Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Xi kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtuotsuse põhjendused Kostja võttis hagi 01.04.2024 menetlusdokumendis õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata. Seega põhjendab kohus kohtuotsuses üksnes menetluskulude jaotamist, määramist ja väljamõistmist. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja toob esile, et hageja esindaja ja kostja seaduslik esindaja suhtlesid telefoni teel 22.märtsil kaks korda, ca 10 minutit ja väidetavalt pakkus ta kostjale väga soodsatel tingimustel kompromissi. Enne 08.05.2024 seisukoha koostamist võttis ta ka ühendust lepingulise esindajaga võimaliku kompromissi sõlmimise osas. Hageja leiab, et on käitunud kogu menetluse kestel heauskselt ning on olnud orienteeritud olukorra lahendamisele võimalikult soodsalt ja kiirelt. Hagejale jääb arusaamatuks kostja käitumine selles osas, et kui talle pakuti välja 120-eurost kompromissi, siis kostja seaduslik esindaja jäi passiivseks ja otsis endale advokaadist esindaja. Kostja toob 01.04.2024 vastuses esile, et tema ega ta seaduslik esindaja ei teadnud hagiavalduses toodud auto rendilepingust ega ka leppetrahvi nõude aluseks olnud parkimistingimuste rikkumisest midagi. Seetõttu tuli hageja hagiavaldus kostjale ootamatult. Hageja oleks saanud kostja suhtes kohtumenetlust vältida kui ta oleks eelnevalt tema seaduslikku esindajat oma leppetrahvi nõudest teavitanud ja andnud mõistliku tähtaja nõude kohtuväliseks täitmiseks. Arvestades samu asjaolusid ja seda, et kostja on alaealine, on menetluskulude kostja kanda jätmine ka kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja märgib, et tema sai haginõudest teada alles, siis kui kohus talle dokumendid kätte toimetas. See, et hageja algul vale kostja vastu pöördus, on tema enda risk. Isegi kui hageja selline väide kompromissi pakkumise osas oleks tõendatud, toimus telefonivestlus 22.03.2024.a, seega juba peale kostja asendamiseks kohtule taotluse tegemist (16.02.2024.a) ning selle kohtumäärusega rahuldamist (19.03.2024.a). See tähendab, et kostja ega tema seaduslik esindaja ei andnud ikkagi oma käitumisega mingit põhjust hagi esitamiseks nii esialgse vale kostja kui ka kostja asendamise teel X vastu. Hageja mingeid järeleandmisi oma ettepanekuga ei teinud. Arvestades, et hageja nõue oli 45 eurot, kompromissi korral jääkisid menetluskulud eelduslikult poolte endi kanda ning hageja saaks taotleda veel pool riigilõivu tagasi, ei ole hageja väidetud 120-eurone pakkumine tõsiseltvõetav kompromissettepanek. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja oli orienteeritud olukorra lahendamisele võimalikult soodsalt ja kiirelt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kõige hiljem oli hagejal parkimisnõuete rikkuja teada maksekäsu kiirmenetluse ajaks, kui esialgne kostja tõi vastuväites esile, et ta oli leppetrahvi koostamise ajal andnud sõiduki rendilepingu alusel pärandaja kasutusse (vastuväites on märgitud nii sõiduki kasutaja nimi kui isikukood) . Seega oleks hageja saanud

olukorda lahendada juba enne maakohtusse hagi esitamist. Hageja seisukohast nähtuvalt on ta suhelnud kostja seadusliku esindajaga peale kostja asendamist (kostja asendati 19.03.2024 ja hageja suhtles 22.03.2024, seega peale kohtumenetluse algust), asendatud kostja on pärija ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et ta oleks saanud nõudest teada enne kohtudokumentide kättesaamist, mistõttu ei saa teha järeldust, et asendatud kostja põhjustas kohtusse pöördumise. Hageja väide kompromissi pakkumise ja kompromiss-summa osas on paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd menetlusosaline võib kohtus osaleda nii isiklikult kui ka lepingulise esindaja kaudu, siis ei ole kostja seaduslikule esindajale etteheidetav advokaadi poole pöördumine ja väidetava kompromisspakkumise mittevastuvõtmine. Ka hageja ise osaleb kohtumenetluses lepingulise esindaja vahendusel. Arvestades eeltoodut kogumis ja seda, et kostja pärijana ei olnud enne kohtumenetlust leppetrahvist teadlik ja seda, et kostja kohe peale hagimaterjalide saamist hagi õigeks võttis, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. 13.05.2024 esitatud ja 24.05.2024 täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud koos käibemaksuga 1105,62 eurot (876,87+228,75). Hagejat on esindanud advokaat tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Võttes arvesse esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) peab kohus kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks. Kostjat esindanud advokaadilt võib eeldada professionaalset teenust, mis tähendab muuhulgas seda, et teenust osutatakse mõistliku ajaga. Arvestades, et asi ei olnud keerukas, esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et menetlusdokumendid sisaldavad menetluskäiku ja kordusi, mis ei ole menetlusdokumendis vajalik, on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg menetlusdokumentide ülevaatamiseks, seisukohtade kujundamiseks, telefonikonsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks (toimingud 27.03.01.04.2024) on 1,5 tundi; hageja seisukohaga tutvumiseks, kostja seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks (toimingud 08.05-13.05.2024) 1 tund ning hageja menetlusdokumendiga tutvumiseks, 24.05.2024 menetlusdokumendi koostamiseks 0,5 tundi, kokku 3 tundi summas 457,50 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused otsusega rahuldatud nõuded, mille tulemusena mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja 412,50 (457,50-45) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.