Võlaõigus › Töövõtulepingud

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.09.2018 ehituse töövõtulepingu nr 140918, millise punktide 1 ja 2 kohaselt pidi töövõtja teostama Tallinna mnt 30, Aruküla korterelamu tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitöödes vastavalt projektidokumentatsioonile (st lepingus ja selle dokumentides kirjeldatud ulatuses). Lepingu punktist 2.3 tulenevalt kuulusid lepingulise töö hulka muuhulgas kõik töövõtja poolt ehitatud süsteemide käiku andmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud tööd, sealhulgas mõõdistus-, häälestus-, katsetus- ja seadistustööd. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepingu hinnaks 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on lepingu hinnaks 42 000 eurot. Tööde teostamise tähtaeg oli lepingu punktist 5.1 tulenevalt 30. detsember 2018. 07.12.2018 esitas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 1, millest nähtus, et kokkulepitud tööd olid teostatud 80% ulatuses. 14.12.2018 edastas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 1 alusel ka arve nr A-20182644, mille kohaselt tuli hagejal tasuda 80% lepingu hinnast, st 33 600 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on arve tasunud. Lepingust tulenevaks tähtajaks ei olnud kostja kokkulepitud töid teostanud. Hageja on seejuures nii tähtaja saabumisele eelnevalt kui ka pärast tähtaja saabumist pidevalt olnud kostjaga suhtluses (nii suuliselt, e-kirja teel kui objektil kohtudes), uurinud töö käigu kohta, esitanud meeldetuletusi tööde teostamise (sh antud täiendavate) tähtaegade kohta ning hoiatanud lepingust tulenevate sanktsioonide kasutamise osas. Hageja esitas kostjale tööde käigus nõudeid ja pretensioone kostja tööde osas, sh. mis on vaja veel teha/ümber teha ning mille kohta oodatakse kostja vastust. Hageja tõi kostjale esitatud pretensioonides välja erinevaid puuduseid. Ssamuti tegi seda omanikujärelevalve teostaja. 01.04.2019 teavitas hageja kostjat, et on tellinud OÜ-lt Deltaston hinnangu tehtud tööde parandamiseks ning andis veel viimase võimaluse kostjale ise tööd parandada. hageja teavitas kostjat, et kui ta ise puuduseid ei paranda, tellitakse parandustööd OÜlt Deltaston ning vastavad kulud jäävad kostja kanda. 08.04.2019 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, kus olid ära toodud kõik selleks ajaks tuvastatud lepingutingimustele mittevastavused. Kostja lubas vastata järgmiseks päevaks, kuid ei teinud seda. 15.04.2019 koostas P. P., kes teostas järelvalvet kõnealusel objektil, omapoolse ülevaatuse ventilatsioonitöödele ning tuvastas 24 viga tehtud töödes. 17.04.2019 edastas hageja kostjale arve lõpetamata ja ebakvaliteetselt teostatud tööde

ümbertegemise kohta.

