AS-i TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu killustiku valduse väljanõudmiseks, tingimuslike kahjuhüvitise nõuete, kahju ja viivise ning tingimuslikes nõuetes A Betoon OÜ vastuhagi AS-ilt TREV-2 Grupp 961 366,20 euro väljamõistmiseks ja alternatiivnõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus A Betoon OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
AS-i TREV-2 253 892,50 eurot
Grupp
apellatsioonkaebuse
hind
A Betoon OÜ apellatsioonkaebuse hind 941 352,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja) AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja (vastuhagis hageja) A Betoon OÜ (registrikood 11412326), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 22.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus vaidlustatud osas ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata AS-i TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes.
3.AS-i TREV-2 Grupp ja A Betoon OÜ apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS TREV-2 Grupp (hageja, ostja) esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule A Betoon OÜ (kostja, müüja) vastu hagi, milles palus: 1) kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni); 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 9,84 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisena antakse hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63), vastavalt faktiliselt üleantava killustiku kogusele, välja rahaline hüvitis (seoses korduvladustamisega kaasnevate kuludega) arvestusega 1 tonn = 3,08 eurot, kuid mitte rohkem kui 32 421,07 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja 95 579,46 eurot järgmistel alustel: hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3 (463,46 tonni) eest 4559,46 eurot, enamsaadud müügihinna osa tagastus 10 440 eurot, hüvitis killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 eurot, hüvitis savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest 29 580 eurot; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 95 579,46 eurot viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt kui kinnistut koormava hoonestusõiguse omanikult Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul oleva lubjakivi. Lepinguga leppisid pooled kokku, et: 1) müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3) hinnaga 7 eurot/m3 (p 4.1) kogumaksumusega 280 000 eurot (käibemaksuta) (p 4.2); 2) müüja korraldab lõhkamise (p 2.1.), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8); 3) ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb kinnistul (p 1.2). Pooled koostasid 13.11.2017 akti nr 1 materjali 3000 m3 ja 16.11.2017 akti nr 2 materjali 7000 m3 väljaveoks. Pooled sõlmisid 08.08.2018 lepingu lisa 2, millega leppisid kokku, et: 1) müüja müüb täiendavalt 50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3
2-19-18507 kogumaksumusega 362 500 eurot (käibemaksuta); 2) ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4). 26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3, mille kohaselt: 1) müüja müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (käibemaksuta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1); 2) ostja kohustub eemaldama hiljemalt 31.02.2019 lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3–0,4 m ning arvestuslik maht 3100 m3 (p 3). Kokku müüs kostja hagejale 110 000 m3 lubjakivi, mille eest hageja tasus temale esitatud arvete alusel 945 000 eurot.
3.Tegelikult toimus lepingu täitmine selliselt, et müüja esitas ostjale müügihinna osa tasumiseks arve ja peale arve tasumist korraldas müüja lubjakivi lõhkamise. Viimane lubjakivi lõhkamine toimus 22.12.2018 ja mõõdistamine 10.01.2019. Viimasest mõõdistamisest selgus, et müüja andis lepingu alusel ostjale üle vaid 108 800 m3 lõhatud lubjakivi.
4.Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019. Kostja müüs hagejale kokku 110 000 m3 lubjakivi, kuid andis hagejale üle üksnes 108 800 m3 lubjakivi (1200 m3 võrra vähem), millega müüja rikkus müügieseme üleandmise kohustust. 25.07.2019 esitas ostja müüjale nõude tasuda 10 440 eurot, millega taganes lepingust killustiku 1200 m3 ulatuses. Kuivõrd kostjal ei ole müüjale tagasitäitmisena midagi tagastada ning hageja on täitnud kõik müügilepingust tulenevad tingimused, peab müüja ostjale tagastama ostja poolt 1200 m3 killustiku eest tasutud 10 440 eurot.
5.26.11.2018 sõlmitud lepingu lisa 3 p-ga 3 lepiti kokku vahekihi eemaldamises mahus 3100 m3 seisuga 05.11.2018. Ostja eemaldas vahekihti kokku 6500 m3 ehk lisaks kokkulepitule veel 3400 m3 ning kandis sellega täiendavaid kulutusi 1 m3 kohta 7,25 eurot. Vahekihi täiendavas mahus eemaldamine on arvestades kinnistu kavandatud kasutusviisi olnud müüja jaoks kasulik kulutus kokku 29 580 eurot, kuivõrd sellega valmistati kinnistu sisuliselt ette ehitustööde teostamiseks, mis tuleb hagejale hüvitada.
6.Hageja on killustiku omanik. Lepingu p 3.4 kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale vastava lubjakivi koguse kohta esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Kuivõrd hageja tasus kostjale lubjakivi eest juba enne lõhkamist, läks lubjakivi omandiõigus pärast lõhkamist hagejale üle. Igal juhul on hageja saanud killustiku omanikuks lõhatud lubjakivi ümbertöötamisest.
7.Kostjal on kohustus anda killustik välja. Lepingu p-s 2.6 leppisid pooled kokku, et ostja võib töödeldud lubjakivi ära vedada pärast seda, kui on täidetud järgmised eeldused: ostja on tasunud ostuhinna, müüja on tasunud keskkonnatasud, müüja on andnud loa materjali väljaveoks. Hageja oli tasunud lubjakivi eest 100% juba enne selle lõhkamist. Väljaveoloa andmise eelduseks olev keskkonnatasude maksmine oli müüja kohustuseks ning selle kohustuse täitmine sõltus üksnes müüjast endast. Pooled allkirjastasid materjali väljaveoks vaid kaks akti: 13.11.2017 kogusele 3000 m3 ja 16.11.2017 kogusele 7000 m3. Hageja edastas 09.07.2019 kostjale kooskõlastamiseks akti nr 3, eesmärgiga fikseerida kirjalikult täiendav luba materjali väljaveoks. 19.07.2019 teatas hageja kostjale, et alustas materjali väljaveoga Keskkonnaametis saadud teabe alusel keskkonnalubadega kaetud mahuni (77 000 m3) tuginedes kostja 11.07.2019 kinnituskirjale, mille kohaselt kostja ei tee takistusi materjali väljaveoks. Kostja teatas 02.09.2019 hagejale, et käsitleb hageja poolt killustiku äraveoks kinnistule sisenemist omavolilise sissetungina.
2-19-18507
8.OÜ Hades Geodeesia 11.09.2019 mahuaruande kohaselt jäi seisuga 05.09.2019. kinnistule minimaalselt 5832 m3 killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni. Nordecon AS kinnitas, et vedas 11.11.2019 kinnistult ära 335,25 tonni ehk 178 m3 killustikku. Seega on müüja täiendavalt võõrandanud või eemaldanud 68 m3 ehk 128,11 tonni killustikku. Kuivõrd kostja on hageja omandit tema nõusolekuta rikkunud ning selle kaudu rikastunud, siis tuleb kostjal anda hagejale välja killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu kokku 463,36 tonni killustiku eest kahjuhüvitis 4559,46 eurot.
9.Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 2c kuulus ostjale ka kinnistul asuv peenfraktsioon (materjal, mida ostja kasutab kiviliiva tootmiseks, segades seda loodusliku liivaga). Hageja sai 22.07.2019 AS-ilt YIT Eesti taotluse kiviliiva tootmiseks mahus 100 000 tonni, milleks oleks olnud vajalik kasutada 50% ulatuses ehk 50 000 tonni (25 000 m3) peenfraktsiooni. Ostjal ei olnud võimalik materjali AS-le YIT Eesti toota ja müüa, kuna peenfraktsiooni väljavedu kinnistult oli keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu võimatu. Kuivõrd müüja väljavedu ei võimaldanud, siis on kostja kohustatud tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 51 000 eurot.
