AS TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu killustiku valduse väljanõudmiseks, tingimuslike kahjuhüvitise nõuete, kahju 95 579,46 euro ja alates 25.11.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras ning tingimuslikes nõuetes A Betoon OÜ vastuhagi AS-ilt TREV-2 Grupp 961 366,20 euro väljamõistmiseks ja alternatiivnõuetes
Tsiviilasja hind
Hagihind 239 203,24 eurot Vastuhagi hind 961 366,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja/vastuhagis hageja: A Betoon OÜ (registrikood 11412326), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
03.11.2020 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Uuetoa-Tepper, kostja lepinguline vandeadvokaadi abi Joonas Põder
Kristina esindaja
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
1.1.Kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni).
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui otsuse p 1.1. täitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot.
1.3.Mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3 (463,46 tonni) eest 3647,57 eurot.
1.4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Jätta rahuldamata hageja nõuded enamsaadud müügihinna osa 10 440 euro tagastamiseks, killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 euro hüvitise saamiseks ja savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 29 580 euro saamiseks.
3.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
3.1.Mõista hagejalt kostja kasuks välja 110 250 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest.
4.Jätta rahuldamata kostja alternatiivsed nõuded hageja kohustamiseks Lagedi tee 8, 11415 Tallinnas asuval kinnistul oleva karjääri põhjas teostamata tööde tegemiseks ja 97 666,20 euro liigselt kaevandatud lubjakivi eest.
5.Jätta 12.12.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõud muutmata.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt kui kinnistut koormava hoonestusõiguse omanikult Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul oleva lubjakivi.
2.2.müüa korraldab lõhkamise (p 2.1.), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8);
2.3.ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb kinnistul (p 1.2).
3.Pooled koostasid 13.11.2017 akti materjali 3000 m3 ja 16.11.2017 7000 m3 väljaveoks.
4.Pooled sõlmisid 08.08.2018 lepingu lisa 2, millega leppisid kokku, et:
4.2.ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4).
5.26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3, mille kohaselt:
5.1.müüja müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi, hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (km-ta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1);
5.2.ostja kohustub eemaldama hiljemalt 31.02.2019 lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning arvestuslik maht 3 100 m3 (p 3). Kokku müüs kostja hagejale 110 000 m3 lubjakivi.
6.Hageja tasus kostjale lubjakivi eest järgmiselt:
6.1.01.11.2017 arve nr 22 alusel 84 000 eurot 03.11.2017;
6.2.16.04.2018 arve nr 2 alusel 168 000 eurot 17.04.2018;
6.3.26.06.2018 arve nr 7 alusel 84 000 eurot 10.08.2018;
6.4.07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018;
6.5.20.09.2018 arve nr 16 alusel 130 500 eurot 05.10.2018;
6.6.01.11.2018 arve nr 22 alusel 130 500 eurot 19.11.2018;
6.7.20.11.2018 arve nr 24 alusel 174 000 eurot 04.12.2018. Kokku tasus hageja kostjale 110 000 m3 lubjakivi eest 945 000 eurot.
7.Tegelikult toimus lepingu täitmine selliselt, et müüja esitas ostjale müügihinna osa tasumiseks arve ja peale arve tasumist korraldas müüja lubjakivi lõhkamise.
8.Viimane lubjakivi lõhkamine toimus 22.12.2018 ja mõõdistamine 10.01.2019. Viimasest mõõdistamisest selgus, et kostja andis müüja lepingu alusel ostjale üle kokku 108 800 m3 lõhatud lubjakivi. Hageja pöördus korduvalt 2019 jaanuaris märgukirjadega kostja poole, et 1200 m3 lubjakivi on lõhkamata.
9.Kostja esitas 02.07.2019 hagejale hüvitusarve, leides, et hageja peab kostjale tasuma 28 000 eurot leppetrahvi, kuna ei eemaldanud vahekihti tähtaegselt. Hageja vastas 08.07.2019, et sellises leppetrahvis pooled kokku leppinud ei ole. Kostja saatis hagejale 08.07.2019 e-kirja, milles väitis, et ehitusplatsi põhi ei ole tootmisjääkidest puhastatud. Hageja leidis 18.07.2019 vastuses, et mingeid tootmisjääke ei ole ja vahekihti on eemaldatud kokkulepitust suuremas mahus.
10.Hageja edastas 09.07.2019 kostjale kooskõlastamiseks akti nr 3, eesmärgiga fikseerida kirjalikult täiendav luba materjali väljaveoks. Kostja kinnitas 11.07.2019, et ei tee takistusi materjali väljaveoks, kuid akti ei allkirjastanud ka vaatamata hageja 11.07.2019 esitatud palvele.
11.Lepingu tingimuste järgi oli oluline, et enne materjali väljavedu oleks makstud keskkonnatasud. Hageja tegi 10.07.2019 Keskkonnaametile päringu, millele vastusena sai teada, et 12.07.2019 seisuga oli kostjale väljastatud keskkonnalube 77 000 m3 mahus ehk lubadega oli katmata 31 800 m3.
12.19.07.2019 teatas hageja kostjale, et alustas materjali väljaveoga keskkonnalubadega kaetud mahuni (77 000 m3) tuginedes 11.07.2019 kinnituskirjale. Hageja esitas kostjale 25.07.2019 nõude tagastada lepingu alusel üle andmata 1200 m3 lõhutud lubjakivi eest 7800 eurot + km.
13.Kostja leidis 29.07.2019 kirjas, et lõhatud lubjakivi mõõdistamistulemused ei ole täpsed. Hageja sellega 09.08.2019 vastuskirjas ei nõustunud, kuna mõõdistamised oli teinud sama isik OÜ Inseneribüroo STEIGER (Steiger), kes kasutas sama metoodikat, mida kostja oli varasemalt aktsepteerinud.
14.Hageja esitas kostjale 05.08.2019 nõude tasuda kulutused seoses vahekihi eemaldamisega kokkulepitust suuremas mahus.
15.Kostja esitas 06.08.2019 hagejale leppetrahvinõude lepingu punktide 2.6 ja 7.1 alusel, põhjusel, et hageja vedas ära materjali ära müüja allkirjastamata aktita. Samuti leidis kostja, et hageja on saanud lubjakivi kokkulepitust enam (110 000 m3 asemel 117 100 m3). Hageja leidis, et kostja aktsepteeris 10 ja 11.08.2019 e-kirjadega materjali äraveo ning lõhutud lubjakivina ei ole alust käsitleda vahekihti. Hageja esitas kostjale 16.08.2019 Steigeri e-kirja, millest tulenes, et täiendavat lõhatud lubjakivi hageja ei ole saanud.
16.Hageja tegi kostjale 07.08.2019 ettepaneku pikendada lepingut, kuna kostja poolt keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu oli kinnistul jätkuvalt suur kogus materjali,
mille vedu ei oleks olnud hiljemalt 31.08.2019 võimalik. Hageja nõudis kostjalt keskkonnatasude maksmist ja akti nr 3 allkirjastamist. Kostja teatas, et nõustub lepingu pikendamisega, kui hageja rahuldab kõik kostja 06.08.2019 kirjas esitatud nõuded. Hageja teatas 30.08.2019, et ei nõustu kostja tingimustega ja nõudis veelkord keskkonnatasude maksmist.
17.Steigeri andmetel oli 16.08.2019 seisuga kinnistul looduslikust olekust eemaldatud materjali 117 100 m3, millest: • 108 800 m3 lõhati lubjakivi perioodil 18.10.2017 – 10.01.2019; • 6500 m3 eemaldati vahekiht perioodil 11.01.2019 – 10.07.2019; • 1940 m3 eemaldati looduslikust olekust 22.07.2019 seisuga kõrgem materjal ja mis on objektil alles.
18.Hageja esitas 22.08.2019 kostjale nõude hüvitada saamata jäänud tulu peenfraktsiooni müümise võimaluse kaotamise tõttu. Kostja teatas 02.09.2019 hagejale, et käsitleb hageja poolt killustiku äraveoks kinnistule sisenemist omavolilise sissetungina KarS § 266 tähenduses.
