Tartu Maakohtu registriosakonna 12. veebruari 2024 määrus nr Ä 10192281 / 13
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TYCOON OÜ määruskaebus
Menetlus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) TYCOON OÜ (registrikood 12605197), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 12. veebruari 2024 määrus nr Ä 10192281 / 13. Saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Rahuldada TYCOON OÜ määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1.TYCOON OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) 30.01.2024 avalduse kehtetust kandeavaldusest tulenevalt registriandmete parandamiseks. Avalduse kohaselt tuvastas Harju Maakohus jõustunud 29.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-17007 (29.12.2023 kohtuotsus) avaldaja osanike 10.11.2022 koosolekul vastu võetud otsuste (10.11.2022 otsus, otsus 1) tühisuse. Tühise otsuse 1 alusel on ebaõige avaldaja registrikaardi muutmiskanne 7 osas, mille kohaselt: 1) Yury Petrovi (Petrov) juhatuse liikme staatus lõppes 10.11.2022; 2) Alexander Grebenyuki (Grebenyuk) juhatuse liikme staatus algas 10.11.2022. Kuigi otsus 1 osutus tühiseks, otsustasid osanikud 08.12.2022 koosolekul täiendavalt Petrovi juhatusest tagasikutsumise ja Grebenyuki juhatuse liikmeks valimise
(08.12.2022 otsus, otsus 2). Avaldaja esitas otsuse 2 koos kandeavaldusega ka äriregistrile, kuid 14.12.2022 määrusega nr Ä 10192281 / 8 jättis registripidaja avalduse rahuldamata ja kande tegemata, sest 10.11.2022 kinnitatud 7. kandega kustutati registrikaardilt juhatuse liige Petrov ja kanti sinna juhatuse liige Grebenyuk ning kuna registrisse kantud andmed ei ole muutunud, ei ole alust teha avalduses taotletud kannet. Avaldaja palub otsuse 1 tühisuse tuvastamise tõttu ja otsust 2 arvestades parandada registrikaardil Petrovi ja Grebenyuki juhatuse liikme ebaõiged kanded järgnevalt: Grebenyuk juhatuse liige algusega 08.12.2022 (praeguse 10.11.2022 asemel); Petrov juhatuse liige 17.03.2014–08.12.2022 (praeguse lõpu 10.11.2022 asemel). Avaldusele on lisatud 29.12.2023 kohtuotsus, osanike 08.12.2022 koosoleku protokoll, avaldaja 08.12.2022 kandeavaldus ja registripidaja 14.12.2022 määrus nr Ä 10192281 / 8.
2.Registripidaja jättis 12.02.2024 eitava kandemäärusega nr Ä 10192281 / 13 avaldaja 30.01.2024 kandeavalduse rahuldamata. Registripidaja märkis, et kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud juhatuse liikmete volituste tähtaja muutmise kannet. Otsusega 2 kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi Petrov ja valiti uueks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Parandada tuleks vaid Grebenyuki juhatuse liikme ametisse määramise aega – märkida tema juhatuse liikme volituste alguse ajaks 10.11.2022 asemel 08.12.2022. Harju Maakohtu menetluses on VIIMA COM OÜ hagi otsuse 2 kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, tsiviilasi nr 2-23-3752. 07.02.2024 kandemäärusega nr Ä 10192281 / 12 on tehtud 29.12.2023 kohtuotsuse alusel kanne 11 (muutmiskanne) seadusjärgse esindusõiguse kohta: juhatuse liige on Petrov; juhatuse liige on Grebenyuk (kehtetu alates kandest nr 11). Määruse põhjendustena tõi registripidaja välja äriregistri seaduse (ÄRS) § 33, § 41 lg 1 esimese lause ja äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-d 5 ja 6, § 1771 lg 4.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas 14.02.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada kandemääruse ja teha uus määrus, millega: muuta avaldaja registrikaarti selliselt, et märkida määruse tegemise seisuga Petrovi juhatuse liikme volitused lõppenuks ja ennistada Grebenyuk juhatuse liikmeks; parandada registrikaardil Petrovi ja Grebenyuki juhatuse liikme (esindusõigus) kandeid (k.a ajaloolised andmed) selliselt, et Grebenyuki juhatuse liikmeks olemise algus on 08.12.2022 ja Petrovi juhatuse liikmeks olemise periood 17.03.2014–08.12.2022. Kõik menetluskulud palub avaldaja jätta Petrovi kanda. Avaldaja osanike 17.01.2023 otsusega tühistati avaldaja kehtiv põhikiri ja võeti vastu uus põhikiri ning otsustati, et ainukeseks juhatuse liikmeks jääb Grebenyuk (otsus 3). Vastuvõetud põhikiri kehtib ja selles sätestatakse mh, et avaldajal saab olla vaid üks juhatuse liige. Arvestades põhikirja muudatust, on de facto tegemist Grebenyuki juhatuse liikmeks määramise ja kõigi teiste juhatuse liikmete tagasikutsumise otsusega. 