Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja D. S. Kostja: I. R. (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu nõudest osaline loobumine. Hageja loobub intressinõudest summas 47,49 eurot, viivisenõudest 68,67 euro ulatuses ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest 25 eurot.
2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 500 eurot, viivis perioodi 28.09.2023 – 19.02.2024 eest 23,65 eurot ja viivis põhivõlalt alates 20.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 175 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: välja mõista kostjalt hageja kasuks IPF Digital AS ja I. R. vahel 23.05.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 5683896 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 47,49 eurot, hagi esitamise seisuga (19.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 92,32 eurot ja sissenõudmiskulu 25,00 eurot.
2.Hageja väitel on hagi aluseks IPF Digital AS ja kostja vahel 23.05.2023 sõlmitud krediidikontoleping nr 5683896. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakse summas 500 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teostanud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 500 eurot. Nõue on loovutatud hagejale.
3.Hageja esitas 22.05.2024 täpsustatud nõudest osalise loobumise avalduse. Hageja teatab, et soovib osaliselt loobuda 19.02.2024 kohtule esitatud hagist järgmiselt: 1) intressist summas 47,49 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivisest summas 92,32 eurot. Uus viivis on 23,65 eurot; 3) sissenõudmiskulust summas 25,00 eurot. Hageja toob välja, et uueks tsiviilasja hinnaks on 586,15 eurot (500,00 + 23,65 + 62,50). Hageja viitab, et VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja saatis 20.09.2023 kostja e-posti aadressile (XXX) nõudekirja (vt. hagiavalduse lisa 7) ja palus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 658,29 eurot tasuda hiljemalt 27.09.2023. Kuivõrd kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, siis hageja on õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.02.2024 summas 23,65 eurot (lisa 3).
4.Täiendavalt taotleb hageja 22.05.2024 esitatud menetlusdokumendis välja mõista kostjalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud TsMS § 367 alusel. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude
täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 20.02.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,50% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 500,00 eurot x 12,50% = 62,50 eurot. Hageja märgib, et ei ole esitanud algses hagiavalduses edasiulatuva viivise nõuet. TsMS § 376 lg 1 esimene lause sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Ent TsMS § 376 lg 4 punkti 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja kõrvalnõude suurendamist. Kuivõrd edasiulatuva viivise puhul on ka tegemist sisuliselt kõrvalnõudega, siis antud olukorras ei ole vaja kostja või kohtu luba.
5.Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Hageja toob välja, et menetluskulud olid 175 eurot (tasutud riigilõiv). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses (hagi nõude summa jäi kirjalikus menetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi 22.02.2024 menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud e-postiaadressile XXX, millelt isik esitas 23.12.2023 maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite. Menetlusdokumendid on TsMS § 3141 lg 2 alusel võlgnikule kättetoimetatuks loetud 04.04.2024. Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole.
7.TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Tulenevalt kohtu poolt menetluse käigus antud selgitustest on hageja esitanud nõudest osalise loobumise. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Antud juhul ei mõjuta loobumine riigilõivu, sest ka vähendatud hagi hinnalt tuleks tasuda riigilõivu 175 eurot.
8.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Kohus kontrollis, et rahasumma 500 eurot on kostjale 23.05.2023 välja makstud, et hageja on kostjale nõudest 20.09.2023 e-kirjaga teatanud ning andnud kostjale tähtaja 27.09.2023 võla tasumiseks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja ei ole laenusumma tagastamiseks tagasimakseid teinud. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud laenusumma, 500 eurot. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on kostjale 20.09.2023 nõudest teatanud ja andnud tähtaja; kostja nõuab viivist alates tähtaja möödumisest, st alates 28.09.2023. Kohus nõustub hagejaga, et hageja laiendas 22.05.2024 menetlusdokumendiga viivisenõuet, ning et selline laiendamine ei vaja kohtu ega kostja nõusolekut. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt
välja põhivõlalt viivis seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates 28.09.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi hageja loobus osaliselt hagist, ei mõjutanud hagist loobumine menetluskulusid, sest riigilõiv oleks väiksemalt hagi hinnalt olnud sama suur. Kohus jätab seega menetluskulud, mis seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus, kostja kanda. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks ning mõistab selle kostjalt välja. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati ning seda juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
10.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.