19.16.10.2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles taotles kostjalt: • lepingu alusel üle andmata lubjakivi eest tasutud 10 440 euro tagastamist; • kinnistul asuva killustiku väljaandmist, hoiatusega, et killustiku välja andmata jätmisel või võõrandamisel kolmandatele isikutele tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitisena minimaalselt 108 121,92 eurot; • peenfraktsiooni müümise võimaluse kaotamise tõttu tekkinud kahju 51 000 eurot; • vahekihi täiendavaks väljakaeveks tehtud kulutuste hüvitamist summas 29 580 eurot; • killustiku korduvladestamisega kaasnevate kulude hüvitamist summas 33 133,20 eurot.
20.18.10.2019 teatas kostja vastusena, et ei nõustu ühegi hageja esitatud nõudega ning kordas kostja poolt 06.08.2019 kirjas esitatud nõudeid.
21.Hageja sai 11.11.2019 teada, et kostja on võõrandanud killustikku kolmandatele isikutele ning kinnistult toimub killustiku äravedu. Nordecon AS kinnitas 15.11.2019, et on heauskselt omandanud ca 178 m3 killustikku. Hiljem ilmnes, et kostja on täiendavalt kinnistult eemaldanud 68 m3.
22.Hageja leiab, et ta on killustiku omanik. Lepingu p 3.4 kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale vastava lubjakivi koguse kohta esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Vaieldamatult on lepingu p 3.4 näol tegemist AÕS § 94 tingimustele vastava kokkuleppega. Kuivõrd hageja tasus kostjale lubjakivi eest juba enne lõhkamist, läks lubjakivi omandiõigus pärast lõhkamist hagejale üle.
23.Isegi juhul, kui hageja ei oleks lubjakivi omanikuks saanud tulenevalt AÕS § 92 lg-st 1, on hageja igal juhul saanud killustiku omanikuks AÕS § 106 lg 1 alusel tulenevalt lõhatud lubjakivi ümbertöötamisest. Lepingu järgi oli 1 m3 lõhatud lubjakivi hinnaks (kmta) 7,25 eurot. Lõhatud lubjakivist killustiku tootmiseks tuleb teha kulusid 1 m3 kohta (km-ta) 12,38 eurot ehk töötlemiskulud olid algsest materjalist ca 1,5 korda suuremad.
24.Hageja leiab, et kostjal on kohustus anda killustik välja. Lepingu p-s 2.6 leppisid pooled kokku, et ostja võib töödeldud lubjakivi ära vedada pärast seda, kui on täidetud järgmised eeldused: • ostja on tasunud ostuhinna; • müüja on tasunud keskkonnatasud; • müüja on andnud loa materjali väljaveoks.
25.Faktiliselt muutsid pooled lepingus kirjeldatud kooskõlastamiskorda ja allkirjastasid vaid 2 akti: 13.11.2017 kogusele 3000 m3 ja 16.11.2017 kogusele 7000 m3, seejärel aktide kooskõlastamisest loobuti. Lepingu täitmise raames teostati jooksvalt müüja korraldamisel lõhatud lubjakivi mõõtmisi, siis oli ta teadlik, milline kogus lõhatud lubjakivi on ostjale võõrandatud. Ostja tasus lubjakivi eest 100% juba enne lõhkamist.
Seega olid müüjal nii andmed vajalike keskkonnalubade taotlemiseks, kui ka rahalised vahendid keskkonnatasude maksmiseks. Aktide koostamiseks puudus praktiline vajadus. See ei takistanud nt 17.10.2017 - 10.05.2019 keskkonnalubade saamist. Väljaveoloa andmise eelduseks olev keskkonnatasude maksmine oli müüja kohustuseks ning selle kohustuse täitmine sõltus üksnes müüjast endast. Hageja oli tasunud lubjakivi eest 100% juba enne selle lõhkamist. Seega ei saanud kostjal olla mingeid objektiivseid takistusi taotlemaks keskkonnalubasid lõhatud lubjakivi võõrandamiseks ja vastavalt keskkonnatasude maksmiseks. Kuna keskkonnatasude maksmine oli materjali kinnistult äravedamise eelduseks, kuid tulenevalt Keskkonnaameti andmetest ei olnud müüja tasunud keskkonnatasusid suuremalt mahult kaeviselt kui 77 000 m3, ei olnud ostjal võimalik killustikku ega ka peenfraktsiooni kinnistult ära vedada.
26.Hades Geodeesia OÜ 11.09.2019 mahuaruande kohaselt jäi seisuga 05.09.2019. kinnistule minimaalselt 5832 m3 killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni. Nordecon AS kinnitas, et vedas 11.11.2019 kinnistult ära 335,25 tonni ehk ca 178 m3 killustikku. Seega on müüja täiendavalt võõrandanud või eemaldanud (5832-5586-178=) 68 m3 killustikku. Kuivõrd kostja on keelanud hagejale juurdepääsu kinnistule ega võimalda killustikku ära vedada, siis rikub kostja hageja omandiõigust killustikule ja hageja esitab AÕS § 80 lg 1 alusel nõude kohustada kostjat andma hagejale üle kinnistul asuv killustik mahus 5586 m3. Kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.
27.Vastava nõude suuruseks on killustikuga samaväärse materjali soetusmaksumus (VÕS § 115 lg 2 ja § 132 lg 1). Kuivõrd kostja on hageja omandit tema nõusolekuta rikkunud ning selle kaudu rikastunud, siis on hagejal täiendavalt kostja vastu VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 tulenevad nõuded ehk nõue anda välja killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu. Nordeconile võõrandatud killustiku kogus on 335,25 tonni (178 m3) ja täiendavalt kinnistult eemaldatud kogus on 128,11 tonni (68 m3) ehk kokku on kinnistult eemaldatud 463,36 tonni killustikku, mille turuhind on minimaalselt 8,2 eurot/tonn + km ning seega kahjuhüvitise suuruseks (463,36 tonni x 8,2 eurot +km=) 4559,46 eurot.
28.Hageja leiab, et killustiku võidakse eemaldada kinnistult kostja teadmisel, kuid heausksete kolmandate isiku poolt, mille tulemusena on tulevikus võimatu (sund)täita kohtuotsust, millega kohustatakse müüjat andma killustiku valdus üle ostjale. Sellest tulenevalt esitas hageja ka tingimusliku, tulevikus sissenõutavaks muutuva kahjuhüvitise nõude seoses seisuga 18.11.2019 kinnistule allesjäänud killustikuga ehk killustikuga mahus 5586 m3. Juhul, kui mistahes põhjusel ei säili kohtuasjas tehtava lahendi sundtäitmiseni kinnistul ostjale kuuluv killustik, siis tuleb müüjalt välja mõista kahjuhüvitis arvestusega iga puuduv tonn = 8,2 eurot +km (nt juhul, kui tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse sundtäitmise hetkel puudub kinnistult 100 tonni killustikku, siis on vastav tingimus saabunud 100 tonni killustiku osas, millest tulenevalt peab müüja tasuma ostjale kahjuhüvitisena (100 tonni x 8,2 eurot + km ehk 9840 eurot). Kuivõrd hagi esitamise hetkel asub killustikku kinnistul koguses 5586 m3 ehk 10 524,02 tonni, siis on seega tingimusliku, tulevikus sissenõutavaks muutuva kahjunõude suuruseks kuni (10 524,02 tonni x 8,2 eurot + km=) 103 556,36 eurot.
29.Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019. Kostja müüs hagejale kokku 110 000 m3 lubjakivi, kuid andis hagejale üle üksnes 108 800 m3 lubjakivi (1200 m3 võrra vähem), millega müüja rikkus müügieseme üleandmise kohustust (VÕS § 208 lg 1). 25.07.2019 esitas ostja eeltoodust tulenevalt müüjale nõude tasuda (1200 m3 x 7,25 eurot + km=) 10 440 eurot, mida müüja ei ole täitnud. Sellise nõude esitamisega taganes hageja lepingust killustikule 1200 m3 ulatuses. Kuivõrd kostjal ei ole müüjale tagasitäitmisena midagi tagastada ning hageja on täitnud kõik müügilepingust tulenevad tingimused, peab müüja ostjale tagastama VÕS § 189 lg 1 alusel ostja poolt 1200 m3 killustiku eest tasutud 10 440 eurot.
