Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull ja Urmas Volens
Kohtuasi
Hardest Ehitus osaühingu hagi Veidiko Company OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veidiko Company OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6341 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Hardest Ehitus osaühing, lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus Kostja Veidiko Company OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-10449 osas, milles ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 4. veebruari 2023. a otsuse muutmata osas, milles Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise.
3.Tühistada Harju Maakohtu 4. veebruari 2023. a otsus osas, milles Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise).
4.Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-19-10449
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hardest Ehitus OÜ (hageja) esitas 11. juulil 2019 Harju Maakohtule Veidiko Company OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 30 611 eurot 54 senti (käibemaksuga), leppetrahvi 9030 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 1424 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1129 eurot 32 senti ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 41 066 eurolt 34 sendilt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14. septembril 2018 töövõtulepingu Arukülas Tallinna mnt 30 asuva korterelamu (elamu) tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitööde tegemiseks vastavalt projekti dokumentatsioonile (leping). Lepingu kohaselt kohustus kostja tegema kõik ehitatud süsteemide käiku andmiseks ja tulevaseks kasutamiseks vajalikud tööd, sealhulgas mõõdistus-, häälestus-, katsetus- ja seadistustööd. Kostja tehtud tööd ei vastanud kokku lepitud tingimustele, sest tähtajaks oli osa töid tegemata ning teised oli vaja ümber teha. Seetõttu andis hageja 25. jaanuaril 2019 kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 31. jaanuarini 2019. Ühtlasi esitas hageja tingimusliku leppetrahvinõude juhuks, kui töödes esinevaid puuduseid täiendava tähtaja jooksul ei kõrvaldata. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu tellis hageja kolmandalt isikult 26 169 euro 62 sendi (käibemaksuta) eest kostja tehtud tööde parandamise ja nõudis kostjalt 17. aprillil 2019 parandamiskulude hüvitamist.
28.juunil 2019 taganes hageja töövõtulepingust osas, milles kostja tehtud tööd olid puudustega. Hageja nõudis kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja välja toodud tööd ei olnud hõlmatud lepinguga. Need olid lisatööd, mida kostja ei pidanudki tegema. Alternatiivselt ei saanud tööd õigel ajal tehtud, sest kostja ei saanud teiste alltöövõtjate ja korteriomanike tõttu töödega esialgu kokku lepitud ajal alustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töös olid puudused või et keegi oleks kostja töid ümber teinud. Hageja leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata, sest see on esitatud pärast mõistliku aja möödumist. Alusetu on ka hageja viivisenõue.
3.Maakohus rahuldas 4. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ning viivise seadusjärgses määras 4526 euro suuruselt põhivõlalt kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja menetluskuludest jäi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 12% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 88% hageja kanda. Lepingu sõnastuse järgi ei muutunud kostja hinnapakkumises tehtud välistused tehtavate tööde osas pooltele siduvaks. Kostja oli lepingu kohaselt kohustatud tegema kokku lepitud tööd vastavalt projekti dokumentatsioonile. Projekt koos suunisega oli tellija juhis VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Seetõttu oleks kostja pidanud kontrollima, kas ventilatsioonitoru või -suka paigaldamata jätmisel on võimalik saavutada projektis ettenähtud õhutiheduse, õhuhulkade ja ventilatsioonimürataseme väärtused. Kui see ei olnud võimalik, oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama.
2(7)
2-19-10449 Maakohus leidis, et ta ei ole spetsiifiliste teadmiste puudumise tõttu pädev andma hinnangut ventilatsioonitööde lepingule ja projektile hindamaks, kas kostja tehtud tööd vastavad lepingutingimustele. Hageja ei olnud puuduste loetelus märgitud töid seostanud projektiga ega näidanud, millisele kokkulepitud tingimusele need ei vasta. Hageja ekspertiisitaotlus jäi läbi vaatamata, sest hageja ei tasunud ekspertiisitasu deposiiti. Muude tõenditega ei ole lepingutingimustele mittevastava töö tegemine tõendatud. Samuti on tõendamata väidetav kahju ja põhjuslik seos kostja väidetavate rikkumiste ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Siiski on kostja omaks võtnud 625 euro suuruse kulutuse hüvitamise kohustuse, mis seisnes erimeelsuse tõttu tegemata jäänud teostusdokumentatsiooni koostamise ning tõstuki ligipääsuks läbilõigatud pesunööride taastamise hinnas. Hageja leppetrahvinõue on osaliselt põhjendatud, sest kostja ei teinud lepingujärgseid töid selleks ette nähtud tähtpäevaks. Alates lepingus kokku lepitud tähtpäevast kuni lepingu ülesütlemiseni oli hagejal seega õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 3759 eurot. Teavitus leppetrahvi nõudmise kavatsusest on esitatud 25 kalendripäeva, st mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Suuremat leppetrahvi nõuda ei ole alust, sest arupärimistele vastamata jätmise tõttu leppetrahvi nõudmisest kostjat ei teavitatud. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue rahuldati vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Hüvitada tuli 142 eurot.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus vastavas osas muutmata.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus vastavas osas muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kulutuste hüvitamise nõude, viivisenõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamata, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtusse eelmenetluse staadiumisse. Kostja apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et maakohus ei olnud hageja kulutuste hüvitamise nõuet ammendavalt arutanud ja oli jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Istungil ning hiljem ka kohtuotsuses viitas ringkonnakohus sellele, et maakohus lähtus liialt ekspertiisist ega selgitanud hagejale, kuidas viimane peaks kohtule arusaadavalt tõendama tööde mittevastavust kokku lepitud kvaliteedinõuetele. Hageja oleks pidanud selgelt välja tooma, kuidas ei vastanud tööd projektile, heale ehitustavale või projekti seletuskirjale.
