Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva Finants) hagi M.R-i vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
819,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479) Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (e-post XXX) Kostja: M.R (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M.R-ilt kliendilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 79,40 eurot ja viivis 56,02 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista M.R-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 79,40 eurolt) kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded M.R-ilt järelmaksu müügilepingust nr xxxx tuleneva põhivõla, intressivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue M.R-ilt sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
6.Menetluskulud jätta 81,10% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 18,90% ulatuses M.R-i kanda.
7.Välja mõista M.R-ilt menetluskulu 66,90 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M.R-il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 23.01.2002 kliendilepingu nr xxxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Kostja kasutas Telia Eesti AS-i poolt osutatud teenuseid, kuid on jätnud teenuste eest esitatud arved tasumata. Telia Eesti AS ütles lepingu üles 21.11.2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 04.05.2021 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kliendilepingu alusel kasutatud teenustest tulenev põhivõlg 79,40 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 79,40 eurolt 21.12.2019 – 28.11.2022 perioodi eest määraga 24% aastas kokku summas 56,02 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 09.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Tarbijakrediidilepingu lisana sõlmiti 09.03.2019 järelmaksuleping sülearvuti Lenovo IdeaPad330s ostmiseks, mille netohind oli 399 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lisaks kohustus kostja tasuma lepingutasu 19,90 eurot. Intressimäär on 21,90% aastas. Kostja on järelmaksu osamaksete tasumisega võlgnevuses alates teisest maksegraafikujärgsest osamaksest, järelmaks on tasumata 308,43 euro ulatuses. Telia Eesti AS ütles lepingu üles 21.11.2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 04.05.2021 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 35,10 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 308,43 eurolt 21.12.2019-28.11.2022 perioodi eest määraga 24% aastas kokku summas 217,61 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena kokku 387,83 eurot, intressivõlgnevuse 35,10 eurot, viivisvõlgnevuse 273,63 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot, samuti viivise lepingu xxxx-järgselt põhinõudelt (79,40 eurolt) alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise lepingu xxxx-järgselt põhinõudelt (308,43 eurolt) alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni olmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 17.12.2022. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et:
4.1.AS Eesti Telefon (praeguse ärinimega Telia Eesti AS) ja kostja sõlmisid 23.01.2002 kliendilepingu nr xxxx, millega kostja astus AS-i Eesti Telefon kliendiks õigusega kasutada kõiki AS-i Eesti Telefon poolt pakutavaid tooteid vastavuses kliendilepingu, tootelepingute ja pooltevaheliste muude kokkulepetega ning kohustus tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt pooltevahelistele tootelepingutele, üldtingimustele ja eeskirjadele, hinnakirjale ja AS-i Eesti Telefon poolt väljastatud arvetele (leping dtl 38).
4.2.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 09.03.2019 järelmaksu müügilepingu nr xxxx sülearvuti Lenovo IdeaPad330s ostmiseks maksumusega 399 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse 99,75 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tasuma 24 kuu jooksul vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 19,90 eurot. Intressimäär oli 21,90% aastas, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 32,57% aastas (leping dtl 39-42). Maksegraafiku järgi pidi kostja sülearvuti eest tasuma kokku 495,38 eurot ajavahemiku 23.03.2019 – 20.03.2021 jooksul ning igakuised maksed koosnesid osamaksest ja intressimaksest (dtl 40). Kohtule esitatud arvetest (dtl 46-63) nähtuvalt on kostjal tasumata maksegraafikujärgsed maksed alates 20.05.2019 osamaksest.