30.Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 2c kuulus ostjale ka kinnistul asuv peenfraktsioon (materjal, mida ostja kasutab kiviliiva tootmiseks, segades seda loodusliku liivaga). Hageja sai
22.07.2019 AS-lt YIT Eesti taotluse kiviliiva tootmiseks mahus 100 000 tonni, milleks oleks olnud vajalik kasutada 50% ulatuses ehk 50 000 tonni (25 000 m3) peenfraktsiooni. Vastavas mahus kiviliiva eest oleks AS YIT Eesti maksnud 2,6 eurot/tonn (+ km), kokku 260 000 eurot (+km). Arvestades segus kasutatava loodusliku liiva maksumust (50 000 tonni, 1,5 eurot/tonn ehk kokku) 75 000 eurot (km-ta) ning kiviliiva tootmiskulusid (segamine ühtlaseks materjaliks) 44 000 eurot (km-ta), samuti kulusid peenfraktsiooni (50 000 tonni) transpordiks kinnistult (1,8 eurot/tonn ehk kokku) 90 000 eurot (km-ta), oleks ostja saanud AS-lt YIT Eesti peenfraktsiooni müügist tulu (260 000 – 75 000 – 44 000 – 90 000=) 51 000 eurot. Ostjal ei olnud võimalik materjali AS-le YIT Eesti toota ja müüa, kuna peenfraktsiooni väljavedu kinnistult oli keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu võimatu. Ostja teavitas 11.07.2019 müüjat e-kirja teel ka eraldi soovist peenfraktsiooni välja vedada koos kahjunõude hoiatusega. Kuivõrd müüja väljavedu ei võimaldanud, esitas ostja 22.08.2018 saamata jäänud tulu kahju hüvitamise nõude. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 51 000 eurot VÕS §-de 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 4 alusel.
31.Hageja on seisukohal, et lepingu lisa 3 p-ga 3 lepiti kokku vahekihi eemaldamises mahus 3100 m3. Lepingust ei saa järeldada, et hageja võttis kohustuse tasuta eemaldada peale lisa 3 sõlmimist lõhkamistööde tõttu kogu täiendavalt lahti murduvat vahekihti. Lisa 3 sõlmiti 26.11.2018. Kokkuleppe aluseks oli sellel hetkel olemasolev olukord ning Steigeri arvutused seisuga 05.11.2018. Täiendavad lõhkamised toimusid pärast lisa 3 sõlmimist, mille tulemusena suurenes vahekihi maht oluliselt, kuivõrd müüja lasi teha lõhkamised liiga sügavalt ehk kaevise põhjaks ei jäänud mitte lubjakivi, vaid pehme, murenenud lubjakivi ja savi segu ehk vahekiht. Ostja eemaldas vahekihti kokku 6500 m3 ehk lisaks kokkulepitule veel 3400 m3 ning kandis sellega täiendavaid kulutusi 1 m3 kohta 7,25 eurot. Vahekihi täiendavas mahus eemaldamine on arvestades kinnistu kavandatud kasutusviisi kahtlemata olnud müüja jaoks kasulik kulutus TsÜS § 63 p 2 mõistes, kuivõrd sellega valmistati kinnistu sisuliselt ette ehitustööde teostamiseks ning VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõudeõigust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt täiendavas ehk 3400 m3 mahus vahekihi väljakaeve eest (3400 m3x 7,25 eurot +km) 29 580 eurot VÕS § 1042 lg 1 alusel.
32.Kostja lepingu rikkumise tõttu ei saanud hageja kasutada killustikku 2019 juulis-augustis töös olnud objektidel. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hageja transportinud killustiku otse töös olnud ehitusobjektidele. Hagi rahuldamisel tuleb hagejal killustik müüjalt korraga vastu võtta. Seetõttu on vältimatult vajalik leida killustikule sobilik, kinnistule lähim, transpordikulusid minimeeriv ladustuskoht, milleks on Tammemäe liivakarjäär, mille pinnas on kohev liiv. Seetõttu killustiku mahus 5586 m3 ladustamisel on killustiku kadu pinnasesse vähemalt 508 m3 (arvestades, et 5586 m3 killustikku ladustatakse lisakulusid nõudvaid erivõtteid kasutamata, millisel juhul on ladustusala suuruseks ca 2542 m2 ning kasutuks muutuva kihi paksus minimaalselt 0,2 m). Arvestades killustiku maksumust 15,4 eurot/m3 (km-ta), on materjali kaoga seotud lisakulu minimaalselt 7823,20 eurot + km. Täiendavalt peab hageja kandma lisakulusid killustiku korduvaks laadimiseks ja transpordiks, mille suuruseks on arvestades killustiku kogust 19 194,36 + km. Eeltoodust tulenevalt on müüja VÕS § 115 lg 1 ja § VÕS § 128 lg 3 alusel kohustatud tasuma müüjale kahjuhüvitise, mis vastab killustiku mahus 5586 m3 ehk (5586 m3 x 1,844=) 10 524 tonni korduvladustamisega kaasnevatele kuludele (laadimine, transport, materjali kadu) 32 421,07 eurot ehk 3,08 eurot 1 tonni kohta. Juhul, kui hagi killustiku väljaandmise nõudes rahuldatakse, siis tekivad hageja eelkirjeldatud kulud, rahalise arvestusega 3,08 eurot 1 tonni kohta. Juhul, kui killustik kohtuotsuse sundtäitmise ajaks ei ole mingil põhjusel aga kinnistul säilinud, siis hagejal vastavaid kulusid ei teki. Seega esitas hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuva nõudena.
33.Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest kõigilt hagi esemeks olevatelt rahalistelt nõuetelt, välja arvatud tingimuslikud, tulevikus sissenõutavaks muutuvad rahalised nõuded. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis (s.o põhinõudelt 128 000,53 eurot) alates hagi esitamisest kindlas summas kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest.
34.Hageja palus hagi rahuldada ja:
34.1.kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni);
34.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 9,84 eurot;
34.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisena antakse hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63), vastavalt faktiliselt üleantava killustiku kogusele välja rahaline hüvitis (seoses korduvladustamisega kaasnevate kuludega) arvestusega 1 tonn = 3,08 eurot, kuid mitte rohkem kui 32 421,07 eurot;
34.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja 95 579,46 eurot järgmistel alustel:
34.4.1.hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3 (463,46 tonni) eest 4559,46 eurot;
34.4.2.enamsaadud müügihinna osa tagastus 10 440 eurot;
34.4.3.hüvitis killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 eurot;
34.4.4.hüvitis savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest 29 580 eurot;
34.4.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 95 579,46 eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited hagile
35.Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista nõudeid ja vaidleb hagile tervikuna vastu.
36.Kostja nõustus hagejaga selles, et pooled sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille punkti 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks Lagedi tee 8 Tallinn asuval kinnistul asuval ehitusobjektil oleva lubjakivi müük hagejale. Pooled sõlmisid 08.08.2018 lisa 2 ja 26.11.2018 lisa 3.
37.Kostja nõudis 15.04.2019-01.07.2019 hagejalt karjääri põhja puhastamist, kuid 2019 juuli esimese nädala lõpuks hageja seda ei teinud. 15.11.2019 asjatundja V. K. mõõdistusakti andmetel on Lagedi tee 8 kinnistult kaevandatud lubjakivi 121 226 m3.
38.Kostja leiab, et tal oli õigus keelduda killustiku väljaandmisest hagejale. Kostja valdusel oli õiguslik alus (müügileping ja selle lisad). Müügilepingu ja lisade järgi ostis hageja kostjalt 110 000 m3 lubjakivi. Kostja leiab, et hageja on saanud faktiliselt kostjalt lubjakivi rohkem. Hageja väidab Steigeri tööle nr 19/2622 tuginedes, et on kostjalt saanud lubjakivi 108 800 m3 ning on sellele lisaks eemaldanud kinnistult pinnast 6 500 m3, mis hageja väitel olid lubjakivi kihi alt paljandunud savi ja lubjakivi vahekihid. Kostja on seisukohal, et hageja on saanud lubjakivi rohkem kui 108 800 m3, mille kohta on kostjal olemas kolmed mõõdistuse tulemused: 1) Steigeri 10.07.2019 koostatud töö 19/2622 lisalehel on kaevandatud koguseks saadud 117 240 m3; 2) Steigeri 22.07.2019 töö 19/2637 lk 5 on välja toodu kaevandatud kogus 117 100 m3; 3) markšeider V. K. mõõdistused, mille kohaselt on kaevandatud lubjakivi koguseks saadud 121 226 m3. Kostja leiab, et kuna hageja on saanud lubjakivi lepingus kokkulepitust enam, siis on kostja müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud.