selgelt välja toonud, milliseid tööd tema hinnangul võiksid olla käsitletavad lisatöödena. Ventilatsioonikanalite puhastamise kohustus tuleneb kostjale põhiprojekti kütte- ja ventilatsiooni osa muutmise projekti punktist 5.13, mille kohaselt on töövõtjal enne projekti üleandmist tellijale kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada tellijale torustike ülevaatuse videoraport tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Hageja ei ole kostjalt nõudnud ventilatsioonikanalite tiheduse saavutamiseks vajalike tööde teostamist (ehkki hagejal oleks ka selleks õigus), vaid üksnes ebakvaliteetselt paigaldatud torude eemaldamist/eemaldamise kulude kandmist, et hagejal oleks võimalik teostada kanalite tiheduse saavutamiseks vajalikud tööd. Kostja esindaja D. P. kinnitas varasemalt suuliselt korduvalt, et olukord on kontrolli all ning ventilatsioonikanalid on õhutihedad. Kuivõrd kostja õhutihedust enne plastiktorude paigaldust tegelikkuses siiski ilmselgelt ei kontrollinud (või kui kontrollis, ei saanud mõõtmise tulemused vastata normile), ei ole põhjendatud kostja vastuväited ebaõigesti paigaldatud plastiktorude eemaldamisega kaasnevate kulude hüvitamise osas VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt. Kostja ei oleks tohtinud tööde teostamist (st plastiktorude paigaldamist šahtidesse, mis ei ole piisavalt õhutihedad) alustada, kuivõrd kostja oli teadlik, et ventilatsioonikanalid ei olnud õhutihedad või vähemalt pidi olema teadlik sellest, et piisav õhutihedus šahtides ei ole tuvastatud. Käesoleval juhul on Deltaston OÜ siiski hinnapakkumistest nähtuvad tööd teostanud ning need on ka omanikujärelevalve poolt vastu võetud. Hageja möönab, et kostjaga on koostatud üks rahaline akt, kuid sellega tööde vastuvõtmist tellija poolt ei ole toimunud. Tööde vastuvõtmine lepingu punkti 18.3 kohaselt toimub peale fikseeritud puuduste kõrvaldamist, täitedokumentatsiooni ja vastavate garantiikirjade esitamist ja vastavate koolituste korraldamist. Samuti ei ole toimunud töö etapiti üleandmist, kuivõrd saavutatud ei ole lepingu punktis 4.5 kokku lepitud põhilist valmidust ETÜ 2005 järgi, rääkimata ülevaatuse toimumisest, kostja poolt ülevaatusele kutsumisest või Kredexi poolt nõutud dokumentide esitamisest. Kostja ei ole töid lõpuni teinud ning ühtegi tööd vastu võetud ei ole. Hageja on 28.06.2019 esitanud kostjale taganemisavalduse, taganedes lepingust osas, mis puudutas kostja poolt likvideerimata puuduseid – st hageja kaotas huvi, et kostja asuks pärast 28.06.2019 parandama töid, mida hageja ise vastavalt VÕS § 646 lg-le 5 või VÕS § 128 lg-le 3 veel kulude või kahjuna kandnud ei olnud. Taganemisavaldusega on hageja väljendanud soovi mitte täita kostjaga sõlmitud lepingut edasi. Kuivõrd kostja teostatud töö ei saanud kunagi valmis ning sellel esines mitmeid lepingutingimustele mittevastavusi, kulus hagejal lepingu eesmärgi saavutamiseks, so korterelamu tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitöödele (vastavalt projektdokumentatsioonile) lisaks kostjale tasutud summale täiendavalt üle 30 000 euro kulude ja kahju näol. Antud juhul on hageja seisukohal, et olles kostjale korduvalt teavitanud tema poolsetest lepingurikkumistest ning tema suhtes kõigi lepingust tulenevate sanktsioonide kohaldamisest ning esitanud leppetrahvi nõudeid, ei saanud kostjal kuidagi tekkida õigustatud ootust, et temalt leppetrahvi ei nõutaks. Hageja esitas 03.03.2021 nõudesumma täpsustuse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista kostjalt töövõtulepingu rikkumisest tulenevate kulude ja kahju hüvitise summas 26 169,62 eurot (ilma käibemaksuta), s.o hageja on vähendanud algselt esitatud summat käibemaksu võrra. Vaidlust ei ole selles, et hinnapakkumises on märgitud, et lõõride sukkamine ei sisaldu hinnas. Vajaduse ilmnemisel oleks vastava töö tasu eraldi kokku lepitud või kokkuleppe mittesaavutamisel sukkamine mujalt tellitud. Hageja selgitab 03.03.2021, et leppetrahvinõue on kokku 9009 eurot. Hageja taganes lepingust (osaliselt) 28.06.2019.a, mis tähendab, et kostja oli lepingujärgse töö üleandmisega viivituses 179 kalendripäeva, mis teeb lepingu punkti 10.2 kohaselt leppetrahviks 3759 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi lepingu punkti 9.1.7 kohaselt

kokku 5250 eurot.

mõisliku aega väidetavalt puudustega teostatud tööde parandamiseks. Hageja on küll 08.05.2018 edastanud kostjale reklamatsiooni, millele nõudis järgmiseks päevaks seisukoha esitamist. Selline hageja poole käitumine on pahatahtlik. Puudused, mis on selles reklamatsioonis välja toodud, on kõik lisatööd. Kostja ei ole kuidagi vastutav hageja olemasolevate ventilatsioonitorude õhutiheduse eest. Hageja leppetrahvinõue summas 9030 eurot on alusetu ning tõendamata. Hageja on arvestanud enda leppetrahvi nõude arvutusel lepingu hinnast, mitte lepingu etapi hinnast nagu lepingus sätestatud. Hagiavalduse punktis 2.18 märgib hageja, et vastavalt lepingu punktile 9.1.7 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 5250 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tuleneb selline summa. Hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist viidanud kostja lepingurikkumistele. Hageja leppetrahinõue on esitatud hilinenult, ehk mõistliku aega rikkudes. Hageja viivisenõue on alusetu. Hageja poolt esitatud viivisearvestus on esitatud alguskuupäevaga 18.05.2019. Hageja on enda nõudekirjas kostjale andnud tähtaja 28.02.2019. Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul jätta rahuldamata hageja viivisenõue summas 1129,32 eurot. Hageja esitas 06.09.2018 kostjale hinnapäringu pakkumise saamiseks kogu Tallinna mnt 30 maja ventilatsiooni töödeks, koos ventilatsiooni agregaadiga. Päringus märgib hageja, et kivilõõridesse sukkasid ega torusid ei paigalda. Kostja esitas hagejale 12.09.2018 hinnapakkumise nr 1218-496a/9 maksumusega 43 629,60 eurot koos käibemaksuga. Hinnapakkumises märkis kostja, et pakkumine ei sisalda köögikubude tarnet, paigaldust ja elektri ühendust. Samuti märkis kostja, et pakkumine ei sisalda ventilatsiooni korstnate (lõõride) tihendamist, ventilatsioonikorstnate ümberehitust, viimistlustööd ning lisa videouuringut. Pakkumine ei sisalda elektritööd ning materjali. Enne hageja poolt hinnapäringu edastamist kostjale oli teostatud Tallinna mnt 30 korterelamule ajavahemikul 30.01-01.02.2017 Aero Grupp OÜ poolt ventilatsioonikanalite puhastamine katuselt, ventilatsioonikanalite puhastamine korteritest, loomuliku ventilatsiooni väljatõmbehulkade kontroll korteritest, ventilatsioonikanalite kaardistus ja kõikide ventilatsioonikanalite videouuring katuselt. Aatom Projekt OÜ poolt on juuli 2018 koostatud Tallinna mnt 30 korterelamu rekonstrueerimise põhiprojekti kütte- ja ventilatsiooni osa muutmise projekt (töö nr 18017). Nimetatud projekti kohaselt olemasolevate ventilatsiooni lõõride õhutiheduse tagamiseks paigaldatakse ventilatsiooni toru või sukk. Hageja oli eeltoodust teadlik ning hinnapakkumist küsides ja lepingut sõlmides võttis teadliku riski kostja tööde mittesobivuse kohta. Samuti tegi hageja juba kostjalt hinnapakkumist küsides töödes muudatusi, mis lepiti kokku kirjalikult ning mis avaldasid mõju lepingu hinnale. Kostja on järjepidevalt teavitanud hagejat, et ta ei kanna riski/vastutust selle eest, et töövõtjana peab ventilatsiooni lõõrid puhastama ja õhutihedaks muutma. Eeltooduga on nõustunud ka hageja enda e-kirjades. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, 07.12.2018 on koostatud tehtud tööde akt number 1 novembrikuu kohta, mille on allkirjastanud omanikujärelevalve esindajad P. P. ja R. P.. Nimetatud omanikujärelevalve esindajate poolt on kiidetud heaks ventilatsioonitööd selliselt, et ventilatsioonilõõridesse on jäetud paigaldamata toru või sukk, selle õhutiheduse tagamiseks. Hageja täiendavatest seisukohtadest ei nähtu millised kostja tööd olid lepingulised ja millised lisatööd. Kostja on seisukohal, et kõik tööd, mis ei ole määratletud hinnapäringus, pakkumuses ja lepingus on lisatööd. Kostja märgib, et hageja esitatud nõuded kostja vastu tulenevad kõik ventilatsioonilõõride tihendamisega seotud tööde väidetavast teostamisest kolmanda isiku poolt. Ehituskoosoleku protokollidest nähtuvalt teostas Tallinna mnt 30 ehitusobjektil üldehitustöid Forsil Ehitus OÜ. Võttes arvesse, et kostja lepingulised tööd olid