10.Kostja on keelanud hagejale juurdepääsu kinnistule ega võimalda killustikku ära vedada, mistõttu kostja rikub hageja omandiõigust killustikule. Kostja on kohustatud andma hagejale üle kinnistul asuva killustiku mahus 5586 m3. Kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.
11.Juhul kui mistahes põhjusel ei säili kohtuasjas tehtava lahendi sundtäitmiseni kinnistul ostjale kuuluv killustik, siis tuleb müüjalt välja mõista kahjuhüvitis arvestusega, et iga puuduv tonn on 9,84 eurot.
12.Kostja lepingu rikkumise tõttu ei saanud hageja kasutada killustikku 2019 juulis–augustis töös olnud objektidel. Juhul kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hageja transportinud killustiku otse töös olnud ehitusobjektidele. Hagi rahuldamisel tuleb hagejal killustik müüjalt korraga vastu võtta ja hageja peab täiendavalt kandma lisakulusid seoses killustiku korduva laadimise, transpordi ja materjali kaoga, mis vastab killustiku mahus 5586 m3 ehk 10 524 tonni korduvladustamisega kaasnevatele kuludele 32 421,07 eurot ehk 3,08 eurot tonni kohta. Kostja vastuväited
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja oli õigus keelduda killustiku väljaandmisest hagejale, kuni hageja on täitnud sissenõutavaks muutunud kohustuse puhastada karjääri põhi mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldada, karjääri põhi peab jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m.
15.Hageja on saanud lubjakivi lepingus kokkulepitust enam. Kostja on müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ega tekitanud hagejale kahju.
16.Kuna hageja oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019, siis oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks selleks ajaks ilmselgelt möödunud ja lepingust taganemine välistatud. Isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud. Hageja ei ole andnud kostjale konkreetset täiendavat tähtaega väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks.
2-19-18507
17.Hageja ei ole tõendanud, et lisaks kavatsusele saada peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu, oleks hagejal selline võimalus olnud. Olukorras, kus hageja oli juba 12.07.2019 seisuga teadlik, et keskkonnatasud on maksmata, ei olnud hagejal võimalust teenida peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu.
18.Hagejal oli kohustus karjääri puhastamiseks ka lepingu lisa 3 p-s 3 ületavas ulatuses. Hageja tunnistas ja täitis karjääri põhja puhastamise kohustust osana müügilepingust ja selle lisakokkulepetest. Enne kulutuste tegemist ei ole hageja kostjale nende tegemisest teatanud, et võimaldada kostjal vältida tema vastu 3100 m3 mahtu ületava vahekihi väljamisega seotud kulutuste hüvitamise nõude tekkimist.
19.Kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud kohustust vahekihti 3100 m3 ületavas mahus välja vedada, siis nõuab kostja hagejalt 28 000 euro leppetrahvi tasumist vastavalt 26.10.2017 müügilepingu p-dele 3.3 ja 7.1 ning tasaarvestas enda leppetrahvinõude hageja kasuks väljamõistetavate summadega alustades ajaliselt hilisemast põhinõudest ja lõpetades ajaliselt varasemate kõrvalnõuetega. Kostja vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
20.Kostja esitas 12.03.2021 vastuhagi, mida täpsustas 29.03.2021 ja 10.05.2021, milles palus: 1) mõista hagejalt kostja kasuks välja 863 700 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest; 2) alternatiivselt p-le 1 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 oleva karjääri põhjas teostama tööd, mille tulemusel oleks selle põhi absoluutkõrgusel vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m; 3) alternatiivselt p-le 3 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul oleva karjääri põhjast eemaldama lahtise materjali, sh kobestatud pinnase ja paekivisõelmed nii, et karjääri põhi oleks täies ulatuses paljandunud lõhkamata paekivi; 4) mõista hagejalt välja kostja kasuks 97 666,20 eurot liigselt kaevandatud lubjakivi eest.
21.Hageja võttis lisa 2 p-ga 2 a) kohustuse karjääri põhi nõuetekohaselt korrastada. Hageja kohustus tegema tööd saavutamaks karjääri põhjas selline seisund, et sellel saaks alustada ehitustöödega – sellest olid mõlemad pooled teadlikud juba enne 26.10.2017 põhilepingu sõlmimist. Poolte teadmist kinnitab lepingu lisa 2 p 2 e), mille kohaselt peale müügilepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale. Samuti viitab karjääri kinnistule kui ehitusobjektile poolte vahel 26.10.2017 sõlmitud raamlepingu p 1.1, mille kohaselt on lepingu esemeks Lagedi tee 8 Tallinn 11415 asuva kinnistu ehitusobjektil oleva lubjakivi müük hagejale. Seega hageja teadis või pidi teadma, et peale kaevandamise lõppu peab karjääri põhi olema sile, ühtlane, absoluutkõrgusel 27,4 m ja kõlbulik ehitustööde alustamiseks. Selleks pidi sellelt olema eemaldatud kõik lahtine materjal, st kobestatud pinnas – sh savi, lubjakivi vahekihid ja muu lubjakivi purustamisel ja kaevandamisel tekkinud materjal. Seda kinnitab lepingu lisa 3 p-i 3 sõnastus, mis viitab lepingu lisa 2 p-le 2 a), mille järgi lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3–0,4 m paksune kiht. Selle maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Müüja andis selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Poolte kokku lepitud tegevuse sisu tuleneb lepingu lisa 3 p-i 3 viimasest kahest lausest. Lepingu lisa 3 p-s 3 toodud hageja kohustus viia kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi kiht karjääri põhjast ära on vahetult seotud lepingu lisa 2 p-s 2 a) toodud eesmärgiga viia karjääri põhi olekusse, milles see on absoluutkõrgusel 27,4 m ja ühtlaselt sile. Hagejale tuli lepingu lisa 3 p-st 3 kohustus karjääris paljandunud savi ja lubjakivi vahekihtide karjääri põhjast eemaldamiseks olenemata nende mahtudest.
2-19-18507
22.Seda, et pooled leppisid kokku, et just hageja peab teostama tööd karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m viimiseks ja selle tasandamiseks ning puhastamiseks, tõendab poolte rollide jaotus maavarade müügilepingu täitmisel, poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle lisade sõnastus ja hageja kostjale antud lubadused talle saadetud e-kirjades. Lisa 3 p-s 3 kirjeldatud korraldus iseloomustab pooltevahelist koostööd üldiselt – karjäär ja selle sisu kuulub kostjale ja kostja panus ühisesse koostöösse seisneski hagejale karjääri ligipääsu võimaldamises ja kas hageja tööle takistuste tegemisest hoidumises (nt savi eest tasu mitte küsimine) või nende eemaldamises (nt keskkonnatasude maksmine). Kostja roll pooltevahelises koostöös oli seega valdavalt passiivne. Hageja ülesanded seisnesidki reaalses kaevandamises, materjali karjäärist äraviimises ja muus füüsiliste tulemustega aktiivses tegevuses – hageja roll oli aktiivne. See asjaolu viitab sellele, et hageja ülesanne oli karjääri põhja tasandamiseks ja korrektsele absoluutkõrgusesse viimiseks vajalike tööde teostamine ja kostja ülesanne tööde teostamist võimaldada.
