Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-4735
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
116 626,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 7. mai 2024. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-4735 osas, millega maakohus rahuldas hagi 103 282,62 eurot ületavas osas ja sellelt (213,67 eurot) arvestatud viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Aktsiaseltsi Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu 213,67 euro ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata. Jätta muus osas maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi.
2.Rahuldada ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus osaliselt.
3.2.Mõista ERGO Insurance SE-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja kindlustushüvitis 103 282,62 eurot, käesoleva otsuse kuupäeva (29. mai 2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16 619,67 eurot ja alates 30. maist 2024 põhinõudelt (103 282,62 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ERGO Insurance SE
kanda.
3.4.Määrata Aktsiaseltsi Megaron-E ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2132,20 eurot.
3.5.Mõista ERGO Insurance SE-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja menetluskulude hüvitis 26 064,20 eurot (23 932 eurot + 2132,20 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Megaron-E (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Harju Maakohtule ERGO Insurance SE (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitise 103 496,29 eurot, 27. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2262,74 eurot ning seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja töövõtjana Saaremaa valla kui tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr 8-21 (töövõtuleping) Kuressaare linnas Hariduse tn 13 asuva koolihoone (koolihoone) rekonstrueerimiseks. Hageja sõlmis ehitustööde teostamisega seonduvalt kostjaga üksikobjekti ehituse koguriskikindlustuse lepingu (kindlustusleping), mille kohta kostja väljastas hagejale kindlustuspoliisi nr 18033243/1. Kindlustuslepingu kohaselt oli ehituskindlustuse kindlustussumma 5 947 715 eurot ja ehitustegevuse vastutuskindlustuse hüvitamise ülempiir 100 000 eurot. Samuti lepiti kindlustuslepingus kokku järgmiste lisakindlustuskaitsete osas: 1) koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 30 000 eurot; 2) ekspertiisi tegemise lisakulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 5000 eurot; 3) ehitusmasina kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 4) ehitustööriista ja/või -vahendi kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 5) olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200 000 eurot; 6) ehitusprojektis olnud vea kindlustuskaitse hüvitispiiriga 500 000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks 5000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Lisaomavastutuses lepiti kokku ehitusmasina kahju korral 1500 eurot ning ehitustööriista või -vahendi kahju korral 600 eurot.
1.2.26. märtsil 2022 rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovitise, mille tagajärjel sai aula oluliselt kahjustada. Tormist ära rebitud katusekatte ja roovitise tükid kahjustasid
koolihoone kõrval asunud ekskavaatorit, koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist piirdeaeda, koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaeda. Kuna kogu koolihoone ümbrus oli peale tormi vaibumist risustatud katusekatte ja roovitise tükkidega, oli vajalik koolihoone ümbruse koristamine. Tellija nõudmisel kõrvaldas hageja koolihoone aulale tekitatud kahjustused (välja arvatud aula uue aluspõranda ja uue põranda ehitustööd). Samuti remonditi kahjustada saanud ekskavaator, parandati ehitusaegne metallist piirdeaed ja naaberkinnistu aed. Hageja likvideeris kahjustada saanud haljastuse ja istutas uued puud.
1.3.Hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumisest 26. märtsil 2022. Kostja teavitas
28.märtsil 2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest, viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg-le 3. Kostja asus seisukohale, et enne 26. märtsi 2022 koolihoone juures teostatud ehitustööd ei avaldanud mõju sellele, et torm aula katuse ära viis.
1.4.Hageja on seisukohal, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju (koolihoone aula, ekskavaatori ja ajutise metallist piirdeaia kahjustamine ning koristustööd) kui ka vastutuskahju (naaberkinnistu aia kahjustamine). ERGO ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (ehituskindlustuse tingimused) p-s 5 on defineeritud kindlustusjuhtumi mõiste ning p 7.3 kohaselt võib kindlustusjuhtumi põhjuseks olla ka torm, kui tuul on kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Seejuures tuulekiiruse üle pooled ei vaidle. Koolihoone näol on tegemist olemisoleva hoonega ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 mõttes ning p 11.4 määratleb kahju, mis hüvitamisele kuulub. Hageja on seisukohal, et ehituskindlustuse tingimuste p-te 7.3, 8.2.7 ja 11.4 tuleb koomõjus mõista selliselt, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitustööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Praegusel juhul on põhjuslik seos olemas, sest enne tormi lammutas hageja koolihoone aula lae, eemaldas mitmed aknad, lõhkus koolihoone välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldas koolihoones siseuksed. Seetõttu oli tormituulel võimalik läbi hoone välisseintes olevate avade tungida koolihoonesse. Samuti oli koolihoone aula katusekonstruktsioon aula lae lammutamise tõttu nõrgenenud. Tormi tagajärgede koristuskulu on hüvitatav ehituskindlustuse tingimuste pde 8.2.1 ja 11.1.2 alusel, ekskavaatorile tekkinud kahju p-de 8.2.5 ja 11.3 alusel ning naaberkinnistu aia parandustööde kulu p 12.1 alusel.
1.5.Kokku on hagejale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju 109 996,29 eurot, millest tuleb maha arvestada omavastutus 5000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutus 1500 eurot. Seega tuleb kostjal VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1 ja § 510 alusel hagejale maksta kindlustushüvitisena 103 496,29 eurot. Hagejal nõuab kostjalt ka viivise tasumist. VÕS § 450 lg 1 järgi muutus hageja nõue sissenõutavaks 11. jaanuaril 2023, s.o päev pärast kostja poolset viimast kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist. Kindlustushüvitis ja viivis tuleb maksta VÕS § 80 lg-te 8 ja 9 alusel hagejale, sest hageja on tellija nõudmisel kõik tormi tagajärjel tekkinud täiendavad ehitustööd teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitus) ning tellija ei ole hagejale tööde eest maksnud. Aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on tellija realiseerinud hageja poolt töövõtulepingu alusel antud pangagarantii 39 300 euro ulatuses.