jätkutööd ning enamus töid sõltus üldehituse töövõtja, küttetöövõtja ning peatöövõtja tegevusest, ei olnud kostjal võimalik tähtaegselt lepingut täita, mistõttu erinevatel ehituskoosolekutel andis peatöövõtja (hageja) täiendava tähtaja lepinguliste tööde teostamiseks.

Pooled ei vaidle järgmiste olulisemate asjaolude üle, mille kohus selliselt ka tuvastab:

Hageja esitas 06.09.2018 kostjale hinnapäringu Tallinna mnt 30, Aruküla alevik, Raasiku vald kogu maja ventilatsiooni renoveerimiseks koos agregaadiga (I kd lk 199). Kostja tegi 12.09.2018 hagejale hinnapakkumise nr 1208-496a/9 summas 36 358 eurot ilma käibemaksuta (I kd lk 197). Hageja saatis kostjale 14.09.2018 e-kirjaga lepingu projekti tutvumiseks (I kd lk 198). 09.10.2018 allkirjastasid pooled „Ehituse töövõtulepingu nr 140918“, mille objektiks oli korterelamu Tallinna mnt 30, Aruküla alevik, Raasiku vald tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitööde teostamine. Kostja esitas hagejale 07.12.2018 tehtud tööde akti nr 1, november 2018, summale 28 000 eurot, lisaks käibemaks (I kd lk 15). Nimetatud akt ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kostja esitas hagejale 13.12.2018 arve nr A-20182644 summas 28 000 eurot, lisaks käibemaks (I kd lk 16). Hageja on kinnitanud, et arve on tasutud, selle üle vaidlus puudub (I kd lk 1p, hagiavalduse p 1.4). Tööde lõppakti pooled allkirjastanud ei ole.

Pooltel on vaidlus järgmiste peamiste asjaolude üle:

Kas kostja teostas töid vastavalt lepingutingimustele. Kas kostja vastutab tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ja tellija väidetavatest juhistest võimalike puuduste eest töödes. Kas hageja väidetud puudused kostja töödes on tõendatud. Kas tööde teostamise tähtaega pikendati või see pikenes. Kas kostjal on kohustus tasuda hagejale leppetrahvi ja hüvitada kohtueelsed

õigusabikulud. Töövõtulepingu tingimused

Kohus tuvastab, et lepingueelselt hinnapakkumise küsimisel piiritles hageja kostjalt tellitavate tööde mahtu. Hinnapäringus (I kd lk 196) palus hageja kostjal „pakkuda kogu maja ventilatsiooni hind koos agregaadiga“. Hageja viitas hageja ehitusprojektile (andes kostjale lingi sellele elektroonilise juurdepääsu saamiseks). Hageja tegi reservatsiooni, et kivilõõridesse sukkasid ega torusid ei paigalda ning märkis, et korterite siirdeõhuga seotud tööd on korteriomaniku teostada ja nende töödega mitte arvestada. Hageja viitas, et pakkumine peaks sisaldama muu hulgas: 1. Vent.agregaadi paigaldus 2. Ventagregaadialuse ehitus 3. Siirdeõhurestide paigaldus ei kuulu töövõttu 4. torustiku paigaldus koos reguleerklappidega 5. torustike isolatsioonitööd 6. tuletõkketööd tuletõkkesektsioonidest läbiviikudel.