23.Kostja ja hageja kirjavahetuses on hageja jaatanud enda kohustust karjääri põhi viia kokkulepitud seisundisse ja lubades seda ka teha. Kostja nõudis 15.04.2019–01.07.2019 hagejalt korduvalt karjääri põhja puhastamist. Hageja karjääri põhja 2019 juuli esimese nädala lõpuks ära ei puhastanud.
24.Selleks, et seada kostja sellesse seisu, milles ta oleks siis, kui hageja ei oleks enda lepingulisi kohustusi rikkunud, peab kostja tellima need tööd, mida hageja ei teostanud. Kõnealuste tööde teostamiseks on kostja saanud kaks pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kui hageja oleks enda kohustused kohaselt täitnud, ei peaks kostja kõnealuste tööde eest tasuma.
25.Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa hagejalt nõuda vastuhagis kahju hüvitamist, palub kostja, et kohus kohustaks hagejat täitma 08.08.2017 sõlmitud lepingu lisa 2 p-st 2 a) tulenevat kohustust, st viima karjääri põhi absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m. Samuti kohustada hagejat eemaldama karjääri põhjas oleva lahtise materjali selliselt, et karjääri põhjas selle koguulatuses paljanduks lõhkamata paekivi pind lähtuvalt lisa 2 p-dest 2 a), b) ja e).
26.VK mõõdistusakti andmete põhjal on hageja karjäärist kaevandanud 11 226 m3 rohkem lubjakivi, kui pooled raamlepingu ja selle lisadega kokku olid leppinud. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 ja lisa 3 p-le 2 esitas kostja hagejale üleliigse kaevise eest arve, st pooled leppisid kokku, et hageja peab kostjale tasuma liigselt kaevatud lubjakivi eest. Kokku peab hageja kostjale lepingu järgi kokkulepitust rohkem karjäärist väljatud lubjakivi eest tasuma 11 226 x 7,25 eurot ehk 97 666,2 eurot koos käibemaksuga. Hageja vastuväited vastuhagile
27.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
28.Pooled sõlmisid müügilepingu, ning poolele tulenevad lepingust need kohustused, milles on lepingus kokku lepitud, mitte aktiivsest või passiivsest rollist. Kostja väide, et hageja ostjana võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav.
29.Lepingu lisa 3 p 3 alusel, mis on lubjakivi müügilepingu lisaks, ei lasunud ostjal mingeid täiendavaid kohustusi peale kohustuse eemaldada vahekiht ning seda konkreetselt mahus
2-19-18507 3100 m3. Lepingu lisa 2 p 2 alapunkti (a) sõnastatud koostöökohustusest ei saa tulla poolele mingeid eraldiseisvaid kohustusi peale koostöökohustuse VÕS § 23 lg 2 mõistes.
30.Kostja kahjunõue on tõendamata. Arvestades müüja vastuhagi alternatiivseid nõudeid ei ole esitatud eraldi töid, materjale ja selle kogust seoses töödega, mille tulemusena oleks karjääri põhi kõrgusel 27,1 m ning eraldi töid, materjale ja selle kogust seoses töödega, mille tulemusena oleks karjääri põhjast eemaldatud kogu lahtine pinnas. Müüja ei ole vastuhagis selgitanud, millist territooriumi peetakse silmas karjääri põhjana.
31.Hageja on saanud lepinguga kokkulepitust lõhatud lubjakivi vähem, mitte rohkem. Maakohtu otsus ja põhjendused
32.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni); mõistis kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui otsuse täitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest rahalise hüvitise arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3 (463,46 tonni) eest hüvitise 3647,57 eurot ja viivise põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuded enamsaadud müügihinna osa 10 440 euro tagastamiseks, killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 euro hüvitise saamiseks ning savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest 29 580 euro saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 otsusega ka vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 110 250 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest. Kostja alternatiivsed nõuded hageja kohustamiseks Lagedi tee 8, Tallinnas asuval kinnistul oleva karjääri põhjas teostamata tööde tegemiseks ja hagejalt kostja kasuks 97 666,20 euro väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
33.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille p 1.1 kohaselt hageja ostis kostjalt kui Lagedi tee 8 Tallinn asuvat kinnistut katastritunnusega 78403:313:0220 koormava hoonestusõiguse omanikult lubjakivi; - lepinguga leppisid pooled kokku, et: müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3) hinnaga 7 eurot/m3 (p 4.1) kogumaksumusega 280 000 eurot (käibemaksuta) (p 4.2); müüa korraldab lõhkamise (p 2.1), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8); ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb kinnistul (p 1.2); - pooled allkirjastasid 13.11.2017 akti nr 1, mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akti nr 2, mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses; - 08.08.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt 50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 362 500 eurot (käibemaksuta); ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4); - 26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3, millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi, hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (käibemaksuta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1); ostja kohustub eemaldama hiljemalt 28.02.2019 (lepingus ekslikult 31.02.2019) lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi
2-19-18507 kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning arvestuslik maht 3100 m3 (p 3). - hageja tasus kostjale lubjakivi eest järgmiselt: 1) 01.11.2017 arve nr 22 alusel 84 000 eurot 03.11.2017; 2) 16.04.2018 arve nr 2 alusel 168 000 eurot 17.04.2018; 3) 26.06.2018 arve nr 7 alusel 84 000 eurot 10.08.2018; 07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018; 4) 20.09.2018 arve nr 16 alusel 130 500 eurot 05.10.2018; 5) 01.11.2018 arve nr 22 alusel 130 500 eurot 19.11.2018; 6) 20.11.2018 arve nr 24 alusel 174 000 eurot 04.12.2018; - kostja nõudis 15.04.2019–01.07.2019 hagejalt karjääri põhja puhastamist; - kostja võõrandas 2019 novembris Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku; - ostja on eemaldanud vahekihi mahus 3100 m3; - 05.11.2018 järel ja enne lepingu lisa 3 sõlmimist täiendavaid lõhkamisi ei toimunud; - viimane lõhkamine toimus 22.12.2018; - müüja ladustas kinnistule lubjakivi/savi puistangu ja kaevas kinnistule (veevoolu jaoks) auke ja kraave; - kokku mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagedi tee 8 kinnistul kaheksal korral: 05.12.2017, 24.07.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 05.11.2018, 10.01.2019, 10.07.2019 ja 22.07.2019.
34.31.10.2017 maavarade ostu-müügilepingu raamlepingu ja selle lisaga 2 on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et lõhatud lubjakivi koguse mõõtmiseks tuli teha kõik lepingujärgsed mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu ja lubjakivi mõõdistamised tuli teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt.