23.01.2023 esitati kandeavaldus põhikirja muudatuse sisse kandmiseks. Arvestades 14.12.2022 eitavat kandemäärust, ei esitatud seekord avaldust juhatuse liikme kande muutmiseks. 29.12.2023 kohtuotsus jõustus 30.01.2024. Pärast jõustumist esitasid nii avaldaja kui Petrov registripidajale kandeavaldused. Petrov taotles Grebenyuki juhatusest tagasikutsumise ja enda juhatusse määramise sisse kandmist. Avaldaja taotles otsusele 2 tuginedes sisuliselt Grebenyuki juhatuse liikmena sisse kandmist ja Petrovi juhatusest tagasikutsumist, selgitades, kuidas tuleks kohtuotsusest tulenevalt juhatuse liikmete esindusõigust registris muuta. Registripidaja
lahendas esialgu vaid Petrovi taotluse ning märkis kande tegemise (07.02.2024) seisuga Grebenyuki juhatuse liikme volituse lõppenuks ja ennistas juhatusse Petrovi. Registripidaja jättis avaldaja kandeavalduse kohta tehtud kandemääruse täiesti põhjendamata. Määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Avaldaja palub teha uue määruse. Kuivõrd tühiseks tunnistati ainult otsus 1, oleks registripidaja pidanud kandeavalduse kohaselt lähtuma otsusest 2. Isegi kui jätta juhatuse liikmete volituste tähtaegade muutmine kõrvale, oleks Petrovi asemel pidanud määrama uuesti juhatuse liikmeks Grebenyuki. Otsused 2 ja 3 on küll vaidlustatud ja nende osas menetlused pooleli, kuid kuna otsuste kehtivust ei ole esialgse õiguskaitse või hagi tagamise korras peatatud, on otsused hõljuvalt kehtivad. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib osanike otsus alates otsuse tegemisest kuni selle võimaliku tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamiseni kohtu poolt, otsuse tühisuse tuvastamiseni tuleb lugeda hõljuvalt juhatuse liikmeteks isikud, kes vaidlustatud koosolekul juhatusse valiti (vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-21-16466, p 13). Nii otsusega 2 kui 3 valiti ainsaks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Isegi kui otsuse 2 alusel ei saaks Petrovi registrist kustutada, vaid ainult määrata tema kõrvale Grebenyuki, tuleks alates otsusest 3 igal juhul lugeda ainsaks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Seega on ebaõige registripidaja otsus lisada ainukeseks juhatuse liikmeks hoopis Petrov. Registripidaja jaatas Grebenyuki osas kande tegemise võimalikkust, kuid kannet siiski ei teinud. Registripidaja oleks pidanud arvestama äritoimikus olevate otsustega, vajadusel küsima selgitusi või koguma tõendeid ja tegema kanded, mida pidas võimalikuks.
4.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse 20.02.2024 Tartu Maakohtu kohtunikule. Kohtunik jättis määruskaebuse 27.03.2024 rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab menetlusnormi olulise rikkumise tõttu kandemääruse, millega jäeti kandeavaldus rahuldamata. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse registripidajale kande tegemise otsustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2).
6.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et registripidaja rikkus põhjendamiskohustust, jättes eitava kandemääruse sisuliselt põhjendamata. Registripidaja tsiteeris põhjendavas osas seadusesätteid, kuid ei selgitanud, kuidas need on seotud kande tegemisest keeldumisega. Ka asjaolude loetelust ei ole võimalik aru saada, miks tehti eitav kandemäärus. Seega ei vasta määruse põhjendav osa TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 465 lg 2 p 8 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) nõuetele. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, millele tuginedes otsustas registripidaja jätta kandeavalduse rahuldamata.