1.6.Hageja ei ole suurendanud kindlustusriski. Koolihoone näol oli tegemist tavapärase ehitusjärgus oleva hoonega, mille juures oli teostatud mitmeid ehitustöid. Samuti on kostja ekslikult leidnud, et koolihoone aula katus ei olnud kindlustatud ese. Vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses on mõisted „kindlustatud ese“ ja „kindlustusobjekt“ sünonüümid. Seejuures on kindlustuspoliisi nr 18033243/1 ja selle juurde kuuluva dokumendi „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ alusel selge, et
kindlustusobjektiks on ka Hariduse tn 13 koolimaja olemasolevad osad. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hageja on esitanud hagi vale kindlustuslepingu alusel, kuivõrd hagis kirjeldatud kahju kuulub hüvitamisele hoone varakindlustuse kindlustuslepingu alusel. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub õigus nõuda täitmist endale, kuivõrd kindlustuspoliisi kohaselt on soodustatud isikuks Saaremaa Vallavalitsus.
2.2.Kostja hinnangul ei ole ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 kohaselt koolihoone aula katus kindlustatud esemeks, sest hageja ei ehitanud aula katust, mis tormiga ära lendas. Hageja teostas aula sisemise ripplaega seotud rekonstrueerimistöid. See, et hoone erinevad osad moodustavad tervikuna hoone, ei muuda fakti, et kindlustatud esemeks võib olla ka vaid piiratud osa hoonest. Seega pole hagis kirjeldatud kahju näol tegemist hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga.
2.3.Kostja hinnangul ei tekkinud kahju seoses koolihoone (aula katus) ehitamisega, vaid seoses tormikahjuga. Koolihoone katus oleks ära lennanud ka juhul, kui koolimajas ei oleks ehitustöid teostatud.
2.4.Hageja on kindlustusriski suurendanud, jättes sellest kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 (kindlustuslepingute üldtingimused) p 12.4.1 rikkudes kostjat teavitamata. Vastavalt kindlustuslepingute üldtingimuste p-le 16.3 vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. Ka on hageja rikkunud ohutusnõudeid ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 kohaselt. Hageja väidete kohaselt oli koolihoones toimunud lammutuste ja avade tekitamise tõttu võimalik, et koolihoonelt tormituul katuse eemaldab. Samas hoiatati 26. märtsi 2022. a tormi eest juba 19. märtsil 2022. Vaatamata tormihoiatustele ei katnud hageja koolihoone avasid kinni, mis hageja enda väidete kohaselt olid põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega. Nii on hageja rikkunud kindlustuslepingute üldtingimuste p 17.1 ning vastavalt ehituskindlustuse tingimuste p-le 10.1.2 ei kuulu kahju hüvitamisele. Kostja vabaneb vastutusest ka VÕS § 513 alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 17. jaanuari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 103 496,29 eurot, 11. jaanuari 2023 kuni 17. jaanuari 2024 eest viivise 11 952,88 eurot ning seadusjärgses määras viivise kindlustushüvitiselt alates 18. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 23 932 eurot ning sellelt seadusjärgses määras viivise.
3.1.Maakohtu otsuse põhjendustes nõustus kohus hagejaga, et kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingu tähenduses on mh olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset leidmiseks piisab sellest, kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et olemasolev ehitis saab kahjustada tormi tõttu. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema
kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.
3.2.Väär on kostja seisukoht, nagu oleks hageja esitanud hagi vale kindlustuslepingu alusel. Kindlustuspoliisi nr 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Kuressaares aadressil Hariduse tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Kuna kokku oli lepitud ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, siis olid kindlustusobjektiks vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses nii Hariduse tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka olemasolevad osad. Asjakohatu on ka kostja vastuväide, et kindlustusobjektiks ei olnud aula katus. Kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku leppinud kindlustusobjektina koolimaja rekonstrueerimise ja ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 kohaselt laienes kindlustuskaitse ka rekonstrueerimise käigus kahjustada saanud olemasolevale ehitisele. Seoses kindlustuslepingu tõlgendamisega märkis maakohus, et kindlustuse peamiseks eesmärgiks on siiski kindlustusvõtjale kokkulepitud tingimusel kahju hüvitamine, mitte keerukalt sõnastatud üldtingimuste kaudu kindlustusandjale ettekäänete leidmine kahju hüvitamisest keeldumiseks.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et koolihoone aula sisemise ripplae eemaldamine oli hageja ja tellija vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokku lepitud vajalik muudatustöö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulus hageja poolt tehtava koolihoone rekonstrueerimistöö hulka ning oli hageja lepinguliseks kohustuseks. See nähtub nii töövõtulepingu üldtingimuste p-st 1.20, 9. veebruari 2022. a töökoosoleku protokollist kui ka ÜL eksperdiarvamusest.
3.4.Maakohus luges asjatundja TR ja eraekspert ÜL arvamuste alusel tuvastatuks, et ehitustööde teostamine koolihoones oli üheks põhjuseks, miks aulalt katus 26. märtsil 2022 ära lendas. Maakohus tuvastas, et 26. märtsil 2022 toimus kindlustusjuhtum, mille käigus rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovitise, mille tagajärjel sai kahjustada aula, koolihoone kõrval asunud ekskavaator, naaberkinnistu aed ning tekkis vajadus teostada koristustöid. Maakohus nõustus hagejaga, et tormikahju näol on tegemist ühe ja sama kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju kui ka vastutuskahju. Maakohus märkis, et kindlustusjuhtumina varakindlustuse osas on vaadeldavad koolihoone aula ja ekskavaatori kahjustada saamine, vajadus teostada koristustöid, samuti on kindlustusjuhtumiks vastutuskindlustuse osas naaberkinnistu aia kahjustada saamine.
3.5.Maakohus leidis, et kostja etteheited hageja poolt VÕS § 513 rikkumisele on põhjendamatud. Maakohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hagejale olnuks teada kindlustusriski võimalik suurenemine seoses tema poolt teostatud rekonstrueerimistööde ja
26.märtsi 2023. a tormi koosmõjuga. Ka kostja esindaja möönis, et avade kinni katmine ei oleks pruukinud kahjujuhtumit ära hoida. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud seda, et hageja oleks rikkunud kindlustusriski suurenemise võimalikkusest teavitamise keeldu või kindlustusriski suurendamise võimalikkuse keeldu (VÕS §-d 443 ja 444 ja kostja üldtingimuste vastavad sätted). Maakohus nõustus hagejaga, et ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2 ei ole antud juhul kohaldatavad, sest need reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi ja olemasoleva ehitise kaitset tööde ajal, mitte aga seda, kuidas ehitustööd võiks mõjutada tulevikus toimuvaid ettenägematuid kahjujuhtumeid. Isegi, kui hageja pidanuks kostja arvates kostjat teavitama või mingeid preventiivseid meetmeid enne tormi rakendama, pole kostja kuidagi tõendanud sellise väidetava rikkumise mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 11). Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja rikkus mõnda kokkulepitud kohustust, millel olnuks mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses.