35.Mõõtmistulemuste hindamisel tuleb lähtuda lepingus kokkulepitust. Lepingu lisa 3 p-ga 2 on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et lähtutakse OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannetes toodud arvutustest, kes on mõõtnud ja fikseerinud mõõdistusi kirjalikult kogu poolte lepingu täitmise aja ning pooled on need andmed võtnud ka lähteandmeteks. Seega saab just OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtmistulemusi pidada usaldusväärseks. Lisa 3 sõlmimise aja seisuga ei saa lähtuda markšeider VK või OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt mõõdetud andmetest. Viidatud mõõtmistest ei nähtu mõõtmised erineval ajahetkel ning eristatud ei ole erinevaid materjale (lubjakivi, mis on müügilepingu objektiks, ja teisi materjale, s.o vahekiht jms) erineval väljakaevamise perioodidel. OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannete arvutustega on tõendatud, et 05.11.2018 seisuga oli lõhatud lubjakivi 79 700 m3 ja kobestatud kivimit ehk vahekihti 3100 m3. Lõplike koguste täpsustus pidi lisa 3 p 2 järgi teostatama vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel. Poolte 2019 jaanuaris peetud kirjavahetusega on tõendatud, et poolte hinnangul oli lisa 3 lepingu täitmise mahust puudu 2393 m3 lubjakivi. Seega kostja nõustus, et lepingu mahtu ei olnud täidetud. OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019 mõõdistuste kohaselt on lähtudes arvutustulemustest ajavahemikul 06.11.2018–10.01.2019 kaevandatud 7152 m2 pindalalt lubjakivi 29 100 m3. Arvestades varasemaid mõõdistusi on ajavahemikul 18.10.2017–10.01.2019 kaevandatud kokku 108 800 m3 lubjakivi. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest on ajavahemikul 11.01.2019–10.07.2019 eemaldatud varasemalt kobestatud pinnast 6500 m3. Pooled on fikseerinud lisa 3 p-s 3, et kaevandatava kihi alt paljandus savi ja lubjakivi (ehk vahekiht) ligikaudu 0,3-0,4 m paksune kiht, mille maht oli 05.11.2018 seisuga 3100 m3. Pooled on nõustunud, et objektil oli vähemalt 3100 m3 ulatuses muud materjali (vahekihti), mille kostja pidi hagejale andma tasuta. Seega ei ole põhjendatud kogu väljakaevatud mahu müügieseme hulka arvamine.
2-19-18507
36.Kui viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja eelviidatud kuupäeva seisuga lõhatud lubjakivi mõõtmised tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019, mille tulemusel selgus, et müüa oli lõhanud kokku lubjakivi 108 800 m3, siis lõhkas kostja 1200 m3 lubjakivi vähem kui kokku lepitud, s.o vähem kui hageja kostjalt lepingu ja selle lisade järgi oli ostnud.
37.Pooled ei vaielnud selles, et keskkonnalubadega oli kaetud 77 000 m3 materjali. Hageja kaevandas 05.11.2018 seisuga 79 700 m3 lubjakivi, mida kinnitab nii OÜ Inseneribüroo STEIGER aruanne kui ka poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2, millest nähtuvalt on kaevandatud 79 700 m3 lubajakivi. Märge lisa 3 p-s 2 selle kohta, et ostja on saanud kokku 90 457 m3 lubjakivi tähistab lepingu lisa 3 sõlmimise hetkeks lõhatud lubjakivi kogust. OÜ Inseneribüroo STEIEGER 05.11.2018 seisuga tehtud mahtude aruande ja poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2 järgi saab teha järelduse, et hageja viis kinnistult ära 79 700 m3 lubjakivi.
38.Lepingu p 3.4 kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale vastava koguse eest müüja poolt ostjale esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Hageja on tasunud kostja poolt esitatud arvete alusel kokku 110 000 m3 lõhatud lubjakivi eest 945 000 eurot juba enne müüja poolt lubjakivi üleandmist ja seega on hageja saanud 110 000 m3 lubjakivi omanikuks. Ostja tootis kostjalt omandatud lubjakivist kostja kinnistul killustikku ja peenfraktsiooni. Seega kuulub toodetud materjali õigus hagejale ka seetõttu, et lõhutud lubjakivist killustiku tootmise kui töö väärtus oli suurem kui killustiku tootmiseks lepingu alusel omandatud lubjakivi väärtus. Kostja 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades antud kinnitustega tunnustas kostja hageja omandiõigust kostja kinnistul asuva materjali suhtes.
39.Lepingu p-ga 2.6 on tuvastatud, et hageja sai ostjana lubjakivi kinnistult ära viia, kui: 1) müüja oli tasunud keskkonnatasud; 2) müüja oli andnud ostjale loa materjali väljaveoks 3) ostja oli tasunud ostuhinna. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostjale tasunud kogu ostuhinna. Keskkonnaameti vastusega hageja teabenõudele on tõendatud, et kostjale oli 12.07.2019 seisuga väljastatud keskkonnalube 77 000 m3 mahus ehk lepingu järgsest kogusest (110 000 m3) keskkonnalubadega katmata maht oli 31 800 m3. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja oli hagejale väljaveoks andnud kaks luba st pooled allkirjastasid kaks akti: 13.11.2017 akt nr 1, mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akt nr 2, mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses. Kuigi kostja oli hagejale väljastanud load materjali väljaveoks kokku vaid 10 000 m3, vedas hageja kostja nõusolekul, kuid kostja kirjalike lubadeta kinnistult lubjakivi välja kuni keskkonnalubadega kaetud mahu 77 000 m3 täitumiseni. Kuna kostja vastuhagi kohaselt on hageja kinnistult ära viinud enam materjali, kui lepingus kokku lepitud, kostja ei olnud lisade sõlmimise või mahu 77 000 m3 täitumiseni nõudnud materjali väljavedu kirjaliku nõusoleku olemasolul, siis aktsepteeris kostja materjali väljavedu ka kostja kirjaliku nõusolekuta. Olukorras, kus hageja edastas 09.07.2019 kostjale kooskõlastamiseks akti nr 3, et fikseerida materjali täiendavaks väljaveoks kirjalikult täiendav luba, mida kostja ei allkirjastanud, kuid kinnitas 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades, et ei tee mingeid takistusi materjali väljaveoks, ei pidanud kostja seega materjali kinnistult väljaveoks kostja kirjaliku loa olemasolu vajalikuks. Vaidlus puudub ka selles, et vaatamata hageja nõudmistele keeldus kostja ka 11.07.2019 akti nr 3 allkirjastamisest, kostja täiendavaid keskkonnatasusid ei maksnud ega nõustunud materjali väljaveo tähtaja 31.08.2019 pikendamisega.
40.12.12.2019 hagi tagamise määruse täitmisena esitatud vallasvara arestimisaktist nähtuvalt arestis kohtutäitur 18.12.2019 toimunud täitetoimingu käigus kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8 Tallinnas asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3, mis tuleb kostjal anda hagejale üle.
2-19-18507
41.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja võõrandas Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu koos soetusmaksumusega. Kinnistult eemaldatud lubjakivi hind oli 8,2 eurot/tonn + km. Kostjalt tuleb hagejale kahju välja mõista käibemaksuta 3647,57 eurot, kuna hageja on käibemaksukohustuslane.
42.Hageja tingimuslik nõue on seotud põhinõude täitmisega ehk sellega, kas ja millises mahus õnnestub hagejal killustik tagasi saada. Kohtutäitur ei otsusta kostjalt äravõetava killustiku koguse üle, vaid täidab kohtuotsust maksimaalselt võimalikus ulatuses. Osas, milles väljamõistetud killustikku selle puudumise tõttu hagejale üle ei anta, kuulub see hüvitamisele rahas arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot (ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane).
