Mohri Ait osaühingu hagi osaühing Vana Villemi Kõrtsid vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 274.91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Mohri Ait osaühing (registrikood 14925316, asukoht Rüütli 21/1, 80011 Pärnu linn, e-post [email protected]); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige O.K (isikukood XXX, e-post xxx); kostja Vana Villem Kõrtsid osaühing (registrikood 10966146, asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo INDELA, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Vana Villem Kõrtsid osaühingult (registrikood 10966146) hageja Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) kasuks välja põhivõlgnevus summas 1273.92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30.99 eurot.
3.Mõista kostjalt Vana Villem Kõrtsid osaühingult (registrikood 10966146) hageja Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) kasuks välja viivised põhivõlalt (1273.92 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) hagi Vana Villem Kõrtsid osaühingu (registrikood 10966146) vastu rahuldamata osas, milles Mohri Ait osaühing (registrikood 14925316) palub mõista välja põhivõla 720 eurot.
2-23-101197
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 36% ulatuses Mohri Ait osaühingu kanda ja 64% ulatuses osaühingu Vana Villemi Kõrtsid kanda. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Mohri Ait osaühing (OÜ) esitas 09.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.01.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik osaühing Vana Villemi Kõrtsid esitas 24.01.2023 nõudele vastuväite. 02.02.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis 27.02.2023 esitatud hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 17.03.2023 hagiavalduse täienduse. Harju Maakohus võttis 29.05.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vana Villemi Kõrtsid OÜ ja Mohri Ait OÜ 01.06.2022 käsunduslepingu projektijuhiteenuse osutamiseks Pärnumaal, Sindi linnas, Kalda tee 3 arendusprojektis. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus hageja koostama kinnistule geoaluse. Hageja tellis juunis 2022 Tippgeo OÜ-lt geoaluse koostamise ning 10.08.2022 sai ta ka töö koos kooskõlastustega kätte. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et töö on koostatud vastavalt lepingule ning selle alusel teostatakse lepingu eesmärgiks olevat detailplaneeringut. 11.08.2022 edastas hageja kooskõlastatud geoaluse detailplaneeringu koostajale arhitekt ROle. Hageja tasus töö teostajale Tippgeo OÜ-le nimetatud töö eest 22.09.2022 summas 1 273.92 eurot nende arve 2022699 alusel. Lepingu alusel kohustus kostja geoaluse koostamise eest hagejale tasuma 1 100 eurot + km 5 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 31.10.2022 arve nr. 221007 täpselt samas summas 1 061.60 eurot + km, kogusummas 1 273.92 eurot maksetähtajaga 05.11.2022. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja toob välja, et lisaks toimus hageja poolt selle lepingu raames mitmeid muid tegevusi läbirääkimised detailplaneeringu ja mürauuringu teostajaga, suhtlus kostja enda, tema esindaja MJ’ga ning kohaliku omavalitsuse ametnikega. Samuti objekti ülevaatus jne. Vastavalt lepingu
2-23-101197 punktile 4.7. oli hagejal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil esitada esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavalt, lisaks otsesele geoalsuse koostamise kulule, ka 3 kuu eest projektijuhtimise tasu 600 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 720 eurot). Hageja koostas selle kohta ka arve 230203 ning edastas selle 23.02.2023 ka kostjale. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei asunud käsunduslepingut täitma, rikkudes seeläbi lepingu tingimusi. Kostja kaotas hageja suhtes usalduse, mistõttu saatis kostja 10.10.2022 hagejale e-kirja, millega ütles 01.06.2022 käsunduslepingu üles. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vana Villemi Kõrtsid OÜ ja Mohri Ait OÜ 01.06.2022 käsunduslepingu projektijuhiteenuse osutamiseks Pärnumaal, Sindi linnas, Kalda tee 3 (Kinnistu) arendusprojektis. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus hageja koostama kinnistule geoaluse. Hageja tellis juunis 2022 Tippgeo OÜ-lt geoaluse koostamise ning 10.08.2022 sai ta ka töö koos kooskõlastustega kätte. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et töö on koostatud vastavalt lepingule ning selle alusel teostatakse lepingu eesmärgiks olevat detailplaneeringut. 11.08.2022 edastas hageja kooskõlastatud geoaluse detailplaneeringu koostajale arhitekt ROle. Hageja tasus töö teostajale Tippgeo OÜ-le nimetatud töö eest 22.09.2022 summas 1 273.92 eurot nende arve 2022699 alusel. Lepingu alusel kohustus kostja geoaluse koostamise eest hagejale tasuma 1100 eurot + km 5 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 31.10.2022 arve nr. 221007 täpselt samas summas 1 061.60 eurot + km, kogusummas 1 273.92 eurot maksetähtajaga 05.11.2022. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja toob välja, et lisaks toimus hageja poolt selle lepingu raames mitmeid muid tegevusi läbirääkimised detailplaneeringu ja mürauuringu teostajaga, suhtlus kostja enda, tema esindaja MJ’ga ning kohaliku omavalitsuse ametnikega. Samuti objekti ülevaatus jne. Vastavalt lepingu punktile 4.7. oli hagejal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil esitada
2-23-101197 esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavalt, liskas otsesele geoalsuse koostamise kulule, ka 3 kuu eest projektijuhtimise tasu 600 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 720 eurot). Hageja koostas selle kohta ka arve 230203 ning edastas selle 23.02.2023 ka kostjale. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei asunud käsunduslepingut täitma, rikkudes seeläbi lepingu tingimusi. Kostja kaotas hageja suhtes usalduse, mistõttu saatis kostja 10.10.2022 hagejale e-kirja, millega ütles 01.06.2022 käsunduslepingu üles.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus vastavalt käsunduslepingule nõuda tasu geoaluse koostamise eest ning nõuda projektijuhtimise kulude hüvitamist.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 4.1. on pooled leppinud kokku, et teenuste nõuetekohase osutamise eest käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on järgmine (i) geoaluse koostamine 1100 eurot. Summale lisandub käibemaks 20%. Hageja on vastavalt lepingule tellinud geoaluse koostamise, tellitud töö on teostatud, hageja on töö eest tasunud ning geoalus on saadetud arhitektile. Kohus leiab seega, et hageja on enda lepingujärgsed kohustused seoses geoaluse koostamisega täitnud. Hageja esitas kostjale 31.10.2022 õigustatult arve nr 221007 summas 1 273.92 eurot, kuid kostja ei täitnud enda lepingulist kohustust ning ei tasunud hagejale arvet nr 221007. Sama lepingu punkt 4.7. sätestab, et käsundisaajal on õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil esitada esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km, viimase 200 eurot + km eest esitatakse arve peale DP kehtestamist. Hageja selgitab, et nõuab punkti 4.7.alusel projektijuhtimise tasu. Nimetatud punkt reguleerib ainult kulutuste hüvitamist. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks projektijuhtimisel kandnud kulusid. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja esitatud arve 230203, summas 720 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole lepingus viiviseprotsenti täpselt kokku lepitud, mistõttu soovib hageja kostjalt sisse nõuda viivitusintressi 8% aastas, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse esitamisel oli VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivisemääraks 8%. Kuna pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud on kohtu hinnangul hageja soovinud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt osaühingult Vana Villemi Kõrtsid hageja Mohri Ait osaühingu kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 273.92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 30.99 eurot ja viivised põhinõudelt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 720 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
2-23-101197 TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Hageja nõude suurus oli kokku 2024.91 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 1273.92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 30.99 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 64%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ning 64% ulatuses kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025. a otsusega nr 2-23101197.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.