3.6.Maakohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist asjaolu, et kindlustuslepingu kohaselt oli
soodustatud isik Saaremaa Vallavalitsus. Vaidluse asjaolusid arvestades on hagejal võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist enda kasuks. Seejuures on hageja esitanud kohtule Saaremaa Vallavalitsuse kinnituskirja, milles viimane kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid, kui kindlustushüvitis makstakse välja hagejale. Kuna ehituskindlustuse tingimuste p 1 kohaselt ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas soodustatud isikut ei määrata, on hagejal ka vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.
3.7.Maakohus leidis, et kahjuhüvitise suurus on tõendatud. Maakohus märkis, et puudub alus kahelda hageja esitatud tõendites, sh eksperdiarvamuse järeldustes, ning neid ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti pole kohtul alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5, sest ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa järeldada kahjustatud vara kui terviku väärtuse kasvu. Muuhulgas ei olnud tellijal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Ka ei ole asjas alust VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamiseks, sest kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Maakohus rahuldas lisaks kahjuhüvitise nõudele ka viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus tõlgendas vääralt kindlustuslepingut, kui leidis, et ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2 praegusel juhul ei kohaldu. Maakohtu järeldus, et ohutusnõude punktid reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi, on väär. Ohutusnõuete eesmärk on riskide minimeerimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal puudub kahju hüvitamise kohustus, sest hageja rikkus ohutusnõudeid (kindlustuslepingute üldtingimuste p-d 17.1, 17.2, 22.1.1, 22.1.3 ja 22.2). Seejuures on hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitanud, et näiteks tellingute puhul on neil lepingus nõue, et tuule kiirust tuleb jälgida ja suurema tuulega tuleb kiled eemaldada. Seega on tuulekiirusega arvestamine vastavas valdkonnas tavapraktika. Hageja kui professionaalne ehitusettevõtja pidi olema teadlik ehitamisel olemasolevatest riskidest.
4.2.Maakohtu järeldus riski suurenemise regulatsiooni osas on väär. Juhul, kui vastaks tõele maakohtu tõlgendus, et ohutusnõuded omavad tähtsust vaid kindlustamisel, siis oleks kohus pidanud jõudma järelduseni, et toimus kindlustusriski võimalikkuse suurenemine (VÕS § 443) või pärast lepingu sõlmimist suurendati kindlustusriski võimalikkust (VÕS § 444). Seejuures vabaneb kindlustusandja sellisel juhul täitmiskohustusest (VÕS § 445). Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata ka VÕS §-d 139 ja 140. Praegusel juhul kinnitavad nii hageja enda väited kui ka eksperdiarvamus, et kahju tekke primaarne põhjus oli tuule mõju läbi hageja poolt koolihoonesse tehtud avade, mis olid kinni katmata.
4.3.Maakohus leidis vääralt, et kostja ei ole välja selgitanud koolihoone aula katuse eemaldumise põhjuseid. Kostja on menetluses järjepidevalt selgitanud, et 26. märtsil 2022 rebis tormituul koolihoone aula katuselt katusekatte ja roovitise. Katuse eemaldumise põhjuseks ei olnud ehitustööd koolihoones. Seejuures tegi kostja kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse asjatundja arvamusest lähtuvalt. Kohtumenetluses on kostja vaidlustanud ÜL eksperdiarvamuse õigsuse ja objektiivsuse, kuid maakohus on selle siiski asjaolude tuvastamisel aluseks võtnud.
4.4.Maakohus leidis vääralt, et kindlustuslepinguga oli kindlustatud ka koolimaja katus, mida ei ehitatud. Nii on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ehituskindlustuse tingimuste p 7.3, 8.2.7 ja 11.4 ning jätnud põhjendamatult kõrvale p 2.1. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et koolihoone katus ei ole kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud esemeks, sest koolihoone katust ei ehitatud. Aula lae lammutamine oli eraldiseisev lisatöö, mida hankeleping ei sisalda. Seejuures ongi kostja tingimused sätestatud selliselt, et ehituskindlustusega ei ole kaetud kogu hoone, vaid üksnes ehitatav osa.
4.5.Väär on maakohtu seisukoht, et kui ehitustöid ei oleks koolihoones teostatud ja aula lage lammutatud, siis ei oleks koolihoone aula katus ära lennanud. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et ka teistel Saaremaa majadel lendas sama tormi tagajärjel katus osaliselt ära. Seejuures on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjatundja PP arvamuse ning tuginenud otsuses vaid TR arvamusele.
4.6.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 127 lg-d 1 ja 5, kui leidis, et aula põranda vahetusega ei kaasnenud kasu, mida tuleks hüvitisest maha arvata. Aula põranda parandamine oleks olnud võimalik põranda aluse säilitamisega, mistõttu ei olnud tegemist algse olukorra taastamisega. Tellija eesmärgiks oli vältida tulevikus põranda parendamise vajadust. Seega oli tegemist parendusega, mis ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele ka juhul, kui tegemist oleks olnud kindlustusjuhtumiga. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi 103 282,62 eurot ületavas osas ja sellelt (213,67 eurot) arvestatud viivise nõudes. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi 213,67 euro ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Pooltevaheline vaidlus tuleneb kindlustuslepingust (VÕS § 422). Kindlustuslepingu osad on kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18 (kindlustuslepingute üldtingimused), ehituskindlustuse tingimused KT.0933.17 (ehituskindlustuse tingimused), poliis ja kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma (kd I, tl-d 35–46). Vaidlust põhjustanud juhtum toimus 26. märtsil 2022, kui torm viis Kuressaare linnas Hariduse tn 13 asuvalt koolihoonelt osaliselt katuse (kd I, tl 47). Kostja keeldus 28. märtsil 2022 kindlustushüvitise väljamaksmisest, leides, et olemasolevale hoonele hüvitatakse kahjud vaid juhul, kui need on põhjustatud kindlustatud ehitustegevusest (kd I, tl 54). Riigikohtu praktika kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud VÕS § 423 lg 2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses (vt RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 12). Kohtumenetluse käigus on kostja esitanud täiendavaid põhjendusi, mille tõttu ta hagejale hüvitist ei maksa (kindlustusvõtjal puudub õigus nõuda täitmist endale, tegemist ei ole kindlustusobjektiga, kindlustusvõtja poolt kindlustusriski suurendamine ja sellest teavitamata jätmine, kahju
tekitamine kaudse tahtlusega).
