Aktsiaselts Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
116 626,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157; asukoht Kadaka tee 3/2, 10621 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (e-post: [email protected]); Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht Veskiposti tn 2/1, 10138, Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaat Kadi Saluste (e-post: [email protected], [email protected])
Kohtuistungi aeg
09.01.2024, kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja K M, hageja lepinguline esindaja Karl Haavasalu ning kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaat Kadi Saluste
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja kindlustushüvitis summas 103 496,29 eurot. Mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Aktsiaselts Megaron-E kasuks välja viivis kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 perioodi 11.01.2023-17.01.2024 eest summas 11 952,88 eurot.
4.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Aktsiaselts Megaron-E kasuks välja viivis kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhinõude (103 496,29 eurot) täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud kostja ERGO Insurance SE kanda.
2-23-4735
5.2.Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Aktsiaselts Megaron-E kasuks menetluskulud summas 23 932 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (23 932 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Aktsiaselts Megaron-E esitas 27.03.2023 hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus mõista ERGO Insurance SE-lt aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja kindlustushüvitis summas 103 496,29 eurot. Samuti palus hageja mõista ERGO Insurance SE-lt aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja seadusjärgne viivis 103’496,29 euro suuruselt kindlustushüvitiselt alates 11.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni 103 496,29 euro suuruse kindlustushüvitise täieliku tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmis hageja töövõtjana S valla kui tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 K linnas aadressil H tn 13 asuva koolihoone (Koolihoone) rekonstrueerimiseks (Lisa nr. 1). Ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 punktide 22-27 ning ehitutööde töövõtulepingu nr. 8-21 lahutamatuks osaks olevate ehituse töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punkti 6.1.6. kohaselt tuli hagejal muuhulgas sõlmida ehituse koguriskikindlustuse leping, kusjuures kindlustuskaitse pidi laienema ka olemasoleva hoone säilivatele konstruktsioonidele ja väliskommunikatsioonidele.
3.Hageja sõlmis Koolihoone juures ehitustööde teostamisega seonduvalt kostjaga üksikobjekti ehituse koguriskikindlustuse lepingu, mille kohta kostja väljastas hagejale kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 (Kindlustusleping; Lisa nr. 2). Kindlustuslepingus sisalduvad tüüpiliselt ehituse koguriskikindlustusele varakindlustuse osa ja vastutuskindlustuse osa. Üksikobjekti ehituskindlustuse kindlustussummana lepiti Kindlustuslepingus kokku 5’947’715 euros. Ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas lepiti Kindlustuslepingus kokku hüvitamise ülempiiris summas 100’000 eurot. Samuti lepiti Kindlustuslepingus kokku järgmiste lisakindlustuskaitsete osas: 1) koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 30’000 eurot; 2) ekspertiisi tegemise lisakulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga
2 (37)
2-23-4735 5’000 eurot; 3) ehitusmasina kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10’000 eurot; 4) ehitustööriista ja/või -vahendi kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10’000 eurot; 5) olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200’000 eurot; 6) ehitusprojektis olnud vea kindlustuskaitse hüvitispiiriga 500’000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks 5’000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Lisaomavastutuses lepiti kokku ehitusmasina kahju korral summas 1’500 eurot ning ehitustööriista või -vahendi kahju korral 600 eurot. Kindlustuslepingus lepiti kokku, et soodustatud isikuks varakindlustuse osas on S vald.
4.26.03.2022 rebis tormituul Koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai aula oluliselt kahjustada. Tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid Koolihoone kõrval asunud ekskavaatorit, mis oli kohale toodud ehitustööde teostamiseks. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid ehitustööde teostamise ajaks Koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist piirdeaeda, see ajutine piirdeaed pidi tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik pääseda ehitusobjektile. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid Koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaia. Kogu Koolihoone ümbrus oli peale tormi vaibumist risustatud tormi poolt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkidega, mistõttu oli tarvilik Koolihoone lähiümbruse eraldi koristamine. Ajaliselt enne 26.03.2022 oli hageja Koolihoone aulas lammutanud lae. Samuti oli hageja ajaliselt enne 26.03.2022 Koolihoones eemaldanud mitmed aknad, lõhkunud koolihoone välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldanud koolihoones siseuksed. Koolihoone võimlas, mis asub aula vastas ja on aulaga võrdlemisi sarnane (vt. käesoleva hagiavalduse lisa nr. 11 lk 1), lage ei olnud seisuga 26.03.2022 lammutatud ning 26.03.2022 torm Koolihoone võimla katusele mingisugust kahju ei tekitanud.
5.Hageja teatas esmakordselt kindlustusandjale Koolihoone aula kahjustada saamisest kui kindlustusjuhtumist 26.03.2022 ehk aula kahjustada saamisega samal päeval kostja kodulehekülje vahendusel. (Lisa nr. 3). Samuti saatis hageja 26.03.2022 kostjale eraldi ekirjaga fotot, millelt nähtuvad Koolihoonele tekkinud kahjustused 26.03.2022 tormi järel (Lisa nr. 4). Nendele esmastele teadetele järgnes pikemaajaline suhtlemine hageja ja kostja vahel, mille kestel hageja täpsustas 26.03.2022 tormiga seonduvalt tekkinud kahjustuste koosseisu ja likvideerimise maksumust. Muuhulgas edastas hageja 22.04.2022 kostjale tormikahjude kalkulatsiooni, kus veel ei sisaldunud kõiki kahjude kõrvaldamise maksumusi (Lisa nr. 5).
6.28.03.2022 ehk ülejärgmisel päeval peale aula kahjustada saamist teatas kostja esmakordselt, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest, viidates seejuures § 475 lg-le 3 ning avaldades, et kui kostja kui kindlustusandja keeldumist kindlustushüvitise välja maksmisest ei vaidlustata aasta jooksul, siis hageja nõue kostja vastu lõpeb (Lisa nr. 6). Sama seisukoha juurde – kostjal kindlustusandjana ei lasuvat täitmise kohustust – on kostja jäänud ka 26.05.2022 ning 10.01.2023. Esimest korda käis kostja koostööpartner tutvumas olukorraga kohapeal 06.05.2022, seega rohkem kui kuu aega peale 26.03.2022 tormi aset leidmist.
7.S valla kui ehitustööde tellija nõudmisel kõrvaldas hageja 26.03.2022 tormi tõttu Koolihoone aulale tekitatud kahjustused, välja arvatud aula uue aluspõranda ja uue põranda ehitustööd. Eelmises lauses nimetatud tööde eest S vald hagejale tasunud ei ole. Samuti remonditi tormi poolt aulalt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide läbi kahjustada saanud ekskavaator. Ka vahetas hageja välja ajutise ehitusaegse metallist piirdeaia hävinud osad ja parandas naaberkinnistu aia, mis olid kahjustada saanud tormist ära rebitud katusekatte ja alusroovituse tükkide läbi. Samuti likvideeris hageja 26.03.2022 tormi poolt ära rebitud katusekatte ning roovituse tükkide poolt kahjustatud Koolihoone ümbruse haljastuse ja istutas uued puud. Ka kõik need kulud on jäänud hageja kanda. Eelmises lõigus nimetatud tööde
3 (37)
2-23-4735 maksumuseks kokku on 74’911,88 eurot käibemaksuta summas (Lisa nr. 7), mille on pidanud kandma hageja.
8.17.11.2022 edastas SEB Pank hagejale S valla nõude ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 alusel esimese nõude garantii realiseerimiseks 39’300 euro ulatuses seonduvalt Koolihoone aula uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise maksumusega. Uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise vajadus Koolihoone aulas oli tingitud sellest, et 26.03.2022 torm rebis Koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse (Lisa nr. 8). SEB Pank on S valla nõude rahuldanud ning on omakorda hageja kontolt 39’300 euro suuruse rahasumma kinni pidanud (Lisa nr. 9). Ka S valla poolt SEB Pangale garantii realiseerimise nõude esitamisest ning SEB Panga poolt S vallale raha välja maksmisest on hageja kostjat teavitanud (Lisa nr. 10). Hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega kostjalt ka 39’300 euro suurust rahasummat. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik 39’300 euro suuruselt rahasummalt, mille ulatuses on SEB Pank hageja arvelduskontot debiteerinud, käibemaksu riigilt tagasi küsida, siis nõuab hageja kostjalt kindlustushüvitise tasumist 39’300 euro ulatuses.
9.Kokkuvõttes oli hageja sõlminud kostjaga Kindlustuslepingu seonduvalt Koolihoone juures ehitusööde teostamisega, mis hõlmas nii varakindlustust kui ka vastutuskindlustust. Muuhulgas oli Kindlustuslepingus lepitud kokku järgmistes lisakindlustuskaitsetes varakindlustuse raames: koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitses hüvitispiiriga 30’000 eurot, ehitusmasina kindlustuskaitses hüvitispiiriga 10’000 eurot ning olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200’000 eurot. 26.03.2022 viis tormituul Koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse ning aula sai seetõttu olulisi kahjustusi. Tormi poolt ära rebitud aula katusekatte ning roovituse tükkide tõttu said kahjustada ka ekskavaator, ajutine ehitusaegne metallist piirdeaed Koolihoone ümber ning naaberkinnistu piirdeaed. Samuti tekkis vajadus mahukate koristustööde teostamiseks. Seega tekkis 26.03.2022 tormi järel olukord, kus hageja pidi teostama mitmeid töid, mille teostamist ei olnud ehitustööde töövõtulepingus nr. 8-21 kokku lepitud. Ajaliselt enne 26.03.2022 oli hageja teostanud Koolihoones ja sealhulgas aulas ehitustöid. Muuhulgas oli aula lagi lammutatud, Koolihoone mitmed aknad olid eemaldatud, Koolihoone välisseintesse oli lõhutud suuri avausi ehitusmaterjalide hoonesse tõstmise võimaldamiseks, Koolihoone siseuksed olid eemaldatud jne. Aula lae lammutamise tagajärjel muutus aula katusekonstruktsioon, mille külge lagi oli kinnitatud, lae raskuse võrra kergemaks.
10.Kostja on asunud seisukohale, et Koolihoone juures ajaliselt enne 26.03.2022 hageja poolt teostatud ehitustööd ei olevat avaldanud mitte mingisugust mõju sellele, et 26.03.2022 torm aula katusekatte ja roovituse ära viis. Hageja kostja viimatise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hageja poolt Koolihoone juures teostatud ehitustööd olid üheks põhjuseks, miks sai Koolihoone aula 26.03.2022 tormi tõttu kahjustada ja miks aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid põhjustasid mitmeid muid kahjustusi. Seetõttu lasub kostjal kindlustusandjana Kindlustuslepingu alusel täitmise kohustus.
11.Hagi õiguslike põhjenduste osas märgib hageja, et vastavalt VÕS § 422 lg-le 1 kohustub kindlustuslepinguga kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 476 lg-s 1 on täpsustatud, et varakindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi
4 (37)
2-23-4735 toimumisel. VÕS §-is 510 on selgitatud, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
12.Et käesoleval juhul on tegemist nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse juhtumiga, siis tugineb hageja Kindlustuslepingu vara- ja vastutuskindlustuse regulatsioonile. Kindlustusjuhtumina varakindlustuse osas on hageja arvates vaadeldavad Koolihoone aula kahjustada saamine, ekskavaatori kahjustada saamine ning vajadus teostada koritustöid. Kindlustusjuhtumina vastutuskindlustuse osas on hageja arvates vaadeldav naaberkinnistu aia kahjustada saamine. Hageja arvates on tegemist ühe ja sama kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju kui ka vastutuskahju.
13.Hageja leiab, et aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse tähenduses. Uurides Kindlustuslepingu varakindlustuse osa sätteid, omab seonduvalt kindlustusjuhtumi regulatsiooniga tähtsust alljärgnev. ERGO ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (edaspidi: Tüüptingimused; vt. Lisa nr. 1) punkti 5 esimeses lauses on sätestatud: „Kindlustusjuhtum on käesolevates tingimustes määratletud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus.“ Tüüptingimuste punktis 7 on toodud esile, millised asjaolud võivad olla kindlustusjuhtumi põhjuseks. Seejuures ilmneb tüüptingimuste punktist 7.3., et kindlustusjuhtumi põhjuseks võib olla torm. „Hüvitatakse kahju, mis on tekkinud ehitisele või selle osale tormi tagajärjel. Kui tormi tagajärjel on ehitise katusesse tekkinud ava, kuulub ka ava kaudu sisse tunginud sademete tõttu tekkinud kahju hüvitamisele. Tekkinud ava peab olema tuvastatav. Tekkinud ava ja tormi vahel peab olema põhjuslik seos. Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Tormi asetleidmine peab olema kas üldteada, tuule kiirust peab olema võimalik tuvastada lähima mõõtejaama mõõtepunkti vaatlusandmete alusel või peavad juhtumi toimumise kohas olema tormile iseloomulikud kahjustused.“ Selle üle, et 26.03.2023 oli tuule kiiruseks vähemalt 18 meetrit sekundis, pooled ei vaidle.
14.Samas puudub vaidlus ka selles, et Koolihoone näol on tegemist olemasoleva hoonega. Tüüptingimuste punktist 8.2.7. ilmneb, et täiendava kindlustusakitse „olemasoleva ehitise kindlustuskaitse“ korral „[h]üvitatakse ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.4. Olemasoleva ehitise või selle osa kahjustumise ja kindlustusjuhtumi toimumise vahel peab olema põhjuslik seos. Kui ehitamise käigus ehitis lammutatakse osaliselt, mõistetakse olemasoleva ehitise all selle säilitatavat ehk alles jäävat osa.“ Tüüptingimuste punkti 11.4. kohaselt „[h]üvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Maksumuse hulka arvatakse vajalike materjalide ja esemete taastamise või taassoetamise (sh veokulud) maksumus ning põhjendatud tööjõukulud.“
15.Pidades silmas käsitletud Tüüptingimuste sätteid, tõstatub küsimus, kuidas suhestuvad omavahel ühelt poolt Tüüptingimuste punktis 7.3. sätestatud tormi määratlus ning teisalt punktides 8.2.7. ja 11.4. sätestatud olemasoleva ehitise kindlustuskaitse regulatsioon. On ilmne, et torm loodusnähtusena ei saa olla käsitletav ehitamisena. Hageja on seisukohal, et Tüüptingimuste punkte 7.3., 8.2.7. ja 11.4. tuleb koomõjus mõista selliselt, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on Kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitustööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise
5 (37)
2-23-4735 kahjustada saamise vahel. Teiste sõnadega, ehitustööde teostamine peab aitama kaasa sellele, et torm olemasolevat ehitist kahjustab. VÕS-i kommenteeritud väljaandes on seonduvalt põhjusliku seosega märgitud, et põhjusliku seose tuvastamine toimub conditio sine qua non reegli abil, „mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.“
16.Samuti on Riigikohus 02.11.2016 tsiviilasjas nr. 3-2-1-101-16 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 18 selgitanud, et „põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks“. Ka on Riigikohus 06.06.2018 tsiviilasjas nr. 2-16-14655 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 12.2. märkinud, et põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena teo ja tagajärje vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas ehk sündmuste jadas, mis isiku teole järgneb. Sama seisukoha ehk selle juurde, et põhjuslik seos ei pea olema vahetu ning võib ilmneda ka põhjuseahelas ehk sündmuste jadas on jäänud Riigikohus ka 16.06.2021 tsiviilasjas nr. 2-17-19464 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 12.
17.Seega leiab hageja kokkuvõttes, et varakindlustusjuhtumiks Kindlustuslepingu tähenduses on olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Samas ei pea ehitustööde teostamine olema ainsaks põhjuseks, miks olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset leidmiseks piisab sellest, kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et olemasolev ehitis saab kahjustada saamine tormi tõttu.