Kostja tehtud 12.09.2018 hinnapakkumise (I kd lk 197) kohaselt ei sisaldanud see:

- köögkubude tarnet, paigaldust ja el. ühendust; - ventilatsiooni korstnate (lööride) tihendamist, ventilatsioonikorstnate ümberehitust, viimistlustöid ning lisa videouuringut; - elektritöid ning -materjale.

Poolte poolt 09.10.2018 allkirjastatud töövõtuleping (I kd lk 9-14) sisaldas järgmiseid olulisemaid tingimusi tööde mahu, teostamise ja kvaliteedi kohta.

Lepingu p 2.1 järgi oli lepingu objektiks korterelamu, asukohaga Tallinna mnt 30, Aruküla, Raasiku vald Harjumaa (edaspidi ehitis) tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitööde teostamine lepingus ja selle dokumentides kirjeldatud ulatuses ning ehitise üleandmiseni töövõtja poolt ja kõikide tööde vastuvõtmiseni tellija poolt (edaspidi töö).

Lepingu p 2.2 järgi Lepingu järgi kuuluv töö maht ja loetelu oli määratud järgmiste lepingu dokumentidega, mida rakendatakse tõlgendamisvajaduse või vastuolude tekkimisel vastavalt loetelu järjekorrale:

Leping ja Lepingu Muudatused; olemasolev projektdokumentatsioon - Lisa 2 (tähtsuse järjekorras: seletuskiri, seejärel joonised, seejärel energiamärgis ja muud lisad); dokumendid, milles on väljendatud töö muudatused; kostja poolt esitatud hinnapakkumus - Lisa 3; muud Lepinguga seotud dokumendid, sh. õigusaktid.

Lepingu p 2.3 järgi kuuluvad töö hulka samuti kõik ehitatud süsteemide käiku andmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud: mõõdistus-, häälestus-, katsetus (sh surveproovid) - ja seadistustööd. Lepingu p 2.4 järgi kinnitas töövõtja (kostja), et ta on tutvunud kogu projektdokumentatsiooniga, mis käsitleb korterelamu rekonstrueerimist. Lepingu p 3.1 järgi lepingu hind, lähtudes lepingu artiklist 2 ja vastavalt pakkumisele on 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 7000 eurot, kokku 42 000 eurot. Lepingu p 5.1 järgi tööde teostamise tähtaeg oli 30.12.2018. Lepingu punkti 5.3 järgi oli tähtaja korrigeerimine võimalik kirjalikul kokkuleppel. Lepingu p 6.1 järgi teostab töövõtja lepingus näidatud töö kooskõlas lepingu

tingimustega, kasutades nõutavat tehnoloogiat, kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid materjale. Kvaliteedi hindamisel lähtuvad pooled lepingus kirjeldatud kvaliteedinõuetest, sealhulgas Ehitustööde Üldistes Kvaliteedinõuetes (RYL) sätestatust, muudest kehtivatest õigusaktidest, heast ehitustavast. Lepingu p 6.5 järgi töövõtja kohustub teatama tellijale kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme (3) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, Tööde üldmaksumuse ületamise, kvaliteedinõuetest või tähtaegadest mittekinnipidamise vajadusest või muudest asjaoludest, mis takistavad tööde kohast alustamist, tegemist või lõpetamist. Lepingu p 7.5 järgi tellija (hageja) lahendab temast sõltuvad probleemid (s.h annab juhised) mõistliku aja jooksul pärast nende töövõtja poolt talle teadaandmist. Kui töövõtja on seisukohal, et korraldus või juhis on vastuolus lepinguga või see on ebamõistlik, peab ta sellest viivitamatult kirjalikult informeerima tellijat.

Projekt, millele vastavalt pidi kostja lepingus sätestatud ventilatsioonitööd tegema, asub II kd lk 14-26. Projekti punkti 3 kohaselt pidi „olemasolevate ventilatsiooni lõõride õhutiheduse tagamiseks paigaldatama ventilatsiooni toru või sukk“.

Hageja on võtnud omaks, et ventilatsiooni toru või suka paigaldamine kostja hinnapakkumises ega lepingu hinnas ei sisaldunud. Seega ei pidanud kostja vastavalt lepingule ventilatsiooni toru ega suka paigaldamist teostama.

