2-23-130706/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.06.2019 krediidikonto lepingu nr KK3425600. Laenulimiidiks lepiti kokku 2500 eurot. 28.02.2023 seisuga oli kostja kasutanud limiiti summas 2461,96 eurot, mida kostja ei ole tagastanud. Kostja kohustus krediidi tagastama arvete alusel. Tagasimaksete kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 20. kuupäev. Pooled leppisid kokku intressimääras 40,00% aastas (0,11% päevas), lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev ja maksete tähtpäevad. Kostja jättis tasumata detsembrikuu 2022, jaanuarikuu 2023 ja veebruarikuu 2023 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 06.03.2023. Lepingu lõppemise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata intress kokku 334,64 eurot (intressi arvestamise periood 20.12.2022 – 06.03.2023). Esialgne võlausaldaja loovutas 07.03.2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja teatas kostjale nõuete loovutamisest. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid VÕS § 1132 lg 3 p-i 3 alusel summas 50 eurot. Võla sissenõudmiskulud hõlmavad 31.03.2023 tasulise kirja saatmist summas 25 eurot, 04.04.2023 tasulise kirja saatmist 5 eurot ja 05.06.2023 tasulise kirja saatmist 5 eurot ja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 eurot (nõude töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamise seotud kulud, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ja võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja on arvestanud viivist põhivõlasummalt 2461,96 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.03.2023 kuni hagi esitamiseni 19.09.2023 intressimääraga võrdses määras vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 5.1 kokku summas 531,51 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

10.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija 4 (6)

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule hagiavaldusega koos esitatud krediidianalüüsist nähtub, et kostja avalad oma sissetulekutena järgmised andmed: töötasu 131,75 eurot, sotsiaaltoetus 52,79 eurot, sotsiaaltoetus 80 eurot, töötasu 313,45 eurot. Kohustuste kohta esitas kostja järgmised andmed: kasiino 19 eurot, tarbijalaen 100 eurot, muu kohustus 105,54 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot. Majapidamiskuludena oli märgitud 0 eurot, kuid krediidianalüüsist nähtub, et esialgne võlausaldaja arvestas siiski majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenuotsusest nähtub, et kliendireserviks on -145,25 eurot. 06.12.2023 on hageja täpsustanud, et esialgse lepingu sõlmimisel kontrolliti pensioniregistrit ja maksehäirete registrit ning kostja igakuised tulud olid tema enda avaldatust oluliselt suuremad, s.o 841,63 eurot. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja pensioniregistri väljavõtte. Kohus selgitas 11.04.2024 määruses, et kohtule esitatud pensioniregistri väljavõttest ei nähtu, kelle kohta see on tehtud ning hagejal tuleb selgitada, kuidas kõrvaldas esialgne võlausaldaja vastuolu kostja avaldatud sissetulekute ja pensioniregistrist nähtu vahel. Kohus palus hagejal samuti selgitada, miks ei võtnud esialgne võlausaldaja laenuotsuse tegemisel arvesse kostja avaldatud kohustusi ja arvestades ainult majapidamiskulutusi. 22.04.2024 hageja seisukohta on (ilmselt) kopeeritud laenutaotluse andmed, mis erinevad oluliselt hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsina pealkirjastatud failist. Kostja esitatud laenutaotlust täiendavale seisukohale ei lisatud. Menetlusdokumenti on kopeeritud ka pensioniregistri andmed, kuid pensioniregistri väljavõtet lisatud ei ole. Kopeeritud väljavõttest ei nähtu, kelle kohta see tehtud on. Väljavõte kajastab andmeid kuni 26.04.2019 kohta, samas kui leping on sõlmitud 16.06.2019. Pensioniregistri väljavõte, isegi kui see on tehtud kostja kohta, ei pruukinud kajastada hageja sissetulekute suurust õigesti lepingu sõlmimise ajal. Esialgse lepingu sõlmimisel ei küsinud laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet, et kostja krediidivõimekust hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus 16.06.2019 kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes laenuotsuse tegemisel sisuliselt kontrollimata nii kostja sissetulekute suuruse kui ka arvestamata kostja avaldatud kohustused ja kontrollimata nende olemasolu ja suurused. Laenulimiidi suurendamisel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja kontoväljavõtet. Hageja ei ole kohtule teinud usutavaks, milliseid andmeid kostja ise laenulimiidi suurendamiseks esialgsele võlausaldajale esitas. Andmed on kopeeritud menetlusdokumenti ja neist ei ole kuidagi tuvastatav, et need andmed on kostja poolt esitatud. Hageja ei ole selgitanud, milliseid andmeid esialgne võlausaldaja kostja pangakontolt arvestas ja millisel alusel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ei ole arusaadav, kelle pangakonto väljavõttega tegu on. Isegi, kui eeldada, et tegemist on kostja pangakonto väljavõttega, siis nähtub sellest, et enne laenulimiidi suurendamist oli kostja töötasu 403,67 eurot (viimane laekumine oli 03.04.2020). Kostjal on arvestataval hulgal kohustusi erinevate krediidiandjate ees (Mogo OÜ, Bondora, Omaraha OÜ, BB Finance OÜ). Kohtule ei ole arusaadav, kuidas laenuandja arvestades laenulimiidi suurendamisel asjaolu, et esialgse laenutaotluse kohaselt on kostjal ülalpeetavad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ka laenulimiidi suurendamisel.