18.Järgnevalt tõstatub küsimus, kas ehitustööde teostamine Koolihoones aitas kaasa sellele, et 26.03.2022 torm viis Koolihoone aulalt katusekatte ja katuse roovituse. Hageja leiab, et vastus viimatisele küsimusele on jaatav. Hageja toonitab veelkordselt, et enne 26.03.2022: 1) olid Koolihoone välisseintesse lõhutud avad ehitusmaterjalide hoonesse sisse tõstmiseks, 2) olid mitmed aknad Koolihoonelt eemaldatud, 3) olid eemaldatud Koolihoone siseuksed, 4) olid aula vaheseintesse lõhutud avaused ja 5) oli lammutatud Koolihoone aula lagi, mis oli olnud kinnitatud aula katusekonstruktsioonide külge ja oli seeläbi lae raskuse võrra suurendanud ka aula katusekonstruktsioonide kaalu. Seetõttu oli tormituulel läbi hoone välisseintes olevate avade võimalik tungida Koolihoonesse. Samuti oli Koolihoone aula katusekonstruktsioon tingituna aula lae lammutamisest nõrgenenud. Asjaolule, et aula lae lammutamine omas tähendust aula katusekatte ja roovituse tormi poolt ära viimisel, viitab ka tõik, et aula vastas paikneva võimla katusega midagi ei juhtunud. Aula ja võimla on võrdlemisi sarnaste mahtude ja sarnase konstruktiivse lahendusega Koolihoone osadeks, kuid erinevalt aulast ei olnud võimlas 26.03.2022 lage veel lammutatud.
19.Seda, et ehitustööde teostamine Koolihoones avaldas mõju aula kahjustada saamisele 26.03.2022 tormi tõttu, tõendab 8. taseme ehitusinseneri T. Ru 12.11.2022 asjatundjaarvamus (Lisa nr. 11). Muuhulgas on 8. taseme ehitusinsener T. R 12.11.2022 asjatundjaarvamuse leheküljel 7 selgitanud: „Kuigi aula ja võimla katused olid varasemalt lahendatud sarnase konstruktsiooniga, siis just aula katuseosa ära lendamise põhjustas asjaolu, et töövõtja oli aula vahelae eemaldanud (erinevalt võimlast) ning tuul pääses kergemini katusepleki alla. Samuti aitasid sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad
6 (37)
2-23-4735 vaheseintes. Kui aula vahelagi oli eemaldatud, siis mõjutaski ebasoodne ilmastik seda rohkem, kuna enne vahelae eemaldamist täitis see vahelagi siiski mingil määral ka jäigastavat elementi (kõik talade otsad olid süvistatud välissinte müüritise sisse) olemasolevate müüride vahel ning kaitses katuseplekki alt poolt mõjuvate tuulte puhangute eest. Kuna töövõtja nõrgestas aula vahelae eemaldamisega ja tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone, siis on siin ka põhjuslik seos just aula katuse ära lendamisega suurema tuulega. Kui samal ajal oleks ära lennanud nii võimla kui ka aula katused, siis võiks tõesti tõdeda, et töövõtja poolne tegevus mitte mingisugust mõju ei avaldanud. Ösel Consulting OÜ järelevalve meeskonna hinnangul ei ole õnnetuse põhjuseks ainult tormituulte imemisjõud, vaid tegemist on mitme erineva jõu koosmõjuga. Aula katuse konstruktsioonis ja vahelae konstruktsioonides oli mitmeid avasid ja müüritises tühikuid, kust tormituul pääses ka katuse alla ja üleslükkejõud aitas kaasa katusekatte mahatõstmisele. Tuule imemisjõud ei oleks suutnud lõhkuda aula katuse ühe kelba puidust kandekonstruktsioone.“
20.Tuginedes 8. taseme ehitusinseneri T.Ru 12.11.2022 asjatundjaarvamusele on seega hageja seisukohal, et Koolihoone aulaosa kahjustada saamisega 26.03.2022 tormi tõttu on aset leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisa kindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse tähenduses. Ehitustööde teostamine Koolihoones ja muuhulgas Koolihoone aula juures avaldas mõju sellele, et 26.03.2022 torm rebis aulalt katusekatte ja roovituse. Teiste sõnadega, kui Koolihoonelt ei oleks mitmeid aknaid eemaldatud, kui Koolihoone välisseintesse ei oleks lõhutud suuri avausi ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks, kui Koolihoone siseuksi ei oleks ära võetud, kui aulas ei oleks vaheseinte avausi lõhutud ja kui aula lage ei oleks lammutatud, siis ei oleks 26.03.2022 torm ka aulalt katusekatet ning roovitust ära rebinud. Suuremat mõju avaldas aula lae lammutamine. On märkimisväärne, et Koolihoone aula ja võimla asuvad nii-öelda peegelpildis ning on väga sarnase konstruktiivse lahendusega, kuid 26.03.2022 torm rebis vaid aula katusekatte ja roovituse. Võimla katusekattele ja roovitusele 26.03.2022 torm mingisugust mõju ei avaldanud, kusjuures võimlas ei olnud lage lammutatud 26.03.2022 tormi ajaks. Küll oli 26.03.2022 tormi ajaks lagi lammutatud aulas.
21.Aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisakindlustuskaitsete koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse, ning ehitusmasina kindlustuskaitse tähenduses. Tüüptingimuste punkti 8.2.1. kohaselt hüvitatakse ehitusplatsil kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristamise, lammutamise ja prahiveo kulu, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.1.2. Tüüptingimuste punktis 11.1.2. on sätestatud, et hüvitatakse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu, kui vastav lisakindlustuskaitse on valitud. Hüvitatakse vajalikud ja põhjendatud kulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse (vt. Lisa nr. 2). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu Koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina (vt. käesoleva hagiavalduse punkt 2.1.), siis on kindlustusjuhtumiks ka aula katuselt tormi poolt ära kistud katusekatte ja roovituse tükkide koristuskulu. Tüüptingimuste punkti 8.2.5. kohaselt hüvitatakse ehitamise käigus kahjustada saanud või kaotsiläinud ehitusmasina kahju, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.3. Kindlustusjuhtum peab olema toimunud ehitusplatsil sellise ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, mida käesolevad tingimused ei välista. Käesoleval juhul paiknes 26.03.2022 ootamatu sündmuse tagajärjel kahjustada saanud ekskavaator ehitusplatsil ning oli sinna toodud ehitustööde teostamiseks. Ekskavaatorile tekkinud kahjustused tekkisid ühekordse ootamatu sündmuse tagajärjel.
22.Tüüptingimuste punktis 11.3. on sätestatud, et kui kahjustada saanud masinat, tööriista või vahendit on võimalik taastada ja taastamine on majanduslikult otstarbekas, hüvitatakse
7 (37)
2-23-4735 põhjendatud taastamis- ja asendamiskulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Taastamisja asendamiskulude hulka arvatakse: 1. kahjustunud osa demonteerimise ja taastamise kulud (abimaterjalide maksumus ja põhjendatud tööjõukulud) ning taasmonteerimine; 2. kahjustunud osa asendamise kulud koos veo- ja monteerimiskuludega. Asendamiskulude hüvitamisel arvestatakse asendatava osa vanust, tehnilist seisundit, kulumisastet ja komplektsust. Kui vanusele vastava kulumisastmega osa ei ole võimalik taas soetada, hüvitatakse uue osa maksumus (maksimaalselt originaalosa maksumus tootja poolt ettenähtud komplektsuses). Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses ehitusmasina kindlustuskaitse (vt. Lisa nr. 2). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu Koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina (vt. käesoleva hagiavalduse punkt 2.1.), siis on kindlustusjuhtumiks ka remondis olnud Koolihoone kõrval asunud ekskavaatori kahjustada saamine aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide tõttu.
23.Aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu vastutuskindlustuse osa tähenduses. Tüüptingimuste punkti 12.1. kohaselt hüvitatakse kindlustatud isiku vastu esitatud kolmanda isiku varalise kahju nõue, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1. kahju on tekkinud kindlustatud isiku tegevusest seoses kindlustuslepingus märgitud ehitise või selle osa ehitamisega (edaspidi kohustuse täitmine); 2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal; 3. esineb põhjuslik seos kindlustatud isiku teo ja tekkinud kahju vahel; 4. kindlustatud isik on seaduse järgi vastutav kahju tekkimise eest; 5. nõue ja nõude aluseks oleva kahju suurus on tõendatud. Käesoleval juhul on Tüüptingimuste punktis 12.1. sätestatud tingimused täidetud. Naaberkinnistu aed sai kahjustada seetõttu, et hageja oli teostanud Koolihoones ehitustöid, mis aitasid kaasa sellele, et 26.03.2022 torm viis aula katusekatte ja roovituse minema ning katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid naaberkinnistu aeda. Kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Esineb põhjuslik seos hageja poolt Koolihoones ehitustööde teostamise ning naaberkinnistu aia kahjustada saamise vahel. Kuna aset on leidnud naaberkinnistu omaniku kui kannatanu omandi rikkumine talle kuuluva aia kahjustamise läbi, siis on naaberkinnistu omanikule kahju tekitamine õigusvastane ning hageja vastutab sellise kahju tekitamise eest.
24.Hageja poolt kostja vastu esitatava nõude kogusuuruse osas märgib hageja, et hageja soovib kostja vastu esitada kostjalt kindlustushüvitise välja mõistmise nõude, paludes kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista põhinõudena 103’496,29 euro suuruse kindlustushüvitise. Selle rahasumma on hageja saanud järgmise arvutuskäigu tulemusena. Lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 102’374 eurot. See rahasumma koosneb hagiavalduse lisaks nr. 7 olevas tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonidel 1-7, 13 ning 16 näidatud ehitustööde maksumusest ja 39’300 eurost seonduvalt aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamisega. Lisakindlustuskaitse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu alusel on hageja nõude suuruseks 3’165 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 15. Lisakindlustuskaitse ehitusmasina kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 2’476,29 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 8. Vastutuskindlustuse alusel on nõude suuruseks 1’981 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 11. Seega on nõuete suuruseks kokku 109’996,29 eurot ning seda rahasummat tuleb vähendada kindlustuspoliisi esimesel leheküljel sätestatud omavastutuse 5’000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutuse 1’500 eurot võrra. Nii ongi hageja saanud põhinõude suuruseks kokku 103’496,29 eurot.
25.Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise põhinõudelt. Vastavalt VÕS § 450 lg-le 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus
8 (37)
2-23-4735 sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Viimane kord teatas kostja peale asjaolude täiendavat kaalumist 10.01.2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Seetõttu on hageja seisukohal, et hiljemalt 10.01.2023 oli kostja viinud läbi kõik vajalikud toimingud kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaks määramiseks. See tähendab, et hiljemalt 10.01.2023 oli nõue kindlustushüvitise välja maksmiseks muutunud sissenõutavaks ning alates 11.01.2023 on hagejal võimalik nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist 103’496,29 euro suuruselt põhinõudelt. Hageja palub kostjalt mõista seadusjärgse viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS §-is 113 sätestatud määras kuni 103’496,29 euro suuruse põhinõude täieliku tasumiseni.
26.Hagejal on võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist enda kasuks. Vaidlusaluses kindlustuslepingus on lepitud kokku, et varakindlustuse osas on soodustatud isikuks S vald. Samas nähtub vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 (edaspidi: Üldtingimused) punktist 9.4., et kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele, siis loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud. Käesoleval juhul on hageja arvates S vald temast endast olenevate asjaolude tõttu kaotanud õiguse kindlustushüvitisele. Nimelt on S vald ehitustööde tellijana nõudnud hagejalt kui töövõtjalt 26.03.2022 tormi tulemusena Koolihoonele tekkinud kahjustuste kõrvaldamist. Kõik sellised täiendavad ehitustööd on hageja teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitus) ning S vald nende täiendavate ehitustööde eest hagejale tasunud ei ole. Aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on S vald realiseerinud hageja poolt töövõtulepingu alusel antud esimese nõude pangagarantii 39’300 euro ulatuses. Teiste sõnadega tähendab see, et 26.03.2022 tormi tõttu tekitatud kahjud on S vallale S valla enda tegevusest tulenevalt juba täies ulatuses kompenseeritud ning kindlustuushüvitise välja mõistmine S valla kasuks kostjalt tooks seetõttu kaasa S valla põhjendamatu rikastumise. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.
27.Seonduvalt vabatahtliku vastutuskindlustusega omab tähtsust, et kahjustatud kolmandal isikul puudub otsenõue kindlustusandja vastu. Käesoleval juhul on täiendavalt oluline see, et hageja on naaberkinnistu omanikule kui kahjustatud kolmandale isikule tekkinud kahju hüvitanud, ehitades uue aia. Nendel põhjusel on hagejal ka vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.
28.09.05.2023 menetlusdokumendis teatas hageja, et vaidleb vastu kostja 24.04.2023 vastusest nähtuvale ning leiab, et kostja vastuväited ei saa tuua kaasa hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Hageja ei saa täies ulatuses nõustuda kostja 24.04.2023 vastuse osas III esile toodud faktiliste asjaoludega. Esmalt on ebaõige kostja 24.04.2023 vastuse punktis 9 avaldatud väide, nagu oleks hagi esitatud vale kindlustuslepingu alusel. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et esineb põhjuslik seos hageja poolt ehitustööde teostamise ning koolihoone aula katuse kahjustada saamise vahel. Sellest johtuvalt on hageja 27.03.2023 hagiavalduses asjakohaselt tuginenud vaidlusalusele ehituse koguriskikindlustuse lepingule (vt. 27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 2).
29.Kostja 24.04.2023 vastuse punktides 13 ja 17 on liiga kitsalt käsitletud koolihoone aula juures teostamisele kuulunud ehitustöödega ja enne 26.03.2022 teostada jõutud ehitustöödega seonduvat. Nagu nähtub kostja 24.04.2023 vastuse lisaks nr. 2 olevast H 13 koolihoone rekonstrueerimise riigihanke tehnilisest kirjeldusest, kuulusid koolihoone aula juures teostamisele järgmised tööd: 1) aula lae juures olemasoleva ripplae asendamine akustilise
9 (37)
2-23-4735 perforeeritud kipsist ripplaega; 2) aula katuse juures vajadusel kandekonstruktsiooni tugevdamine, uute katusekatte kihtide paigaldamine ja puistevilla lisamine; 3) kogu koolihoonesse ja sealhulgas aulasse sundventilatsiooni välja ehitamine ja aula ventilatsioonitorustiku paigaldamine aula pööningule; 4) kogu hoone ja sealhulgas aula akende välja vahetamine; 5) kogu hoone ja sealhulgas aula küttesüsteemi välja vahetamine; 6) kogu hoone ja seahulgas aula tugev- ja nõrkvoolusüsteemi välja vahetamine; 7) kogu hoone ja sealhulgas aula siseuste välja vahetamine.
30.Saarema valla ning hageja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr. 8-21 nägi ette lisatööde ja muudatustööde tegemise võimaluse. Vastavalt kõnealuse töövõtulepingu osaks olevate ehituse töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punktile 1.20. on muudatustööks selline töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka ja mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. ETÜ 2013 punkti 1.17. kohaselt on lisatöö töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt ei kuulu töö hulka ja mida tehakse lisaks lepingus kokku lepitud töödele. Lisatööks ei peeta sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu suurenemine või täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt seotud lepinguga ja selle eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses muudatustöödena (vt. 27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 1).
31.Siinjuures märgib hageja täiendavalt ka veel järgmist. Esialgu kavatses S vald korraldada H 13 koolihoone rekonstrueerimise suuremahulisema ja kallimana ning muuhulgas oli ette nähtud ka aula uute katuse kandekonstruktsioonide välja ehitamine ja lisaks sellele veel mitmeid teisi koolihoone juures teostamisele kuuluvaid töid. Sellest kavatsusest lähtudes tellis Saarema vald ka H 13 koolihoone rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise ning viis läbi riigihanke. Paraku selgus, et S vallal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid koolihoone niivõrd suuremahuliseks rekonstrueerimiseks. Seetõttu korraldas S vald uue riigihanke, mille raames lihtsustati riigihanke tehnilist kirjeldust ning muuhulgas otsustati ära jätta aula katuse uute kandekonstruktsioonide välja ehitamine.