Kohus leiab, et muus osas (s.o. peale ventilatsiooni toru või suka paigaldamise) oli kostja kohustatud lähtuma projektis ettenähtust. Hageja ei ole kostjale hinnapäringu esitamisel muid välistusi tööde sisu või mahtude osas teinud (v.a. siirdeõhurestide paigalduse töövõtus mittesisaldumise kohta, mis aga vastavalt projekti p-le 3 tööde hulgas nagunii ei sisaldunud). Kostja poolt hinnapakkumisel tehtud välistus köögikubude osas nagunii ei sisaldunud projektis (II kd lk 16p, p 3: „kubud söefiltriga [---] ei kuulu projekti mahtu“). Kostja poolt hinnapakkumisel tehtud välistus „ventilatsiooni korstnate (lõõride) tihendamine, ventilatsioonikorstnate ümberehitus“ ei sisaldunud projektis, kuna ette oli nähtud ventilatsiooni toru või suka paigaldamine. Elektritööd ja -materjal ei sisaldunud projektis (II kd lk 19 p 4.17: („(elektri)seadmete [---] lülitusseadmestik ning kaablid elektritööde koosseisus“). Viimistlustööde välistuse kohta tuvastab kohus, et projekti koosseisu kuuluvad kõik ehitusjärgsed taastamistööd (II kd lk 16p, p 3).

Lepingu punktis 2.2.2 oli märgitud lepingu dokumentide prioriteetsus, mille kohaselt oli projekt tähtsuselt eespool kui kostja pakkumus. Seega tuleb nende sisu erinevusel lähtuda prioriteetsusel kõrgemalasuvast dokumendist ehk projektist. Lepingu sõnastusest lähtuvalt ei muutunud kohtu arvates kostja poolt hinnapakkumises tehtud välistused pooltele siduvaks.

VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega kohustub töövõtja VÕS § 635 lg 1 kohaselt saavutama kokkulepitud tulemuse (töö), milleks antud juhul oli korterelamu tervikliku rekonstrueerimise ventilatsioonitööd vastavalt projektdokumentatsioonile. Seega töövõtulepingule iseloomulikult on kokku lepitud konkreetne tulemus ehk töö, mis tuleb saavutada. Antud juhul oli töö eesmärgiks korterelamus vastavalt lepingule ja projektile rekonstrueeritud ventilatsioon. Sealhulgas oli eesmärgiks õhutiheduse, õhuhulkade ja ventilatsiooni mürataseme väärtuste saavutamine vastavalt projektist sätestatule (vt nr II kd lk 16p, p 3; lk 28 p 5.7).

VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 641 lg 3 annab aluse töövõtja vastutusest vabanemiseks, kui töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi (vt RK lahend nr 2-15-15662, p 17).

Vaidlus puudub selle üle, et hageja esitas kostjale hinnapakkumise aluseks ehitusprojekti koos suunisega, et kivilõõridesse sukkasid ega torusid ei paigaldata. Kohtu hinnangul on see projekt koos suunisega sisuliselt tellija juhiseks VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija valib variandi, mis töö kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (vt RK lahend nr 2-16-16481, p 20). Antud vaidlus kontekstis tähendab see seda, et saades hagejalt projekti koos välistusega toru või suka ventilatsiooni paigaldamise osas, tuleb kohtul hinnata, kas kostja piisavalt ka hageja esitatud projekti ja suunist kontrollis. Kostja pidi kontrollima esmajoones, kas ventilatsiooni toru või suka paigaldamata jätmisel on võimalik saavutada projektis ettenähtud eesmärk ja tulemus. Kui see võimalik ei oleks olnud, oleks ta pidanud hagejat vastavast riskist informeerima.

VÕS § 641 lg-le 3 tuginemisel on tõendamiskoormis vastavate asjaolude osas poolel, kes sellele tugineb ehk antud juhul kostjal. Seega pidi kostja tõendama, et ta on hagejat hoiatanud, et projekti eesmärke ei ole võimalik ilma neid konkreetseid töid tegemata saavutada. Kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Asjas pole ühtegi tõendit, et kostja oleks enne töövõtulepingu sõlmimist juhtinud hageja tähelepanu hageja soovitud viisil projekti teostamisel tekkida võivatele riskidele. Töövõtja (ehk kostja) on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks ventilatsioonitööde asjatundja. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited selles osas, et hageja pidi ise, ilma kostjapoolse tähelepanujuhtimise ja selgituseta, aru saama ventilatsiooni toru või suka paigaldamata jätmise riskidest.

Kohus tuvastab, et hageja esitatud kahju või kulude hüvitamise nõudes ei sisaldu hüvitist kostja lepinguliste tööde hulka mitte kuulunud ventilatsioonilõõride tihendamise (lõõridesse torude paigaldamise) eest. Kostja vastupidised väited ja sellele esitatud vastuväited asjakohased ei ole. Hageja ei ole arvestanud nõutava kahju- ja kulude hüvitise hulka tasu, mis hageja on kandnud sukkamise eest. Vastav kulu on kantud hageja poolt eraldi. Selle kulu kandmine ning hageja nõude sisse mitte arvestamine nähtub hageja poolt teostatud ülekannetest (I kd lk 205), OÜ Deltaston 26.04.2019 arvelt nr 190426 (I kd lk 209) ning hinnapakkumiselt 19031 (I kd lk 20) ning hageja ei ole seda kulu käsitlenud enda nõude koosseisus (I kd lk 37, hinnapakkumisest 19031 on kajastatud kulu ilma plasttorude paigaldamise maksumuseta vent.kanalisse). Seega ei ole hageja esitanud nõuet tööde eest, mille kohta mõlemad pooled on ühisel seisukohal, et see kostja töövõttu ega lepingu hinda ei kuulunud. Hageja 02.01.2019 e-kirjast (I kd lk 167) nähtub, et hageja ei nõudnud kostjalt lõõride puhastamist ega tihendamist, vaid infot, millised lõõrid kuskil on ja siis sulgeda lõõri alumine osa, eesmärgiga saada ventilatsioon niisuguseks, et see vastaks normidele. Sama moodi 09.01.2019 e-kirjas kirjutab hageja, et nõustub, et kostja pakkumises ei ole šahtide puhastamist ega avade sulgemist ning tegi ettepaneku vaadata objektil koos šahtid üle ja leida lahendus: näiteks sulgeda kõik šahtid allpool korteri vent.plafooni, et vältida šahtide