8.Maakohus leidis, et esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades ei olnud kostjal õigus keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest. Kolleegium nõustub maakohtuga.
8.1.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kindlustatud esemeks oli ka koolihoone katus. Maakohus leidis, et kuna kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku leppinud kindlustusobjektina koolimaja rekonstrueerimise (kd I, tl 35), siis ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 kohaselt laienes kindlustuskaitse ka rekonstrueerimise käigus kahjustada saanud olemasolevale ehitisele. Maakohtu põhjenduste osas peab kolleegium vajalikuks parandada tüüptingimuse tõlgendamise aluseks olevat materiaalõiguse normi, kuid see ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks, sest maakohus on arvestanud VÕS § 39 lg 1 kohaldamise kohtupraktikaga (vt RKTKo 06,02.2013, 3-2-1-178-12, p 13; 25.10.2006, 3-2-1-90-06, p 17). Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda (vt maakohtu otsuse p-d 73–79).
8.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus tüüptingimusi tõlgendades jõudnud põhjendatud järelduseni, et kindlustuskaitse hõlmas ka koolihoone katust.
8.2.1.Kindlustusleping oli sõlmitud tüüptingimustel. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnanemõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Selle sättega kehtestatakse erand lepingute tõlgendamise üldistes põhimõtetes tüüptingimuste tõlgendamisel lepingu osana. Kuivõrd tüüptingimus on osa lepingust, mille sisu on määratud ühe poole tahtega, ei saa kohaldada TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse ega ka VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Asjaolu, et maakohus tõlgendas tüüptingimusi VÕS § 29 kohaldades, ei mõjutanud järelduse õigsust, sest maakohus võttis aluseks kindlustuspoliisis ja ehituskindlustuse tingimustes kasutatud sõnade üldlevinud tähenduse. Selline tõlgendamine selgitab välja, kuidas teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik neid tingimusi samadel asjaoludel mõistma pidi.
8.2.2.Pooled ei vaidle selle üle, et koolihoone aula katust tormi ajal ega ka enne seda ei ehitatud. Hageja teostas aula sisemise ripplae rekonstrueerimistöid. Apellatsioonimenetluses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid, mille osas on maakohus võtnud põhjendatud seisukoha. Kostja loogika kohaselt ei ole tegemist kindlustatud esemega, kui selle hoone osa puhul ehitustöid ei teostata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja seisukoht ei ole põhjendatud.
8.2.3.VÕS § 424 lg 2 järgi kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnvalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Sama sätte lõike 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 2 (terminid) sätestab, et kindlustatud ese ehk kindlustusobjekt on ese, millega seotud risk on kindlustatud. Mõiste „kindlustusobjekt“ sisu on sätestatud ehituskindlustuse tingimuste p-s 2.1. Poliisi kohaselt on kindlustusobjektiks „koolimaja rekonstrueerimine“, selle lisaks oleva „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ kohaselt on kindlustusvõtja lisaks valinud olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200 000 eurot (kd I, tl 37).
8.2.4.Kostja viitab ehituskindlustuse teabedokumendile, mille kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed,
materjal, tooted jms olulised osad; kd I, tl 83 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul kordab teabedokumendis sisalduv ehituskindlustuse tingimuste p-s 2.1.1 sätestatut, andes üldise ülevaate kindlustustoote kohta, kuid ei kajasta sõlmitava lepingu eripärasid lähtuvalt kindlustusvõtja valikust. Kostja jätab tähelepanuta ehituskindlustuse tingimuste p 2.3 olulisuse koosmõjus p-dega 7.3 (torm), 8.2.7 (olemasoleva ehitise kindlustuskaitse) ja 11.4 (olemasoleva ehitise kahju hüvitamine). Ehituskindlustuse tingimuste p 2.3 kohaselt võib kindlustuslepingus olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või paigaldamine. Ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 seab olemasoleva ehitise kindlustuskaitse sõltuvaks läbi põhjusliku seose – olemasoleva ehitise või selle osa kahjustamise ja kindlustusjuhtumi toimumise vahel peab olema põhjuslik seos. Kolleegium märgib, et maakohtust teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda see, et kostja esile toodud näidete puhul saab kindlustada ehitise osasid, nt hoone üks korrus, maja katus, auto veljed (nt RKTKo 01.04.2003, 3-2-1-34-03, p 11). Siinses asjas on pooled kokku leppinud, et kindlustusobjekt on „koolimaja rekonstrueerimine“ (kd I, tl 35). Seega hõlmab kindlustuskaitse kõiki ehitise osi, millest koolimaja kindlustusjuhtumi toimumise hetkel koosneb, sh ehitise katus. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja tõlgendus kindlustatud eseme sisu osas ei vasta vaidlusaluses kindlustuslepingus kokkulepitule.
8.2.5.Veel ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et aula lae lammutamine oli hankelepinguga hõlmatud töö. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetlusnorme rikkumata õigesti tuvastanud, et kõnealune töö teostati töövõtulepingu raames. Seda asjaolu tõendavad
26.jaanuari 2022. a ehituskoosoleku protokolli p 8.8 ja 9. veebruari 2022. a ehituskoosoleku protokolli p 8.6 (kd I, tl 176 pöördel; kd II, tl-d 106 pöördel, 128). Kui esilagu leppisid töövõtulepingu pooled kokku, et aula olemasolev ripplagi asendatakse, siis ehitustööde käigus tekkis vajadus olemasolevate fermide seisukorra väljaselgitamiseks (vt eksperdiarvamuse p 7.5, kd II, tl 106 pöördel; samuti lae seisundi kohta fotod kd II, tl-d 47–48). Töövõtulepingu pooled käsitasid aula laega seotud töid muudatustööna, mida reguleeris töövõtulepingu lisaks olev ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 1.20 (kd I, tl 19). Eeltoodud tõenditega on kostja väide, et see oli eraldiseisev lisatöö, ümber lükatud.