32.Ajaliselt enne koolihoone aula katuse kahjustada saamist 26.03.2023 oli hageja jõudnud teostada koolihoone aulas järgmised tööd. Lammutatud oli kogu aula lagi. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu aula laekonstruktsioonile. Aula lammutatud laekonstruktsioon koosnes lae emataladest, mis kulgesid paralleelselt aula suurte akendega välisseintega ning olid jäigalt kinnitatud fermide külge. Lae emataladega olid omakorda ühendatud lae abitalad, mis olid emataladega 90o nurga all ning abitalade otsad olid süvistatud aula suurte akendega välisseintesse. See tähendab hageja hinnangul, et aula lammutatud laekonstruktsioon muutis aula katusekonstruktsiooni oluliselt tugevamaks. Täpsemalt aitavad aula lammutatud laekonstruktsiooniga seonduvat paremini mõista lae lammutamise käigus tehtud fotod (Lisad nr. 13 ja 14). Kogu aula lae lammutamist käsitlesid hageja ning S vald muudatustööna ETÜ 2013 punkti 1.20. tähenduses, mis nähtub 09.02.2022 töökoosoleku protokolli punktist 8.6.: „TT: Aula lagi. Projekteerija ja Tellijaga kokku lepitud põhimõtteline lahendus – aula laes lammutada ol.olev konstruktsioon kuni katusefermideni, lammutamise põhjuseks on tugevad vee- ja niiskusekahjustused läbisaju tõttu, rajada uus hor. talastik fermi alumise vöö peale + OSB plaat puistevilla alusena“ (Lisa nr. 15).
33.Samuti olid ära võetud aula uksed, aula seintesse olid lõhutud avaused, demonteeritud oli vara küttesüsteem ning ära oli lõhutud aula helitehniku ruum. Siinjuures on oluline silmas pidada, et lisaks aulale oli enne aula kahjustada saamist 26.03.2023 teostatud koolihoones veel mitmeid teisi ehitustöid: eemaldatud olid koolihoone mitmed aknad, koolihoone välisseintesse
10 (37)
2-23-4735 olid lõhutud mitmed suured avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks, eemaldatud olid koolihoone siseuksed. Kostja 24.04.2023 vastuse punktis 14 on mõneti eksitavalt avaldatud, et 26.03.2023 rebis tormituul koolihoone aulalt katuse. Oluline on silmas pidada, et aulakatuse ühe kelba katuseplekk ja roovitus jäid tormist puutumata. See nähtub muuhulgas kostja 24.04.2023 vastuse lisa nr. 7 materjalide hulgas olevalt fotolt. Viimati nimetatud asjaolu on hageja arvates käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt oluline ja seab kahtluse alla kostja väite, nagu oleks koolihoone aula katuse kahjustada saamine olnud tingitud üksnes vaid 26.03.2023 tormist. Nimelt jääb aula katuse see osa, mille kelba ulatuses roovitus ja katusekate säilised, Rehe tänava poole, mis on piirkonnas kõige rohkem tuultele avatud. Kui aula katuse kahjustada saamine oleks olnud tingitud ainult tormist, siis oleks pidanud kõige enne tuule poolt ära kistuma just nimelt selle katuseosa, mis tormile vaatamata säilis.
34.Kostja 24.04.2023 vastuse pinnalt jääb arusaamatuks, kas kostja vaidleb vastu ka hageja nõude rahalisele suurusele või ei ole selle üle vaidlust, et olukorras kus aset on leidnud kindlustusjuhtum, kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus ja puuduvad alused kindlustushüvitise suuruse vähendamiseks, lasub kostjal kohustus maksta välja kindlustushüvitis summas 103’496,29 eurot. Ühtegi vastuväidet 103’496,29 euro suuruse põhivõlgnevuse arvutuskäigule kostja 24.04.2023 vastuses esitatud ei ole.
35.Seoses hageja õigusega nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale märgib hageja, et kostja 24.04.2023 vastuse punktides 19-31 on leitud, et kuivõrd vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks S vald, siis ei olevat hagejal õigust nõuda kindlustushüvitise välja maksmist hagejale endale. Seda küsimust on juba käsitletud 27.03.2023 hagiavalduse punktis 2.5.1. ning hageja jääb seal toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt viitab hageja VÕS-i kommenteeritud väljaandes toodule, millest nähtub, et „[k]ui soodustatud isik ei ole kindlustusvõtja, siis on soodustatud isik kolmas isik § 80 tähenduses ja kindlustuslepingu näol on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Sel juhul on kindlustuslepingu regulatsiooni soodustatud isikuga seonduvad sätted erisäteteks § 80 suhtes. Erisätete puudumisel kohaldatakse § 80 reegleid“. VÕS § 80 lg-des 8 ja 9 on sätestatud, et kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale. Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni.
36.Võttes arvesse, et S vald soodustatud isikuna on võtnud tarvitusele kõik vajalikud sammud selleks, et ilma kindlustushüvitist saamata kõrvaldada 26.03.2022 koolihoone aula kahjustada saamise negatiivsed tagajärjed – S valla nõudmisel on hageja teostanud selle eest tasu saamata mitmeid ehitustöid aula juures 26.03.2022 tekkinud kahjustuste kõrvaldamises ning aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamine on toimunud hageja poolt S vallale esitatud esimese nõude garantii realiseerimisel laekunud rahaliste vahendite arvelt kolmanda isiku poolt – on hageja hinnangul S vald kaotanud õiguse saada vaidlusaluse kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitist. Seda põhjusel, et tekkinud kahju on juba S vallale hüvitatud. Et S vald ei saa enam olla käsitletav kindlustushüvitise saamise õigust omava isikuna, sest aulale 26.03.2022 tekkinud kahjud on kõrvaldatud niigi, siis on kindlustushüvitise saamise nõudeõigus hagejal kui kindlustusvõtjal. Sellest johtuvalt on ka ebaõige kostja seisukoht, nagu tuleks jätta hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Hageja jääb selle juurde, et palub kindlustushüvitise kostjalt enda kasuks välja mõista.
11 (37)
2-23-4735
37.26.03.2022 leidis aset kindlustusjuhtum vaidlusaluse ehituse koguriskikindlustuse lepingu tähenduses ning kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus. Kostja 24.04.2023 vastuse punktides 32-52 on leitud, nagu ei oleks kindlustusjuhtumit 26.03.2022 aset leidnud. Hageja arvates on kostja viimatine käsitlus ebaõige. Esmalt omab olulist tähtsust see, et pooled on vaidlusaluses kindlustuslepingus leppinud kokku mitmes täiendavas kindlustuskaitses, sealhulgas ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, mille raames hüvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Samuti on oluline, et vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt võib kindlustusjuhtumi põhjuseks olla torm. Hageja on seisukohal, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitutööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Antud juhul hageja arvates esineb põhjuslik seos koolihoones ehitustööde teostamise ning aula katuse kahjustada saamise vahel. Olulist rolli mängis hageja arvates aula lae lammutamine.
38.Pooled esitanud kaks vastandlikku asjatundja arvamust (vt. 27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 11 ja kostja 24.04.2023 vastuse lisa nr. 3). Sellest johtuvalt esitas hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks. Hageja soovib eksperdiarvamusega tõendada, et ehitustööde teostamine koolihoones oli üheks põhjuseks, miks aulalt katusekate ja roovitus 26.03.2022 ära lendasid. Teiste sõnadega, kui ehitustöid ei oleks koolihoones teostatud, siis ei oleks ka aula katus 26.03.2022 ära lennanud. Pooled on sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingu ning selles lepingus on muuhulgas lepitud kokku ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses. See tähendab, et kindlustatud olid ka need koolihoone osad, mida ehitustööd ei puudutanud. Samuti on pooled ehituse koguriskikindlustuse lepingus kokku leppinud, et hüvitatakse kahju, mis on tekkinud ehitisele või selle osale tormi tagajärjel. See tähendab, et kui käesoleva kohtuasja lahendamisel leiab tõendamist, et 26.03.2022 aula kahjustada saamise üheks põhjuseks oli ehitustööde teostamine koolihoones - seda soovib hageja tõendada eksperdiarvamusega - siis on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus.
39.Meelevaldsed on kostja etteheited, nagu oleks hageja suurendanud kindlustusriski. Silmas tuleb pidada, et koolihoone näol oli tegemist tavapärase ehitusjärgus oleva hoonega, mille juures oli teostatud mitmeid ehitustöid. Otsitud on kostja etteheited, nagu oleks hageja pidanud asuma ette võtma mingisuguseid eraldi abinõusid kahjude ennetamiseks.
40.31.05.2023 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja käsitlus kindlustusobjektist on meelevaldne. Kostja 23.05.2023 menetlusdokumendi punktides 6-30 on asutud seisukohale, nagu ei olekski koolihoone aulakatus olnud kindlustatud ese. Hageja arvates on kostja selline lähenemine meelevaldne ning seda järgmistel põhjustel. Vastavalt VÕS § 424 lg-le 2 on kindlustatud ese ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Samasugusel viisil on kindlustatud eseme mõiste määratletud vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuslepingu üldtingimuste KT.0948.18 (edaspidi Üldtingimused) punktis 2, kus on küll täpsustatud, et kindlustatud ese tähendab sama, mida tähendab kindlustusobjekt (vt. hagiavalduse lisa nr. 2). Seega on vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses mõisted „kindlustatud ese“ ja „kindlustusobjekt“ sünonüümid.
41.Kindlustusobjekti mõistega seonduvat on täpsemalt käsitletud ERGO ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (edaspidi: Tüüptingimused) osas 2 „Kindlustusobjekt“ (vt. hagiavalduse lisa nr. 2). Kostja 23.05.2023 menetlusdokumendi punktis 18 on viidatud Tüüptingimuste punktidele 2.1.1. ja 2.1.2., kuid on jäetud tähelepanuta punkt 2.3.
12 (37)
2-23-4735 Tüüptingimuste punktis 2.3. on sätestatud, et kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või paigaldamine. Antud juhul ongi vaidlusaluses kindlustuslepingus lepitud kindlustusobjektide ring kokku ehituse koguriskikindlustuse lepingu nii-öelda miinimumpaketist laiemal kujul. Nii nähtub kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 juurde kuuluvast dokumendist „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ (vt. hagiavalduse lisa nr. 2), et hageja kindlustusvõtjana on juurde ostnud mitmed täiendavad kindlustuskaitsed, muuhulgas ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitse. Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine (vt. hagiavalduse lisa nr. 2). Vaadeldes kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel toodud kindlustusobjekti määratlust koosmõjus sama kindlustuspoliisi juurde kuuluvas dokumendis „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ toodud olemasoleva ehituse täiendava kindlustuskaitsega, on ilmne, et kindlustusobjektiks on ka H tn 13 koolimaja olemasolevad osad.
42.Hageja arvates tuleb kolme asjaolu – vaidlusaluse kindlustuslepingu näol on tegemist ehituse koguriskikindlustuse lepinguga, kindlustusobjektiks on ka olemasoleva hoone kindlustuskaitse ning kindlustusjuhtumiks on muuhulgas torm – mõista koosmõjus selliselt, et tegemist on kindlustusjuhtumiga siis, kui hoone juures ehitustööde teostamisest tulenevalt saab hoone olemasolev osa tormikahjustusi. Teiste sõnadega, justnimelt ehitustööde teostamine koosmõjus tormiga on põhjuseks, miks olemasolev hoone osa saab kahjustada. Tegemist peab olema olukorraga, kus ehitustööde teostamise nii-öelda ära mõeldes ei oleks olemasolev hoone üksnes ja ainult tormi tõttu kahjustada saanud.
43.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on toodud tingimused täidetud. Hageja oli koolihoone juures teostanud mitmeid ehitustöid. Nii olid koolihoone välisseintesse lõhutud sisse suured avad ehitusmaterjalide koolimajja tõstmiseks, koolihoone mitmed aknad oli eemaldatud, koolihoone siseuksed olid eemaldatud, aula seintesse olid lõhutud avad, aula lagi oli osaliselt (see tähendab aula osas, kuid mitte aula lava osas) lammutatud jne. Selle üle, et 26.03.2022 oli Sl torm, pooled ei vaidle. Hageja on seisukohal, et aula katusekatte ja osade katusekonstruktsioonide osaline ära lendamine 26.03.2022 oli põhjustatud tormist ja koolimaja juures teostatud ehitustöödest nende koosmõjus. Teiste sõnadega, kui koolihoone juures ei oleks ehitustöid teostatud, siis ei oleks ka aula katusekate koos osade katusekonstruktsioonidega osaliselt ära lennanud.
44.Siinjuures märgib hageja täiendavalt, et ära ei lennanud aula katuse see osa, mis jäi aula lava kohale, kusjuures aula lava ulatuses ei olnud veel lae lammutamine täies ulatuses teostatud. See nähtub hageja 31.05.2023 menetlusdokumendile lisatud fotolt, mille kohaselt vähemalt osaliselt aula lava lae kohal laelauad säilinud (tähistatud fotol sinise noolega) ning säilinud on aula lava lae ema- ja abitalad (tähistatud fotol punase ja rohelise värviga) (Lisa nr. 20). Kokkuvõttes leiab seega hageja, et põhimõtteliselt väär on kostja käsitlus selle kohta, nagu ei oleks koolihoone katus olnud kindlustusobjektiks. Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Et kokku oli ka lepitud olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, siis järelikult on kindlustusobjektiks vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses nii H tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka olemasolevad osad.
45.04.12.2023 menetlusdokumendis märkis hageja seonduvalt Ü. L 23.11.2023 eksperdiarvamusega, et Ü. L 23.11.2023 eksperdiarvamuse näol (23.11.2023 eksperdiarvamus) on tegemist käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt olulise tõendiga. Hageja leiab, et
13 (37)
2-23-4735 23.11.2023 eksperdiarvamus kinnitab hageja väiteid selle kohta, et olukorras, kus aula lage ei oleks lammutatud, ei oleks 26.03.2022 koolihoone aula katusekattekonstruktsioon kahjustada saanud. Samuti tõendab 23.11.2023 eksperdiarvamus seda, et 26.03.2022 koolihoone aulale tekkinud kahjustuste kõrvaldamise põhjendatud maksumuseks oli 106’782,53 eurot (hageja hinnapakkumise nr. HP22-32/6 positsioonidel 1-7, 13, 15 ja 16 nimetatud tööd + S valla 16.11.2022 nõudekirjas AS-ile SEB Pank nr. 5-4/6532-1 märgitud 39’300 euro suurune rahasumma seonduvalt koolihoone aula ja aula lava põranda ja aluspõranda taastamisega).
KOSTJA VASTUVÄITED
46.Kostja esitas 24.04.2023 hagivastuse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
47.Kostja leiab, et hageja on käesolevas asjas esitanud hagi vale kindlustuslepingu alusel (vt p 65 jne) – hagis kirjeldatud kahju kuulub hüvitamisele hoone varakindlustuse (ettevõtte varakindlustus) kindlustuslepingu alusel. Hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2021 üksikobjekti ehitusekindlustuse lepingu kindlustuspoliisiga nr 18033243/1 (Hagiavalduse Lisa nr 2-1), mille kindlustatud esemeks (VÕS § 424 lg 2) ehk kindlustusobjektiks oli Koolimaja rekonstrueerimine ja soodustatud isikuks S Vallavalitsus. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18 (Hagiavalduse Lisa nr 2-3; edaspidi: Üldtingimused) ja ERGO Ehituskindlustuse tingimused KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 24; edaspidi: Tingimused). Samuti on kindlustuslepingu osaks (VÕS § 428 lg 24) Kindlustustoote teabedokument (Lisa 1 - Kindlustustoote teabedokument), mille kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osas).