ebatihedust nii palju kui võimalik (I kd lk 169). Tehtud tööde akti nr 1 käsitlus

Esmalt märgib kohus, et asjas ei ole esitatud ei hageja, kostja ega omanikujärelevalve poolt allkirjastatud akti. Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks selle akti aktsepteerinud. Kostja 13.12.2018 arvel nr A-20182644 ei ole viidet 07.12.2018 aktile nr 1, mistõttu ei tõenda selle tasumine, et hageja oleks aktsepteerinud või vastu võtnud aktis näidatud töid.

Kohus leiab, et tegemist ei ole töö etapi üleandmisega lepingu punkti 4.2 mõttes. Esiteks viitab lepingu punkt 4.3, et töö etapi üleandmises oleks pidanud eelnevalt kokku leppima, milles vastav etapp seisneb ja mis on etapi valmimise tähtaeg. Antud juhul ei ole lepingust (ega ka ehitusprojektist) nähtuvalt töid etappideks jaotatud. Samuti ei nähtu aktist nr 1, mis etapp väidetavalt üle anti. Akt nr 1 on väga üldsõnaline, sisaldab vaid tööde üldist kirjeldust ühikuna „1 komplekt“ või „1 töö“, mis ei võimalda hinnata, mis töö etapp siis reaalselt valmis oli.

Kohtu hinnangul on tegemist rahalise aktiga lepingu punkti 18.2 mõttes, mis sätestab, et „vahearveldamiseks koostatakse kord kuus „Teostatud Tööde rahaline akt”. Antud akti allakirjutamisega fikseeritakse teostatud tööde rahaline seis, kuid Tööde vastuvõtmist Tellija poolt ei toimu. Tööde vastuvõtmine toimub peale Tööde lõpliku valmimist ja vaegtööde kõrvaldamist.“

Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole aktiga nr 1 hagejale töid (ei 80% ega muus mahus) üle andnud. Muid tõendeid kostja poolt hagejale tööde üleandmise ja hageja poolt vastuvõtmisega esitatud pole.

Kostja tehtud tööde lepingule vastavus

Asjas on tõendatud, et hageja on korduvalt informeerinud kostjat puudustest töödest ja nõudnud nende kõrvaldamist ja tööde lepinguga kooskõlla viimist. Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kostjale järgmised pretensioonid seoses tööde lepingule mittevastavusega.