39.Hagejal puudub ka väljanõudmisnõue, kuna lubjakivi kaevandamise ja müügi koguste üle arvepidamine oli lepingu p 2.12 tulenvalt hageja kohustus ja hageja on maavarade kaevandamise valdkonna professionaal. Hagejale pidi seetõttu AÕS § 106 lg 2 mõttes olema teada, et ta on ületanud kaevandamisel kokku lepitud 110 000 m3 lubjakivi kogust.
40.Kostja leiab, et ka juhul, kui eeldada, et hageja väljaandmisnõude eeldused VÕS § 108 lg 2 ja müügilepingu punkti 2.6. alusel on täidetud, on kostjal õigus keelduda killustiku väljaandmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuni hageja on täitnud sissenõutavaks muutunud kohustuse puhastada karjääri põhi mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldada, karjääri põhi peab jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et müügilepingu lisa 3 p-st 3 tulenes hagejale kohustus väljata karjäärist 3 100 m3 savi ja lubjakivi segust pinnast ning et sellega karjääri põhja puhastamise kohustus piirdus. Kuigi karjääri tasandamise kohustus oli müügilepingu lisa 3 punkt 1 järgi sõnastatud koostöökohustusena, lasus mistahes kaevandamis- või tootmisjääkide karjäärist eemaldamise ehk karjääri puhastamise ning tasase karjääri põhja kõrgusel 27,4 m saavutamise kohustus hagejal. Seda kinnitab müügilepingu lisa 2 punkt 2 c) koosmõjus hageja käitumisega müügilepingu ja lisakokkulepete sõlmimise järgselt. Punktis 2 c) leppisid pooled kokku, et peale lepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas. Ehitusplatsina mõistis kostja muu hulgas karjääri, millest hageja oli hagiavalduse punkti 1.1. kohaselt teadlik. Seega tuleneb müügilepingu lisa 2 punktist 2.c) ning lisa 3 punktist 1 koosmõjus hageja ja kostja käitumisega pärast lepingu sõlmimist, et hagejal oli kohustus puhastada karjääri põhi mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldada, karjääri põhi pidi jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m. Kostja andis hagejale karjääri põhja puhastamiseks mitmeid tähtaegu, kuid hageja karjääri põhja 2019 juuli esimese nädala lõpuks ära ei puhastanud. Hageja oli olulises lepingurikkumises alates 16.06.2019, kui möödus kostja poolt 29.05.2019 e-kirjas hagejale antud täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lg 2). Seega võis ja võib kostja VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda killustiku väljaandmisest hagejale, kuni hageja on puhastanud karjääri põhja mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldanud, karjääri põhi peab jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m.
41.Kostja leiab, et killustiku eest hüvitise maksmise nõuded ning nõue korduvladustamise kulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja on lubjakivi saanud oluliselt rohkem kui 110 000 m3, seega ei saa olla kostja rikkunud hageja omandiõigust ega olla tekitanud hagejale kahju 178 m3 killustiku käsutamisega. Koguste vahe arvutamisel ei saa lähtuda Hades Geodeesia ebatäpsetest droonimõõdistustest. Kostja ei eita, et müüs Nordeconile 178 m3 killustikku, kuid väidetavalt lisaks sellele puudu olev kogus 68 m 3 on tuletatud droonimõõdistamise andmetest ning ei ole õige. Droonimõõdistamise aktidest ei ole võimalik välja lugeda isegi seda, kuidas mõõdistaja nendest nähtuvad kogused on välja arvestanud.
42.Kuigi kostja möönab, et lepingu tagasitäitmisele suunatud nõude esitamine võib olla tõlgendatav lepingust taganemisena, rakenduvad ka sellisel juhul lepingust taganemisele kõik taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja väidab, et oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019. VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt tuleb lepingust taganeda mõistliku aja jooksul pärast olulise lepingurikkumise ilmnemist. Kuna hageja väitel oli kostja olulises lepingurikkumises vähemalt 2019 jaanuarist, kuid hageja taganes lepingust alles 2019 juulis, oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks selleks ajaks ilmselgelt möödunud ja lepingust taganemine oli VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt välistatud. Hageja tuli müügihinna tagastamise nõudega välja alles pärast seda, kui poolte vahel olid tekkinud erimeelsused hageja poolse karjääri põhja puhastamise kohustuse täitmise osas. Kostja on seisukohal, et isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, sest kostja andis hagejale müügilepingu täitmisena üle
lubjakivi rohkem kui 110 000 m3. Ühestki tõendist ei nähtu ka seda, et hageja oleks tegelikult andnud kostjale konkreetse täiendava tähtaja väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks. Ilma täiendava tähtaja andmiseta ei saa antud asjaoludel, sh arvestades 1 200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3, lugeda kostjat lubjakivi üleandmise kohustust VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks, mistõttu 25.07.2019 seisuga ei saanud ka sel põhjusel taganemise materiaalset alust esineda.
43.Kostja on seisukohal, et VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4 alusel esitatud peenfraktsiooni võõrandamiselt saamata jäänud tulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest see on tervikuna tõendamata. Kirjavahetus AS-iga YIT Eesti ei tõenda, et sellelt tehingult oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Lisaks kavatsusele tulu teenida peab olema hagejal ka võimalus tulu saada (2-16-6563, p 37). Sellist võimalust ei olnud olukorras, kus hageja oli juba 12.07.2019 seisuga teadlik, et keskkonnatasud on maksmata. Seega oli hageja AS-ilt YIT Eesti päringu saamisel teadlik, et keskkonnatasud on maksmata ja et seetõttu on tehingu läbiviimine takistatud ja hagejal ei olnud reaalset võimalust peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu teenida, mistõttu VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaldamise eeldused puuduvad. Hageja oleks esmalt pidanud nõudma lepingu alusel keskkonnatasude maksmist kohtus või tasuma keskkonnatasud kostja eest, misjärel saanuks rääkida reaalsest tulu teenimise võimalusest. YIT-i pakkumise vastuvõtmine olukorras, kus hageja oli teadlik, et peenfraktsiooni väljavedu võib olla keskkonnatasude maksmata jäämise tõttu takistatud, on lisaks kvalifitseeritav ka kannatanu, s.o hageja poolt iseendale kahju tekitamisena (VÕS § 139 lg 1). Kostja möönab, et 77 000 m3 lubjakivi ületavas osas olid 11.07.2019 seisuga keskkonnatasud tasumata, kuid peenfraktsiooni väljaveo loa andmisest ei ole kostja keeldunud.
44.Kostja ei nõustu, et hageja kohustused karjääri puhastamisel piirdusid lepingu lisa 3 p 3 järgse 3 100 m3 savi ja lubjakivi kihi karjäärist väljamisega. Hagejal oli karjääri puhastamise kohustus ka seda ületavas ulatuses. Lisa 3 p-s 3 on selgelt märgitud, et kogus 3 100 m3 on fikseeritud üksnes 05.11.2018 seisuga ehk ei olnud lõplik. Kuna hageja tunnistas ja täitis karjääri põhja puhastamise kohustust osana müügilepingust ja selle lisakokkulepetest, on VÕS § 1042 lg 1 alusel esitatud 3 100 m3 ületava pinnase osa väljamise kulutuste hüvitamise nõue põhjendamatu ja üllatuslik ning tõendamata. Nõude kalkulatsioon põhineb hageja paljasõnalisel väitel masinate, kütuse ja töötajate kulu suuruse kohta. Samas tuleneb VÕS § 1042 lg 2 p-st 2, et enne kulutuste tegemist tuleb sellest teisele isikule õigeaegselt teatada, et võimaldada teisel isikul vältida tema vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel kulutuste hüvitamise nõude tekkimist. Sellest teatest peab nähtuma, milliseid kulutusi ja millises ulatuses kavatsetakse teha. Ühtegi sellist teadet, millest võinuks kostja järeldada VÕS § 1042 lg 1 alusel nõude tekkimist tema vastu 3 100 m3 ületava pinnase osa väljamise kulutuste osas, ei ole hageja kostjale esitanud.