48.Hageja töövõtjana sõlmis S valla kui tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 K linnas aadressil H tn 13 asuva koolihoone (edaspidi: Koolihoone) rekonstrueerimiseks (Hagiavalduse Lisa nr 1). Tööde maht oli piiritletud antud ehitustööde töövõtulepingu tehnilises kirjelduses (Lisa 2 - Dokument_2_Tehniline_kirjeldus; vt hagiavalduse lisa 1-2, p 1.31), mille kohaselt aula katusekonstruktsioonide lammutust ette ei nähtud. Samuti on hagiavalduse lisa 11 selgitatud: „Ripplagede eemaldamisel selgus, et aula horisontaalne vahelagi on suures ulatuses niiskuskahjustustega ja see otsustati töömaakoosoleku käigus eemaldada. Töö ei kuulunud esialgsesse hanke mahtu, aga töövõtja oli nõus selle lisatöö korras teostama.“ Seega puudub vaidlus, et hageja teostas ka töid, mis ei kuulunud hankemahtu. Ette oli nähtud vaid aula lae puhul asendada olemasolev ripplagi (s.o. hoones seespool asuv ripplagi) akustilise perforeeritud kipsist ripplaega, Knauf Cleaneo 12/25 R. Must taustakangas. Tumm kipsiosa laest võib moodustada ca 30%. Värvitud valge NC S0500-N. Lisaks oli ette nähtud vajadusel kandekonstruktsiooni tugevdamine, uued katusekatte kihid. Puistevilla lisamine pärast kommunikatsioonide paigaldamist, et lae soojustehnilised näitajad oleks normide piires.
49.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 26.03.2022 rebis tormituul Koolihoone aula katuselt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai aula oluliselt kahjustada. Tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid Koolihoone kõrval asunud ekskavaatorit, mis oli kohale toodud ehitustööde teostamiseks. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid ehitustööde teostamise ajaks Koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist piirdeaeda, see ajutine piirdeaed pidi tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik pääseda ehitusobjektile. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid Koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaia. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et
14 (37)
2-23-4735 kindlustusvõtja teavitas toimunud sündmusest kindlustusandjat 26.03.2022 ehk õigeaegselt. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja ei olnud teostanud Koolihoone aula katuse rekonstrueerimist. Hagiavalduse Lisaks nr 3 olevast kahjuteatest tuleneb: Kahjustada sai olemasolev hoone, mille katus tormiga pealt ära lendas. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja oli teostanud aula sisemise ripplaega (hoones seespool ja tegemist ei ole katusega) seoses rekonstrueerimistöid. Poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustusandja teatas juba 28.03.2022, et tegemist pole hüvitamisele kuuluva juhtumiga (Hagiavalduse Lisa nr 6).
50.Kostja leiab, et kindlustusvõtjal puudub õigus nõuda täitmist endale. Kindlustuspoliisi (Hagiavalduse Lisa nr 2-1) kohaselt on soodustatud isikuks S Vallavalitsus. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Seega on kindlustusleping, kus on ette nähtud kindlustusandja täitmine kolmandale ehk soodustatud isikule, kolmanda isiku kasuks sõlmitud leping VÕS § 80 tähenduses. Soodustatud isikul on õigus kindlustusandja täitmisele juhul, kui kindlustatud isiku kindlustusrisk realiseerub. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate Kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 (Hagiavalduse Lisa nr 2-3) p 2 sätestab, et soodustatud isik on nimetatud isik, kel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustuslepingust tulenev hüvitis.
51.Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 2-4) p 1 sätestavad, et soodustatud isik on kindlustuslepingus nimetatud isik, kel on ehitise või selle osa kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustushüvitis. Käesoleval juhul nõuab hageja täitmist endale. Hageja väidab küll Hagiavalduse punktis 2.5.1., et S vald ehitustööde tellijana nõudnud hagejalt kui töövõtjalt 26.03.2022 tormi tulemusena Koolihoonele tekkinud kahjustuste kõrvaldamist. Kõik sellised täiendavad ehitustööd olla hageja teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitus) ning S vald nende täiendavate ehitustööde eest hagejale tasunud ei ole. Kuigi hageja väidab, et S Vallavalitsus on enda nõudeõiguse kindlustuslepingu alusel minetanud, siis nii see ei ole: kindlustusleping on kehtiv ja S Vallavalitsusel soodustatud isikuna on õigus nõuda täitmist endale. Arusaadavalt ei saa S Vallavalitsusel tekkida alusetut rikastumist, aga see on juba S Vallavalitsuse poolse hagejale tagasitäitmise küsimus. Eeltoodust tulenevalt tuleb Hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 läbi vaatamata, kuivõrd rikutud ei ole hageja õigusi isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
52.Tegemist ei ole kindlustusobjektiga (kindlustatud esemega). Vaidluse keskseks küsimuseks on, et kas antud juhul oli kahju seotud kindlustatud esemega (kindlustusobjektiga). VÕS § 424 lg 2 sätestab, et kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 2-4) p 2.1. sätestavad, et kindlustusobjektiks (kindlustatud esemeks) on: 1. ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitis või selle osa, sh ajutine ehitis ja ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osad, mida kasutatakse ehitise või selle osa ehitamisel – ehitise või selle osa kindlustus; 2. kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule seoses ehitise või selle osa ehitamisega – ehitustegevuse vastutuskindlustus. Õiguskirjanduses selgitatakse, et tuleb silmas pidada, et kindlustuslepingu objektiks olev ese ei pruugi samal ajal olla asi AÕS tähenduses. Nii on võimalik kindlustada üksnes maja katust, auto velgesid jne. Korteri kindlustamise korral on tavaline, et kindlustatud esemeks on üksnes korteri siseviimistlus. Kindlustatud esemeks saab olla ka osa kaasomandis olevast hoonest, nt hoone üks korrus (RKTKo 3-2-1-34-03, p 11).
15 (37)
2-23-4735
53.Kindlustustoote teabedokumendi (Lisa nr 1) kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osas). Järelduvalt peab esmalt tuvastama, et kas kahju sai alguse ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitisest või selle osast. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja ei olnud teostanud Koolihoone katuse, mis tormiga ära lendas, rekonstrueerimist ehk ehitamist. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja oli teostanud aula sisemise ripplaega (hoones seespool, mis ei ole katus) seoses rekonstrueerimistöid. Hagiavalduse p-s 1.7. (lk 4) väidab hageja, et Ajaliselt enne 26.03.2022 oli hageja teostanud Koolihoones ja sealhulgas aulas ehitustöid. Muuhulgas oli aula lagi lammutatud, Koolihoone mitmed aknad olid eemaldatud, Koolihoone välisseintesse oli lõhutud suuri avausi ehitusmaterjalide hoonesse tõstmise võimaldamiseks, Koolihoone siseuksed olid eemaldatud jne. Aula lae lammutamise tagajärjel muutus aula katusekonstruktsioon, mille külge lagi oli olnud kinnitatud, lae raskuse võrra kergemaks. Nimetatud hageja arutluskäik on irrelevantne – antud juhul ei olnud kindlustusobjektiks aula katus, sest aula katust ei ehitatud. Hagiavalduse Lisaks nr 3 olevast kahjuteatest tuleneb: „Kahjustada sai olemasolev hoone, mille katus tormiga pealt ära lendas.“
54.See, et hoone erinevad osad moodustavad tervikuna hoone, ei muuda fakti, et kindlustatud esemeks võib olla ka vaid piiratud osa hoonest. See kas ja millist mõju hageja ehitustööd tekkinud kahjule avaldasid, pole samuti relevantne: oluline on, et antud juhul hageja aula katust ei ehitanud. Seetõttu ei ole asjakohased ka hagiavalduse p-s 2.1 esitatud arutluskäik (millele kostja ka sisuliselt vastu vaidleb tulenevalt eeltoodust – enne kindlustusjuhtumi toimumise analüüsimist tuleb vaadata, kas tegemist on üldse kindlustatud esemega). Käesoleval juhul ei ole aula katus kindlustatud esemeks. Seda kinnitab ka kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 2-4) p 8.2.7.
55.Viidatud tingimuste p 8.2.7. on sätestatud, et olemasoleva ehitise (millega antud juhul vaieldamatult tegemist oli) puhul hüvitatakse ainult ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tegemist pole hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga. Isegi, kui arvestada kindlustusvõtja poolt tehtud muude töödega (millised ei oma tegelikult käesoleval juhul tähtsust, sest aula katus ei ole kindlustatud esemeks konkreetses situatsioonis), siis riiklikult tunnustatud ekspert P P poolt koostatud erakorralisest auditist (Lisa nr 3), mis koostati aula katuse kahjustumise põhjuste väljaselgitamiseks, tuleneb, et eksperdi hinnangul põhjustas koolimaja aula katusekatte ja roovituse eemaldumise tuule imemisjõud, mis rebis katusekatte pealt poolt koos roovitusga lahti fermide ülemiste vööde küljest, kuna roovituste ja sarikate liitekohtades olevad kinnitusvahendid ei võtnud vastu tuule imemisjõust tekkinud tõmbejõudusid.
56.Kindlustusvõtja hinnangul võis kahju tekkimisele kaasa aidata ka koolimaja ustest, fotod 15 ja 16 ning välisseintes olevatest avadest, foto 17, sissepääsenud tuul, mis tekitas aulas ülerõhu ja aitas sellega kaasa katuse eemaldumisele, vt lisad 2 ja 3. Ekspert ei nõustu kindlustusvõtja arvamusega järgmistel põhjustel: • kindlustusvõtja info kohaselt oli kahjujuhtumi ajal aulal ees suletud aknad; lammutatud olid aula ja koridori ning aula ja keldri trepikoja vahelised uksed, fotod 4, 12 ja 13; lisa 2. Kui tuul oleks puhunud 1.korruse uksest sisse, foto 15, ja liikunud mööda 1.korruse koridori aulasse, oleks tuule kiirus ja rõhk aulasse jõudes kordades vähenenud põranda, seinte ja lae tekitatava rõhukao tõttu ehk teisisõnu oleks tuul mööda kitsast koridori suurde aulasse jõudes lihtsalt hajunud ega oleks suutnud tekitada ülerõhku, mis katusel samaaegsel mõjuva imemisjõuga oleks katust altpoolt jõuga lahti suutnud
16 (37)
2-23-4735 lükata. Enne kahjujuhtumit lammutatud aula lagi suurendas aula ruumala, vähendades sellega aulasse teoreetiliselt jõudnud tuule rõhku ja üleslükke jõudu. Ülejäänud kaks 1.korruse tuule teekonda aulasse on 2-3 korda pikemad kui otse puhudes ja mitme pööranguga, millest tulenevalt ei ole tegemist isegi mitte teoreetilise võimalusega, et tuul oleks sealt kaudu aulasse jõudnud; • Kui tuul oleks puhunud 1.korruse uksest sisse ja liikunud aulasse keldri kaudu, oleks läbitav distants olnud vähemalt kaks korda pikem kui esimesel korrusel otse puhudes ja mitmete pöörangutega, mis eksperdi hinnangul ei ole isegi teoreetiliselt võimalik.
57.Hagiavalduse lisana 11 esitatud asjatundja arvamus, et asjatundja T R hinnangul on tegemist kindlustusjuhtumiga, ei tõenda kindlustusjuhtumi olemasolu. Tegemist on õigusliku hinnanguga, mille osas tehnilise ala asjatundja arvamus ei oma tähtsust. Kostja esitatud eksperdi audit tõendab, et ehitustegevusel katuse eemaldumisega seost ei olnud. Vastutuskindlustuse alusel hüvitise saamise eelduseks on antud juhul selgelt see, et toimunud oleks ehitustegevusega (kindlustatud ese) seotud riski realiseerumine. Ka hageja ise tugineb hagiavalduse p-s 2.1 asjaolule, et ehitustegevus peab olema katuse eemaldumisega põhjuslikus seoses. Antud juhul ei tekkinud kahju seoses ehituse (aula katus) ehitamisega. Kahju tekkis seoses tormikahjuga. Koolihoonel katuse eemaldumine ei olnud põhjuslikus seoses ehitustegevusega, vaid üksnes tormituulega. Koolihoone katus oleks ära lennanud ka juhul, kui koolimajas ei oleks toimunud mistahes ehitustöid. Seda kinnitavad lisaks käesoleva menetlusdokumendi lisana nr 3 esitatud ekspert Peeter Park poolt koostatud erakorraline audit ka eeltoodud artiklid.
58.Hageja enda väidete kohaselt suurendas kindlustusriski, kuid ei teavitanud sellest kostjat. Hageja väidete kohaselt tekitas hageja kahju kaudse tahtlusega. Hageja väidab, et ehitustegevuse tõttu lendas Koolihoonel 26.03.2022 katus. Hageja väidab, et Koolihoones toimunud lammutuste ja avade tekitamise tõttu oli võimalik Koolihoonelt katuse eemaldumine tormituulega. 26.03.2022 tormi eest hoiatati juba perioodil 19.03-23.03.2022 (Lisa 8 – 19.0323.03.2022 hoiatused). Hoiatuses on selgitatud, et tormituul on 26.03.2022 saartel kuni 30 m/s (Lisa 9 – 23.03.2022 hoiatuse sisu). Sarnaseid hoiatusi avaldati erinevate avalike infokanalite kaudu (Lisa 10 – 23.03.23022 hoiatus 2). Seega pidi hagejale tavapärast hoolsust rakendades olema teada, et 26.03.2022 on torm ning Sl puhub tuul kuni 30 m/s. Tegemist on informatsiooniga, mida hageja oleks pidanud väidetava ehitustegevuse teostamisel arvestama (s.t vähendama riske kattes avad tormi ajaks kinni, kasutades mh ajutisi lahendusi).
59.Üldtingimuste p 12.4.1 kohaselt peab hageja kindlustuslepingu tähtajal kostjale viivitamatult ja kirjalikult teatama kindlustusriski suurenemisest, sh juhul, kui kindlustusriski suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu, mis mõjutab ka teiste kindlustusvõtjate riski. Üldtingimuste p 16.1 kohaselt kindlustusriski suurenemine on kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemine. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Üldtingimuste p 16.3 kohaselt kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. Hageja ei teavitanud kostjat mistahes viisil kindlustusriski suurendamisest. Lisaks, Tingimuste p 17.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p 10.1.2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust rikkumisest. Vaatamata tormihoiatustele ei katnud hageja kuidagi Koolihoone avasid, mis hageja enda väidete kohaselt olid põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega. Tegemist on tavapärase hoolsuskohustusega, mida hageja oleks pidanud väidetava
17 (37)
2-23-4735 ehitustegevuse tegemisel järgima (kostja rõhutab jätkuvalt, et tegelikult hageja katusega seoses ehitustöid ei teostanud ning hageja ehitustegevus ei olnud põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega). Samuti tuleb käesoleva juhul arvesse võtta asjaolu, et hageja pidi tavapärast hoolsust rakendades olema teadlik, et Sl on 26.03.2022 torm ja oodata on tuulepuhanguid kuni 30 m/s.
60.VÕS § 513 sätestab, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise. Riigikohus on lahendis 3-2-1-15015, punktis 13 asunud seisukohale, et VÕS §-s 513 alusel piisab kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemiseks ka kindlustusvõtja kaudsest tahtlusest. Kaudset tahtlust eristab otsesest tahtlusest see, et kaudse tahtluse korral on tegemist tagajärje ettenägemise ja tagajärje soovimisega selle möönmisega. Isik peab võimalikuks õigusvastase tagajärje saabumist ning soovib teadlikult oma tegevusega jätkata, leppides võimalike tagajärgedega. Sellest tulenevalt ei ole kindlustusandja VÕS §-st 513 täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja näeb ette, et tema õigusvastane tegu võib tuua kaasa olukorra, kus kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab ning soostub sellega.
61.Kui hageja leiab, et tema tekitatud avad Koolihoones olid põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega, oleks hageja pidanud tarvitusele võtma preventatiivseid meetmeid kahju ärahoidmiseks. Ei saa olla vaidlust, et ehitusalal tegutseva hageja jaoks pidi selline oht olema äratuntav (kui hageja väidab, et selline oht eksisteeris) ning hageja oleks pidanud tormi tõttu kahjustuste tekkimise vältimiseks katma avad enne tormi kinni. Asjaolu, et hageja ühtegi abinõu enne tormi levikut kasutusele ei võtnud, kinnitab, et hageja väidetav ehitustegevuse ei olnud tegelikult katuse eemaldumisega seotud. Seega on antud juhul on hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud hageja enda esitatud faktiliste asjaolude alusel ka VÕS § 513, Üldtingimuste p 16.3 ja Tingimuste p 10.1.2 alusel.