30.01.2019 teavitas hageja kostjat, et pööningul on paigaldatud 100mm torud kui

peaks olema WC jaoks torud 125mm ja kohustas need vahetama (I kd lk 173). 05.02.2019 informeerib kostja hagejat, et katusel ventilatsiooni lõõrid ei ole tehtud projekti järgi ning lubas hiljem selle kajastada teostusjoonisel (I kd lk 174). Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks projektimuudatuse kooskõlastanud või et kostja oleks vastavad teostusjoonised hagejale esitanud. 08.02.2019 e-kirjaga edastas hageja kostjale kokkuvõtte, mis on vaja veel teha/ümber teha ning mille kohta oodatakse kostja vastust (I kd lk 175). Hageja tõi välja, et 1) pööningule paigaldatud torud peavad olema vastavalt projektile 125 mm, mitte 100 mm; 2) pööningul teostatavate tööde käigus tuleb puistevill ajutiselt eemale lükata, et mitte seda tallata, vastasel juhul on kostja kohustatud uue villa paigaldama; 3) kostja peab esitama teostusjoonised, kust nähtub, millised lõõrid on kuhu ühendatud, kuivõrd tehtu ei vasta projektile ning hagejal on kahtlust arvata, et mõned WC ja köögi ventilatsioonitorud on kokku ühendatud, ehkki need peavad olema ühendatud eraldi süsteemidesse; 4) korterisse nr 8 tuleb paigaldada suurem ventplafooni katik, sest puurija rikkus ära seina viimistluse ning paigaldatud katik ei kata rikutud seinaosa; 5) kostja ei ole kõikides korterites ja keldrites üleliigseid avasid hermeetiliselt sulgenud; 6) väljaviske toru on soojustamata; 7) ventilatsioonikambris on vaja teostada tuletõkketööd; 8) paigaldada on vaja sagedusmuundur ning tööle panna ventagregaat. 21.02.2019 edastas hageja kostjalele omanikujärelevalve märkused, milles oli kirjeldatud, et kostja ventilatsioonitööd on kõik lõpetamata: pööningul šahtidest väljuvate torustike paigaldusühendused ei vasta projektile; isoleerimine on lõpetamata; puhastusluugid on paigaldamata; ventagregaat on kohtkindlalt kinnitamata ja paigaldatud põrandale ilma vibratsiooni edasikandumist vähendavate distantspuksideta; ventagregaadi luukide käepidemed on purunenud; ventilatsioonišahtide toheduse mõõdistus ei ole teostatud projekti kohaselt; kaetud tööd on ette näitamata ning kõik dokumendid ja aktid vormistamata. Hageja palus kostjalt e-kirja teel vastuseid järelevalve märkuste kohta (I kd lk 177 ja pöördel). Täiendavalt küsis hageja kostjalt, kas vent.seadmele on paigaldatud mürasummutuspuksid (I kd lk 179). 08.03.2019 edastas hageja uue kokkuvõtte tegemata/lepingutingimustele mittevastavatest töödest kostjale. Hageja tõi välja järgmise: 1) ventilatsiooniseade on varasema asukohaga võrreldes lubamatult nihutatud 10 cm, mistõttu asub seade uue põranda serva peal ega ole stabiilne; 2) vibratsioonipuksid on paigaldamata; 3) läbi PVC katte paigaldatud trepikoja ventilatsioonitoru on veekindlaks tegemata; 4) trepikoja ventilatsioonitoru tuletõkketööd on ventilatsiooniruumis tegemata; 5) ventagregaadi käepidemed on endiselt vahetamata; 6) soojustus on lõpetamata; 7) puistevill on tasandamata ning maha tambitud ega anna nõutud 400 mm välja; 8) trepikodades on viimistlemata ventilatsiooniplafoonide ümbrused (I kd lk 181). 15.03.2019 teavitas hageja kostjat, et jätkuvalt on tegemata tiheduskatse ning tegemata lõõride õhutiheduse test, ilma milleta ei saa objekti lõpptellijale üle anda (I kd lk 183). 19.03.2019 palus hageja kostjal esitada korterite mõõdistuse tabel, et hageja saaks lasta ära mõõta šahtide õhutiheduse pööningult. Hageja hoiatas, et tabeli mittesaatmisel on ta sunnitud tellima uue mõõdistuse kostja kulul (I kd lk 182). 20.03.2019 teavitas hageja kostjat jätkuvatest lõpetamata töödest: 1) korter nr 8 ventilatsioon on lõpetamata; 2) torustiku isolatsioon on lõpetamata; 3) kaetud tööde aktid on esitamata; 4) teostusdokumentatsioon on esitamata; 5) korrektne mõõdistusprotokoll on esitamata; 6) pööningu puistevilla paksus 400 mm on tagamata; 7) ventilatsiooniseadmele vibratsioonipuksid paigaldamata; 8) ventilatsioonitoru ühenduskohad on veekindlaks tegemata; 9) trepikoja lae on ventilatsiooniplafoonide ümbrus viimistlemata; 10) ventilatsiooniruumi tuletõkketööd lõpetamata; 11) šahtide õhutiheduse test tegemata. Ühtlasi hoiatas hageja, et laseb teisel ettevõttel tööd parandada/lõpetada kostja poolt tegemata/puudustega töid (I kd

lk 184 ja pöördel). 08.04.2019 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, kus olid ära toodud kõik selleks ajaks tuvastatud lepingutingimustele mittevastavused (I kd lk 22-23).

ei ole teada, millisele projektile vastavust tunnistaja kostja töid hindas. Seega leiab kohus, et tunnistajate ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele.

22.03.2019 Deltaston OÜ pakkumise nr 19031 (I kd lk 20), mis sisaldas muuhulgas ventilatsioonikanalite ülevaatust ja puhastust (500 eurot) ning projekti korrektuuri (300 eurot) kokku seega nimetatud tööde hind oli 800 eurot. Ei ole aru saada, kuidas on need tööd seotud kostja väidetavate puudustega tööde kõrvaldamisega. Lisaks kohus leiab, et ventilatsioonikanalite ülevaatuse ja puhastuse kulu hüvitamist 500 eurot ei saa kostjalt nõuda, kuivõrd hageja on kohtueelselt ja kohtus kinnitanud, et vastav töö kostja kohustuseks ei olnud, vaid selles oleks kostjaga vajadusel täiendavalt kokku lepitud. Samuti ei nähtu asjas, mis töid Deltaston OÜ täpselt projekti korrektuuri raames tegi. Seega ei ole tõendanud, et kostja peaks selle kulu hüvitama. 01.04.2019 Deltaston OÜ pakkumisest nr 19032 (I kd lk 21) ei nähtu samuti, milliste tööde ja mis mahus tegemiseks on hinnapakkumine tehtud ja kuidas need seostuvad kostja puudustega töödega. 09.04.2019 Deltaston OÜ hinnapakkumisest nr 19033 (I kd lk 24) nähtub küll tulekaitsesegu GPG ja segu MP75 kasutamine ja erinevad montaažitööd, aga ei ole tuvastatav, kuidas need seostuvad kostja puudustega töödega. 12.04.2019 Deltaston OÜ pakkumise nr 19035 (I kd lk 25) on äärmiselt