5.Nõude loovutamise teatisest (dtl 90) nähtuvalt on Telia Eesti AS loovutanud eespool nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 04.05.2021.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Arvetest (dtl 46 – 77) nähtuvalt on kostjale mobiilside teenuste kasutamise eest esitatud arveid kokku 136,87 euro ulatuses (135,90 + 0,97). Hageja selgituste kohaselt on kostjal mobiilside teenuste kasutamise eest arved tasumata 79,40 euro ulatuses. Kliendilepingu nr xxxx p 7 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt pooltevahelistele tootelepingutele, AS-i Eesti Telefon üldtingimustele ja eeskirjadele, AS-i Eesti Telefon hinnakirjale ja AS-i Eesti Telefon poolt väljastatud arvetele (dtl 46). Kuivõrd kostja on kasutatud mobiilside teenuste eest esitatud arved jätnud osaliselt tasumata, siis on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
7.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 09.03.2019 lepingu sõlmimise ajal 20,01%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,57% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
9.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
10.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (221-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
13.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
14.Hagiavaldusele lisatud Telia järelmaksu/liisingu taotluses (dtl 43-44) oli kostja oma kutse- või tegevusalana märkinud, et on ettevõtja/FIE ning sissetulekuks märkinud palga 801-1200 eurot kuus. Ühtki kehtivat kohustust taotluses märgitud ei olnud. Hagiavalduses puudusid andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu andis kohus 09.02.2024 määrusega hagejale tähtaja kuni 26.02.2024 selgitamiseks, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti kostja konto väljavõtet ja kui mitte, siis välja tuua ja tõendada, missugust muud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse, sh temal juba olemasolevate kohustuste kohta, koguti. Hageja vastavaid andmeid kohtule ei esitanud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
16.Kohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud andmetest, et sisulist kontrolli enne 09.03.2019 lepingu sõlmimist krediidiandja ei teostanud. Kohtule esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud andmete õigsuse osas.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 09.03.2019 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus andis hagejale 09.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 26.02.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
19.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja järelmaksu müügilepingu nr xxxx osas vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõuded, mis tulenevad eespool nimetatud järelmaksuga müügilepingust, ei ole selged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus järelmaksu müügilepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu rahuldamata.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kostja on kliendilepingust nr xxxx tulenevat mobiilsideteenuste eest tasumise kohustust rikkunud, siis on hageja nõue mobiilside teenuste võlgnevuse väljamõistmiseks põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja kliendilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 79,40 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Telia Eesti AS-i üldtingimuste p 4.10.1 (dtl 82) kohaselt kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Seaduses sätestatud määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja on arvestanud seoses kliendilepinguga nr xxxx põhivõlgnevuselt 79,40 eurolt perioodi
21.12.2019 – 28.11.2022 eest viivist määraga 24% aastas summas 56,02 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seisuga 28.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,02 eurot.
22.Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 29.11.2022 põhivõlgnevuselt 79,40 eurot kolmekordses VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
23.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 30 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus järelmaksuga müügilepingust tuleneva nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata.
24.Kohtu hinnangul ei kuulu sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele ka kliendilepingu nr xxxx alusel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta kujundas vastavad nõuded juhindudes lepingu üldtingimuste punktist 4.9 ja VÕS (võlaõigusseadus) § 113 2 alusel. Telia Eesti AS-i lepingu üldtingimuste punkti 4.9 teise lause kohaselt on klient Telia nõudmisel kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sh sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud (dtl 82). Kohtule on esitatud väljavõte Telia Eesti AS-i lõppkasutajate hinnakirjast seisuga 01.04.2023 (dtl 113-123). Lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise (dtl 89) kohaselt on kliendileping 21.11.2019 üles öeldud. Seega ei saa kostja suhtes kohaldada Telia Eesti AS-i hinnakirja seisuga 01.04.2023. 06.04.2023 esitatud täpsustuses on hageja märkinud, et on sissenõudmiskulude nõude kujundamisel lähtunud üksnes VÕS § 113 2 sätestatust. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja peale lepingu ülesütlemist saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning hageja kujundas vastava nõude juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 järgmise arvestuse alusel: 27.09.2021 – tasuline meeldetuletus maksumusega 15 eurot; 06.08.2021 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; 06.04.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel on 06.08.2021 ja 27.09.2021 kirjade saatmisega tekkinud kulude kokku suuruseks 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kahe kirja postikulu suuruseks on kokku 20 eurot. Hageja viidatud 06.04.2022 kiri on e-kiri. E-kirja saatmisega postikulu tekkida ei saa. Makseviivitusega tekkinud muude kulude osas ei ole hageja välja toonud, milliste konkreetsete andmete töötlemise ja kontrollimisega ning otsingute ja päringutega seoses ta kulusid on kandnud ega välja toonud, millise osa eespool viidatud kuludest moodustavad andmete töötlemise, otsingute ja päringute tegemise kulud, kostjale tehtud telefonikõnede jms kulud ning võlanõude avaldamisega seonduvad kulud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega ja toimingu tegemisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Kohus jätab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 819,64 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 154,53 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 81,10% ning kostja kanda 18,90% menetluskuludest.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 725 eurot, millest 245 eurot riigilõivule ja 480 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 180 eurot riigilõivu. Seega on riigilõivu kokku tasutud 245 eurot.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule kokku 460 eurot.
28.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 120 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindaja kokku on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 345 eurot.
29.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
30.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 66,90 eurot (345 x 18,90%).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.