7.Registripidaja viitas põhjendavas osas ÄRS §-le 33 ja § 41 lg 1 esimesele lausele ning ÄS § 1771 lg-le 4, § 178 lg-tele 5 ja 6. ÄRS § 33 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 1771 lg-st 4, § 178 lg-test 5 ja 6 tulenevalt kehtib osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses, ning kui tühise otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. ÄRS § 41 lg 1 esimene lause näeb ette, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
Avaldaja tugines 30.01.2024 kandeavalduses nii 29.12.2023 kohtuotsusega otsuse 1 tühisuse tuvastamisele kui otsusele 2. Kandemäärusest ei selgu, kas registripidaja on otsustanud kande tegemise üle (ka) kohtulahendi alusel või üksnes avaldaja avalduse alusel ning miks avaldus või selle lisad ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Riigikohus on selgitanud, et avaldaja saab taotleda kande tegemist ainult siis, kui esitab registripidajale kandeavalduse (vt RKTKm 08.11.2023 nr 2-23-4084, p 10). Sama määruse p-st 13 tuleneb, et olukorras, kus avaldaja on esitanud registripidajale avalduse, milles taotleb oma registriandmete osas kande muutmist, on tegemist ettevõtja avalduse alusel kande tegemisega. Kui tegemist oleks kande tegemisega kohtulahendi alusel, saab registripidaja lähtuda üksnes kohtulahendi resolutsioonist ja teha kande, mis resolutsioonist tuleneb.
8.Asja uuel läbivaatamisel tuleb registripidajal otsustada kande/kannete tegemise üle ning eitava kandemääruse korral põhjendada seda nõuetekohaselt. Registripidaja peab asja uuel läbivaatamisel mh välja selgitama, millistele asjaoludele avaldaja soovib kandeavalduse alusena tugineda, andes vajadusel avaldajale TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9.30.01.2024 kandeavalduse esitamise ajal oli avaldaja registrikaardile kandega 7 kantud otsuse 1 alusel alates 10.11.2022 juhatuse liikmena Petrovi asemel Grebenyuk. Avaldaja taotles sellises olukorras juhatuse liikmete (esindusõigus) kannete algus- ja lõppkuupäevade parandamist, arvestades 29.12.2023 kohtuotsusega 10.11.2022 otsuse tühisuse tuvastamist ning 08.12.2022 otsust. Kandemääruses toodud asjaoludest ja äriregistrist nähtuvalt tegi registripidaja pärast kandeavalduse esitamist, kuid enne selle lahendamist, 29.12.2023 kohtuotsuse alusel 07.02.2024 kande 11, mille kohaselt on juhatuse liige Petrov, ning 7. kanne, mille kohaselt on juhatuse liige Grebenyuk, on alates kandest 11 kehtetu. Seega oli kandemääruse tegemise seisuga ainus registrisse kantud juhatuse liige Petrov. Samas oli avaldaja tuginenud kandeavalduses ka 08.12.2022 otsusele, leides, et sellega kutsuti tagasi Petrov ja valiti uueks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Eitavast kandemäärusest ei nähtu mh ühtegi põhjendust kandeavalduse rahuldamata jätmiseks muutunud olukorras, kus kandeavaldusest võis järeldada ka avaldaja soovi, et juhatuse liikmena oleks registrisse kantud Grebenyuk. Registripidaja viitas asjaolude all 08.12.2022 otsuse vaidlustamisele kohtus, samas ei selgu, kas ja milline mõju on sellel kandeavalduse rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kui registripidaja ei pea kande tegemist 08.12.2022 otsuse alusel võimalikuks tulenevalt selle vaidlustamisest, on tal TsMS § 598 esimese lause alusel võimalus peatada kandeavalduse menetlemine. TsMS § 598 esimene lause näeb ette, et kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses.
10.Vastuseks määruskaebuse seisukohale, et alates otsusest 3 tuleks igal juhul lugeda ainsaks juhatuse liikmeks Grebenyuk, märgib ringkonnakohus, et kandeavalduses tugines avaldaja vaid otsusele 2. Registripidaja võib avalduse lahendamisel tugineda vajadusel ka asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest. Varasemas kandemenetluses esitatud dokumendid ja seal tehtud määrused on dokumentaalsed tõendid, mida kohtunikuabi võib tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (TsMS § 477 lg 7) ise koguda (vt RKTKm 26.04.2023 nr 2-22-12198, p 9). See ei tähenda siiski, et registripidaja oleks omal algatusel pidanud võtma kande tegemisel aluseks otsuse 3.
11.Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Avaldaja ei ole riigilõivu tagastamist taotlenud. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks registripidajale, saab esitada riigilõivu tagastamise taotluse registripidajale. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Avaldaja poolt määruskaebuses Petrovi puudutatud isikuks märkimine ei muuda teda menetlusosaliseks. Üldjuhul ei kaasata kandemenetlusse muid isikuid peale avaldaja (vt RKTKm 08.11.2023 nr 223-4084, p 20).
12.Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 599 ja § 696). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.