45.Kostja esitas 21.03.2022 protsessuaalse tasaarvestusnõude (III kd lk 120 pöördel). Kostja leiab, et ostja vedas 3 100 m3 mahtu ületavat vahekihti karjäärist välja enda lepinguliste kohustuste täitmise raames ja peab need kohustused ka lõplikult täitma. Kuid kui kohus peaks leidma, et ostjal ei olnud sellist kohustust, nõuab müüja käesolevaga ostjalt 28 000 euro leppetrahvi tasumist vastavalt 26.10.2017 müügilepingu punktidele 3.3. ja 7.1. ja esitab protsessuaalse tasaarvestusavalduse, millega palub kohtu poolt ostja kasuks välja mõistetavad summad enda leppetrahvinõude vastu tasaarvestada alustades ajaliselt hilisemast põhinõudest ja lõpetades ajaliselt varasemate kõrvalnõuetega.
46.Kuna VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõuete rahuldamine on sõltuvuses põhinõuete rahuldamisest ning kuna põhinõuded on alusetud, tuleb ka hageja viivisenõuded jätta rahuldamata. Vastuhagi asjaolud ja nõue
47.Kostja esitas 12.03.2021 vastuhagi, mida täpsustas 29.03.2021 (II kd lk 121-141) ja 10.05.2021 (II kd lk 149). Vastuhagiga palub kostja: 1) mõista hagejalt kostja kasuks
välja 863 700 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest; 2) alternatiivselt p-le 1 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 oleva karjääri põhjas teostama tööd, mille tulemusel oleks selle põhi absoluutkõrgusel vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m; 3) alternatiivselt p-le 3 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 olevast karjääri põhjast eemaldama lahtise materjali, sh kobestatud pinnase ja paekivisõelmed nii, et karjääri põhi oleks täies ulatuses paljandunud lõhkamata paekivi; 4) mõista hagejalt välja kostja kasuks 97 666,20 eurot liigselt kaevandatud lubjakivi eest.
48.Müügilepingu lisa 2 punkti 2 kohaselt täiendasid pooled lepingut alljärgnevas: a) pooled teevad koostööd ja oma müügilepingus sätestatud kohustuste täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääb peale lubjakivi väljamist 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana; b) väljatud lubjakivi mõõdistamist teostatakse karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt; c) lubjakivi purustamisel tekkivad jääkmaterjalid v.a peenfraktsioon (0/4), arvestatakse väljatud kivimiks ja hagejal tuleb need ehitusplatsilt eemaldada; d) lõhkamistööde käigus tekkiva ülegabariidilise lubjakivi purustamise korraldab kostja, ülegabariidilise lubjakivi purustamisega seotud kuludest tasub hageja 1/3 vastavalt kostja poolt esitatud arvele; e) peale müügilepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale.
49.Müügilepingu lisa 2 punkti 3 kohaselt muutsid pooled müügilepingu punktis 4.1. sätestatud lubjakivi hinda ning leppisid kokku uues hinnas, milleks oli 7,25 eurot ühe m3 eest + käibemaks. Kokkulepitud hind kehtis kuni 31.12.2018. Müügilepingu lisa 2 punkti 4 kohaselt muutsid pooled müügilepingu punktis 8.1. sätestatud müügilepingu kehtivuse kuupäeva ning leppisid kokku, et müügileping kehtib kuni 31.12.2018, kuid valmis materjale saab ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019.
50.26.11.2018 allkirjastasid hageja ja kostja müügilepingu lisa 3, mille p 1 kohaselt täiendasid pooled lepingu punktis 1.3. sätestatud ostetava lubjakivi kogust. Hageja soovis osta lisaks juba ostetud lubjakivi kogusele, milleks on 40 000 m3, lepingu lisa 2 järgselt 50 000 m3, veel lubjakivi koguses 20 000 m3 tähtajaga hiljemalt 31.01.2019. Lisa 3 p 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et 21.11.2018 seisuga oli lõhatud ja hageja oli saanud kokku 90 457 m3 lubjakivi. Pooled leppisid kokku, et järgnevad pinna reljeefi kontrollmõõdistused teostatakse jooksvalt tööde teostamise ajal ja vastavalt lõhkajate andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus, mis eeldab tööde ajutist peatamist ja eelnevalt põhja puhastust, müügilepingu lisas 3 toodud mahu täitumisel. Punkti 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,30,4 m paksune kiht. Selle maht oli Steigeri arvutuste kohaselt 3 100 m3 (seisuga 05.11.2018). Kostja andis selle hagejale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Hageja kohustus selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019 (tegelikult 2019 veebruarikuu viimane kuupäev ehk 28.02.2019).
51.Kostja andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu, et hageja põhja puhastamise kohustuse täidaks. Hageja karjääri põhja 2019. juuli esimese nädala lõpuks ära ei puhastanud.
52.15.11.2019 markšeider V. K. mõõdistusakti andmetel oli 20.07.2019 seisuga Lagedi tee 8, Tallinn kinnistult kaevandatud lubjakivi 121 226 m3. 19.03.2021 seletuskirjaga kinnitab markšeider V. K., et materjal 121 226 m3, mille kinnistult kaevandamist ta enda 15.11.2019 mõõdistusaktiga kinnitas, oli lubjakivi.
53.Kostja leiab, et hageja on jätnud täitmata enda kohustuse tasandada objektil oleva karjääri põhi ja viia see absoluutkõrgusele 27,4 m. Samuti on hageja võtnud kinnistult kokkulepitust rohkem lubjakivi ja rikkunud lepingut nii, et kostjal tekkis hageja suhtes kahju hüvitamise nõue. Kostja on saanud hageja tegemata jäänud tööde teostamiseks kaks
pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kostja nõuab vastuhagiga hagejalt karjääri korrastamata jätmise eest kahju hüvitamist selles summas, mis kuluks vastavate tööde teostamiseks ja hüvitist enamsaadud lubjakivi eest kokku summas 961 336,20 eurot. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa nõuda kahju hüvitamist, nõuab kostja hagejalt alternatiivselt karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m viimist vearuumiga kuni - 0,3 m ehk absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m. Samuti palub kostja kohtult enamsaadud lubjakivi eest hüvitise väljamõistmist.