43.Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019. Hageja 25.07.2019 nõuet enamtasutud müügihinna 10 440 euro tagasi maksmiseks võib tõlgendada lepingust taganemisena. Arvestades eelnevaid lõhkamisi ja mõõtmisi andis müüja lepingu alusel ostjale üle kokku 108 800 m3 lõhatud lubjakivi. Hageja pöördus 2019. jaanuaris korduvalt müüja poole märgukirjadega, viidates, et 1200 m3 lubjakivi on lõhkamata. Seega sai hageja kostja lepingurikkumisest (1200 m3 lõhkamata lubjakivist) teada juba 2019. jaanuaris. Kohtu hinnangul oli lepingust taganemise hetkeks 25.07.2019 möödunud mõistlik aeg taganemiseks. Arvestades 1200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3 ei saanud kostjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks ning hageja ei saanud lepingust taganeda kostjale konkreetset kohustuse täitmise tähtaega andmata.
44.Maakohus nõustus kostjaga, et ainuüksi AS YIT Eesti 22.07.2019 hinnapäring ei tõenda, et hagejal oleks olnud võimalik tulu saada peenfraktsiooni kasutamisest kiviliiva tootmiseks, kui kostja ei oleks keelanud peenfraktsiooni välja vedada. Hageja oli juba 12.07.2019 Keskkonnaameti vastusest teabenõudele teadlik, et keskkonnatasud on tasumata ja seega oli takistatud hagejal AS-iga YIT Eesti tehingu läbiviimine. Hageja küll hoiatas kostjat 11.07.2019, et tal on lisaks killustikule plaanis ka sõelmed ära vedada ja akti nr 3 allkirjastamata jätmine annab õiguse kahjunõudeks, kuid selleks hetkeks oli hageja ja kostja vahel tekkinud vaidlus vastastikuste kohustuste täitmise üle, mistõttu hagejal ei olnud sel hetkel reaalset võimalik tulu saada.
45.Maakohus luges lepingu lisa 3 p-ga 3 tõendatuks, et pooled ei lugenud savi ja lubjakivi vahekihti (Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi) lepingu p 1 mõttes lepingu esemeks, kuna nägid vahekihi hagejale üleandmise ette tasuta. Kostja esitas hagejale 01.07.2019 leppetrahvi arve karjääri puhastamisega viivitamise eest summas 28 000 eurot, mille tasumise keeldumisest teatas hageja 08.07.2019. Kostja nõudis leppetrahvi tasumist veel 08.08.2019 vastuses lepingu tähtaja pikendamise ettepanekule hiljemalt 12.08.2019, mille tasumisest hageja keeldus 30.08.2019 kirjas. Tulenevalt raamlepingu p-st 3.3. on objektilt keelatud ära vedada neid maavarasid, mis ei ole lepinguga seotud ja ostja vastutab nende äravedamise eest ning kohustub äravedamisel tasuma leppetrahvi vastavalt p-le 7 ja hüvitama täiendavalt ostjale (lepingu ülejäänud tekstist saab järeldada, et pooled on mõelnud müüjat) kogu sellega tekkinud kahju. Raamlepingu p 7.1 annab müüjale õiguse ostjalt nõuda lepingu p 3.3. rikkumise eest leppetrahvi 28 000 eurot iga rikkumise eest. Lisa 3 p 3 kohaselt on lõhketöödest tulenevalt osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4 m paksune kiht. Selle maht on OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kelle tegevuse (kas hageja või kostja) tulemusena vahekihti oli vaja eemaldada, kuna pooled nõustusid lisa 3 p-s 3, et see on vajalik, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m, kuid pooled nõustusid, et
2-19-18507 vahekihi eemaldamine hagejal poolt oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Kuna lepingust nähtub poolte tahe anda vahekiht ostjale üle tasuta, lepingus märgitud vahekihi mahu täitumisel pooled uusi kokkuleppeid ei sõlminud, siis tuleb eeldada, et pooled nõustusid vaikimisi lepingu lisa 3 p-s 3 märgitud tingimustel vahekihi eemaldamises ka p-s 3 märgitust suuremas mahus samadel tingimustel ning hagejal puudub alus vahekihi eemaldamise eest tasu nõudmiseks ja kostjal õigus nõuda vahekihi eest tasu. Hageja ei teinud vahekihi eemaldamiseks kulutusi õigusliku aluseta, kuna oli kulutuste tegemisega nõustunud lisa 3 p-s 3 ning selles märgitud mahu täitumisel eemaldamise eest tasu ei nõudnud. Kuivõrd poolte tegevust reguleeris raamleping ja selle lisad, siis ei saa hageja tegevust lugeda käsundita asjaajamiseks. Kuna kostja nõustus (ja ka nõudis) vahekihi eemaldamist, siis ei ole tegemist raamlepingu p-s 3.3 märgitud rikkumisega ning kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Seega puudub kostjal leppetrahvi nõue mistahes hageja nõudega tasaarvestamiseks.
46.Raamlepingu p 8.1 kohaselt kehtis leping kuni 31.08.2018. Vastavalt lisa 2 p-le 4 muutsid pooled müügilepingu p-s 8.1. sätestatud müügilepingu kehtivuse kuupäeva ning leppisid kokku, et müügileping kehtib kuni 31.12.2018, kuid valmis materjale saab ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja soovis kostja kinnistult välja viia seal olevat killustikku veel 19.07.2019 ja kostja nõudis karjääri põhja viimist absoluutkõrgusele veel 2019 juuli lõpus. Lepingu lisa 2 järgi sai hageja valmis materjale ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Seega ei olnud pooled lepingutes märgitud ajaks lepingulisi kohustusi täitnud ja hageja pidi juba 2019 juulis arvestama võimaliku materjali ladustamisega vajadusel enda territooriumil. Põhjendamatu on hagejal materjali ladustamise kulude nõue seoses nende ladustamisega kinnistule, mis tooks kaasa küll väikesed transpordikulud, kuid kus materjali kadu tooks hagejale kaasa siiski ulatusliku kahju. Kohtu hinnangul ei saa hagejale tekkida materjali ladustamisega kahju, mille eest kostja peaks vastutama.
47.Põhivõlalt (3647,57 eurot) on põhjendatud viivise nõue seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
48.Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 a teevad pooled koostööd ja oma lepingus sätestatud kohustuse täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääb peale lubjakivi väljamist 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Kooskõlas p-ga c tuleb ostjal lubjakivi purustamisel tekkivad jääkmaterjalid v.a peenfraktsioon (0/4) arvestada väljatud kivimiks ja need ehitusplatsilt eemaldada. Tulenevalt p-st 2 e peab peale lepingu lõpptähtaja saabumist ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale. Eeltoodud punktidest tulenes hageja kohustus iia karjääri põhi ühtlaselt siledale 27,4 m kõrgusele ja eemaldada ehitusplatsilt jääkmaterjalid. Asjaolu, et müügiese asus ehitusobjektil, nähtub nii raamlepingu p-st 1.1. kui ka lisa 2 p-st e. Samuti kinnitas 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud IM, et VM mainis, et hakkab seal kunagi tootma betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega oli hagejale teada, et tegemist on ehitusobjektiga ja sellest tulevalt lepiti kokku ka tingimused, millele pidi peale poolte vahelist koostööd karjääri põhi jääma. Pooled määratlesid lepingus, millisesse seisundusse peab objekt jääma – olema absoluutkõrgusel 27,4 m, ühtlaselt sile ja jääkmaterjalidest puhas. Hageja ja kostja vahelise 15.04.2019–01.07.2019 e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja nõudis korduvalt lepingu täitmisena karjääri põhja puhastamist ja hageja seda kostjale ka lubas. Seega mõistis ka hageja ise, et tal on lepingulised kohustused karjääri puhastamisel tegemata. Kohus luges fotoga tõendatuks karjääri piirid ja puhastatud karjääri osa. 06.07.2019–15.07.2019 tehtud fotodega on tõendatud, et karjääri põhi ei ole viidud ühtlasele tasapinnale. Põhi on puhastamata – täis tootmisjääke. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 31.10.2022 istungil, et tootmisjäägid tuli ära koristada ning peale lepingu sõlmimist oli puhastamisest juttu. Puhastamist oleks pidanud
2-19-18507 teostama kohe, kui seal vett sees polnud. Karjääris asuv vesi ei saa takistada hagejal ülejäänud ulatuses põhja puhastamisest, kus vett pole.
