Hageja: Coop Pank AS (registrikood 10237832) Hageja lepinguline: esindaja Margit Saar (e-post: xxx) Kostja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
15.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja alternatiivne nõue.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust nr L311683 tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 489,9 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust nr L311683 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 2030,26 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.06.2024
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 31.05.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 489,9 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Välja mõista kostjalt hageja menetluskulud (riigilõiv) 595 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka 2/8
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt 02.03.2021 sõlmisid Coop Finants AS (edaspidi hageja) ning A. A. (edaspidi kostja) väikelaenulepingu nr L311683 (edaspidi leping, laenusummaga 4300 eurot, lepingutasuga 86 eurot, intressiga 24,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.03.2027. Kostjal tekkis lepingust tulenev püsiv võlgnevus alates 10.05.2022. Kuna kostja ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenumakseid, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 28.09.2022 lepingu erakorraliselt üles.
2.Hagi esitamise seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 4774,27 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 3900,78 eurot, intressivõlgnevus 366,11 eurot, viivise võlgnevus 473,76 eurot, võla menetlustasu 20 eurot ja lepingu haldustasu 13,62 eurot.
3.Lepinguga oli kokku lepitud intressimääraks 24,9 % aastas. Kostja jäi intressi tasumisega võlgnevusse alates 10.06.2022 maksest ning intressinõude suurus kokku 366,11 eurot (80,94+80,21+79,46+78,70+46,80) on kujunenud perioodi 10.06.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.09.2022, kusjuures viimane intressimakse 46,80 eurot on väiksem kui graafikujärgne 10.10 2022 makse 77,92 eurot, sest Leping öeldi üles enne graafikujärgset maksepäeva).
4.Lepinguga ettenähtud viivisemääraks on kokku lepitud 24% aastas ja 0,0667% päevas (lepingu p 2) arvestatuna 360-päevase aasta baasil. Lepingu kehtivuse ajal on arvestatud viivist 10,64 eurot. Peale Lepingu ülesütlemist arvestatud viivis 463,12 eurot on arvestatud perioodi eest 28.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.03.2023. Hageja esitab peale lepingu ülesütlemist arvestatud viivise arvestamise aruande.
5.Lepingu kehtivuse ajal 10,64 eurot ja peale Lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 463,12 eurot - on hagis küsitud viivise summa 473,76 eurot.
6.Lepingu igakuine haldustasu 1,50 eurot kuus on ära fikseeritud Lepingu punktis 2. Haldustasu on arvestatud perioodil detsember 2021 - september 2022 kokku summas 13,62 eurot. 10.12.2022 seisuga on haldustasust 1,50 eurot tasutud 1,38 eurot. Seetõttu ongi võlgnevuses olnud perioodi nõuded kokku 13,62 eurot).
7.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus kokku 4774,27 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 3900,78 eurot, intressivõlgnevus 366,11 eurot, viivise võlgnevus 473,76 eurot, võla menetlustasu 20 eurot ja Lepingu haldustasu 13,62 eurot ja viivis lepingujärgses määras ehk 0,0667% päevas põhisummalt 3900,78 eurot alates 24.03.2023.
8.14.02.2024 menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõuet. Kuivõrd hageja ei loobunud oma esialgsest nõudest, siis käsitleb kohus hageja poolt 14.02.2024 menetlusdokumendis esitatud nõuet hageja alternatiivse nõudena.
9.Vastavalt 03.01.2024 kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale uued tagasimaksed. (Uus maksegraafik on 14.02.2024 kuupäevaga kostjale edastatud meili teel).Ümberarvestamise aluseks on hageja võtnud järgmised andmed: 1)
Leping L311683 sõlmiti 02.03.2021 summas 4300 eurot, tagasimakse tähtajaga 10.03.2027.