62.Kostja leiab, et kahju hüvitamist nõutakse vale kindlustuslepingu alusel. S Vallavalitsusele tekkinud kahju kuulub hüvitamisele hoone varakindlustuslepingu alusel. Nii näiteks sätestavad kostja ettevõttekindlustuse tingimused KT.0958.20 (Lisa 11 – ERGO ettevõttekindlustuse tingimused KT.0958.20), et p 1.1.1. kindlustatud esemeks võib olla hoone ja p 3.19., et kindlustusriskiks võib olla torm. Samade tingimuste p 46 sätestab üldvastutuskindlustuse kaitse. Järelduvalt nõuab hageja käesoleval juhul kahju hüvitamist vale kindlustuslepingu alusel. Sellised kahjud, mis tekivad mitte ehitustegevuse esemest, hüvitatakse tavalise varakindlustuslepingu alusel. Juhul, kui S Vallavalitsusel oli varakindlustusleping sõlmimata, siis on see küll kahetsusväärne aga ei anna hagejale antud juhul nõudeõigust. Kostja selgitas, et on hagivastuses vaidlustanud nii hageja nõudeõiguse kui kahju suuruse.
63.23.05.2023 menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja ajab hagiavalduses ja 09.05.2023 seisukohas segamini kaks vaidlusalust küsimust: kindlustusjuhtum (sündmus, mis toimub teatud riski realiseerumise läbi – antud juhul tormi risk) ja kindlustatud ese (kindlustusobjekt – ese, millega seotud riski on kindlustatud: antud juhul aula katust ei ehitatud ehk tegemist pole kindlustatud esemega kindlustuslepingu mõistes). Olukorras, kus tegemist pole kindlustatud esemega (kindlustusobjektiga), ei oma riski realiseerumine (kindlustusjuhtumi toimumine) mitte mingit sisulist tähtsust. Samuti ei oma tähtsust see, kui riski realiseerumist suurendas mingi asjaolu. Põhjusliku seose olemasolu (mis antud juhul ka puudub) ei muuda fakti, et teatud ese ei ole kindlustatud esemeks. Antud juhul ei olnud aula katusetööd kindlustatud esemeks. Isegi kui koolihoones teostamisel olnud ehitustööd mõjutasid (soodustasid/aitasid kaasa/suurendasid kahju) koolihoone aula kahjustamist (millele kostja vastu vaidleb), ei muuda antud asjaolu seda, et tegemist polnud kindlustusobjektiga. Antud juhul ei tekkinud kahju
18 (37)
2-23-4735 seoses ehituse (aula katus) ehitamisega. Kahju tekkis seoses tormikahjuga. Tormikahju tekkimist soodustavad asjaolud ei oma sisulist tähtsust.
64.24.11.2023 seadis kostja ekspert Ü. L ekspertiisi kahtluse alla võltsimise vastuväitel: kostja leidis, et vastav dokument ei ole täies ulatuses koostatud hr L poolt. See on kostja arvates tuvastatav nii kirjastiilist (allakirjutanu on ekspert L ekspertiisidega aastate jooksul korduvalt kokku puutunud) kui ka muudest asjaoludest, mida kostja ei soovivat hetkel avaldada (kostja lubas avaldada need hilisemalt). Kostjal on kahtlus, et vastava ekspertiisi „koostamisel“ on hageja panus. 04.12.2023 menetlusdokumendis esitas kostja seisukoha ekspertiisiakti osas, viidates, et TsMS § 238 lg 5 II lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kostja jääb enda seisukohtade juurde, et Ekspertiisiakt on vastuoluline ja sellel esinevad ilmsed võltsituse tunnused. Seetõttu on Ekspertiisiakt ebausaldusväärne ja kohtul on võimalik jätta Ekspertiisiakt selle hindamise järel arvestamata ning arvestada asjas üksnes asjatundja P P koostatud arvamust (kostja 24.04.2023 menetlusdokumendi lisa nr 3).
65.11.12.2023 menetlusdokumendis märkis kostja, et ekspertiisiakt ei ole objektiivne ega usaldusväärne, mistõttu saab kohus jätta tõendi arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Ekspertiisiakti ebausaldusväärsust kinnitab ja eksperdi poolt parandatud seisukohad ekspertiisiga seotud kulu osas (eksperdi 05.12.2023 ja 11.12.2023 e-kirjad). Samuti ei ole eksperdi 05.12.2023 e-kirjast aru saada, kas ekspert on ekspertiisi koostamise käigus suhelnud hagejaga: „Ülejäänud 3 tundi nimetatud positsiooni nr 5 ajast on kulutatud koolihoone algsete ehitusprojektide otsimisele tellija ja projekteerijate juures ning riigiarhiivides.“ Kui viidatud e-kirjas on tellijaks peetud hagejat, kinnitab ka eeltoodu, et ekspert ei ole objektiivne – ekspert on suhelnud ekspertiisi koostamiseks üksnes hagejaga ning kostjat ei ole vastava suhtlusega kursis hoitud.
KOHTU PÕHJENDUSED
66.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel ja menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 alusel on kohtu võimalus, aga mitte kohustus. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt Riigikohtu 05.06.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu 31.01.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu 02.05.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Kohus leiab, et viidatud põhimõtted kehtivad ka seoses hagi läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodut arvestades peab kohus õigeks lahendada poolte vaidlus ja hinnata hagis esitatud nõuete põhjendatust asja sisulise läbivaatamise kaudu.
67.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus seda, milles pooled kindlustuslepingus kokku leppisid ning kas toimus kindlustusjuhtum (I); seejärel hindab kohus kostja alternatiivseid vastuväiteid hageja nõudele (II); järgnevalt lahendab kohus pooltevahelise vaidluse kindlustushüvitise suuruse osas (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (IV). I
19 (37)
2-23-4735
68.Vaidlus puudub selles, et hageja töövõtjana sõlmis S valla kui tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 K linnas aadressil H tn 13 asuva koolihoone rekonstrueerimiseks (I kd, tl 8-34 pöördel). Ehitustööde töövõtulepingu punktide 22-27 ning töövõtulepingu osaks olevate ehituse töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punkti 6.1.6. kohaselt tuli hagejal muuhulgas sõlmida ehituse koguriskikindlustuse leping, kusjuures kindlustuskaitse pidi laienema ka olemasoleva hoone säilivatele konstruktsioonidele ja väliskommunikatsioonidele (vt I kd, tl 9).
69.Hageja sõlmis koolihoone ehitustööde teostamisega seonduvalt kostjaga 22.11.2021 üksikobjekti ehituse koguriskikindlustuse lepingu, mille kohta kostja väljastas hagejale kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 (I kd, tl 35-46). Kindlustuslepingus sisalduvad ehituse koguriskikindlustuse varakindlustuse osa ja vastutuskindlustuse osa. Ehituskindlustuse kindlustussummana lepiti kindlustuslepingus kokku 5 947 715 eurot. Ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas lepiti kindlustuslepingus kokku hüvitamise ülempiiris summas 100 000 eurot. Samuti lepiti Kindlustuslepingus kokku järgmiste lisakindlustuskaitsete osas: 1) koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 30 000 eurot; 2) ekspertiisi tegemise lisakulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 5000 eurot; 3) ehitusmasina kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 4) ehitustööriista ja/või -vahendi kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 5) olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200 000 eurot; 6) ehitusprojektis olnud vea kindlustuskaitse hüvitispiiriga 500 000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks 5000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Lisaomavastutuses lepiti kokku ehitusmasina kahju korral summas 1500 eurot ning ehitustööriista või -vahendi kahju korral 600 eurot. Kindlustuslepingus lepiti kokku, et soodustatud isikuks varakindlustuse osas on S vald.
70.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.03.2022 rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai aula oluliselt kahjustada. Tormi olemasolu kinnitavad ka kostja hagivastusele lisatud tõendid (I kd, tl 105-137). Tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid koolihoone kõrval asunud ekskavaatorit, mis oli kohale toodud ehitustööde teostamiseks. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid ehitustööde teostamise ajaks koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist piirdeaeda, see ajutine piirdeaed pidi tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik pääseda ehitusobjektile. Lisaks lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaia (I kd, tl 78). Vaidlus puudub ka asjaolus, et hageja kui kindlustusvõtja teavitas kostjat kui kindlustusandjat kahjujuhtumist 26.03.2022 ehk õigeaegselt (I kd, tl 47-51). 22.04.2022 edastas hageja kostjale ka 26.03.20222 tormikahjustustega seotud esialgse kalkulatsiooni (I kd, tl 52-53).
71.28.03.2022 ehk ülejärgmisel päeval peale koolihooneaula kahjustada saamist teatas kostja esmakordselt, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Kostja asus seisukohale, et olemasolevale hoonele hüvitatakse kahjud vaid juhul, kui need on põhjustatud kindlustatud ehitustegevusest. Kostja leidis, et koolihoone kahjustumine ei ole mitte kuidagi seotud ehitustegevusega, sest katus rebiti ära tugeva tuule poolt ilma et hageja oleks midagi teinud (I kd, tl 54). Seega poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja teatas hagejale juba 28.03.2022, et tegemist pole hüvitamisele kuuluva juhtumiga. Kostja eitab kindlustusjuhtumi olemasolu.
72.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg 1 on sätestatud, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 424 lg 2 on sätestatud, et kindlustatud ese on ese, millega seotud
20 (37)
2-23-4735 kindlustusriski on kindlustatud. Seega on vaidlusaluses kindlustuslepingus poolte vahel kokkulepitu määratlemisel vajalik tuvastada, millise ohu vastu kindlustamises pooled kokku leppisid ja milline oli see eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral pidi kostja täitma kindlustushüvitise maksmise kohustuse.
73.Kostja arvates on vaidluse keskseks küsimuseks, kas antud juhul oli kahju seotud kindlustatud esemega (kindlustusobjektiga). Kostja leiab, et kindlustusobjektiks ei olnud aula katus, sest aula katust ei ehitatud. Kostja märgib, et kindlustuslepingu osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 p 2.1. on sätestatud, et kindlustusobjektiks on: 1. ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitis või selle osa, sh ajutine ehitis ja ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osad, mida kasutatakse ehitise või selle osa ehitamisel – ehitise või selle osa kindlustus; 2. kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule seoses ehitise või selle osa ehitamisega – ehitustegevuse vastutuskindlustus. Kostja viitab ka kindlustustoote teabedokumendile (I kd, tl 83), mille kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osas). Kostja arvates peab seetõttu tuvastama, kas kahju sai alguse ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitisest või selle osast.
74.Kostja ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 p. 7.3. kohaselt hüvitatakse kahju, mis on tekkinud ehitisele või selle osale tormi tagajärjel. Kui tormi tagajärjel on ehitise katusesse tekkinud ava, kuulub ka ava kaudu sisse tunginud sademete tõttu tekkinud kahju hüvitamisele. Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Tormi asetleidmine peab olema kas üldteada, tuule kiirust peab olema võimalik tuvastada lähima mõõtejaama mõõtepunkti vaatlusandmete alusel või peavad juhtumi toimumise kohas olema tormile iseloomulikud kahjustused. Selle üle, et 26.03.2023 oli tuule kiiruseks vähemalt 18 meetrit sekundis ning et tormi tagajärjel sai kannatada ka rekonstrueeritava K koolihoone aula, pooled ei vaidle ja kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.
75.Vaidlus puudub ka selles, et hageja poolt rekonstrueeritava koolihoone näol oli tegemist olemasoleva hoonega. Kostja ehituskindlustuse tingimuste punktist 8.2.7. tuleneb, et täiendava kindlustusakaitse „olemasoleva ehitise kindlustuskaitse“ korral hüvitatakse ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju, lähtudes tingimuste punktist 11.4. Kostja ehituskindlustuse tingimuste 11.4. kohaselt „hüvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Maksumuse hulka arvatakse vajalike materjalide ja esemete taastamise või taassoetamise (sh veokulud) maksumus ning põhjendatud tööjõukulud“ (vt I kd, tl 41-43).
76.Hageja on seisukohal, et eelnevalt käsitletud kostja ehituskindlustuse tingimuste punkte 7.3., 8.2.7. ja 11.4. tuleb koomõjus mõista selliselt, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitustööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Teiste sõnadega, ehitustööde teostamine peab aitama kaasa sellele, et torm olemasolevat ehitist kahjustab. Kostja ehituskindlustuse tingimuste p 2.3. kohaselt võib kindlustuslepingus olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või paigaldamine. Kohus nõustub hagejaga, et varakindlustusjuhtumiks pooltevahelise kindlustuslepingu tähenduses on mh olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Samas ei pea ehitustööde teostamine olema ainsaks põhjuseks, miks olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset
21 (37)
2-23-4735 leidmiseks piisab sellest, kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et olemasolev ehitis saab kahjustada tormi tõttu. Hageja märgib põhjendatult, et põhjusliku seose tuvastamine toimub conditio sine qua non reegli abil, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.
77.Väär on kostja seisukoht, justkui oleks hagi esitatud vale kindlustuslepingu alusel. Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Kuna kokku oli ka lepitud olemasoleva ehitise kindlustuskaitses (vt I kd, tl 35-37), siis nõustub kohus hagejaga, et kindlustusobjektiks vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses olid nii H tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka olemasolevad osad. Kohtu hinnangul tuleneb kostja ehituskindlustuse tingimuste punktidest 7.3., 8.2.7. ja 11.4. selgelt, et „olemasoleva ehitise kindlustuskaitse“ korral hüvitatakse tormi tagajärjel ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju (vt I kd, tl 37, pooled olid kokku leppinud ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses). Asjakohatu on kostja vastuväide, et kindlustusobjektiks ei olnud aula katus. Kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku leppinud kindlustusobjektina koolimaja rekonstrueerimise (I kd, tl 35) ja ehituskindlustuse tingimuste p
8.2.7.kohaselt laienes kindlustuskaitse ka rekonstrueerimise käigus kahjustada saanud olemasolevale ehitisele.
78.VÕS § 29 lg 1 on sätestatud, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul ei ole aga tuvastatud, et lepingupoolte tegelik ühine tahe kindlustusjuhtumiga seotud kokkulepete osas oleks erinenud kindlustuspoliisis ja kostja ehituskindlustuse tingimustes nr KT.0933.17 kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, seega ei ole kohtul alust kõrvale kalduda pooltevahelise lepingu tekstis (sh lepingu osaks olnud ehituskindlustuse tingimustes) kokkulepitust. Kohus märgib, et lepingu nn subjektiivne tõlgendamine poolte ühise tahte väljaselgitamise kaudu tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt, on kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid vms (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 156). Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Kohtu hinnangul on eelviidatud lepingupunktidest tulenev poolte kokkulepe piisavalt selge ja see ei kinnita kostja seisukohta, nagu piirdunuks kostja hüvitamiskohustus üksnes aula katusega või nagu eeldanuks hüvitamiskohustuse tekkimine ehitise või selle osa valmimist.
79.Teisalt rõhutab kohus seoses kostja n-ö alternatiivloogikaga oma ehituskindlustuse tingimuste tõlgendamisel, et Riigikohtu 06.02.2013 otsuse nr 3-2-1-178-12 p 18 kohaselt on just kindlustusandja ülesanne formuleerida oma tüüptingimused ühemõtteliselt ja vaidlusi välistavalt. Kui kindlustusandja seda ei suuda, siis kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja ehk kindlustusandja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Analoogsele järeldusele on jõutud ka Riigikohtu 25.10.2006 otsuses nr 3-2-1-90-06 p-s 17, selgitades, et kui asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on raskesti mõistetav, millises kindlustussummas pooled kokku leppisid, siis võivad vaidlusalused tingimused vajada tõlgendamist kooskõlas VÕS § 39 lg-s 1 sätestatuga ehk kindlustusandja kahjuks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleks kindlustusandja kahjuks tõlgendada neid kostja tüüptingimuste sätteid (sh ehituskindlustuse tingimuste p 2.1.), mille alusel kostja jõuab järeldusele, et kindlustusjuhtumit ei olevat aset leidnud. Kohtu hinnangul on kindlustuse peamiseks eesmärgiks siiski kindlustusvõtjale
22 (37)
2-23-4735 kokkulepitud tingimusel kahju hüvitamine, mitte keerukalt sõnastatud tüüptingimuste kaudu kindlustusandjale ettekäänete leidmine kahju hüvitamisest keeldumiseks.