54.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal ei ole kohustust Lagedi tee 8 asuva karjääri põhja tootmisjääkidest puhastamiseks. Hageja pidi viima karjääri seisu, milles põhi on ühtlane ja sile absoluutkõrgusel 27,4 m. Hageja pidi teadma, et tema kohustused karjääri põhja korrastamise suhtes ei piirdu sellest 3100 m3 savi ja lubjakivi vahekihi eemaldamisega. Hageja võttis lisa 2 p-ga 2 a) kohustuse karjääri põhi nõuetekohaselt korrastada. Hageja on ise kostjale korduvalt lubanud, et täidab kohustuse. Hageja kohustus tegema tööd saavutamaks karjääri põhjas selline seisund, et sellel saaks alustada ehitustöödega – sellest olid mõlemad pooled teadlikud juba enne 26.10.2017 põhilepingu sõlmimist. Poolte teadmist kinnitab lepingu lisa 2 p 2 e), mille kohaselt peale müügilepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale. Samuti viitab karjääri kinnistule kui ehitusobjektile poolte vahel 26.10.2017 sõlmitud raamlepingu p 1.1, mille kohaselt on lepingu esemeks Lagedi tee 8 Tallinn 11415 asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 ehitusobjektil oleva lubjakivi müük hagejale. Seega hageja teadis või pidi teadma, et peale kaevandamise lõppu peab karjääri põhi olema sile, ühtlane, absoluutkõrgusel 27,4 m ja kõlbulik ehitustööde alustamiseks. Selleks pidi sellelt olema eemaldatud kõik lahtine materjal, st kobestatud pinnas – sh savi, lubjakivi vahekihid ja muu lubjakivi purustamisel ja kaevandamisel tekkinud materjal. Seda kinnitab lepingu lisa 3 p-i 3 sõnastus, mis viitab lepingu lisa 2 p-le 2 a), mille järgi lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3 -0,4 m paksune kiht. Selle maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Müüja andis selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Ostja kohustus selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019. Punkti 3 kolmas lause viitab kostja kohustusele anda kirjeldatud materjal hagejale tasuta ja kirjeldab poolte ühist eesmärki, mida materjali teisaldamisega soovitakse saavutada, ja viitab saavutatava eesmärgi sisus eelnevalt 08.08.2017 kokku lepitud lepingu lisa 2 p-le 2 a). Poolte kokku lepitud tegevuse sisu tuleneb lepingu lisa 3 p-i 3 viimasest kahest lausest. Lepingu lisa 3 p-s 3 toodud hageja kohustus viia kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi kiht karjääri põhjast ära on vahetult seotud lepingu lisa 2 p-s 2 a) toodud eesmärgiga viia karjääri põhi olekusse, milles see on absoluutkõrgusel 27,4 m ja ühtlaselt sile. Hagejale tuli lepingu lisa 3 p-st 3 kohustus karjääris paljandunud savi ja lubjakivi vahekihtide karjääri põhjast eemaldamises olenemata nende mahtudest. Isegi, kui leida, et pooled ei leppinud selgesõnaliselt kokku selles, et karjääri põhjas ehituskõlbulike tingimuste saavutamiseks pidi tööd teostama just hageja, ei saa hageja võtta seisukohta, et ei olnud teadlik sellest, et kaevandamise lõppedes pidi karjääri põhi olema ehitustöödeks kõlbulik. Hageja pidi selle saavutamiseks vastavalt lisa 2 p-le 2 a) kostjaga koostööd tegema, st töötama selle eesmärgi suunas.
55.Seda, et pooled leppisid kokku, et just hageja peab teostama tööd karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m viimiseks ja selle tasandamiseks ja puhastamiseks, tõendab poolte rollide jaotus maavarade ostumüügilepingu täitmisel, poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle lisade sõnastus ja hageja kostjale antud lubadused talle saadetud ekirjades. Lisa 3 p-s 3 kirjeldatud korraldus iseloomustab pooltevahelist koostööd üldiselt – karjäär ja selle sisu kuulub kostjale ja kostja panus ühisesse koostöösse seisneski hagejale karjääri ligipääsu võimaldamises ja kas hageja tööle takistuste tegemisest hoidumises (nt savi eest tasu mitte küsimine) või nende eemaldamises (nt
keskkonnatasude maksmine). Kostja roll pooltevahelises koostöös oli seega valdavalt passiivne. Hageja ülesanded seisnesidki reaalses kaevandamises, materjali karjäärist äraviimises ja muus füüsiliste tulemustega aktiivses tegevuses – hageja roll oli aktiivne. See asjaolu viitab sellele, et hageja ülesanne oli karjääri põhja tasandamiseks ja korrektsele absoluutkõrgusesse viimiseks vajalike tööde teostamine ja kostja ülesanne tööde teostamist võimaldada.
56.Lepingu sõlmimise hetkeks olid kõik vajalikud ettevalmistused kostja poolt tehtud vastavalt lepingu p-le 1.5, st kostja aktiivne roll karjääris faktiliste kaevamistööde tegemise suhtes oli lepingu sõlmimise hetkeks lõppenud. Lubjakivi lõhkamise delegeeris kostja Volgers Eesti OÜ-le (p 2.1.) kellega edasi suhtles hageja lepingu sõlmimisele järgnevalt vastavalt vajadusele ise (p 2.3.4.). Kostja roll karjääris toimuva osas piirdus valdavalt administratiivsete funktsioonide täitmisega – keskkonnatasude maksmisega (p 2.6.), lubade ja kooskõlastuste hankimisega (p 5.1.). Hageja roll karjääris seisnes selles teostavate tööde faktilises läbiviimises – hageja pidi jälgima ja vastutas enda alltöövõtjate tegevuse eest (p-d 6.1. kuni 6.4.) ja organiseeris lubjakivi kaevamise, ladustamise, töötlemise ja äraveo (p-d 2.5 ja 6.5). Hageja roll karjääris toimuva osas seisnes faktiliste tööde teostamises. Kostja kasutuses lepingu täitmise ajal kaevandamiseks ettenähtud tehnikat ega tööjõudu, millega vaidlusaluseid töid teostada, samuti ei olnud kostjal ka kokkuleppeid töövõtjatega, kes vaidlusaluseid töid teostaksid. Hagejal olid vahendid ja lepingupartnerid, kes endi vahenditega karjääris töid teostasid. Kostjal ja hagejal ei oleks olnud mõistlik karjääri põhja korrastamises kokku leppida nii, et mõlemad pooled hangivad tööde teostamiseks vajalikud vahendid või kokkulepped, vaid, et need teostab hageja juba kaevandamiseks kohale toodud vahenditega. Selline selge rollijaotus kinnitab, et lepingu lõppedes oli just hageja ülesanne viia karjääri sellisesse seisu, et kostja saaks selles alustada ehitustöödega.
57.Lisa 2 p-st 2 a) tulenes pooltele kaks kohustust: nii teha koostööd kui ka endale põhilepingus võetud kohustuste täitmise selliselt, et karjääri põhi jääks 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Kuna kostjale põhilepingust ei tulene kohustusi, mille täitmise käigus ta saaks ühtlasi ka karjääri põhja tasandada või muul moel korrastada, on selge et lepingu lisa 2 p 2 a) näeb just hagejale kui põhilepingu järgi karjääri põhjas faktiliste tööde teostajale ette kohustuse viia karjääri põhi 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Seda toetab ka lepingu lisa 3 p-i 3 sõnastus, mille kohaselt lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3 -0,4 m paksune kiht. Müüja annab selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Ostja kohustub selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019. Seega olid punkti 3 järgi poolte rollid 27,4 m ja ühtlaselt sileda põhja saavutamisel jagatud: kostja annab hagejale tasuta üle karjääri põhjas oleva savi ja hageja eemaldab karjääri põhjas oleva materjali. Seda, et karjääri põhjas tekkiva materjali pidi hageja omal jõul sealt eemaldama, kinnitab ka lepingu lisa 2 p 2 c), mille kohaselt pidi hageja karjääri põhjas lubjakivi töötlemisel tekkivad jääkmaterjalid, va peenfraktsiooni, eemaldama.
58.Kostja ja hageja on enne kohtumenetlust pidanud kirjavahetust, milles hageja jaatab enda kohustust karjääri põhi viia kokkulepitud seisundisse ja lubab seda teha. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 4 lõppes leping 31.12.2018 ja vastavalt lepingu lisa 3 p-le 3 pidi hageja karjääri põhjast paljandunud savi ja lubjakivi hiljemalt 28.02.2019, ilmneb võlasuhte olemusest, et karjääri põhi pidi samuti olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 28.02.2019. Hageja ei täitnud enda kohustust ja kostja andis talle korduvalt täiendavaid tähtaegu selle tegemiseks: 15.04.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.05.2019, 29.05.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.06.2019. 30.05.2019 kirjutas hageja kostjale, et täidab oma kohustuse põhja koristuse osas ära nii kiiresti kui võimalik. Kuna lepingu lisa 3 p-s 3 viidatud 3 100 m3 savi ja lubjakivi vahekihi segu pidi juba 28.02.2019
olema kinnistult viidud, kuid veel 30.05.2019 kinnitab hageja, et ei ole enda kohustust karjääri põhja korrastamise suhtes sellel hetkel veel täitnud, järeldub, et hageja kohustus karjääri põhja korrastamise suhtes ei saanud piirduda kinnistult vaid 3100 m3 vahekihi eemaldamisega, vaid tähendas siiski terve karjääri korrastamist ja selles olevate tootmise jääkmaterjalide eemaldamist. 27.06.2019 küsis kostja hagejalt, kas hagejal õnnestub 2019 juuli alguseks enda kohustus täita ja karjääri põhi korrastada. Samal päeval kinnitas hageja, et ta teeb seda. 01.07.2019 kordas kostja enda päringut, mille vastuses hageja kinnitas, et kohustus täidetakse ühe nädala jooksul. Hageja ei käsitlenud karjääri põhja korrastamise kohustust sama kohustusena, mis seisnes lepingu lisa 3 p-s 3 märgitud savi ja lubjakivi vahekihi karjäärist eemaldamises, kuna vastavalt lepingu lisa 3 p-le 3 pidi karjääri põhjas paljandunud savi ja lubjakivi vahekiht olema koristatud hiljemalt 28.02.2019.
