Võlaõigus

2-23-151127 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

2-23-151127 IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.06.2019 – 27.09.2019 eest (lisa 5). Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek on 1 023 eurot, finantskohustused 519,88 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 96 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Leping nr. 4662721: 16.12.2019 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1800 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 760 eurot, Majapidamiskulud: 200 eurot, Finantskohustused: 144 eurot Ülalpeetavad: 1 Töökoht: XXX IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Taotlus menetleti automaatprotsessis (vastavalt sisereeglitele võib automaatprotsessis suurendada limiiti 20% võrra tuginedes viimase lepingu minimaalsele kuumaksele). Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Uueks tagasimakseks on 68,87 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahele mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Leping nr. 5650303: 22.03.2023 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 2000 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 1200 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 200 eurot Ülalpeetavad: 0 Töökoht: XXX IPF Digital AS tegi päringu taust.ee andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid (lisa 6). Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse automaat protsessis, kui krediidiandjal on olemas andmed asjakohastest registritest (Pensioniregister), mis kinnitavad taotleja sissetulekut. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 803,10 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja

2-23-151127 Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 803 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 210 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 49 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

2-23-151127 põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 983,51 eurot (3 423,60 – 1 440,09) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Vastavalt lepingu 5650303 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 37,68%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 983,51 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates viimasest raha kasutusele võtmisest, so 30.06.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 01.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 11.10.2023 summas 210,97 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 12.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 216,91 eurot. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1 983,51 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulusid maksimaalselt 50 eurot (VÕS § 1132 lg 2). Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (xxx). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 12.10.2023 (lisa 13). Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 19.10.2023 (lisa 14), 26.10.2023 (lisa 15). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 12.10.2023 – 0€; 2) pretensioon 19.10.2023 – 25€; 3) hagihoiatus 26.10.2023 – 5€. Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot VÕS 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-23-151127

2-23-151127 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“ Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr ja lepingu (-muudatuste) krediidikulukuse suhestus järgmiselt: Lepingudokumendi nr, kuupäev, viide toimikule

Krediidikulukuse määr lepingus, % aastas

4471744, 17.07.2019 (dtl 149 - 156) 4563440, 27.09.2019 (dtl 157 - 164) 4662721-1, 16.12.2019 (dtl 165 - 194) 5650303, 22.03.2023 (dtl 195 - 224)

57,98 57,98 57,98 45,67

Kolmekordne tarbimislaenude kulukuse määr Eesti Panga andmetel 58,11 58,11 61,83 45,93

2-23-151127 Seega on lepingutejärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on lepingud nimetatud osas kehtivad.

2-23-151127 ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).“ Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks 17.07.2019 lepingu sõlmimisel kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid, kinnisvara jms), samuti ei ole kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ja regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Lepingu sõlmimisel ei ole palutud kostjalt pangakonto väljavõtet. Vaatamata sellele, et kostja tõi taotluses välja teiste finantskohustuste olemasolu ja suuruse, ei ole esialgne võlausaldaja välja selgitanud selle põhiosa ja intresside suurust, lepingus kestust ning sellest tulenevalt ka rahalise kohustuse võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Alles 26.09.2019 krediidilimiidi tõstmise lepingumuudatuse raames kogus krediidiandja kostja arvelduskontolt andmeid perioodi 01.06.2019 – 27.09.2019 osas. Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja olemasolevad finantskohustused moodustavad igakuiselt keskmiselt 519,88 eurot, hõlmates üle poole kostja sissetulekust. Üllatuslikult ei ole esialgne võlausaldaja välja selgitanud olemasolevate finantskohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning neist tulenevalt ka rahalise kohustuse võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Liiati on laenutaotluses märgitud sissetulekute ja kohustuste vahe märkimisväärselt erinev konto väljavõttelt nähtuvaga. Samas, olles saanud teadlikuks, et kostjal on mitmeid teisi laenukohustusi ja seda ca 3x suuremas ulatuses kui taotluses välja on toodud, (st esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), ei täitnud krediidiandja kohustust küsida tarbijalt lisateavet.

2-23-151127 16.12.2019 lepingu sõlmimisel ei küsinud krediidiandja kostja arveldusarve väljavõtteid. Kohus on seisukohal, et krediidisaaja majanduslikku seisundit tuleb hinnata vahetult enne n.ö laenuotsuse tegemist ning seda tuleb teha kõige värskemate andmete põhjal. Mitu kuud vanad andmed ei saa kuidagi kohaselt kajastada krediidiandja majanduslikku seisu lepingu sõlmimise hetkel, kuna teatavasti sõltub inimeste majanduslik seisund arvukatest teguritest, mis võivad muutuda päevadega, rääkimata kuudest. Krediidiandja tegi varasemalt kindlaks, et kostja olemasolevad finantskohustused moodustavad igakuiselt keskmiselt 519,88 eurot, hõlmates üle poole kostja sissetulekust. Jätkuvalt ei ole võlausaldaja pidanud vajalikuks välja selgitanud olemasolevate finantskohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning neist tulenevalt ka rahalise kohustuse võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Jätkuvalt oli laenutaotluses märgitud sissetulekute ja kohustuste vahe märkimisväärselt erinev varasemalt kogutud konto väljavõttelt nähtuvaga. Samas, olles saanud teadlikuks, et kostjal on mitmeid teisi laenukohustusi ja seda ca 3x suuremas ulatuses kui kostja korduvas taotluses välja on toodud, (st esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), ei täitnud krediidiandja ka uue muudatuse sõlmimisel kohustust küsida tarbijalt lisateavet. 22.03.2023 lepingu sõlmimisel ei küsinud krediidiandja kostja arveldusarve väljavõtteid, kuigi varasem konto väljavõte pärines 2019. aastast. Hageja ei ole tõendanud, et pensioniregistrile oleks päring esitatud. Hageja on viidanud, et pensioniregistri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 803,10 eurot, samas oli taotluses märgitud sissetulekuks 1200 eurot. Samas, olles saanud teadlikuks, et kostja tegelik sissetulek võib olla 30% väiksem kui kostja korduvas taotluses välja on toodud, (st esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), ei täitnud krediidiandja ka uue muudatuse sõlmimisel kohustust küsida tarbijalt lisateavet. Samuti on taotluse kohaselt muutunud ülalpeetavate arv, kuid ka selle osas ei ole täiendavat infot kostjalt küsitud. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.

2-23-151127 muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“

2-23-151127 tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.