 5 eurot ja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 eurot (nõude töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamise seotud kulud, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ja võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja on arvestanud viivist põhivõlasummalt 2461,96 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.03.2023 kuni hagi esitamiseni 19.09.2023 intressimääraga võrdses määras vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 5.1 kokku summas 531,51 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
2.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega esitas hageja koos hagiavaldusega krediidianalüüsi ja täpsustas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvat oma 06.12.2023 menetlusdokumendis. Hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsist (hagiavalduse lisa 5) nähtub, et kostja esitas esialgsele võlausaldajale oma sissetulekute kohta järgmised andmed: töötasu 131,75 eurot, sotsiaaltoetus 52,79 eurot, sotsiaaltoetus 80 eurot, töötasu 313,45 eurot. Kohustuste kohta esitas kostja järgmised andmed: kasiino 19 eurot, tarbijalaen 100 eurot, muu
2 (6)
kohustus 105,54 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot. Majapidamiskuludena oli märgitud 0 eurot, kuid krediidianalüüsist nähtub, et esialgne võlausaldaja arvestas siiski majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenuotsusest nähtub, et kliendireserviks on -145,25 eurot, kuid sellegipoolest on esialgne võlausaldaja otsustanud laenu väljastada. 06.12.2023 on hageja täpsustanud, et esialgse lepingu sõlmimisel kontrolliti pensioniregistrit ja maksehäirete registrit ning kostja igakuised tulud olid tema enda avaldatust oluliselt suuremad, s.o 841,63 eurot. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja pensioniregistri väljavõtte.
3.22.04.2024 täpsustas hageja, et lepingu nr KK3425600 taotluse laadimisel tekkis arvatavasti IT tehniline viga. Lepingu nr KK3425600 sõlmimisel 16.06.2019 hinnati kostja krediidivõimekust, kasutades kostja esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta. Samuti tehti 03.05.2019, 16.06.2019 maksehäirete päringud, 03.05.2019 saadi pensioniregistri väljaväljavõte keskmise töötasu kohta. Samal päeval tehti päring ka EMTA-le ja väljaandele Ametlikud Teadaanded. Kostja majapidamiskuludena võeti arvesse 150 eurot vastavalt Placet Group OÜ sise-eeskirjale. Kostja esitas enda andmetena töötasu 700 eurot kuus. Laenuandja arvestas kostja töötasuna arvestati 841 eurot vastavalt pensioniregistri väljavõttele. Krediidilimiidi suurendamisel 2500 euroni 04.05.2020 hinnati kostja krediidivõimekust, kasutades kostja esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, kostja pangakonto väljavõtte analüüsi, 22.02.2020 ja 01.05.2020 maksehäirete päringuid, 03.05.2019 EMTA päringut ja 04.05.2020 Ametlikud Teadaanded päringut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Käesoleva asja hind on 4362,89 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja 3 (6)
Placet Group OÜ sõlmisid 16.06.2019 krediidikonto lepingu nr KK3425600 krediidilimiidiga 2500 eurot (dtl 32 - 46). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud krediidikonto väljavõttest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teinud kostjale väljamakseid kokku 2461,96 eurot. Seega on esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud.
8.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 7 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 07.03.2023, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 57). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 16.06.2019, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37%. Seega kolmekordne määr oli 58,11%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 49% aastas (dtl 32). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Nähtuvalt lepingutekstist on krediidi kogukulu 5898,76 eurot. Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 49% aastas ja kogu krediidilimiit võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.