8.3.Kostja leidis, et kui kohus tuvastab, et koolihoone katus oli kindlustatud esemeks, siis puudub ehitustegevuse ja koolihoone aula katuse tormiga äralendamise vahel põhjuslik seos. Apellatsioonimenetluses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus leidis, et koolihoones ehitustööde teostamine oli üheks põhjuseks, miks aulalt katusekate ja roovitis
26.märtsil 2022 ära lendasid (vt maakohtu otsuse p-d 82–89). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda.
8.3.1.Kostja põhiliseks etteheiteks maakohtule asjaolude tuvastamisel on menetlusnormide oluline rikkumine. Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult asjatundja PP arvamusega arvestamata ja tema ülekuulamise taotluse rahuldamata, mis mõjutas asja lahendust. Kolleegiumi hinnangul lahendas maakohus kostja taotluse menetlusnorme oluliselt rikkumata (vt ringkonnakohtu 18. märtsi 2024. a määrus; kd III, tl-d 97–98 pöördel). Kostja samasisulist taotlust apellatsiooniastmes lahendades hindas ringkonnakohus kostja etteheiteid, leides, et kostja tõendi kogumise vajadus ei saanud tuleneda eraeksperdi ÜL arvamusest. Vastuolud eksperdiarvamuses saab kõrvaldada eksperdi ülekuulamisel (TsMS § 303 lg 2). Asjatundja PP on andnud oma arvamuse kirjalikult ja selles on need asjaolud, mille kohta tema ülekuulamist taotleti, kajastatud. Tõendina ei oma mingit väärtust eksperdiarvamuse ümberhindamine või selle analüüs teise eriteadmistega isiku või eraeksperdi poolt.
8.3.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus eraeksperdi ja eriteadmistega isikute arvamusi
hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi nendest tõenditest ei olnud maakohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on oma otsuse p-des 85–88 kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 põhjendanud, miks ta asjatundja PP arvamust ei arvesta. Selleks põhjuseks ei ole ainuüksi see, et PP ei ole selgitanud järelduseni jõudmise metoodikat. Leides, et teoreetiliselt ei olnud võimalik, et avadest oleks ülerõhku tekitav tuul aulasse jõudnud, oli PP arvamus eksperdiarvamusega vastuolus. Asjatundja TR arvamus haakus eksperdi arvamusega, mistõttu võttis maakohus selles toodud järeldused koos eksperdiarvamuses tooduga asjaolude tuvastamisel aluseks. Arvestades siinse juhtumi asjaolusid (aula ja võimla katused olid lahendatud sarnase konstruktsiooniga, kuid aula katuse osa lendas tormiga ära siis, kui aula lagi oli eemaldatud), siis ei lükka kostja esitatud tõendid (fotod; kd I, tl-d 105–134) ümber eeltoodud arvamustes toodud järeldusi (koos põhjalike arvutustega). Kolleegiumi hinnangul on tegemist usaldusväärsete ja kontrollitavate arvamustega. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
8.3.3.Kostja leiab, et eksperdiarvamus on puudustega ja see ei ole usaldusväärne, mistõttu pidi maakohus jätma selle otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Ükski kostja etteheide ei mõjuta eksperdiarvamuse usaldusväärsust. Maakohus on kostja väiteid piisavas ulatuses hinnanud oma otsuse p-s 83 (ja selles viidatud 13. detsembri 2023. a määruses) ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kui eraekspert ÜL on kohtu esitatud küsimustele vastanud, ei ole kohane seada tema arvamuse usaldusväärsust kahtluse alla eksperdi määramise etapis teise eraeksperdi poolt antud hinnangu tõttu, et esitatud küsimused ei võimalda neile vastata. Samuti võib ekspert kasutada teise isiku abi, avaldades kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse (TsMS § 302 lg 3 teine lause). Kolleegiumi arvates vastab eksperdiarvamus TsMS §-des 301 ja 302 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et määravaks põhjuseks kindlustusjuhtumi toimumisel oli hageja poolt koolihoone rekonstrueerimistööde ehitustegevus (aula lae lammutamine), mis koosmõjus tormiga tõi kaasa aula kohal oleva katuse äralendamise.
8.4.Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled enam kahju ulatuse üle (v.a aula põranda parandamine) ega ka selle üle, et hagejal on õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist enda kasuks. Nende maakohtu otsuse osade peale (vt maakohtu otsuse p-d 91–94, 107–109) ei ole kostja kaevanud.
9.Kostja leiab, et isegi kui kohus tuvastab, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga, rikkus hageja ohutusnõudeid ning kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Ka jättis maakohus kostja hinnangul vääralt kohaldamata VÕS §-d 139 ja 140. Kolleegium peab kostja täitmiskohustusest vabanemise ja kahju piiramise väiteid puudutavas osas vajalikuks maakohtu põhjendusi täiendada, sest maakohus ei ole neid piisavas ulatuses hinnanud. Selles osas põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole aga mõjutanud asja lahendust.
9.1.Kolleegium nõustub kostjaga selles, et maakohus on põhjendamatult otsuse p-s 111 kritiseerinud kostja alternatiivseid vastuväited hageja nõudele. Kostja saab hageja väidetele vastu vaielda ka tingimuslikult, nt nõude ühte eeldust tunnistamata, kuid pidades silmas võimalust, et kohus siiski selle eelduse tuvastab. Ka kohtupraktikas on leitud, et kindlustusandja võib esitada hagimenetluses kindlustusvõtja nõudele erinevaid vastuväiteid ja neid tõendada, määrates ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (vt RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 10). Kui maakohtu hinnangul olid kostja väited hüvitise välistuse kohta põhjendamatud, tulnuks seda otsuses nii ka märkida.
9.2.Kostja jääb selle juurde, et tal puudub kahju hüvitamise kohustus seetõttu, et hageja rikkus ohutusnõudeid. Kostja hinnangul vabastab see teda kindlustuslepingu täitmise kohustusest täielikult kindlustuslepingute üldtingimuste p-de 22.1.1, 22.1.3 ja 22.2 järgi.