59.Kostjal on karjääri puhastamata jätmisest tingitud kahjunõue hageja vastu summas 863 700 eurot (VÕS § 115 lg 1). Käesoleval juhul ei esine sellist põhjust, millest tulenevalt ei saaks kostja hagejalt nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kostja on hagejale andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu karjääri põhja korrastamiseks VÕS § 115 lg 2 tähenduses, kuid hageja ei ole siiski enda kohustust täitnud. Lepingu kohasel täitmisel oleks karjääri põhi absoluutkõrgusel 27,4 m ja selles ei asuks jääkmaterjale, mis takistaks selles ehitustööde alustamist. Hageja jättis selle eesmärgi saavutamisele suunatud kohustused täitmata, mistõttu pole ka karjääris kirjeldatud tingimusi saavutatud. Kostja on seetõttu sunnitud kasutama töövõtja teenuseid, mis seisneksid hageja kohustuse täitmises tema asemel. Nimetatud teenuste eest peab kostja tasuma ning selles tasus väljendub ostja tulevikus kantav otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Selleks, et seada kostja sellesse seisu, milles ta oleks siis, kui hageja ei oleks enda lepingulisi kohustusi rikkunud VÕS § 127 lg 1 tähenduses, peab kostja tellima need tööd, mida hageja ei teostanud. Kõnealuste tööde teostamiseks on kostja saanud kaks pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kui hageja oleks enda kohustused kohaselt täitnud, ei peaks kostja kõnealuste tööde eest tasuma. Hageja peab kostjale hüvitama 863 700 eurot karjääri kokkulepitud viisil korrastamata jätmise eest vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 ja VÕS § 127 lg-le 1.
60.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa hagejalt nõuda vastuhagis kahju hüvitamist, palub kostja, et kohus kohustaks hagejat täitma 08.08.2017 sõlmitud lepingu lisa 2 p-st 2 a) tulenevat kohustust, st viima karjääri põhi absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m. Samuti kohustada hagejat eemaldama karjääri põhjas oleva lahtise materjali selliselt, et karjääri põhjas selle koguulatuses paljanduks lõhkamata paekivi pind lähtuvalt lisa 2 p-dest 2 a); b) ja e). Kõnealuste ehitustööde jaoks peab karjääri põhi olema maksimaalselt absoluutkõrgusel 27,4 m, mistõttu peab tööde vearuum jääma madalamale kui 27,4 m. Madalaim absoluutkõrgus karjääri põhjas ehk ehitusplatsil võib arhitekti sõnul olla 27,1 m, mistõttu tuleb karjääri põhjas teostada vajalikud tööd selliselt, et karjääri põhi jääks ühtlaselt absoluutkõrguse vahemikku 27,1 m kuni 27,4 m. Karjääri põhi pidi olema hageja teostatud tööde lõpetamisel mitte ainult absoluutkõrgusel 27,4 m, vaid ka ühtlane, sile ja valmis ehitustöödeks. Seda tingimust täiendab asjaolu, et pooled leppisid kokku mõõdistamises kaevandamisel paljandunud paekivi pinnalt (lisa 2 p-i b). Järelikult pidi karjääri põhi olema kaevandamise ja paekivi töötlemise lõppemise järel tühi mistahes lahtisest materjalist, sh savist ja paekivi sõelmetest. Vastasel juhul ei ole võimalik karjääri põhjas alustada ehitustöödega ega teostada lõhkamata paekivi pinnalt mõõtmisi. Samuti ei saa lahtise materjali kuhjadega karjääri põhja pidada ühtlaselt siledaks. Tööd karjääri põhjas peale 10.07.2019 seisnesid kostja poolt karjääri korrastamises, et markšeider V. K. saaks teha selles vastavalt lisa 2 p-le 2 b) lõhkamata paekivi pinnalt nii täpseid mõõdistusi, kui võimalik. Selle käigus pidi eemaldama karjääri põhjas paljandunud kanalites oleva savi ja tootmisest sinna jäänud jääkmaterjalid, st kaevama hageja osundatud kraavid.
61.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid karjäärist väljatud lubjakivi koguse kohta ei saa tõendada tema väiteid lepingus märgitud kogusest vähem lubjakivi saamise kohta, mh seetõttu, et pooled leppisid kokku, et karjäärist väljatud lubjakivi koguse tuvastamisel tuleb vastavad mõõdistused teha puhastatud karjääri põhjast lõhkamata lubjakivi pinnalt ja ühiselt. Hageja esitatud aruanded karjäärist väljatud lubjakivi koguse suhtes pole usaldusväärsed, kuna Steigeri koostatud mõõdistusaktid toetuvad oma sisus hageja enda ütlustele. Mõõdistused on tehtud vastuolus lepingu lisa 2 p-s 2 b) ja lisa 3 p-s 2 sätestatule, mille kohaselt teostatakse lõplike väljatud lubjakivi koguste täpsustus peale karjääri põhja puhastust. Seda kinnitab ka lisa 3 p 2, mille kohaselt teostatakse järgnevad pinna reljeefi kontroll mõõdistused jooksvalt tööde teostamise ajal ja vastavalt lõhkajate andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus, mis eeldab tööde ajutist peatamist ja eelnevalt põhja puhastust, käesoleva lepingu lisas toodud mahu täitumisel. Kuivõrd karjääri põhi ei olnud 10.07.2019 vastavalt kokkulepitule puhastatud, ei ole Steigeri nimetatud kuupäeval teostatud mõõdistused tehtud kooskõlas sellega, mida pooled olid mõõdistamise metodoloogia osas kokku leppinud. Sel põhjusel ei saa ka hageja nendele mõõtmistele kui karjäärist väljatud lubjakivi mahu tõenditele toetuda. Samuti ei saa pooled lähtuda hageja esitatud mõõdistustest kuna pooled leppisid maavarade ostu-müügi raamlepingu p-s 2.11. kokku, et lubjakivi koguste osas üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnenud lahknevuste korral peavad poolte esindajad ühise, kirjaliku ja kahes eksemplaris koostatud aktiga fikseerima lubjakivi koguse – seda pole pooled antud juhul teinud. Seega olid pooled kokku leppinud, et juhul, kui neil esineb eriarvamus selles, kui palju lubjakivi hageja kostjalt saanud on, tuleb see ühiselt tuvastada. Kuna hageja esitatud Steigeri mõõtmisaktid kalduvad kõrvale poolte vahel raamlepingu p-s 2.11. kokkulepitust, ei saa need tõendada hageja väidetud asjaolusid.
62.Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et kumbki pool võis enda väidete tõendamiseks karjäärist väljatud lubjakivi mahu kohta viia teisest poolest sõltumatult läbi mõõdistused puhastamata karjääri põhjas, peab kohus vaidlusaluste asjaolude tuvastamisel eelistama kostja esitatud markšeider V. K. mõõdistusi, kuivõrd need ei toetu kummagi poole väidetele ja on seetõttu erapooletud. V. K. mõõdistusakti andmete põhjal on hageja karjäärist kaevandanud 11 226 m3 rohkem lubjakivi, kui pooled raamlepingu ja selle lisadega kokku olid leppinud. Markšeider V. K. on enda 19.03.2021 seletuskirjas kinnitanud, et pidas enda 15.11.2019 allkirjastatud mõõdistusaktis silmas just karjäärist väljatud lubjakivi. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 3 pidi hageja karjäärist väljatud lubjakivi eeshüvitist maksma 7,25 eurot iga kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 ja lisa 3 p-le 2 esitab kostja hagejale üleliigse kaevise eest arve, st pooled leppisid kokku, et hageja peab kostjale tasuma liigselt kaevatud lubjakivi eest. Kokku peab hageja kostjale lepingu järgi kostjale kokkulepitust rohkem karjäärist väljatud lubjakivi eest tasuma 11 226 korda 7,25 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk 97 666,2 eurot koos käibemaksuga. Hageja vastuväited vastuhagile
63.Hageja vaidleb vastuhagile täielikult vastu.