49.Kostja kahju hüvitamise nõuet tuleb vähendada 110 250 euroni, millele ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kuna ei ole võimalik tuvastada, kelle kohustuseks oli vee karjäärist väljapumpamine, siis ei saa hagejalt nõuda vee pumba rendi tasu. Samuti ei ole põhjendatud muude juhtimiskulude hagejalt nõudmine. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt välja nõuda ka materjali utiliseerimise kulusid, sest tunnistaja SK kinnistusel saab vahekihis olevat materjali kasutada täitematerjalina.
50.Kuivõrd kohus rahuldas osaliselt kostja nõude karjääri põhja korrastamata jätmise eest hüvitise saamiseks, siis ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata kostja alternatiivseid karjääri põhja korrastamise nõudeid.
51.Kuna maakohus oli tuvastanud, et hageja ei kaevandanud liigselt lubjakivi, siis ei olnud põhjendatud ka kostja nõue liigselt kaevandatud lubjakivi eest kahju 97 666,20 euro hüvitamiseks.
52.Maakohtu 12.12.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega on arestitud kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3, jäi muutmata. Hageja apellatsioonkaebus
53.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus osas, milles vastuhagi rahuldati ning jäeti hagi rahuldamata, v.a osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes. Hageja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palus kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
54.Maakohus on ebaõigesti arvestanud hüvitise suuruse seoses eemaldatud killustikuga mahus 246 m3 (463,46 tonni) ning arvestanud tasumisele põhjendamatult käibemaksuta nõutult hüvitistelt maha käibemaksu. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgitused, et hageja nõudis killustiku väärtuse hüvitamist summas 4559,46 eurot lähtudes arvestusest, et üks tonn on 9,84 eurot ilma käibemaksuta, ja tõendid, et killustiku väärtus on veelgi suurem, kui hageja nõue.
55.Seetõttu on maakohus ebaõigesti arvestanud ka hageja tingimusliku kahjunõude puuduva killustikuga seonduvalt, mõistes selle välja väiksemas ulatuses kui 9,84 eurot tonni kohta viitega käibemaksule. Hageja nõudis hüvitist iga puuduva killustiku tonni kohta 9,84 eurot ilma käibemaksuta.
56.Maakohus rahuldas hageja nõude killustiku mahus 5586 m3 väljaandmiseks, kuid on jätnud eeltoodud nõudest tuleneva hageja tingimusliku nõude killustiku korduvladestamisega seotud kahju hüvitamiseks lahendamata.
57.Maakohus ei ole müügilepingust osalise taganemisavalduse tegemise mõistliku aja hindamisel võtnud arvesse poolte kirjavahetust, millest nähtub, et hagejal ei olnud 2019. aasta jaanuaris alust arvata, et kostja ei kavatse lepingut 1200 m3 osas täita. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõistliku aja arvestamisel arvestada ka poolte läbirääkimistele kulunud ajaga, mis tuleb üldjuhul jätta mõistliku aja hulka arvestamata. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast,
2-19-18507 et lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses ei saa üldjuhul olla lühem kui eksimuse või pettuse tõttu tühistamise aeg, s.o kuus kuud. Maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud andma kostjale konkreetse täiendava tähtaja lubjakivi üleandmiseks, on põhjendamatu. Täiendava tähtaja määramine ei olnud vajalik, kuna kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning kostja oli esitanud avalduse, millest tulenes, et ta ei kavatse täiendavalt lubjakivi lõhata. Juhul kui hageja osaline lepingust taganemine 25.07.2019 ei ole kehtiv, siis on leping igal juhul lõppenud ning hageja hüvitise nõue 1200 m3 lubjakivi eest makstud tasu 10 440 euro nõudes tuleb rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel.
58.Maakohtu otsuse põhjendused hageja saamata jäänud tulu 51 000 euro rahuldamata jätmiseks ei ole jälgitavad ning jääb arusaamatuks, millist materiaalõiguse normi on kohaldatud. Hageja on tõendanud tulu saamise võimaluse. Saamata jäänud tulu kui kahju nõuet ei saa välistada hageja teadmine, et kostja rikkus lepingut, jättes keskkonnatasud maksmata, mistõttu hageja ei saanud killustikku välja vedada. Maakohus ei hinnanud, kas kostjal oli õiguslik alus jätta keskkonnatasud maksmata või mitte.
59.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei saa kostjalt nõuda 3400 m3 täiendavas mahus vahekihi eemaldamisega seotud kulusid. Hageja ei näinud ega saanud lepingu lisa 3 sõlmimisel ette näha ei vahekihi hilisemat juurde tekkimist ega selle mahtu. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ei oma tähtsust, kelle tegevuse tõttu vahekihti juurde tekkis. Vahekiht tekkis täiendavas mahus juurde kostja tegevuse tõttu, poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja eemaldab täiendavas mahus vahekihi tasuta. Vahekihi eemaldamine oli kostja jaoks kasulik kulutus.
60.Lepingu lisa 2 p-st 2 nähtub sõnaselgelt, et selles, et saavutada karjääri põhja kõrguseks absoluutkõrgus 27,4 m, ei lepitud kokku mitte hageja kohustuses, vaid selles, et pooled teevad oma lepingus sätestatud kohustuste täitmisel kõik endast oleneva, et koostöös saavutada põhja absoluutkõrgus 27,4 m. Maakohus on vastuhagi rahuldamisel jätnud sisuliselt kõik hageja väited ja tõendid käsitlemata. Otsusest ei ole arusaadav, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maakohus pidanud kostja kahjunõuet seoses karjääri põhjaga 110 250 eurot põhjendatuks. Maakohus on jätnud määratlemata kohustused, mille rikkumist kostja hagejale ette heidab. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata, et fotodelt nähtuva olukorra karjääris on loonud kostja. Arusaamatuks jääb, mida maakohus on fotodelt nähtuvast pidanud tootmisjääkideks. Maakohus ei ole hinnanud, milline on tootmisjääkide kõrvaldamise kulu. Hagejal puudus kohustus saavutada karjääri põhjas mingi konkreetne kõrgus ning ta ei pea kõrvaldama olukorda, mille karjääri põhja kraavide kaevamisega tekitas kostja ise. Igal juhul ei saaks olla mahuks, mis oleks vaja karjääri põhjast eemaldada ja utiliseerida suurem kui 3672 m3 ja selleks kuluks 26 622 eurot.