2)
Kostja on teinud Lepingule kandeid kokku summas 1779,84. 3/8
3) Eesti Panga kodulehe andmetel (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär 0%
10.Hageja esitas tasutud summade arvestuse selliselt, et arvestas kõik lepingule tehtud kanded kogusummas 1779,84 eurot laenu põhiosa katteks, kuna seadusjärgne intress oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Maksegraafik on esitatud kuni kuupäevani 10.09.2023, kuna siis oleks uue arvestuse kohaselt kostja hagejale võlgu jäänud.
11.Seega oleks kostja hageja poolt kohtule esitatud tabeli kohaselt tasunud perioodil 10.04.202110.09.2023 ära summa 1779,84 eurot (arvutustehtena 30 x 59,73 + 47,67). Alates 10.09.2022 maksest oleks kostja jäänud võlgnevusse. Seega on kostja hagejale võlgu põhiosa 4300-1779,84=2520,16 eurot.
12.Kohtunõude esitamise ajaks e. 14.02.2024 oleks kostja pidanud hagejale olema ära tasunud maksed perioodil 10.04.2021-10.02.2024 ehk kokku põhiosa 2090,55 eurot. Kuna kostja on hagejale tegelikult ära tasunud 1779,84 eurot, on kohtunõude esitamise ajaks (14.02.2024 muutunud sissenõutavaks (kostja oleks võlgu) summa 310,71 eurot (2090,55-1779,84=310,71).
13.Arvestades, et kostja ei ole peaaegu kahe aasta vältel täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega kohustuste täitmise vastu huvi üles näidanud, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid kostja tähtaegselt ei tasu ja seetõttu palub hageja mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavad maksed summas kokku 2209,45 eurot. Kui kohus ei nõustu hageja esitatuga, siis palub hageja kohtul põhinõue ja viivis kostjalt välja mõista kohtu poolt määratud sõnastuses.
14.15.05.2024 toimunud kohtuistungil hageja selgitas, et kohtuistungi toimumise aja seisuga on kostja täiendavalt võlgnevuses 10.03.2024-10.05.2024 tasumisele kuuluvad põhiosa maksed ja seetõttu on muutunud sissenõutavaks kostja põhivõlgnevus kokku summas 489,90 eurot. Kostja seisukoht
15.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et rahuldamisele kuulub hageja alternatiivne nõude.
17.Kohus tuvastab, et 02.03.2021 sõlmisid Coop Finants AS (edaspidi hageja) ning A. A. (edaspidi kostja) väikelaenulepingu nr L311683 (edaspidi leping, laenusummaga 4300 eurot, lepingutasuga 86 eurot, intressiga 24,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.03.2027 (dtl 39-49). Coop Finants AS ühines Coop Pank AS-ga , seega on hagejaks Coop Pank AS.
18.Kohtule esitatud kostja poolt tehtud laenumaksete aruande kohaselt on kostja tasunud laenu tagasimakseid kuni 10.05.2022 (dtl 50-53).
19.Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
21.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,09%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).
22.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu KKM oli 29,76% aastas (dtl 29), seega kostjale antud laenu 4/8
KKM mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.
23.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
24.Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
25.Hageja selgituste kohaselt võttis hageja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Automatiseeritud otsustusalgoritmi abil tegi hageja päringud nii Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse. Coop grupi sisestest süsteemidest selgus, et kostjal ei ole varasemaid laenulepinguid Coop grupis, aga on üks finantskohustus kuumaksega 33 eurot. Pangavälistest süsteemidest tegi hageja päringud rahvastikuregistrisse, Krediidiinfo andmebaasi, Taust.ee andmebaasi ja Maksu- ja Tolliametile.
26.Päringutega tuvastas hageja, et kostjal ei olnud maksehäireid ja kostja 12 kuu keskmine töötasu oli 629 eurot (dtl 71-73).