80.Järgnevalt kontrollib kohus, kas rekonstrueeritava koolihoone kahjustada saamine tormi tagajärjel oli tingitud sellest, et esines põhjuslik seos hageja poolt ehitustööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Nagu kohus eelnevalt märkis, pidi kindlustusjuhtumi jaatamiseks hageja poolt ehitustööde teostamine põhjusliku seose kaudu aitama kaasa sellele, et torm olemasolevat ehitist kahjustas. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja oli teostanud aula sisemise ripplaega seoses rekonstrueerimistöid. 08.03.2022 seisuga ehk enne 26.03.2022 tormi oli hageja koolihoone aulas lammutanud lae. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja oli enne 26.03.2022 koolihoones eemaldanud mitmed aknad, lõhkunud koolihoone välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldanud koolihoones siseuksed. Nimetatud asjaolusid kinnitab mh asjatundja T. R 14.11.2022 arvamus (I kd, tl 62-66; vt ka II kd, tl 48).
81.Kohus on seisukohal, et koolihoone aula sisemise ripplae eemaldamine oli hageja ja S valla vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokku lepitud vajalik muudatustöö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulus hageja poolt tehtava koolihoone rekonstrueerimistöö hulka ja oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Seda kinnitab mh töövõtulepingu üldtingimuste p 1.20. (I kd, tl 19) ning ka 09.02.2022 töökoosoleku protokoll, mille p 8.6. kohaselt käsitlesid hageja ning S vald aula lae lammutamist muudatustööna: „TT: Aula lagi. Projekteerija ja Tellijaga kokku lepitud põhimõtteline lahendus – aula laes lammutada ol.olev konstruktsioon kuni katusefermideni, lammutamise põhjuseks on tugevad vee- ja niiskusekahjustused läbisaju tõttu, rajada uus hor. talastik fermi alumise vöö peale + OSB plaat puistevilla alusena“ (I kd, tl 176 pöördel; vt ka II kd, tl 47). Aula lae lammutamine poolte poolt kokkulepitud vajaliku muudatustööna nähtub ka Ü. L eksperdiarvamusest (vt II kd, tl 106 pöördel, tl 128). Arvestades eeltoodut on asjakohatud kostja etteheited, et aula lae lammutus ei kuulunud esialgsesse hankemahtu.
82.Kohus loeb asjatundja T R 14.11.2022 arvamuse ja ekspert Ü L 23.11.2023 eksperdiarvamuse (II kd, tl 102-136) alusel tuvastatuks, et ehitustööde teostamine koolihoones oli üheks põhjuseks, miks aulalt katusekate ja roovitus 26.03.2022 ära lendasid. Teiste sõnadega, kui ehitustöid ei oleks koolihoones teostatud ja aula lage lammutatud, siis ei oleks ka aula katus 26.03.2022 ära lennanud ning koolihoone aula katusekattekonstruktsioon kahjustada saanud. 23.11.2023 eksperdiarvamuses on jõutud mh järeldustele, et „Lae puudumine aulas oli katuse äralendamisel otsustava tähtsusega. Lae eemaldamisel võimaldati õhul juurdepääs katuse kelba tippudes olevate ja välisõhku avanevate ventilatsioonikorstende juurde, millega tekitati vajalik tõmme“ (II kd, tl 109 pöördel). Kohtul pole alust eksperdiarvamuse usaldusväärsuses ja põhjendatuses kahelda. Kohus märkis juba 24.11.2023 käesolevas asjas tehtud määruses ja jääb selle juurde, et kostja etteheited ekspert Ü. L väidetavale erapoolikusele ja eksperdiarvamuse võltsimise vastuväide (s.t et vastav dokument ei olevat täies ulatuses koostatud ekspert Ü. L poolt) on täielikult paljasõnalised. Kostja vastavate etteheidete põhjendamatust rõhutab veelgi asjaolu, et 09.01.2024 kohtuistungil viitas kostja Ü. L eksperdiarvamusele kui väidetavalt kostja vastuväiteid kinnitavale tõendile (vt III kd, tl 7 pöördel). Kohus leiab, et kostja ei saa vastavalt oma suvale lugeda eksperdiarvamust endale kasulikus osas asjakohaseks ja kõlblikuks tõendiks ning kostja vastuväiteid mittetoetavas osas mitteusaldusväärseks tõendiks.
83.Eksperdiarvamust ei muuda ebausaldusväärseks see, et ekspert ei olevat ümber lükanud asjatundja P. P järeldusi. Kohus märgib, et eksperdil oli käesolevas asjas ülesanne vastata kohtu
23 (37)
2-23-4735 03.07.2023 ekspertiismääruses esitatud küsimustele (II kd, tl 63-66). Eksperdil puudus kohustus ümber lükata või kinnitada mistahes teiste asjatundjate arvamusi. Kohus on pooltele oma 13.12.2023 määruses käesolevas asjas selgitanud, et „Samamoodi ei pea aga kohus põhjendatuks, et ekspert Ü. L asuks hageja taotlusel analüüsima ja hindama asjatundja P. P arvamust. Kohus ei pea õigeks levinud menetluslikku praktikat, kus lisaks poolte lepinguliste esindajate omavahelisele vaidlusele üritatakse kummalgi poolel vaidlusse kaasata ka pooltele n-ö soodsaid arvamusi andnud asjatundjaid ja eksperte.“
84.Asjatundja T. P oma 20.05.2022 auditis (I kd, tl 96-104) ei nõustunud kindlustusvõtja seisukohaga, nagu oleks katuse kahjustumisele kaasa aidanud hoone välisseinte avadest aulasse tunginud tuule põhjustatud ülerõhk, kuna arvestades aula paiknemist hoones, oleks tuul väliseinte avadest aulasse jõudmiseks pidanud läbima pika vahemaa, mille jooksul oleks tuule kiirus ja rõhk oluliselt vähenenud, suutmata aulasse jõudes tekitada ülerõhku, mis võiks katust altpoolt lahti lükata (I kd, tl 98 pöördel). Asjatundja P. P leidis, et paikvaatluse tulemusi, kogutud andmeid ja ilmainfot aluseks võttes on tõenäoline, et koolimaja aula katusekatte koos roovitusega eemaldumise põhjustas tuule imemisjõud, mis rebis katusekatte koos roovitusega sarikate küljest lahti. Kõrvutades asjatundja P. P ja ekspert Ü. L järeldusi koolihoone aula katuse 26.03.2022 tormi käigus eemaldumise põhjuste kohta, peab kohus põhjendatuks Ü. L järeldusi ega pea võimalikuks arvesse võtta P. P järeldusi alljärgnevatel põhjustel.
85.Esiteks, Ü. L eksperdiarvamus põhineb erinevalt P. P arvamusest selgelt lahti kirjutatud metoodikale ja matemaatilistele arvestustele, mille tagajärjel jõudis ekspert mh järeldusele, et lae puudumisel olid aula katusele mõjuvad jõud tuulepealsel küljel ca 2,4 korda suuremad ja tuulealusel küljel 1,8 korda suuremad võrreldes lae olemasolu olukorraga (vt nt eksperdiarvamuse p-d 10.1.-10.6., 10.8., 10.11. ja eksperdiarvamuse lisa 9, II kd, tl 107-108, tl 129-132). Seevastu asjatundja P. P arvamuses pole selgitatud metoodikat ega arvutusi, mille alusel jõudis asjatundja teistsuguse järelduseni.
86.Teiseks, Ü. L eksperdiarvamuses on asjakohaselt viidatud, et „Aula katus, võimla katus ja koolimaja katus olid tormi ajal erinevas olukorras. Avarii käigus jäi aula katuse kandekonstruktsioon püsima ega purunenud. Minema lendasid ainult katusekate ja selle konstruktsioonid, mis toetusid kandekonstruktsioonile. Niisuguste väikese kaldega katuste puhul on tuulel katusele tõstev toime. Aula katuse olukord erines teistest katustest selle poolest, et lammutatud oli aula lagi ning seetõttu sai hoonesse pääsenud tuul tekitada tõstva jõu ka katuse siseküljel“ (II kd, tl 109). Vaidlus puudub selles, et 26.03.2022 tormi käigus lendas ära just koolihoone aula katus, mitte võimla ja ülejäänud koolimaja katus. Kuivõrd erinevalt aulast võimla ja koolimaja katuse lage ei olnud 26.03.2022 seisuga lammutatud ning 26.03.2022 torm koolihoone katusele peale aula osa kahju ei tekitanud, siis kahjujuhtumi asjaolud viitavad just Ü. L järelduste õigsusele. Kui asjatundja P. P olnuks õigus, et aula katus eemaldus ainuüksi tormi mõjul, ei oleks võimalik selgitada, miks samal ajal ülejäänud koolimaja katus sama tormi käigus terveks jäi. P. P arvamusest sellise vastuolu selgitamist ei nähtu.
87.Kolmandaks, Ü. L eksperdiarvamuses on asjakohaselt viidatud, et kui ehitustöid (sh eriti aula katuse lammutamist) ei oleks koolihoone juures teostatud, ei oleks ka koolihoone aula katus kahjustada saanud, sest peale pleki paigaldamist 1996. aastal on aula katus üle elanud erineva tugevusega torme, aga kõigil neil juhtudel oli aulal lagi olemas. 26.03.2022 avarii ehk tormi ajal aulal lage ei olnud (II kd, tl 109 pöördel). Seega ka antud kontekstis kahjujuhtumi asjaolud viitavad selgelt just Ü. L järelduste õigsusele. Kui asjatundja P. P olnuks õigus, et aula katus eemaldus ainuüksi tormi mõjul, ei oleks võimalik selgitada, miks oli aula katus kuni lae eemaldamiseni edukalt talunud erineva tugevusega torme ligi 26 aasta jooksul. P. P arvamusest sellise vastuolu selgitamist ei nähtu.
24 (37)
2-23-4735
88.Neljandaks, ekspert Ü. L järeldusi toetavad erinevalt P. P arvamusest ka asjatundja T. R 14.11.2022 arvamus (I kd, tl 62-66). Muuhulgas on asjatundja T. R selgitanud, et: „Kuigi aula ja võimla katused olid varasemalt lahendatud sarnase konstruktsiooniga, siis just aula katuseosa ära lendamise põhjustas asjaolu, et töövõtja oli aula vahelae eemaldanud (erinevalt võimlast) ning tuul pääses kergemini katusepleki alla. Samuti aitasid sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad vaheseintes. Kui aula vahelagi oli eemaldatud, siis mõjutaski ebasoodne ilmastik seda rohkem, kuna enne vahelae eemaldamist täitis see vahelagi siiski mingil määral ka jäigastavat elementi (kõik talade otsad olid süvistatud välissinte müüritise sisse) olemasolevate müüride vahel ning kaitses katuseplekki alt poolt mõjuvate tuulte puhangute eest. Kuna töövõtja nõrgestas aula vahelae eemaldamisega ja tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone, siis on siin ka põhjuslik seos just aula katuse ära lendamisega suurema tuulega. Kui samal ajal oleks ära lennanud nii võimla kui ka aula katused, siis võiks tõesti tõdeda, et töövõtja poolne tegevus mitte mingisugust mõju ei avaldanud.“
89.Arvestades eeltoodud tõendeid ja kohtu põhjendusi, loeb kohus tuvastatuks, et 26.03.2022 toimus poolte vahel kokku lepitud kindlustusjuhtum ehituse koguriskikindlustuse lepingu tähenduses, mille käigus rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai mh aula oluliselt kahjustada. Lisaks sai kahjustada koolihoone kõrval asunud ekskavaator ning tekkis vajadus teostada koristustöid. Kahjustada sai ka naaberkinnistu aed. Kohus on seisukohal, et määravaks põhjuseks kindlustusjuhtumi toimumisel oli hageja poolt koolihoone rekonstrueerimistööde käigus tehtud ehitustööd, sh eriti varasem aula lae lammutamine, mis koosmõjus tormiga võimaldas katusekattekonstruktsioonidele mõjuva tuulekoormuse ülemäärast suurenemist. Kui kostja poolt kindlustatud ehituse rekonstrueerimistöid ei oleks koolihoone juures teostatud, ei oleks ka koolihoone aula katus ning aula kahjustada saanud. Kohus nõustub eksperdiarvamuse järeldusega, et hageja poolt ehitusööde teostamine tormi koosmõjuga oli põhjuseks, miks koolihoone aula katusekate ja osa katusekonstruktsioonist ära lendasid ning kahjustada sai ka aula põrand.
90.Kindlustusjuhtumi toimumisel lasub kostjal kindlustusandjana kindlustuslepingu alusel täitmise kohustus. VÕS § 422 lg 1 on sätestatud, et kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju (kindlustusandja täitmise kohustus). Kuna käesoleval juhul on tegemist nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse juhtumiga, siis tugineb hageja põhjendatult kindlustuslepingu vara- ja vastutuskindlustuse regulatsioonile. Kohus nõustub hagejaga, et 26.03.2022 tormikahju näol on tegemist ühe ja sama kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju kui ka vastutuskahju.
91.Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt pooltevahelisele lepingule toimus 26.03.2022 kindlustusjuhtum kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisakindlustuskaitsete koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse, ning ehitusmasina kindlustuskaitse tähenduses. Ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.1. kohaselt hüvitatakse ehitusplatsil kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristamise, lammutamise ja prahiveo kulu, lähtudes ehituskindlustuse tingimuste punktist 11.1.2. Antud tingimuste p 11.1.2. on sätestatud, et hüvitatakse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu, kui vastav lisakindlustuskaitse on valitud. Hüvitatakse vajalikud ja põhjendatud kulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses (I kd, tl 4243). Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse (I kd, tl 35-37). Hageja märgib õigesti, et kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav
25 (37)
2-23-4735 kindlustusjuhtumina, siis on kindlustusjuhtumiks ka aula katuselt tormi poolt ära kistud katusekatte ja roovituse tükkide koristuskulu.
92.Ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.5. kohaselt hüvitatakse ehitamise käigus kahjustada saanud või kaotsiläinud ehitusmasina kahju, lähtudes ehituskindlustuse tingimuste punktist
11.3.Kindlustusjuhtum peab olema toimunud ehitusplatsil sellise ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, mida käesolevad tingimused ei välista. Vaidluse all pole asjaolu, et käesoleval juhul paiknes 26.03.2022 ootamatu sündmuse tagajärjel kahjustada saanud ekskavaator ehitusplatsil ning oli sinna toodud ehitustööde teostamiseks. Ehituskindlustuse tingimuste p 11.3. on sätestatud, et kui kahjustada saanud masinat, tööriista või vahendit on võimalik taastada ja taastamine on majanduslikult otstarbekas, hüvitatakse põhjendatud taastamis- ja asendamiskulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. (I kd, tl 42-43). Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses ehitusmasina kindlustuskaitse (I kd, tl 35-37). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina, siis nõustub kohus hagejaga, et kindlustusjuhtumiks on ka koolihoone kõrval asunud ekskavaatori kahjustada saamine aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide tõttu.