61.Menetluskulude jätmine poolte kanda arvestamata hagi ja vastuhagi nõudeid ning nende rahuldamise proportsioone, on ebaõige. Kostja apellatsioonkaebus
62.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
2-19-18507
63.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kostja on karjäärist saanud 108 800 m3 lubjakivi. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks markšeidermõõdistused, mille teostas erapooliku juhatusega ühing ja mis tuginesid hageja selgitustele. Maakohus oleks pidanud kostja kasuks hagejalt välja mõistma hüvitise rohkem saadud lubjakivi eest summas 97 666,20 eurot.
64.Maakohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, kui leidis, et kostjale ei tule hüvitada karjäärist koristamata jäetud materjali utiliseerimise, veepumba rendi ja töödega kaasnevate juhtimise kulusid. Maakohus rikkus poolte võrdsuse ja võistleva kohtumenetluse printsiipe, kuivõrd tugines hageja kasuks oleva otsuse osa põhjendamisel vastuväidetele ja asjaoludele, millele hageja ise menetluse vältel ei tuginenud.
65.Maakohus on ebaõigesti kohustanud kostjat hagejale välja andma killustikku, jättes arvestamata maakohtu tuvastatu, et hageja jättis täitmata oma kohustuse karjääri puhastamisel, ja kohaldamata VÕS § 110 lg 1.
66.Maakohus jättis kostja menetluse käigus esitatud tasaarvestusavalduse üldse tähelepanuta ja seetõttu on jäänud kohaldamata tasaarvestamist puudutavad sätted. Vastused apellatsioonkaebustele
67.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ning hageja vaidles vastu kostja apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
68.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et kuigi hageja ja kostja on apellatsioonkaebustes taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, siis ringkonnakohus ei ole poolte taotlustega seotud. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
69.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi ja jättis hageja hagi rahuldamata, v.a osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes, TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
70.Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata, millised on asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi rahuldamise eeldused ning otsuse täitmisega seonduva. Eelneva tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitamata tõendid.
2-19-18507 Kohtu ülesanne on juba eelmenetluses poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Maakohtu otsus sisaldab küll viiteid õigusnormidele, kuid need normid ega nende kohaldamise eeldused ei ole seostatavad ei asjas esile toodud ega kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Sisuliselt on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata. Riigikohus on möönnud, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Kohtul on siiski kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poolte avaldustest ei ole selge, millisele alusele tuginetakse (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19).
71.Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, jättes olulises ulatuses esile toodud asjaolud ja tõendid hindamata (TsMS § 436 ja § 442 lg 8 rikkumine), mis võis viia ebaõigesti hagi ja vastuhagi rahuldamiseni või rahuldamata jätmiseni. Kuna kohtu järeldused on nõuetekohaselt põhjendamata, siis ei ole maakohtu otsus jälgitav. Maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis hageja nõude kostja vastu tingimusliku killustiku korduvladestamisega seotud kahju hüvitamiseks lahendamata. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete ja vastuväidete suhtes, mille pooled on menetluses esitanud. Kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama kõik esitatud nõuded (TsMS § 442 lg 5).
72.Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14 17.12.2014 tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.
73.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja on sõlminud 31.10.2017 lubjakivi müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul olevat lubjakivi koguses 110 000 m3, mille eest hageja tasus temale esitatud arvete alusel 945 000 eurot. Müügilepingu kohaselt pidi müüja korraldama lubjakivi lõhkamise, andma lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitama tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve, ostja pidi kaevama lõhatud lubjakivi välja ja töötlema seda kinnistul. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et lepiti kokku, et ostja võib töödeldud lubjakivi kinnistult ära vedada pärast seda, kui on täidetud järgmised eeldused: ostja on tasunud ostuhinna; müüja on tasunud keskkonnatasud; müüja on andnud loa materjali väljaveoks.
2-19-18507
74.Hageja tõi hagiavalduses esile, et tema on killustiku omanik ning palus kostjal välja anda hagejale kuuluv killustik. Samuti tõi hageja esile, et tema töötles kostjalt ostetud lubjakivist killustikku ja peenfraktsiooni, mida kostja ei ole lubanud kinnistult ära vedada, kuigi kostjal on lepingust tulenev kohustus anda hagejale killustik välja. Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei pea killustikku hagejale välja andma ning kostjal on ka õigus keelduda killustiku väljaandmisest kuni hageja täidab oma müügilepingust tuleneva kohustuse kostja ees, s.o puhastada karjääri põhi.
75.Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele poolte väidetele ja esitatud tõenditele tuginedes ning missugusel õiguslikul alusel maakohus leidis, et kostjal tuleb hagejale killustik välja anda.
76.Hageja esitas kostja vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 järgse vindikatsiooninõude, mis on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja vindikatsiooninõude võimalikuks rahuldamise aluseks saab olla AÕS § 80 lgd 1 ja 2. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vindikatsioonihagi puhul pidi hageja tõendama AÕS § 82 lg-st 1 tulenevalt, et hageja on killustiku omanik ning et kostja valdab killustikku.
77.Kostja pidi AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et tal on õigus killustiku valdamiseks. Maakohus tuvastades, et hageja on killustiku omanik, jättis aga hindamata kostja vastuväidetest tulenevalt asjaolud ja tõendid selle kohta, kas kostjal on õigus vinditseeritavat killustikku vallata või kas kostjal on hageja vastu nõudeid, mis annavad talle õiguse keelduda killustiku väljaandmisest hagejale kui omanikule.
78.Vindikatsiooninõudele VÕS § 110 ja § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamise õigusliku tagajärje kohta on Riigikohus selgitanud, et see õigus annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes, kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat valdusõigust. VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude rahuldamisel (tunnustamisel) valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu. Kohtupraktika kohaselt ei jäeta asja väljaandmise nõuet rahuldamata, kui valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tõttu. Sellisel juhul on võimalik asja valduse väljaandmise nõue rahuldada vastastikku rahalise nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmise nõude rahuldada tingimuslikult, s.o hageja poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte iseseisvalt (RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160, p 13).
79.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kostja ebaseaduslikus valduses olnud killustik on hävinud või kaotsi läinud, ei ole võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud eesmärgi saavutamine (omaniku tegeliku võimu taastamine vallasaja üle). Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et hageja on muuhulgas väitnud, et kostja valduses on vaid 5515 m3 killustikku. Olukorras, kus hageja väidab, et kostja valdab killustikku vähem kui hageja kostjalt killustikku välja nõuab (5586 m3), ei oleks alust rahuldada hageja nõuet selles koguses killustiku väljaandmiseks. Kui pole põhjendatud rahuldada vindikatsiooninõuet selles osas, puudub alus rahuldada ka tingimuslikku rahalist nõuet.
2-19-18507
80.Juhul, kui hageja ei saa nõuda killustiku üleandmist koguses, milles kostja on selle valduse kaotanud või see on hävinud, võib hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue AÕS § 84 lg 1 ja VÕS § 1043 jj järgi. AÕS § 84 lg 1 alusel on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete kohaselt. AÕS § 35 lg 2 järgi on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. AÕS § 35 lg-s 3 sätestatud heauskse valduse eelduse tõttu peab praegusel juhul hageja tõendama, et kostja on või oli pahauskne valdaja. Juhul, kui kostja oli killustiku ebaseaduslik valdaja, kuid heauskne, võib ta killustiku hävimise või väärtuse vähenemise korral vabaneda vastutusest AÕS § 84 lg 3 järgi. Vajadusel tuleb kontrollida ka AÕS § 84 lg 4 eeldusi. Kui kostja pahausksus peaks osutuma tõendatuks, määravad kahju ulatuse VÕS § 127 jj.