9.2.1.Kostja leiab, et hageja on kaudse tahtlusega suurendanud kindlustusriski läbi selle, et teades lähenevast tormist, ei katnud ta koolihoone välisseintesse tehtud avasid kinni. Kostja arvates pidi ehitusalal tegutsevale hagejale olema selline oht äratuntav ning hageja oleks pidanud tormi tõttu kahjustuste tekkimise vältimiseks avad kinni katma. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt kindlustuslepingu rikkumisi ega ka väidetavate rikkumiste mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.
9.2.2.Vaidlusalused tüüptingimused, mille tõlgendamise üle pooled vaidlevad, on ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2, mis lepingus asuvad olemasoleva ehitise ohutusnõuete all. Nendes on sätestatud järgnev: „Ehitamise käigus peab: olemasoleva ehitise osa avamisel või lahtivõtmisel arvestama ilmastikuoludega (nt tuule kiiruse, sademete, õhutemperatuuri jms asjaolu muutumise võimalikkusega); lahti võetud ehitise osa (nt katuse või mis tahes muu osa ehitamise käigus) kindlalt kinni katma. Ohutusnõudeid ja nende täitmist reguleerib lisaks kindlustuslepingute üldtingimuste p-d 17.1 ja 17.2, sätestades, et kindlustusvõtja on kohustatud hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt ning kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Apellatsiooniastmes on vaidluse all maakohtu tõlgendus, mille kohaselt ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2 „ei ole antud juhul kohaldatavad, sest antud punktid reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi ja olemasoleva ehitise kaitset tööde ajal, mitte aga seda, kuidas ehitustööd võiks mõjutada tulevikus toimuvaid ettenägematuid kahjujuhtumeid“ (vt maakohtu otsuse p 103).
9.2.3.Kolleegium leiab, et ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 kui tüüptingimuste puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumit välistavate tingimustega. Selle mõtteks on reguleerida üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust kindlustusriski vähendamise või selle suurenemise vältimise eesmärgil. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 16.3 järgi vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses, kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kuna viidatud tingimused ei ole kindlustusjuhtumit välistavateks tingimusteks, vaid nende eesmärgiks on tegelikult kindlustusriski vähendada või selle suurenemist vältida, siis langeb kolleegiumi arvates ära vajadus kontrollida kindlustusjuhtumi välistamise aspektist tüüptingimuste võimalikku tühisust VÕS § 42 alusel.
9.2.4.Nagu eelnevalt märgitud, siis ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2 ei ole kolleegiumi arvates kindlustusjuhtumit välistavateks tingimusteks, vaid kindlustusvõtja hoolsuskohustust reguleerivateks säteteks, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kas kostja kohustus maksta hagejale hüvitist võiks tuleneda VÕS § 452 lg 2 p-st 2. Sealjuures peab kohus kindlaks tegema, kas hageja on rikkunud VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, ning lähtudes VÕS § 445 lg-st 2 ja VÕS § 452 lg 2 p-st 2 kaaluma, kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust. VÕS § 452 lg 2 p 2 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 427 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 452 lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
9.2.5.Kindlustusjuhtumit välistavaks tingimuseks on ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust rikkumisest. Lisaks on sätestatud VÕS § 513, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab.
9.2.6.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille kohaselt: aula lagi lammutati 8. märtsil 2022, 26. märtsil 2022 viis torm ära koolihoone aula kohal oleva katuse ning tuule kiirus oli vähemalt 18 m/s. Apellatsioonimenetluses tegi kolleegium kindlaks, milline oli koolihoone seisund enne tormikahjustuste saamist: aulal (ruumil) olid ees suletud aknad, lammutatud olid aula ja koridori ning aula ja keldri trepikoja vahelised uksed, lõhutud oli hoone siseseintesse tehnoloogilised avad koolihoone põhikorpuses, aulas oli aula lagi valdavas osas lammutatud ning aulas oli lammutamata aula lava kohale jääv lae osa (vt 7. mai 2024. a protokoll; ajamärk 00:56:32; vt ka fotod 11, 12 ja 17; kd I, tl-d 101 pöördel ja 103). Ehitustööde teostamise käigus oli lõhutud koolihoone seintesse tehnoloogilised avad koolihoone põhikorpuse osas, et tõsta ehitustööde käigus välja ehitusprahti ning sisse ehitusmaterjale (vt korruse plaan; kd II, tl 117).
9.2.7.Kolleegium nõustub maakohtuga, et VÕS § 513, sh ehituskindlustuse tingimuste ps 10.1.2 kirjeldatud rikkumist ei ole kostja tõendanud (vt maakohtu otsuse p 99). Kostja ei ole tõendanud, et selliste avade tegemine või katmata jätmine oli ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2 rikkumine. Seda asjaolu ei tõenda hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil kilede ja tellingute kohta avaldatu (vt maakohtu 9. jaanuari 2024. a istungi protokoll; ajamärgid 00:55:24 jj). Selle seletuse näol ei ole tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 2 järgi ega ka asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 järgi. Ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2 mõttes peab sellekohane üldtunnustatud nõue, norm, tava, põhimõte, standard või ehitustehnoloogia olema mõlemale kindlustuslepingu poolele äratuntav ning vaidluse korral peab kostja selle esile tooma ja tõendama.
9.2.8.Kolleegium nõustub kostjaga, et ehituskindlustuse tingimuste p-te 28.2.1 ja 28.2.2 kui tüüptingimusi ei saa tõlgendada maakohtu märgitud viisil. Nimetatud tingimusi tõlgendades tuleb nõustuda kostjaga, et ohutusnõuete eesmärk on riskide minimeerimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Vaidlus on selle üle, kas kindlustusvõtja peab ohutusnõuete järgimiseks kinni katma kõik olemasolevasse ehitisse tehtud avad. Hageja selgitas, et tema ei sisusta neid tingimusi selliselt, et nendest saaks tuleneda kohustus sulgeda tehnoloogilised avad, mis on ehitustööde teostamise käigus hoonesse sisse lõhutud, ning tuleb arvestada, et tegemist on ehitusobjektiga (vt ringkonnakohtu 7. mai 2024. a istungi protokoll; ajamärk 01:03:54).