93.Hageja tugineb ka sellele, et aset on leidnud kindlustusjuhtum kindlustuslepingu vastutuskindlustuse osa tähenduses. Ehituskindlustuse tingimuste p 12.1. kohaselt hüvitatakse kindlustatud isiku vastu esitatud kolmanda isiku varalise kahju nõue, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1. kahju on tekkinud kindlustatud isiku tegevusest seoses kindlustuslepingus märgitud ehitise või selle osa ehitamisega (edaspidi kohustuse täitmine); 2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal; 3. esineb põhjuslik seos kindlustatud isiku teo ja tekkinud kahju vahel; 4. kindlustatud isik on seaduse järgi vastutav kahju tekkimise eest; 5. nõue ja nõude aluseks oleva kahju suurus on tõendatud (I kd, tl 43 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on seoses kindlustusjuhtumi tagajärjel naaberkinnistu aia kahjustada saamisega eelnimetatud vastutuskindlustuse nõuded täidetud. Naaberkinnistu aed sai kahjustada seetõttu, et hageja oli teostanud koolihoones ehitustöid, mis viis selleni, et 26.03.2022 torm viis aula katusekatte ja roovituse minema ning katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid naaberkinnistu aeda. Seega tegemist oli ehitustegevusega seotud riski realiseerumisega. Kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Esineb põhjuslik seos hageja poolt koolihoones ehitustööde teostamise ning naaberkinnistu aia kahjustada saamise vahel. Hageja märgib põhjendatult, et kuna aset on leidnud naaberkinnistu omaniku kui kannatanu omandi rikkumine talle kuuluva aia kahjustamise läbi, siis on naaberkinnistu omanikule kahju tekitamine õigusvastane ning hageja vastutab sellise kahju tekitamise eest.
94.Kohus nõustub hagejaga, et kindlustusjuhtumina varakindlustuse osas on vaadeldavad koolihoone aula ja ekskavaatori kahjustada saamine ning vajadus teostada koristustöid ja kindlustusjuhtumiks vastutuskindlustuse osas on naaberkinnistu aia kahjustada saamine II
95.Järgnevalt hindab kohus lähtuvalt kindlustusjuhtumi toimumisest ja kindlustuslepingus kokkulepitust (käesoleva kohtuotsuse I osa) kostja alternatiivseid vastuväiteid hageja nõudele. Kohus leidis eelnevalt, et 26.03.2022 toimus poolte vahel kokku lepitud kindlustusjuhtum, mille käigus rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai mh aula oluliselt kahjustada. Kahjustada sai ka hageja ekskavaator ja kolmanda isiku aed. Kindlustusjuhtumi toimumine tõi kostjale kaasa kindlustushüvitise maksmise kohustuse.
26 (37)
2-23-4735
96.Juhul, kui kostja leiab, et esineb hüvitise maksmisest keeldumise alus, peab kostja tõendama, et tal esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Riigikohtu 01.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-05 p-s 12 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse ja VÕS § 452 sätestab alused, mil kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise korral. Nimetatud paragrahvi teise lõike p 2 järgi ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Nimetatud sätteid koostoimes kohaldades tegi Riigikohus järelduse, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud VÕS § 423 lg 2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Viimati mainitust kõrvalekalduvatele kokkulepetele kindlustuslepingutes ei või kindlustusandja tugineda.
97.Käesoleva kohtuotsuse I osas tuvastas kohus, et hageja oli end K koolihoone rekonstrueerimistöödega seotud riskide vastu kindlustanud. Seega peab kohus hindama, kas hageja rikkus mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja üheks alternatiivseks vastuväiteks hageja nõudele on see, et hageja olevat enda väidete kohaselt suurendanud kaudse tahtlusega kindlustusriski, kuid ei teavitanud sellest kostjat. Kostja märgib, et 26.03.2022 tormi eest hoiatati juba perioodil 19.03-23.03.2022 (I kd, tl 135-137). Seega pidi kostja arvates hagejale tavapärast hoolsust rakendades olema teada, et 26.03.2022 on torm ning Sl puhub tuul kuni 30 m/s. Kostja leiab, et ilmateate näol oli tegemist informatsiooniga, mida hageja oleks pidanud ehitustegevuse teostamisel arvestama (s.t vähendama riske kattes avad tormi ajaks kinni, kasutades mh ajutisi lahendusi). Kostja arvates ei saa olla vaidlust, et ehitusalal tegutseva hageja jaoks pidi selline oht olema äratuntav ning hageja oleks pidanud tormi tõttu kahjustuste tekkimise vältimiseks katma avad enne tormi kinni. Kostja leiab, et antud juhul on hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud hageja enda esitatud faktiliste asjaolude alusel ka VÕS § 513, kostja üldtingimuste p 16.3 ja ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2 alusel.
98.VÕS § 513 on sätestatud, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab. Kostja üldtingimuste p 12.4.1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustuslepingu tähtajal kostjale viivitamatult ja kirjalikult teatama kindlustusriski suurenemisest, sh juhul, kui kindlustusriski suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu, mis mõjutab ka teiste kindlustusvõtjate riski. Üldtingimuste p 16.1 kohaselt on kindlustusriski suurenemine kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemine. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Üldtingimuste p 16.3 on sätestatud, et kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. (I kd, tl 39). Kostja ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2. kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust rikkumisest (I kd, tl 42 pöördel).
27 (37)
2-23-4735
99.Kohus leiab, et kostja etteheited hageja poolt VÕS § 513 rikkumisele (s.t. nagu oleks hageja põhjustanud kahjujuhtumi tahtlikult ja õigusvastaselt) on ilmselgelt põhjendamatud. Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid, mis võiks viidata kostja tahtlusele (sh kaudsele tahtlusele) kindlustusjuhtumi toimumiseks. Kostja vastav etteheide on seda põhjendamatum, et kostja arvates „asjaolu, et hageja ühtegi abinõu enne tormi levikut kasutusele ei võtnud, kinnitab, et hageja väidetav ehitustegevus ei olnud tegelikult katuse eemaldumisega seotud.“ Seega leides, et hageja ehitustegevus ei olnud kahjujuhtumiga seotud, heidab kostja sellele vaatamata hagejale alternatiivselt ette just nimelt ehitustegevusega kahjujuhtumi põhjustamist. Olukorras, kus kostja ega kostja kasutatud ekspert P. P ei näinud ette ega pidanud võimalikuks hageja ehitustööde ja kahjujuhtumi seost, on asjakohatu ette heita hagejale, justkui oleks hageja möönnud ja ette näinud, et tema ehitustegevus põhjustab tulevikus kahjujuhtumi.
100.Ilmselgelt põhjendamatu on ka kostja poolt kohtuistungil väidetu, nagu oleks hageja kostja väited kahju vältimiseks hoolsusmeetmete mitterakendamisest omaks võtnud. Hageja on selgelt väljendanud, et ei ole kostja vastavaid väiteid omaks võtnud. 09.05.2023 menetlusdokumendis märkis hageja, et „Meelevaldsed on kostja etteheited, nagu oleks hageja suurendanud kindlustusriski. Silmas tuleb pidada, et koolihoone näol oli tegemist tavapärase ehitusjärgus oleva hoonega, mille juures oli teostatud mitmeid ehitustöid. Otsitud on kostja etteheited, nagu oleks hageja pidanud asuma ette võtma mingisuguseid eraldi abinõusid kahjude ennetamiseks.“
101.VÕS § 443 on sätestatud, et kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. VÕS § 444 on sätestatud, et kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hagejale olnuks teada kindlustusriski võimalik suurenemine seoses tema poolt teostatud rekonstrueerimistööde (sh seoses koolihoone välisseintesse lõhutud avade ja koolihoone aula lae lammutamisega) ja 26.03.2023 tormi koosmõjuga. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et ainuüksi ilmateate järgi ehitusobjekti avade sulgemist ei saa pidada tavapäraseks praktikaks. Kostja pole esitanud kohtule andmeid, mis sellist eeldust ümber lükkaks.
102.Kuigi hageja on ehitusettevõtja, ei saa hagejale omistada eriteadmisi küsimuses (tormi ja rekonstrueerimistööde koosmõju kahjujuhtumi tekkimisel), mille suhtes on eksperdid isegi pärast sündmuse toimumist erinevatel seisukohtadel. Ka 09.01.2024 kohtuistungil möönis ka kostja esindaja, et avade kinni katmine ei pruukinuks kahjujuhtumit ära hoida (III kd, tl 7 pöördel). Seega on kostja väited koolihoone avade kinnikatmata jätmise seostest kahjujuhtumi toimumisega (kindlustusriski võimalikkuse suurendamisest) spekulatiivsed ja vastuolus kostja ühe keskse väitega, mille kohaselt „asjaolu, et hageja ühtegi abinõu enne tormi levikut kasutusele ei võtnud, kinnitab, et hageja väidetav ehitustegevus ei olnud tegelikult katuse eemaldumisega seotud.“ Kohus leiab, et professionaalne kindlustusandja peaks esmalt tuvastama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ja seejärel otsustama, kas ja millised alused eksisteerivad kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Käesoleval juhul on kostja toiminud aga vastupidiselt – esmalt on kostja otsustanud keelduda kindlushüvitise väljamaksmisest ning seejärel esitanud läbisegi erinevaid ja osaliselt vastuolulisi väiteid, mis teoreetiliselt võiksid hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist õigustada.
103.Kohus leiab, et kostja pole tõendanud, et hageja oleks rikkunud kindlustusriski suurenemise võimalikkusest teavitamise keeldu või kindlustusriski suurendamise võimalikkuse
28 (37)
2-23-4735 keeldu (VÕS § 443-444 ja kostja üldtingimuste vastavad sätted). Samuti pole tõendatud, et hageja oleks rikkunud ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2. Kohus nõustub hagejaga, et 09.01.2024 kohtuistungil uuritud kostja ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2. (I kd, tl 45 pöördel) ei ole antud juhul kohaldatavad, sest antud punktid reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi ja olemasoleva ehitise kaitset tööde ajal, mitte aga seda, kuidas ehitustööd võiks mõjutada tulevikus toimuvaid ettenägematuid kahjujuhtumeid.
104.Samas sõltumata isegi sellest, kas hageja pidanuks kostja arvates kostjat teavitama või mingeid preventiivseid meetmeid enne tormi rakendama, pole kostja kuidagi tõendanud sellise väidetava rikkumise mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Ehk teisisõnu tsiviilõiguslikus kindlustusvaidluses ei teosta kohus abstraktset järelevalvet hageja tegevuse üle, vaid kohus saab kindlustusjuhtumi toimumisel hinnata üksnes seda, kas kostja kindlustusandjana on tõendanud kindlustushüvitise maksmisest keeldumise aluse. Kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks ei piisaks ainuüksi mingite nõuete väidetavast täitmatajätmisest, vaid kostja pidanuks ka tõendama, et sellisel väidetaval rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Riigikohtu 26.11.2014 otsuse nr 3-2-1-112-14, mille p-s 11 selgitas Riigikohus järgnevat: „VÕS § 452 lg 1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sama paragrahvi teise lõike teise punkti järgi ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 427 lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 452 lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuli kohtutel hinnata, kas kostja (kindlustusandja) keeldumine kindlustushüvitise maksmisest on kooskõlas VÕS § 445 lg-ga 2, § 452 lg 2 p-ga 2 ning eelviidatud kindlustustingimustega. Viidatud sätetest tuleneva poolte tõendamiskoormuse kohta on kolleegium selgitanud, et kindlustusandja kohustuseks on tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12).“
105.Nõustudes viidatud Riigikohtu selgitustega, märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, kuidas väidetav kindlustuslepingu rikkumine (kui see oleks aset leidnud) mõjutas kindlustusjuhtumi saabumist ja selle tagajärgi. Kuna kohtu hinnangul pole kostja tõendanud ei hageja rikkumisi ega ka väidetavate rikkumiste mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, ei tingi kostja paljasõnalised väited hagi rahuldamata jätmist ega kahjuhüvitise vähendamist. Kostja on sisuliselt ise välistanud selle, et väidatav rikkumine võinuks mõjutada kindlustusjuhtumi saabumist, sest kostja on kinnitanud, et hageja ehitustegevus ei olnud kahjujuhtumiga seotud. Samas heidab kostja sellele vaatamata hagejale alternatiivselt ette just nimelt ehitustegevusega kahjujuhtumi põhjustamist ja sellega seotud väidetavat kindlustusriski suurendamist. Seoses kostja taolise vastuolulise käitumisega rõhutab kohus veelkord, et kindlustuse eesmärgiks on siiski kindlustusvõtjale kokkulepitud tingimusel kahju hüvitamine, mitte kindlustusandjale ettekäänete leidmine kahju hüvitamisest keeldumiseks. Kindlustuslepinguid sõlmitakse riskide kindlustamiseks ja vahel ka riskid realiseeruvad (kindlustusjuhtum). Riskide likvideerimine ja kahju täielik vältimine on võimatu, sest kahju tekkepõhjus ei pruugi sõltuda inimlikust faktorist. Kahju võib tekkida ka nt tehniliste rikete, kolmandate isikute ja loodusnähtuste tõttu või ka loodusnähtuste ja inimtegevuse koosmõjus vms tõttu. Kui aktsepteerida kostja loogikat, et hageja pidanuks mh ilmateatele tuginedes kõiki võimalikke riske ette nägema ja vältima, siis
29 (37)
2-23-4735 tekiks küsimus, milleks on hagejal vajalik sõlmida kindlustuslepingut ja maksta kindlustusele raha, kui hageja saaks ka ise kõikide riskide haldamisega hakkama.
106.Veel ühe alternatiivse vastuväitena tugines kostja sellele, et kindlustusvõtjal puudub õigus nõuda täitmist endale. Kostja viitas, et kindlustuspoliisi kohaselt on soodustatud isikuks S Vallavalitsus. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kostja leiab, et kindlustusleping, kus on ette nähtud kindlustusandja täitmine kolmandale ehk soodustatud isikule, kolmanda isiku kasuks sõlmitud leping VÕS § 80 tähenduses. Kostja arvates ei ole S Vallavalitsus enda nõudeõigust kindlustuslepingu alusel minetanud, kindlustusleping on kehtiv ja S Vallavalitsusel soodustatud isikuna on õigus nõuda täitmist endale. Seetõttu leiab kostja, et hageja õigusi ei ole rikutud, isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
107.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu välistaks käesolevas asjas hagi rahuldamise asjaolu, et kindlustuslepingu kohaselt oli soodustatud isik S Vallavalitsus. Kohus on seisukohal, et vaidluse asjaolusid arvestades on hagejal võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist enda kasuks. Kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 punktist 9.4. nähtub, et kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele, siis loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on S vald temast endast olenevate asjaolude tõttu kaotanud õiguse kindlustushüvitisele. Nimelt on S vald ehitustööde tellijana nõudnud hagejalt kui töövõtjalt 26.03.2022 tormi tulemusena koolihoonele tekkinud kahjustuste kõrvaldamist. Kõik sellised täiendavad ehitustööd on hageja teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitus) ning S vald nende täiendavate ehitustööde eest hagejale tasunud ei ole. Aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on S vald realiseerinud hageja poolt töövõtulepingu alusel antud pangagarantii 39 300 euro ulatuses.
108.VÕS § 80 lg-des 8 ja 9 on sätestatud, et kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale. Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni. Hageja on esitanud kohtule S Vallavalitsuse 16.05.2023 kinnituskirja nr. 5-4/2976-1, milles S Vallavalitsus kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et ERGO Insurance SE maksab ehituse koguriskikindlustuse lepingu, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr 18033243/1, alusel seonduvalt H tn 13 asuva koolihoone aula kahjustada saamisega 26.03.2022 kindlustushüvitise välja AS-ile Megaron-E kui kindlustusvõtjale. Seda põhjusel, et H tn 13 asuva koolimaja aulale ehitustööde teostamise ja tormi tagajärjel 26.03.2022 tekkinud kahjustused on kõrvaldatud. Osaliselt kõrvaldas need kahjustused AS Megaron-E ise, teostades omal kulul täiendavaid ehitustöid. Osaliselt kõrvaldasid need kahjustused kolmandad isikud AS Megaron-E poolt ehitustööde töövõtulepingu nr 8-21 alusel antud pangagarantii realiseerimisest laekunud raha arvelt (II kd, tl 5).