3(7)
2-19-10449 Ringkonnakohtu arvates oli maakohus lahendanud asja õigesti osas, milles hagi rahuldati, ja osas, milles hageja leppetrahvinõue ning õigusabikulude hüvitamise nõuded jäid rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja 625 euro suuruste kulutuste hüvitamise kohustuse omaks võtnud. Samuti ei olnud hageja kaotanud õigust nõuda leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 kohaselt, sest ta oli leppetrahvinõude esitamise kavatsusest kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamist vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse tühistamata osas, milles hagi rahuldati, ning palus saata asi maa- või ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja apellatsioonkaebust ringkonnakohtu istungil sisuliselt ei arutatud. Samuti ei antud kostjale võimalust enda apellatsioonkaebuse kohta selgitusi või seisukohti esitada. Kohtuistungil arutati, kas lahendada asi ringkonnakohtus või saata asi tagasi maakohtusse. Kostja ei saanud aru, et asi saadetakse maakohtusse tagasi üksnes osaliselt. Seetõttu oli ringkonnakohtu otsus üllatuslik. Ringkonnakohus rikkus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtteid.
10.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus vastavas osas muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning lg 4 esimese lause kohaselt tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Samas osas tuleb tühistada ka maakohtu otsus ja asi tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
12.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 kohaselt kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles ringkonnakohus jättis tema apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas jõustunud ning kolleegium ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas ei kontrolli.
13.Kassatsioonkaebuses heidab kostja ringkonnakohtule ette seda, et kostja apellatsioonkaebust ringkonnakohtu istungil ei arutatud. Kolleegium nõustub kostja etteheidetega ning leiab, et kostja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu istungil arutamata jätmine on TsMS § 669 lg 1 p 1 mõttes oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib vaidlustatud osas ringkonnakohtu otsuse tühistamise.
14.Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16). TsMS § 639 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta 4(7)
2-19-10449 sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. TsMS § 647 lg-te 1 ja 2 järgi võib kohus asja lahendada kohtuistungit korraldamata üksnes juhul, kui pooled ei ole nõudnud asja arutamist kohtuistungil ja kui kohus kirjalikus menetluses ei leia, et asja lahendamiseks tuleb korraldada kohtuistung. Seejuures loetakse, et pool on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses, kui ta ei ole apellatsioonkaebuses (TsMS § 633 lg 7 teine lause) või apellatsioonkaebuse vastuses (TsMS § 642 lg 4 teine lause) märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Kuivõrd kostja taotles apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil, pidi ringkonnakohus TsMS § 647 lg 1 kohaselt kostja apellatsioonkaebuse istungil läbi vaatama.
15.Kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja vahetut arutamist. Sarnaselt kohtuistungile maakohtu menetluses aitab kohtuistung apellatsioonimenetluses tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 17).
16.Ringkonnakohtu istungil teeb asja ettevalmistanud kohtunik asjast ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses esimese astme kohtu otsust ning apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu (TsMS § 648 lg 1). TsMS § 648 lg 2 esimese lause kohaselt kõneleb pärast ettekannet apellant, siis kolmas isik tema poolel, seejärel vastustaja ja tema järel teised menetlusosalised, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 648 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi peab poolele andma kohtukõneks aega vähemalt kümme minutit. Kohus võib menetlusosalistele anda võimaluse esineda lõppsõnaga (TsMS § 648 lg 5). Ringkonnakohtul on kohtuistungil õigus menetlusosalisi küsitleda (TsMS § 648 lg 3). Ühtlasi hoolitseb ringkonnakohus TsMS § 348 lg-st 2 ja TsMS § 639 lg-st 1 tulenevalt selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ja edasilükkamiseta.
