Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OK Incure OÜ esitas 04.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3617,40 euro saamiseks. Kohus tegi 06.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 28.07.2023 kohtumäärusega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja andis OK Incure OÜ nõude M. K. vastu 3617,40 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.08.2023 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagiavalduse kohaselt Xxxx on väljastanud kostjale laenu. Kostja on sõlminud laenulepingu panga iseteeninduskeskkonnas ning kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3924 eurot. Krediidikulukuse määraks on märgitud 60,27% ning kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 990,43 eurot. Hageja on palunud mõista välja hagiavalduselt 2933,57 eurot põhivõlgnevust, 448,51 eurot intressi, 885,42 eurot viiviseid ning 50 eurot kahju nõudes. Kohus esitas kohtunõude hagejale 22.05.2024, milles palus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et järgitud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja eitas 22.05.2024 kohtule seisukoha, milles tõi välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tingimusi, siis loobub hageja osaliselt esitatud nõudest ning palub võlgnevuse välja mõista üksnes põhivõla järgi summas 1035 eurot. Hagiavalduse ja täiendavas seisukohas, mis on esitatud 22.05.2024, on välja toodud, et kostja on sooritanud tagasimakseid summas 2889 eurot. Kohtudokumendid on kostjale kättetoimetatud 15.12.2023 andmete avaldamisega Avalikes Teadaannetes 29.11.2023. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt ega peale seda vastust esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Xxxx ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis Xxxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Hagiavalduse puudub informatsioon, et hageja oleks teinud pingutusi selleks, et omandada teavet, mille alusel oleks võimalik hinnata kostja maksevõimelisust. 22.05.2024 toodud vastusest nähtuvalt on kontrollitud rahvastikuregistri väljavõtteid ning maksehäireid. Lisaks sellele toob hageja välja, et on põhjendatud lugeda isik krediidivõimeliseks kuivõrd isik täitis oma kohustusi teatud ajani korrektselt. Esmalt toob kohus välja, et hageja poolt esitatud päringutest nähtuvalt on kostjal olnud varasemalt maksehäireid kohustuste täitmisel kolmel korral, mis pidi hageja jaoks kujutama endast ohumärki tulevaste laenukohustuste täitmise osas. Isikuandmete päring rahvastikuregistrist on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise puhul tähtsusetu, kuivõrd see ei näita kostja sissetulekut ega tal olevaid kohustusi. Teiseks tuleb hinnata vastutustundliku laenamise korral, kas kostja on krediidivõimeline enne talle laenu väljastamist, asjaolu, et kostja teostas laenulepingust tulenevaid tagasimakseid ei ole oluline vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohaselt. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul Xxxx kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et Xxxx oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata ja eiranud neid väheseid andmed (maksehäirete olemasolu), mis talle on teatavaks saanud.

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.