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 5/8
27.Kohtu hinnangul ei saa hageja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole piisavalt selgitanud, kuidas on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Hageja selgitustest nähtuvalt on ta kogunud andmeid kostja teiste kohustuste kohta ainult enda andmebaasidest. Hageja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt ei olnud arvelduskonto väljavõtet küsitud, sest puudus alus kahtlustamiseks, et kostja on hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu, samas ei ole hageja kogunud andmeid kostja varaliste kohustuste kohta väljaspool Coop Pank AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Finants AS-i. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
28.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%. 3 Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
29.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
30.Kohus on 03.01.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis hagejale võimaluse
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 6/8
esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
31.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale uued tagasimaksed ja edastas uue maksegraafiku 14.02.2024 kuupäevaga kostjale meili teel. Ümberarvestamise aluseks võttis hageja järgmised andmed: 1)
Leping L311683 sõlmiti 02.03.2021 summas 4300 eurot, tagasimakse tähtajaga 10.03.2027.
2)
Kostja on teinud Lepingule kandeid kokku summas 1779,84 eurot.
3) Eesti Panga kodulehe andmetel (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär 0%.
32.Hageja esitas tasutud summade arvestuse selliselt, et arvestas kõik lepingule tehtud kanded kogusummas 1779,84 eurot laenu põhiosa katteks, kuna seadusjärgne intress oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja esitas maksegraafiku kuni kuupäevani 10.09.2023, kuna siis oleks uue arvestuse kohaselt kostja hagejale võlgu jäänud. Seega oleks kostja hageja poolt kohtule esitatud tabeli kohaselt tasunud perioodil 10.04.2021-10.09.2023 ära summa 1779,84 eurot (arvutustehtena 30 x 59,73 + 47,67). Alates 10.09.2023 maksest oleks kostja jäänud võlgnevusse. Seega on kostja hagejale võlgu põhiosa (4300-1779,84=) 2520,16 eurot. Kohtunõude esitamise ajaks ehk 14.02.2024 oleks kostja pidanud hagejale olema ära tasunud maksed perioodil 10.04.2021-10.02.2024 ehk kokku põhiosa 2090,55 eurot. Kuna kostja on hagejale tegelikult ära tasunud 1779,84 eurot, on kohtunõude esitamise ajaks (14.02.2024 muutunud sissenõutavaks (kostja oleks võlgu) 310,71 eurot (2090,551779,84=310,71).
33.15.05.2024 toimunud kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet ja selgitas, et kohtuistungi toimumise aja seisuga on kostja täiendavalt võlgnevuses 10.03.2024-10.05.2024 tasumisele kuuluvad põhiosa maksed ja seetõttu on muutunud sissenõutavaks kostja põhivõlgnevus kokku summas 489,90 eurot.
34.Kohus tuvastab, et kohtulahendi tegemise aja seisuga 30.05.2024 oleks kostja pidanud hagejale olema ära tasunud maksed perioodil 10.04.2021-10.05.2024 ehk kokku põhiosa 2269,74 eurot. Hageja on avaldanud, et kuna kostja on hagejale tegelikult ära tasunud 1779,84 eurot, on kohtunõude esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks (kostja oleks võlgu) summa 310,71 eurot (2269,74-1779,84=489,9). Kohus leiab, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 30.05.2024 on 489,9 eurot ja ülejäänud 2030,26 eurot muutub sissenõutavaks edaspidi.
35.Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, hageja on seaduse kohaselt määranud tagasimaksed uuesti, uuesti määratud tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita.
36.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 489,9 eurot. Hageja poolt esitatud maksegraafiku kohaselt tuleb kostjalt ajavahemikus 10.06.2024-10.02.2027 tasuda igakuiselt 59,73 eurot ja 10.03.2027 tuleb tasuda 59,17 eurot. Eeltoodust tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2030,26 vastavalt esitatud uuele maksegraafikule ajavahemikus 10.03.2024-10.02.2027 igakuselt 59,17 eurot ja 10.03.2027 59,17 eurot.
37.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 7/8
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud lepinguga ettenähtud viivisemääraks on kokku lepitud 24% aastas ja 0,0667% päevas (Lepingu p 2) arvestatuna 360-päevase aasta baasil. Samas on hageja 14.02.2024 kohtule esitatud nõude täpsustuses kostjalt palunud välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest.
38.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 31.05.2024 kuni põhinõude summas 489,9 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
42.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 595 eurot.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.