17.Eelnevast tuleneb, et ringkonnakohtu istungi minimaalselt kohustuslikud osad on asja ettevalmistanud kohtuniku ettekanne ning iga menetlusosalise kõne, milleks peab aega olema vähemalt kümme minutit. Iseenesest on menetlusosalisel küll õigus loobuda istungil kõnega esinemast või teha seda lühemalt kui kümme minutit, kuid kohus ei saa seda poole eest otsustada ning peab tagama menetlusosalisele võimaluse kõnega esineda. TsMS §-st 648 nähtub, et ringkonnakohus saab kohtuistungil valida, kas ta küsitleb menetlusosalisi ning kas ta annab menetlusosalistele loa esineda lõppsõnaga. Seejuures võib ringkonnakohus pooli küsitleda ka enne neile TsMS § 648 lg 2 esimese lause kohaselt sõna andmist. See aga ei tähenda, et ringkonnakohus võiks piirata menetlusosalise õigust esineda enda seisukohti selgitava kõnega, kus menetlusosaline saab mh puudutada ka küsimusi, mida ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks enne küsida. Praeguses asjas ringkonnakohus rikkus eelviidatud reegleid. Ringkonnakohus küll korraldas asjas kohtuistungi, kuid istungi protokollist (III kd, tl-d 43-44 pöördel) nähtuvalt arutas ringkonnakohus pooltega üksnes võimaliku kompromissi sõlmimist ning hageja apellatsioonkaebusega seotud küsimusi. Istungi protokollist ei nähtu, et ringkonnakohus oleks arutanud pooltega kostja apellatsioonkaebust, ega seda, et ringkonnakohus oleks andnud kostjale sõna enda seisukohtade esitamiseks. See tõi kaasa olukorra, kus kostjal ei olnud võimalik esitada ringkonnakohtu istungil enda apellatsioonkaebuse seisukohti. Sisuliselt jäi kostja apellatsioonkaebus ringkonnakohtu istungil arutamata. Selliselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi kostja suhtes õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
18.TsMS § 333 lg 2 kohaselt ei saa menetlusosaline vastuväidet kohtu tegevuse kohta hiljem esitada, kui ta ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele 5(7)
2-19-10449 järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui ringkonnakohus rikub kohtuistungi pidamisega seotud reegleid, tuleb menetlusosalisel ringkonnakohtu rikkumisele tuginemiseks esitada rikkumisele vastuväide sellel samal istungil või järgmises kohtule esitatud menetlusdokumendis. TsMS § 333 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 333 lg-s 2 sätestatut olukorras, kus kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet. Kolleegiumi hinnangul on olukord, kus ringkonnakohus istungil poolele sõna ei anna ja tema apellatsioonkaebust ei aruta, selline menetlusõiguse normi rikkumine, millele pool peaks üldjuhul esitama vastuväite. Tegemist on rikkumisega, millest pool saab istungil osaledes teada ning mida ringkonnakohtul on võimalik kõrvaldada. Praeguses asjas ei saa vaatamata sellele, et kostja ei esitanud vastuväidet ringkonnakohtu tegevusele ei istungil ega pärast istungit esitatud esimeses menetlusdokumendis (seisukoht hageja menetluskulude nimekirja kohta, III kd, tl 52), kostjale vastuväite esitamata jätmist siiski ette heita, mistõttu kostja saab rikkumisele tugineda ka kassatsioonkaebuses. Nimelt nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist, et ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust ei arutanud, siis ei pidanud kostja aru saama, et ringkonnakohus on tema apellatsioonkaebuse suhtes erineval seisukohal ja võib jätta tema apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamata ja selles osas asja maakohtusse uueks läbivaatamiseks saatmata. Kostjale võis jääda ringkonnakohtu istungil mulje, et ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukoht hõlmas ka tema apellatsioonkaebust, mistõttu ei olnud talle olukorras, kus ta nõustus asja saatmisega maakohtule uueks läbivaatamiseks, selge vastuväite esitamise vajadus.
19.Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisele tugineja ei pea kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti, kui kohtuistung jäeti pidamata olukorras, kus see tulnuks seaduse järgi pidada (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 20). See kehtib ka juhul, kui kohtuistung on küll korraldatud, kuid kohtuistungil ühe poole apellatsioonkaebust ei arutatud.
20.Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (vt p 12). Kassatsioonimenetluses vaidlustatud ulatuses ringkonnakohtu otsuse tühistamine ja vastavas osas ringkonnakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmine tooks kaasa olukorra, kus sama asja lahendaksid paralleelselt maa- ja ringkonnakohus. See ei oleks mõistlik, kuna võiks venitada asja kui terviku lahendust, tekitada menetlusosalistele lisakulusid ning ei saaks välistada kohtute vastuolulisi lahendeid samas asjas. TsMS § 692 lg 5 teise lause kohaselt võib Riigikohus koos ringkonnakohtu otsusega tühistada maakohtu otsuse ka muul juhul, kui on ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik. Vältimaks menetluslikult keerulise olukorra tõttu võimalike õigusvaidluste tekkimist, tühistab kolleegium TsMS § 692 lg 5 teise lause teise alternatiivi alusel maakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebust arutamata jõusse, st osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise. Tühistatud osas saadab kolleegium asja TsMS § 692 lg 5 teise lause teise alternatiivi alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise tõttu ja asi tuleb saata ainuüksi seetõttu vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta kassatsioonkaebuse ülejäänud väidete kohta. 6(7)
2-19-10449
22.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel madalama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.