9.2.9.Kolleegium lähtub vaidlusaluseid tüüptingimusi tõlgendades järgnevast Riigikohtu praktikast. Kuigi seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita, tuleb kindlustusvõtja (hoolsus) kohustuste rikkumise korral täiendavalt arvestada VÕS §-des 445 ja 452 sätestatuga. See kehtib ka juhul, kui kindlustusandja vastutuse piirangud on kindlustustingimustes ette nähtud varjatult, nt juhtumitena, mis juhtudel kindlustusandja kindlustuskaitset ei anna (vt RKTKo 06.02.2013, 3-2-1-178-12, p 16). Tulenevalt VÕS § 445 lg-st 2 ei anna VÕS § 452 lg 2 p 2 kindlustusandjale õigust kokkuleppe kohaselt mitte maksta kindlustushüvitist täies ulatuses juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumine mõjus kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele (vt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-17-08, p 10). VÕS § 445 lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud
kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. VÕS § 444 sätestab kindlustusvõtjale keelu suurendada kindlustusriski võimalikkust. Kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja (vt RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-09, p 12). Seega võimaldavad VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2 kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Välistatud ei ole siiski kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-1009, p 13).
9.3.Kolleegium leiab, et ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 järgi ei pidanud hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma, et tal tuleb tormi ajaks ehitusjärgus hoone puhul sellised tehnoloogilised avad kinni katta. Nagu asjatundja TR leidis, siis oli katuse äralendamise põhjuseks mitme erineva jõu koosmõju. Ainuüksi koolihoone seintesse tehtud avad ei saanud olemasolevat ehitist kahjustada. Hagejaga sarnane mõistlik isik ei pidanud samadel asjaoludel mõistma, et lammutades aula lae, võib see koosmõjus koolihoone seintesse tehtud avadega ja tormiga viia aula katuse eemaldumiseni. Kolleegiumi hinnangul ei saanud hageja sellise riskiga arvestada ning viidatud tüüptingimusi ei saa tõlgendada viisil, et ehitamise käigus peab kindlustusvõtja ükskõik millise lahti võetud ehitise osa alati kindlalt kinni katma. Tehnoloogilised avad olid koolihoone põhikorpuse seinas, koolihoone põhikorpuse ja võimla katusega midagi tormi ajal ei juhtunud. Nagu kostja ka ise märgib, siis tegemist peab olema kahju vältimise elementaarse meetmega ning kindlustusvõtja peab käituma nagu tavaliselt. Vaidlusaluse sündmuse puhul ei pea kolleegium võimalikuks, et kindlustusvõtjalt oleks saanud hoone välisseintesse ja siseruumide seintesse ehituse käigus tehtud avade tormi ajal kinni katmist nõuda. Kuigi ohutusnõuded sätestab kindlustusandja, siis vaidluse korral tõlgendab kohus, millist mõistlikku käitumist saab kindlustusvõtjalt oodata ja millist mitte.
9.4.Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui avade katmata jätmine oli ohutusnõuete rikkumine, siis kostja ei ole tõendanud, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt maakohtu otsuse p-d 104 ja 105). Kostja väidab, et koolihoone seintesse tehtud avadeta ei oleks kahju tekkinud, sest suured avad ja ka hoonesisesed avad võimaldasid täiendavalt tuule pääsemist hoonesse. Kostja tõendab oma väiteid eraekspert ÜL arvamusega ja selle lisaga nr 9. Kolleegiumi hinnangul ei ole ühegi asjas esitatud tõendiga tõendatud, et kui koolihoonesse tehtud avad oleksid olnud kinni kaetud, oleks aula lammutatud laekonstruktsioon olnud nii tugev, et katus ei oleks tormiga ära lennanud. Ka kostja ise on maakohtu 9. jaanuari 2024. a istungil tõstatanud küsimuse, kas avade katmise meede oleks juhtumi välistanud või kas avade katted oleksid tormile vastu pidanud (vt ajamärk 00:38:00; kd III, tl 7 pöördel). Seda, et vastus nendele küsimustele on jaatav, pidi tõendama kostja, mida ta aga teinud ei ole. Kolleegiumi hinnangul teeb kostja eksperdiarvamuse põhjal kontrollimatuid üldistusi. Nii jätab kostja tähelepanuta fakti, et koolihoone aula katuse kelba, mis jäi aula lava kohale, katuseplekk ja roovitis jäid tormist puutumata, mida tõendavad sündmuskoha fotod (kd I, tl 123 pöördel; kd II, tl 35). Ka asjatundja TR arvamuse kohaselt nõrgestas hageja aula vahelae eemaldamisega ja tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone ning aula vahelae eemaldamise tõttu pääses tuul kergemini katusepleki alla (kd I, tl-d 62–65). Seega pole teada, kui oluline roll oli
välisseinte avadel, et tagada õhu liikumine hoones. Asjatundja TR arvamuse kohaselt aitasid sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad vaheseintes, kuid kolleegiumi hinnangul ei tõenda see, et avade katmisel ei oleks katust ära lennanud. Kostja enda esitatud asjatundja PP arvamuse kohaselt ei saanud avadest sisse puhuv tuul tekitada ülerõhku, mis katusel samaaegsel mõjuva imemisjõuga oleks katust altpoolt jõuga lahti suutnud lükata ning asjatundja ei pidanud üleüldse võimalikuks, et tuul oleks välisseinte avade kaudu aulasse jõudnud (kd I, tl-d 96–98).
10.Pooled vaidlevad aula põranda parandamiskulude suuruse üle. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuses esitatud uue väitega ja seda tuleb menetleda (vt ringkonnakohtu 7. mai 2024. a istungi protokoll; ajamärk 00:20:50). Kolleegium nõustub kostjaga, et aula aluspõranda vahetus ei olnud põranda taastamiseks vajalik. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta ja vastavalt sellele ka väljamakstavat kindlustushüvitist vähendada.