üldsõnaline, sisaldab vaid kirjeldus „materjalid, montaažitööd, demontaažitööd, konsultatsioon ning transpordikulud“. Ei ole selge ega tõendatud, mida selle alusel tehtud on. 18.04.2019 Deltaston OÜ arve nr 190418, mis oli esitatud filtri vahetuse ja ventilatsiooniseadme hoolduse eest, puhul ei ole tõendatud, et see oleks seotud kostja poolt teostatud puudustega tööga. 24.04.2019 Deltaston OÜ hinnapakkumine nr 19039 ventilatsioonisüsteemi seadistamise ja passistamise eest puhul tuleb märkida, et sellist puudust ei ole omanikujärelevalve poolt üldse esitatud. 25.04.2019 Deltaston OÜ hinnapakkumine nr 19425-1 sisaldab ebamäärast kogust tuletõkkeklappide tihendamist tuletõkkeseguga, mistõttu ei tõendaks see kostja puudustega tööde ümbertegemist piisava konkreetsusega. 26.04.2019 Deltaston OÜ hinnapakkumisele nr 19040 ei ole kostja vastu vaielnud.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tööd üle andnud hiljemalt 31.12.2019. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tööd hagejale üle andnud enne 28.06.2019, mil hageja lepingust taganes.

Kostja ei ole samuti tõendanud, et pooled oleksid pikendanud või edasi lükanud tööde valmimise tähtaega. Lepingu punkti 5.3 alusel oli tähtaja muutmine võimalik kirjaliku kokkuleppega. Ka lepingu punkti 13.6 kohaselt pidi lepingus tehtav muudatus olema vormistatud kirjalikult. Kostja ei ole väitnud, et selline poolte kokkulepe oleks kirjalikult sõlmitud.

Kostja on viidanud 20.01.2019 ehituskoosoleku protokollile nr 20 (I kd lk 77), millel nähtub tellija viide, et „tööd peavad olema lõpetatud ja üleandmisdokumentatsioon esitatud hiljemalt 27.01.2019“. Kohus leiab, et tegemist ei ole tähtaja pikendamisega, vaid täiendava tähtaja andmisega kohustuse täitmiseks (VÕS § 114) ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabasta see võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Ka 17.05.2019 nõudekirja punktis 2.7 (I kd lk 35) ei pikendanud hageja tähtaega kuni 25.02.2019, vaid tegi kostjale kompromissettepaneku vaidluse lahendamiseks.

Kohus nõustub hageja käsitlusega, et leppetrahvi tuleb arvestada kogu lepingu summalt, mitte lepingu etapi maksumuselt, kuna leping ega selle summad ei olnud etappideks jaotatud.

Kostja on tuginenud VÕS § 159 lg-le 2 ja asunud seisukohale, et hageja oli kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale ei teatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus tuvastab, et antud juhul on hageja teatanud juba 25.01.2019 e-kirjaga kostjale, et kui tööd ei ole 31.01.2019 lõpetatud, rakendab hageja kõiki lepingust tulenevaid sanktsioone täiel määral (I kd lk 170p). Kostja pidi seega mõistma, et hageja kavatseb rakendada leppetrahvi, kuna kostja ei järgi tööde üleandmise tähtaega. Hageja hoiatas kostjat leppetrahvi nõudmise võimalusest 25 päeva pärast tööde üleandmise tähtaega, mille kohus leiab olevat mõistliku aja sees VÕS § 159 lg 2 mõistes.

Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi summas 3759 eurot.

Kohus leiab, et selles osas hageja nõue põhjendatud ei ole. Esiteks jääb kohtule arusaamatuks sellise leppetrahvi arvestuse käik. Hageja on viidanud lepingu rikutud punktidele ja esitanud hageja teadete kuupäevade loetelu, kuid ei ole sisustanud, kuidas konkreetsel kuupäeval saadetud e-kiri seostub mingi lepingu punkti ja kostja kohustuse rikkumise või korduva rikkumisega. Samuti ei nähtu, et hageja oleks arusaadavalt VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku tähtaja jooksul teatanud kostjale, et kavatseb ka lepingu punkti 9.1.7 alusel leppetrahvi nõuda.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue lepingu punkti 9.1.7 alusel kokku 5250 eurot rahuldamisele ei kuulu.

Kohtueelse õigusabi kulu kahjunõue

korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

Perioodil 29.05.-03.07.2019 (36 päeva) summalt 3502 eurot viivis 8% aastas on 27,63 eurot. Alates 04.07.2019-31.12.2022 (1277 päeva) summalt 4384 eurot viivis 8% aastas on 1227,04 eurot. Alates 01.01.2023-04.02.2023 (35 päeva) summalt 4384 eurot viivis 10,5% aastas on 44,14 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga (04.02.2023) hagejal õigus nõuda kostjalt kulude hüvitise ja leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist 1298,81 eurot.

Alates 11.07.2019-31.12.2022 (1270 päeva) summalt 142 eurot viivis 8% aastas on 39,53 eurot. Alates 01.01.2023-04.02.2023 (35 päeva) summalt 142 eurot viivis 10,5% aastas on 1,43 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga (04.02.2023) hagejal õigus nõuda kostjalt kohtueelse õigusabikulude kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivist 40,96 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.02.2023 kohtuotsus. Riigikohtu 29.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.