81.Eeltoodud alustel võib hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluda rahuldamisele ka hageja nõuete lahendamisel, milles hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja on rikkunud hageja omandiõigust killustikule, kui müüs seda 178 m3 Nordecon AS-ile ning milles killustikku on hageja arvestuse järgi 68 m3 puudu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.
82.Kolleegium möönab, et hagejal võib olla kostja vastu killustiku 178 m3 võõrandamisest Nordecon AS-ile rikkumise teel saadud hariliku väärtuse hüvitamise nõue, kuid seda siiski VÕS § 1037 alusel või VÕS § 1039 alusel. AÕS § 85 lg 1 alusel vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040. AÕS § 85 reguleerib valdaja poolt asjast selle ebaseadusliku valduse ajal saadud kasu väljaandmist. Kui kostja sai killustiku müümisest kasu ajal, mil kostja valdas asja õiguslikul alusel, oleks nõude rahuldamine välistatud. Seega saab hageja nõuda kostja kui killustiku ebaseadusliku valdaja valduse ajal AÕS § 85 lg 1 alusel saadu hariliku väärtuse hüvitamist VÕS § 1037 järgi. Juhul, kui kostja oli killustiku pahauskne valdaja, siis saab hageja nõuda lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist VÕS § 1039 järgi.
83.Eeltoodud alustel hageja nõuete rahuldamine eeldaks vindikatsiooniolukorda. Samas ei tulene AÕS § 84 lg-st 1 ega AÕS § 85 lg-st 1 iseseisvaid nõude aluseid, vaid viiteid õigusvastselt tekitatud kahju ja alusetu rikastumise õigusest tulenevate nõudenormide kohaldamisele. Kuna hageja esiletoodud asjaoludest tulenevalt võib hageja killustiku väljanõudmise nõue ja killustiku välja andmata jätmisest tulenevad kõrvalnõuded kuuluda rahuldamisele ka lepingust tulenevalt, siis tuleb kohtul välja selgitada, kuidas hageja oma nõude (nõuete) alused järjestab (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 14).
84.Hindamaks lepingupoolte kohustuste olemasolu nii killustiku väljaandmiseks kui vastastikku hüvitisnõuete esitamiseks, tuleb need poolte kokkulepetest tulenevalt eelkõige välja selgitada. Selleks tuleb tõlgendada vaidlusalust müügilepingut kui müügilepingu kokkulepet ja ka muid erinevaid poolte kokkuleppeid (hoiuleping, töövõtuleping) VÕS §-s 29 sätestatud reeglitest lähtudes. Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-130-15, p 11): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku
2-19-18507 tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
85.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelnevale tuginedes ebaõigesti lahendanud hagis ja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõuded. Kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks osaliselt rahuldades on maakohus jätnud hindamata kõik hageja esile toodud asjaolud ja tõendid karjääri puhastamise kokkuleppe (puudumise) kohta ning tuvastamata kahju hüvitamise eeldused. Maakohtu otsusest ei selgu, missugune on vastuhagi kohaselt kostjal tekkinud kahju, mida kohus luges põhjendatuks, kuidas kahju suurus on tõendatud ja missugusel alusel on kohus seda kahju vähendanud 110 250 euroni, millele ei lisandu käibemaksu.
86.Maakohus on vastuoluliselt vastuhagi rahuldades jätnud tähelepanuta, et vastuhagis esitatud nõudele tuginedes on kostja põhjendanud oma õigust keelduda hagejale killustiku väljaandmisest.
87.Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite suhtes, et kostjal on õigus VÕS § 110 lg 1 järgi killustiku väljaandmise kohustuse täitmisest keelduda. Olukorras, kus rahuldatakse asja väljaandmise nõue ja rahuldatakse ka vastunõue, millise nõude olemasolu tõttu on keeldutud asja väljaandmisest, peab kohus võtma seisukoha, kas kostjal on olnud õigus keelduda killustiku väljaandmisest vastunõude täitmise vastu või kas see õigus on ajutine. Käesoleval juhul ei ole kohus juhtinud poolte tähelepanu ega arutanud pooltega, kas kostja vastuväidetest tulenevalt tuleks kostjat kohustada asja väljaandmiseks (või ka tingimuslikult kahju hüvitamiseks) või mitte või teha seda arvestades VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut üksnes juhul, kui hageja on oma kohustuse kostja suhtes täitnud. Sellise otsustuse tegemiseks ja kostja taotluse olemasolul oleks põhjendatud vastastikusel täitmisel kindlaks määrata ka otsuse täitmise viis TsMS § 445 lg 1 esimeses lause mõttes.
88.VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavalt majanduslikust või ajalisest seosest. Selleks, et võlgnik võiks keelduda oma kohustuse täitmisest, peavad olema täidetud järgmised eeldused: võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees; võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue; võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud; võlausaldaja nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos. Selleks, et piiritleda piisav seos hageja killustiku väljaandmise nõude ja kostja karjääri puhastamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõude vahel, tuleb kindlaks teha, missugused on need vastastikused kohustused, mis on piisavalt seotud, et õigustada kohustuse täitmisest keeldumist. Kolleegium kordab, et müügilepinguna pealkirjastatud lepingus võivad pooled olla kokku leppinud erinevates kokkulepetes, mistõttu tuleb ka vastastikuste kohustuste seose hindamisel lähtuda poolte vahel müügilepingus erinevate kokkulepete sisu tõlgendades.
89.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et killustiku väljaandmise nõude rahuldamise korral selle välja andmata jätmisel saab kostjalt nõuda kahjuhüvitist TsMS § 365 alusel. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 365 võimaldab omanikul esitada asja väljaandmise nõude selliselt, et kohus kehtestaks kostjale asja üleandmiseks tähtaja ja määraks sama otsusega kindlaks kahjuhüvitise juhuks, kui kohustatud isik asja tähtajal välja ei anna (RKKKo 30.11.2020, 1-20-1975, p 40). Samas ei ole maakohus juhtinud poolte tähelepanu, et
2-19-18507 tingimusliku kahju hüvitamise nõude täitmiseks tuleks määrata tähtaeg killustiku väljaandmiseks.
90.Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuded kattuvas osas. Seega olukorras, kus kostja on enda leppetrahvi nõude tasaarvestanud hageja nõudega, ei saaks tasaarvestuseks kasutatud summat hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse nõuetekohaselt käsitlemata. Vaidlusaluse leppetrahvi kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab samuti selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätesatud tõlgendamisreeglitega. Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes on olemuslikult seotud lepingu rikkumisega, millele vastab kohustust rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingus määratud rahasumma. Ainult sellisele rikkumisega seotud kokkuleppele kohaldatakse leppetrahvi regulatsiooni, sh leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2).
91.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus täitma selgitamiskohustust ja juhtima poolte tähelepanu esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt nende nõuete maksmapaneku eeldustele. Otsusest peab kajastuma, kas iga esitatud nõude eeldused on tulenevalt hagi alusena esitatud asjaoludest ja neid tõendavatest tõenditest leidnud tuvastamist. Olukorras, kus kohtu ette toodud asjaolud erinevates menetlusdokumentides ei võimalda üheselt aru saada nõuete arvestustest, kas need on esitatud käibemaksuga või ilma, kas on põhjendatud käibemaksu arvestus või mitte, tuleb maakohtul pooltelt küsida, kuidas on nõuete arvestused kujunenud. Menetluskulude jaotus
92.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.