10.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija 4 (6)
krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule hagiavaldusega koos esitatud krediidianalüüsist nähtub, et kostja avalad oma sissetulekutena järgmised andmed: töötasu 131,75 eurot, sotsiaaltoetus 52,79 eurot, sotsiaaltoetus 80 eurot, töötasu 313,45 eurot. Kohustuste kohta esitas kostja järgmised andmed: kasiino 19 eurot, tarbijalaen 100 eurot, muu kohustus 105,54 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot. Majapidamiskuludena oli märgitud 0 eurot, kuid krediidianalüüsist nähtub, et esialgne võlausaldaja arvestas siiski majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenuotsusest nähtub, et kliendireserviks on -145,25 eurot. 06.12.2023 on hageja täpsustanud, et esialgse lepingu sõlmimisel kontrolliti pensioniregistrit ja maksehäirete registrit ning kostja igakuised tulud olid tema enda avaldatust oluliselt suuremad, s.o 841,63 eurot. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja pensioniregistri väljavõtte. Kohus selgitas 11.04.2024 määruses, et kohtule esitatud pensioniregistri väljavõttest ei nähtu, kelle kohta see on tehtud ning hagejal tuleb selgitada, kuidas kõrvaldas esialgne võlausaldaja vastuolu kostja avaldatud sissetulekute ja pensioniregistrist nähtu vahel. Kohus palus hagejal samuti selgitada, miks ei võtnud esialgne võlausaldaja laenuotsuse tegemisel arvesse kostja avaldatud kohustusi ja arvestades ainult majapidamiskulutusi. 22.04.2024 hageja seisukohta on (ilmselt) kopeeritud laenutaotluse andmed, mis erinevad oluliselt hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsina pealkirjastatud failist. Kostja esitatud laenutaotlust täiendavale seisukohale ei lisatud. Menetlusdokumenti on kopeeritud ka pensioniregistri andmed, kuid pensioniregistri väljavõtet lisatud ei ole. Kopeeritud väljavõttest ei nähtu, kelle kohta see tehtud on. Väljavõte kajastab andmeid kuni 26.04.2019 kohta, samas kui leping on sõlmitud 16.06.2019. Pensioniregistri väljavõte, isegi kui see on tehtud kostja kohta, ei pruukinud kajastada hageja sissetulekute suurust õigesti lepingu sõlmimise ajal. Esialgse lepingu sõlmimisel ei küsinud laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet, et kostja krediidivõimekust hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus 16.06.2019 kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes laenuotsuse tegemisel sisuliselt kontrollimata nii kostja sissetulekute suuruse kui ka arvestamata kostja avaldatud kohustused ja kontrollimata nende olemasolu ja suurused. Laenulimiidi suurendamisel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja kontoväljavõtet. Hageja ei ole kohtule teinud usutavaks, milliseid andmeid kostja ise laenulimiidi suurendamiseks esialgsele võlausaldajale esitas. Andmed on kopeeritud menetlusdokumenti ja neist ei ole kuidagi tuvastatav, et need andmed on kostja poolt esitatud. Hageja ei ole selgitanud, milliseid andmeid esialgne võlausaldaja kostja pangakontolt arvestas ja millisel alusel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ei ole arusaadav, kelle pangakonto väljavõttega tegu on. Isegi, kui eeldada, et tegemist on kostja pangakonto väljavõttega, siis nähtub sellest, et enne laenulimiidi suurendamist oli kostja töötasu 403,67 eurot (viimane laekumine oli 03.04.2020). Kostjal on arvestataval hulgal kohustusi erinevate krediidiandjate ees (Mogo OÜ, Bondora, Omaraha OÜ, BB Finance OÜ). Kohtule ei ole arusaadav, kuidas laenuandja arvestades laenulimiidi suurendamisel asjaolu, et esialgse laenutaotluse kohaselt on kostjal ülalpeetavad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ka laenulimiidi suurendamisel.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 5 (6)
12.Kohus on 11.04.2024 määruses küsinud hagejalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramist. Hageja avaldas 22.04.2024 menetlusdokumendis avaldanud, et kostja kasutas krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul krediiti kokku summas 9188,44 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 9228,75 eurot (dtl 191 – 202). Arvestades kõik maksed põhinõude katteks tuleb lugeda põhivõlgnevus tasutuks.
13.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja tegi VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Placet Group OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 40,00% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 334,64 eurot. Kuna vastavalt hageja esitatud võlaarvestusele oli kostja põhivõla kohustus täidetud, siis ei ole alust rahuldada hageja intressinõuet, kuivõrd hageja ei ole esitanud uut intressiarvestust, mis arvestaks VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. Kohus jätab intressinõude rahuldamata.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna käesoleval juhul on võlasuhe täitmisega lõppenud, siis ei ole alust viivisenõude rahuldamiseks. Isegi, kui võlasuhe ei oleks täitmisega lõppenud, siis Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning kuna põhivõlgnevus tuleb lugeda tasutuks, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ka kõrvalnõuetes (intress, viivis, võla sissenõudmiskulu). Võttes arvesse eeltoodut jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.
15.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.