109.Kohtu hinnangul on hageja eeltooduga põhistanud ja tõendanud, et tal kindlustusvõtjana õigus nõuda kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustushüvitise välja maksmist hageja enda kasuks. 26.03.2022 tormi tõttu tekitatud kahjud on S vallale S valla tegevusest tulenevalt juba täies ulatuses kompenseeritud ning kindlustushüvitise välja mõistmine S valla kasuks kostjalt tooks seetõttu kaasa S valla põhjendamatu rikastumise. S valla 16.05.2023 kinnituskirjast nähtub, et S vald ei saa enam olla käsitletav kindlustushüvitise saamise õigust omava isikuna,
30 (37)
2-23-4735 sest 26.03.2022 tekkinud kahjud on S vallale juba kõrvaldatud. Seetõttu on kindlustushüvitise saamise nõudeõigus hagejal kui kindlustusvõtjal. Seonduvalt vabatahtliku vastutuskindlustusega nõustub kohus samuti hagejaga, et kahjustatud kolmandal isikul puudub otsenõue kindlustusandja vastu. Kostja ehituskindlustuse tingimuste p 1 kohaselt ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas soodustatud isikut ei määrata. Seetõttu on hagejal ka vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.
110.Kohus on seisukohal, et kostjale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine on kooskõlas normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju ettenähtavuse printsiibiga (VÕS § 127 lg 3). Kohtu poolt tuvastatud kindlustusjuhtumi toimumisel ei vabasta kostjat vastutusest see, kui kostja ei hinnanud adekvaatselt kindlustuskohustuse võtmisega kaasnevaid riske, mida ta pidi ette nägema. Kindlustusandja poolsest riskide ebaadekvaatsest hindamisest ei saa kohtu arvates tuletada järeldust, nagu olnuks tekkinud kahju kostjale VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenägematu või nagu oleks kostjalt kahjuhüvitise nõudmine vastuolus normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on 13.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-178-13 p 12 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Riigikohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees. Kostja sõlmis professionaalse kindlustusandjana vabal valikul kindluslepingu hageja ehitustegevuse kindlustamiseks ning hageja tegevuse tulemusena realiseerus oht, mille vastu kindlustati ehk kindlustusrisk.
111.Kokkuvõtlikult pole asjas tõendatud, et hageja rikkunuks mõnda kokkulepitud kohustust, millel olnuks mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja pole tõendanud, et tal esineks alus hagejale kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Algselt on kostja keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest üksnes põhjusel, et kostja arvates ei olnud tekkinud kahju põhjustatud kindlustatud ehitustegevusest (vt I kd, tl 54). Käesolevas menetluses on kostja kindlustusandjana aga läbisegi kasutanud termineid ja mõisteid, hüvitise piiranguid ja välistusi ning tugineb neile keeldumise alusena nii, nagu kindlustusandjale parasjagu kasulikum on. Kohtu arvates ei ole sellised osaliselt ka vastuolulised ja oletuslikud vastuväited professionaalse kindlustusandja puhul kohased. Kohus rõhutab veelkord, et professionaalne kindlustusandja peab ise teadma, milliste tingimustega kindlustuslepingu ta on sõlminud ja kui vastavalt asjaoludele esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks, siis tuleb ka selgelt näidata, millisel alusel kindlustusandja hüvitamisest keeldub. Kui kostjale jäid kindlustusjuhtumi asjaolud ebaselgeks, siis olnuks tal võimalik VÕS § 448 lg 2 kohaselt pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Kohtu ega vastaspoole ülesanne ei ole otsida tagantjärele õigustusi sellele, miks kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldus. III
112.Kohus tuvastas eelnevalt kindlustusjuhtumi toimumise, mis tõi kostjale kaasa kindlustushüvitise maksmise kohustuse ning samuti leidis kohus, et kostjal puuduvad alused kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Järgnevalt lahendab kohus pooltevahelise vaidluse kindlustushüvitise suuruse osas. Hageja kahjunõue põhineb sellele, et S valla kui ehitustööde tellija nõudmisel kõrvaldas hageja 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulale tekitatud kahjustused, välja arvatud aula uue aluspõranda ja uue põranda ehitustööd. Nimetatud tööde eest S vald hagejale tasunud ei ole. Samuti remonditi tormi poolt aulalt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide läbi kahjustada saanud ekskavaator. Lisaks vahetas hageja välja
31 (37)
2-23-4735 ajutise ehitusaegse metallist piirdeaia hävinud osad ja parandas naaberkinnistu aia, mis olid kahjustada saanud tormist ära rebitud katusekatte ja alusroovituse tükkide läbi. Samuti likvideeris hageja 26.03.2022 tormi poolt ära rebitud katusekatte ning roovituse tükkide poolt kahjustatud koolihoone ümbruse haljastuse ja istutas uued puud. Kõik need kulud on jäänud hageja kanda ja nimetatud tööde maksumuseks kokku on 74 911,88 eurot käibemaksuta summas (I kd, 55).
113.Täiendavalt põhineb hageja kahjunõue sellele, et 17.11.2022 edastas SEB Pank hagejale S valla nõude ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 alusel esimese nõude garantii realiseerimiseks 39 300 euro ulatuses seonduvalt koolihoone aula uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise maksumusega. Uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise vajadus koolihoone aulas oli hagi kohaselt tingitud sellest, et 26.03.2022 torm rebis koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse. Selle tagajärjel sai aula põrand väga tugevalt kahjustada ning selle taastamine ei osutunud võimalikuks. Vajalik oli uue põranda ehitamine, mis toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi vastavalt tellijale esitatud kalkulatsioonile summas 39 300 eurot (I kd, tl 56-59). SEB Pank on S valla nõude rahuldanud ning on omakorda hageja kontolt 39 300 euro suuruse rahasumma kinni pidanud (I kd, tl 60). Ka S valla poolt SEB Pangale garantii realiseerimise nõude esitamisest ning SEB Panga poolt S vallale raha välja maksmisest on hageja kostjat teavitanud (I kd, tl 61). Kuivõrd hagejal ei ole võimalik 39 300 euro suuruselt rahasummalt, mille ulatuses on SEB Pank hageja arvelduskontot debiteerinud, käibemaksu riigilt tagasi küsida, siis nõuab hageja kostjalt vastavas osas kindlustushüvitise tasumist 39 300 euro ulatuses.
114.Hageja kindlustushüvitise nõude kogusuurus 103 496,29 eurot moodustub järgnevalt. Lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 102 374 eurot. See rahasumma koosneb hagiavalduse lisaks nr. 7 olevas tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonidel 1-7, 13 ning 16 näidatud ehitustööde maksumusest summas 63 074 eurot (I kd, tl 55) ja 39 300 eurost seonduvalt aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamisega. Lisakindlustuskaitse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu alusel on hageja nõude suuruseks 3165 eurot. See summa nähtub hagi lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 15. Lisakindlustuskaitse ehitusmasina kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 2476,29 eurot. See summa nähtub hagi lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 8. Vastutuskindlustuse alusel on nõude suuruseks 1981 eurot. See summa nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 11. Seega on hageja nõude suuruseks kokku 109 996,29 eurot ning seda summat on hageja vähendanud kindlustuspoliisi esimesel leheküljel sätestatud omavastutuse 5000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutuse 1500 eurot võrra. Nii on hageja saanud põhinõude suuruseks kokku 103 496,29 eurot.
115.Kohus leiab, et hageja on oma kahjuhüvitise suuruse piisavalt tõendanud. Hageja kahjunõude suurus on tõendatud hagi lisaks 7 oleva hinnapakkumisega (I kd, tl 55); garantiikirja alusel summas 39 300 eurot väljamakse tegemist kinnitavate dokumentidega (I kd, tl 56-61) ning 23.11.2023 eksperdiarvamusega. 23.11.2023 eksperdiarvamuses leidis ekspert Ü. L, et hagi lisaks 7 olevas hinnapakkumises olevate nimetatud tööde tegemise vajaduse tingis koolihoone aula katusepleki ja katusekonstruktsiooni osade äralendamine 26.03.2022. Arvestada tuleb ka koristuskuludega (pos. 15). Samuti leidis ekspert, et hinnapakkumise positsioonidel 1-7, 13, 15 ja 16 esitatud tööde teostamise vajadus oli põhjendatud ning hinnapakkumises viidatud tööde ühikhinnad ja maksumused vastasid selliste tööde keskmistele turuhindadele, olles eksperdi poolt saadud summadest isegi pisut väiksemad (II kd, tl 110).
32 (37)
2-23-4735 Ekspert kinnitas ka aula ja aula lava põrandakatte väljavahetamise vajadust (II kd, tl 107, tl 110). Ekspert leidis, et aulas uue põrandakatte ja aluspõranda, sh lava osa, ehitamise maksumus vastavalt S valle poolt kasutatud variandile summas 39 300 eurot oli aktsepteeritav, jäädes isegi pisut alla ekspertiisi vastavale tulemile koos käibemaksuga (I kd, tl 110-110 pöördel; tl 134135).
116.Täiendavalt on hageja esitanud 26.03.2022 kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud ekskavaatori kohta. Hageja selgitab, et kahjustada saanud ekskavaatoriks oli ekskavaator xxx, millega seonduvalt on xxx AS puutuvalt ekskavaatorile tekkinud kahjustuste kõrvaldamisega teinud hinnapakkumise summas 1905,78 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd, tl 161). Samuti esitas hageja seonduvalt ekskavaatori xxx kahjustada saamisega xxx OÜ ning hageja vahelise e-kirjavahetuse perioodist 11.-13.04.2023, millest ilmneb, et tellida ei olnud võimalik kahte 26.03.2022 kahjustada saanud ekskavaatori plekkdetaili, mille tõttu korraldas xxx OÜ ise nende kahe plekkdetaili sirgendamise ja värvimise. Ekskavaatori kahe plekkdetaili sirgendamise maksumuseks oli 544 eurot + käibemaks ning plekkdetailide üle värvimiseks soetatud värvi maksumuseks 26,51 eurot + käibemaks (II kd, tl 162-162 pöördel). Lisaks on hageja esitanud tõendid naaberkinnistu piirdeaia kahjustuste kohta (II kd, tl 163-164).
117.Kohtul ei ole alust eelnimetatud tõendites, sh eksperdiarvamuse järeldustes kahelda, neid ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole hageja selgitusi ja tõendeid ümber lükanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta kostja oletusi ega spekulatsioone. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja lepingulise esindaja arvamus.
118.Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 422 lg 1, mille kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 476 lg 1 on täpsustatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Lisaks, VÕS § 510 on sätestatud, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
119.VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus selgitas 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20, et „VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). .... Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita
33 (37)
2-23-4735 oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).“
120.Kostja väitis, et on hagivastuses vaidlustanud nii hageja nõudeõiguse kui kahju suuruse. Samas pole kostja esitanud mistahes omapoolseid tõendeid (nt alternatiivsed pakkumised) selle kohta, et hageja poolt nõutav kahjusumma oleks ebaõige, ebavajalik või et tekkinud kahjustusi oleks saanud odavamalt kõrvaldada. Kooskõlas käesoleva otsuse p-s 119 viidatud Riigikohtu lahendiga pidanuks kostja esitama kulude vaidlustamisel oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Kui kostja arvates olid mingid kulud ebamõistlikud, pidanuks ta oma väiteid tõendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsus nr 2-21-1429, p 16.1: „VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“). Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suurus oleks ebavajalik või ülepaisutatud.
121.Samuti pole kohtul alust kohaldada VÕS § 127 lg 5 (kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga). Kohus märgib, et ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu (nt seoses aula põranda vahetusega) ei saa järeldada kahjustatud vara kui terviku väärtuse kasvu. Riigikohtu 25.02.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 p-s 15 on selgitatud, et „kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-211429 p-s 16.2. on selgitatud, et „Kasu ei saa VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest hagejal ei olnud kolleegiumi hinnangul kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Kolleegium rõhutab, et VÕS §-s 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).“ Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka käesolevas asjas. Muuhulgas ei olnud S vallal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), näiteks aula põrandakatte vältimatu lammutamise tagajärjel ei olnud võimalik vältida selle taastamist uusi detaile kasutades. Vastasel korral poleks võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi tagada kahjustatud isiku vara säilimine.
122.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkimise summas 103 496,29 eurot, millises osas kuulub hageja põhinõue kostja vastu rahuldamisele.
123.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole alust hageja poolt kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult
34 (37)
2-23-4735 oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kostjalt nõutavat kahjuhüvitist vähendada. Kohus ei nõustu kostja paljasõnalise väitega, nagu oleks hageja ise soodustanud kahju tekkimist (vt ka käesoleva otsuse p-d 99-103). Samuti ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja on kindlustusselts, mis tegeleb igapäevaselt kahjude hüvitamisega.
124.Lisaks põhinõudele nõuab hageja ka seadusjärgse viivise tasumist. Vastavalt VÕS § 450 lg-le 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vaidluse all pole asjaolu, et viimane kord teatas kostja peale asjaolude täiendavat kaalumist 10.01.2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Kostja kinnitusel puudub poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustusandja teatas juba 28.03.2022, et tegemist pole hüvitamisele kuuluva juhtumiga (vt I kd, tl 54). Seetõttu on hageja põhjendatult seisukohal, et hiljemalt 10.01.2023 oli kostja viinud läbi kõik vajalikud toimingud kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaks määramiseks. Kohus nõustub hagejaga, et hiljemalt 10.01.2023 oli nõue kindlustushüvitise välja maksmiseks muutunud sissenõutavaks ning alates 11.01.2023 on hagejal võimalik nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist 103 496,29 euro suuruselt põhinõudelt. Seega hageja viivisenõue on põhjendatud.
125.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palus kostjalt mõista seadusjärgse viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni 103 496,29 euro suuruse põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 11 952,88 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhinõude (103 496,29 eurot) täitmiseni. IV
126.Võttes käesoleva kohtuotsuse eelmistes osades tuvastatud asjaolude alusel kokku asja lahendamise tulemuse, kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 103 496,29 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindlustushüvitiselt summas 103496,29 perioodi 11.01.2023-17.01.2024 eest summas 11 952,88 eurot ja viivise kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 eurot
35 (37)
2-23-4735 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhinõude (103 496,29 eurot) täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
127.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
128.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 09.01.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-23-4735 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 23 722 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks kohtuasja esimeses astmes on 23 722 eurot ja nimetatud rahasumma koosneb: hagiavalduselt makstud riigilõivust summas 2100 eurot; eksperdikulust summas 13 992 eurot; Advokaadibüroo Barrister poolt osutatud õigusabist käibemaksuta summas 7630 eurot. Advokaadibüroo Barrister on hagejale osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Hagejale osutatud õigusabi täpne koosseis ja maht selguvad taotlusele lisatud Advokaadibüroo Barrister arvetelt ja nende lisaks olevatelt kuluaruannetelt.
129.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks käesolevas menetluses riigilõivuna hagilt tasutud 2100 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud. Seega on põhjendatud ka hageja eksperdikulud summas 13 992 eurot, milline summa tasuti hageja poolt käesolevas asjas ettemaksuna ekspertiisi teostamiseks ja kuulus eksperdile tasumisele 14.12.2023 kohtumääruse alusel (II kd, tl 196-197).
130.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus peab mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta). 131.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajakulu osas märgib kohus, et kuigi hageja lepingulise esindaja ajakulu 54,5 tundi on märkimisväärselt suur, oli ka käesolev menetlus keskmisest keerukam ja mahukam. Samuti lasus hagejal kui nõude esitajal võrreldes kostjaga suurem tõendamiskoormus, mis omakorda õigustab suuremat ajakulu. Lisaks võtab kohus arvesse, et kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja, sh õigusabikulude osas, vastuväiteid esitanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulu käesolevas menetluses ilma käibemaksuta summas 7630 eurot on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Nimetatud õigusabikulule lisandub vastavalt hageja taotlusele õigusabikulu seoses hageja lepingulise esindaja osavõtuga 09.01.2024 kohtuistungist istungi ajalise kestvuse alusel (1,5 h x 140 euro/h = 210 eurot). Kokku on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu seega põhjendatud summas 7840 eurot (7630 + 210).
132.Kokkuvõttes on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud summas 23 932 eurot.
36 (37)
2-23-4735 Nimetatud rahasumma koosneb: hagiavalduselt makstud riigilõivust summas 2100 eurot; eksperdikulust summas 13 992 eurot ning hagejale osutatud õigusabist käibemaksuta summas 7840 eurot. Kuna hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta ning pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, siis kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (23 722 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
133.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2024 lahendiga.
37 (37)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.