10.1.Kindlustusleping hõlmas nii varakindlustust kui ka vastutuskindlustust. VÕS § 476 lg 1 esimese lause kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju hüvitamise kohustuse ulatuse määramisel lähtutakse võlaõigusseaduse üldistest kahju hüvitamise põhimõtetest, kui kindlustuslepingu sätetest ei tulene teisiti. Ehituskindlustuse tingimuste p 11.4 kohaselt hüvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Maksumuse hulka arvatakse vajalike materjalide ja esemete taastamise või taassoetamise (sh veokulud) maksumus ning põhjendatud tööjõukulud.
10.2.Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (VÕS § 477). VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kolleegium märgib, et tõendamiskoormuse osas kehtib reegel, et kahjustatud isik peab tõendama, millised on parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes ehk millised kulutused on vajalikud vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks (RKTKo 13.11.2017, 216-5564/52, p 17). Selleks võib esitada ka kalkulatsiooni või hinnapakkumise, kuid seejuures peab kahjustatud isik tõendama, millised olid kahjustused vaidlusalusel juhul, eelkõige kahjustuste ulatus. Asja materjalidest nähtuvalt ei taastanud hageja kahjustatud aula põrandat, vaid tellija realiseeris põranda parandamise kulu katmiseks pangagarantii 39 300 euro ulatuses (kd I, tl-d 56–61). Hageja hinnangul tõendab aula aluspõranda parandamise vajadust: tellija nõue, milles märgitakse, et aulas on vaja eemaldada vana kahjustada saanud aluspõrand ja parkett, ehitada uus aluspõrand ja uuesti paigaldada lipp-parkett (kd I, tl 56 pöördel); väljamakse 39 300 eurot ja e-kiri (kd I, tl-d 60–61); eksperdiarvamus (lk 17, kd II, tl 110), selle lisa 10 teine osa (kd II, tl 134 pöördel), samuti foto aulast (kd II, tl 10). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kogu põrandakonstruktsioon tuli lammutada, sh aluspõrand. Eksperdiarvamusest tulenevalt kasutas tellija aluspõranda taastamiseks puidu asemel betooni, et tulevikus oleks üllatusmomente vähem (eksperdiarvamuse p 11.8; kd II, tl 108 pöördel), kuid ekspert märgib, et auspõrandate seisukorra ja kahjustuste ulatuse ning ehitustehnilise iseloomu kohta tal andmed puuduvad (eksperdiarvamuse p 1.4.10; kd II, tl 110). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda „üllatusmomendi vältimine“ ja tellija nõue, et tegemist on algse olukorra taastamisega. Samuti ei ole hageja viidatud foto põhjal võimalik tuvastada põrandakahjustuse ulatust. Eeltoodu alusel tõdeb kolleegium, et kostja hüvitamiskohustuse määramisel tuleb arvestada esimese variandiga, mis ei hõlmanud endas kogu põrandakonstruktsiooni lammutamist ja ehitamist.
10.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud arvestada hageja kalkulatsiooniga 14 080 eurot, sest eksperdi hinnangul ei arvesta see kõiki vajalikke töid (eksperdiarvamuse p 11.8). Samuti ei tõenda parandamise mõistlike kulusid pangagarantii summa. Seega hindab kolleegium eksperdiarvamuses esitatud kalulatsiooni, arvestades kohtupraktikas väljendatud põhimõtet, et kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid (vt RKTKo 21.12.2021, 2-18-12360/79, p 11). Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada ehitushindadega kohe pärast kahjujuhtumit (aprill 2022). Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et selliseks vajalikuks ja põhjendatud kuluks on 39 086,33 eurot (eksperdiarvamuse lisa 10 II osa; kd II, tl 134 pöördel). Kolleegium nõustub hagejaga, et tal on õigus nõuda kahjuhüvitist koos käibemaksuga (vt RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-133-12, p 24). Eeltoodut arvestades on maakohus kostjalt hageja kasuks (39 300 - 39 086,33) 213,67 eurot põhjendamatult välja mõistnud, mille osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab selles osas hagi rahuldamata.
11.Veel leiab kostja, et maakohus jättis vääralt kohaldamata VÕS §-d 139 ja 140. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kostjalt nõutavat kahjuhüvitist vähendada (vt maakohtu otsuse p 123). Kolleegium nõustub maakohtuga ja neid põhjendusi ei korda. Praegusel juhul vaidlesid pooled selle üle, kas hageja on kahjujuhtumi põhjustanud osaliselt ise. Ringkonnakohus hindas kostja väiteid kindlustusriski võimalikku suurenemist reguleerivate sätete kohaldamise kaudu ning selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud. Asja materjalidest ei nähtu ja ka kostja ei tugine sellele, et hageja oleks kindlustusjuhtumi järgselt käitunud viisil, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks.
12.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjalt saab viivist nõuda alates 11. jaanuarist 2023. Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral – oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumine. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 213,67 eurot viivise ning jätta selles osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise käesoleva kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (viivitatud päevi 505) summas 16 619,67 eurot. Samuti on põhjendatud hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel esitatud nõue põhinõudelt 103 282,62 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos TsMS § 177 lg-s 4 sätestatud viivisega välja.
14.Vaatamata sellele, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse põhinõude 213,67 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõude väljamõistmise osas, jättes hagi selles osas rahuldamata, ei anna see alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi. Kuigi rahalise nõude puhul on võimalik hinnata hageja nõude rahuldamise täpset ulatust, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekaks jaotada kulusid TsMS § 163 lg 1 järgi. Osa, milles hagi jääb rahuldamata, on võrreldes kogu rahuldatud haginõudega marginaalne (0,2%) ning hageja saavutas ülekaalukas osas oma kohtusse pöördumise eesmärgi. Seetõttu ei ole põhjendatud jaotada menetluskulusid TsMS § 163 lg 1
järgi. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
15.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse maakohtus ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes vaidlustanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on 23 932 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustavad 7840 eurot, eksperdikulu 13 992 eurot ja riigilõiv 2100 eurot. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 3 kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3).
16.Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsiooniastmes õigusabi 19 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot, (käibemaksuta). Sellele lisandub kohtuistungi ajakulu (kohtuistung määrati algusega kell 14.30) 1 tund ja 44 minutit. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude hüvitisena 21,23 tunni eest 2972,20 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksu hüvitamist taotlenud (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Võttes arvesse, et tegemist oli asja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud 14,5 tunni asemel 8,5 tundi. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes (15,23 × 140) 2132,20 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
17.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.