64.Müüja pidi korraldama lõhkamise, andma lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle (lepingu p 2.1). Hageja pidi kaevama lõhatud lubjakivi välja ja töötlema kinnistul (lepingu p 1.2). Lepingu lisa 2 p-ga 4 leppisid pooled kokku, et hageja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019. Lepingu lisa 3 p-s 3 leppisid pooled kokku, et hageja kohustub eemaldama hiljemalt 31.02.2019 lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning arvestuslik maht 3 100 m3.
65.Hageja leiab, et leping oli müügileping, mitte töövõtuleping, poolele tulenevad lepingust need kohustused, milles on lepingus kokku lepitud, mitte aktiivsest või passiivsest rollist.
66.Vastuhagi väide, et ostja võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav. Juhul, kui pooled oleksid soovinud tegelikult sellises suuruses rahalises kohustuses kokku leppida, siis oleksid pooled selle ka lepingusse kirja pannud.
67.Lepingu lisa 3 p 3 on ainus lepingu tingimus, mis paneb ostjale kinnistul täiendavate toimingute tegemise kohustuse ja et see puudutab kaevandatava kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4 m paksust kihti, mille maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m3 (05.11.2018) ning ostja kohustub selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019. Lepingu lisa 3 p-s 3 on kirjas ka vahekihi tekkimise põhjus – 0,3-0,4 m paksune kiht oli lõhketöödest tulenevalt osaliselt lahti murdunud. Lõhketööde tegemine oli müüja lepingujärgne kohustus.
68.Vaidlus puudub, et ostja on eemaldanud vahekihi mahus 3100 m3. Ostja on seisukohal, et lepingu lisa 3 p 3 alusel ei lasunud ostjal mingeid täiendavaid kohustusi peale kohustuse eemaldada vahekiht ning seda konkreetselt mahus 3100 m3. Lepingu lisa 3 p-st 3 ei saa kuidagi järeldada, et: 1) ostja võttis sellega kohustuse eemaldada enda kulul, piiramatus koguses ja mistahes karjääris olevaid või sinna tekkivaid materjale; 2) ostja võttis sellega kohustuse tasuta eemaldada võimalikult edasiselt ehk pärast lepingu lisa 3 sõlmimist lõhkamistööde tõttu täiendavalt lahti murduvat vahekihti. Lepingu lisa 3 sõlmiti 26.11.2018. Seega sai lepingu lisa 3 p 3 sõlmimisel olla aluseks sellel hetkel olemasolev olukord ning Steigeri arvutused seisuga 05.11.2018.
69.Pärast lepingu lisa 3 sõlmimist toimusid 22.12.2018 täiendavad ja viimased lõhkamised, mille tulemusena suurenes vahekihi maht oluliselt, kuivõrd müüja lasi teha lõhkamised liiga sügavalt ehk kaevise põhjaks ei jäänud mitte lubjakivi, vaid pehme, murenenud lubjakivi ja savi segu ehk vahekiht. Kostja ei ole esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, millest tulenevalt lepingu lisa 3 sõlmimise ajal (05.11.2018) oleks olnud ostjal alust eeldada, et vahekihi maht võib tulevikus suureneda.
70.Lepingu lisa 3 on täiendav kokkulepe lepingule, mis on müügileping. Lepingu esemeks oli lubjakivi (lepingu p 1.1). Hageja ei nõustu kostja väitega nagu tuleneks ostja kohustus eemaldada omal kulul piiramatus koguses mistahes karjääris olevaid või sinna tekkivaid materjale, asjaolust, et lepingu p-s 1.1 on nimetatud müüdava lubjakivi asukohaks olevat kinnistut ehitusplatsiks. Vastupidi, lepingu järgi oli ostjal keelatud vedada kinnistult ära materjale, mis ei ole lepinguga seotud ning keelu rikkumisel oli müüjal õigus rakendada ostja suhtes leppetrahvi 28 000 eurot iga rikkumise kohta ja ostja kohustus hüvitama müüjale leppetrahvi ületava kahju. Lepingu p-s 6.7 oli sätestatud ostja kohustus mitte teostada müüja kirjaliku nõusolekuta kinnistul lepingus kokku leppimata tegevusi. Lepingu p 6.8 järgi vastutas ostja lubjakivi töötlemisel muude loodusvarade ja toodete säilimise eest. Lepingu lisaga 3 lepiti kokku konkreetsete lepingutingimuste muutmises ja sellega ei muudetud lepingu punkte 3.3, 6.7, 6.8 ja 7. Tõlgendus, mille kohaselt võttis ostja lepingu lisa 3 p-ga 3 kohustuse teostada omal kulul piiramatus koguses mistahes materjali kinnistult eemaldamise kohustuse müüja tulevase ehitustegevuse tarbeks, on vastuolus lepingu kui müügilepingu olemuse ja eesmärgiga.
71.Lepingu lisa 2 p 2 alapunkti (a) sõnastatud koostöökohustusest ei saa tulla poolele mingeid eraldiseisvaid kohustusi peale koostöökohustuse VÕS § 23 lg 2 mõistes. Lepingu lisa 2 p 2 alap (a) järgmisest lauseosast, mille järgi pidid pooled tegema oma lepingus sätestatud kohustuste täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääks peale lubjakivi väljamist 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Lepingu esemeks oli lubjakivi, mille kinnistust eraldamiseks vajalikud lõhketööd olid müüja kohustuseks. Pärast lõhketööde tegemist sai ostja lõhatud lubjakivi välja kaevata. Välja on võimalik kaevata ainult lõhatud lubjakivi, sh üksnes nii sügavalt kui see on lõhatud. Lepingu lisa 2 p 2 alap (a) pani müüjale kohustuse võimalusel lõhata lubjakivi hoides ühtlaselt, siledalt abs kõrgust 27,4 m. Ostja sai lubjakivi kaevata välja üksnes nii sügavalt ja sellist n-ö siledust järgides nagu olid tehtud lõhketööd. Kuna lubjakivi lõhkamine sõltus kinnistu geoloogiast s.t kus
ja kui sügaval lubjakivi paiknes, siis lisati lepingu lisa 2 p 2 alap-ti (a) ka täiend kõik olenev s.t et ühtlaselt, siledalt abs kõrgust 27,4 m järgitakse müüja poolt lõhketöödel niipalju kui võimalik, mitte absoluutse nõudena.
72.Lepingu lisa 2 p 2 alap-ga (b) leppisid pooled kokku, et väljatud lubjakivi mõõdistamist teostatakse karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt. Lepingu esemeks oli lõhatud lubjakivi ning seda, millises koguses on just lubjakivi lõhatud vmt, saabki kontrollida mõõdistustega, mis tehakse lõhkamata paekivipinna pealt – nii on tagatud, et mõõdetakse just nimelt ja üksnes lõhatud lubjakivi mahtu.
73.Lubjakivi lõhkamise järgselt teostas ostja lubjakivi väljakaeve. Lepingu lisa 2 p 2 alap-d (c) ja (e) ei reguleeri mingilgi moel väljakaeve teostamist. Müüja teostas lõhketööd, ostja sai väljakaevet teha ainult nii nagu müüja oli lõhketööd teostanud ning lõhketööd tuli teha selliselt, et pärast lõhkamist jääks aluspinnaks lõhkamata paekivi. Lepingu lisa 2 p 2 alap (c) sätestas ostja kohustused lubjakivi töötlemisel pärast väljakaevet – ostja pidi kõik purustamisel tekkivad jääkmaterjalid eemaldama ehitusplatsilt. Vastava punkti sõnastus kajastab täpselt ka selle tingimuse mõtet ja eesmärki – ostja peab enda poolt lubjakivi purustamise käigus tekkivad jääkmaterjalid kinnistult ära vedama. Lepingu lisa 2 p 2 alap (e) sätestas ka vastava kohustuse täitmise tähtaja s.o peale lepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale. Lepingu lisa 2 p 2 alap-dest (c) ja (e) ei tulene kuidagi, et ostja oleks kohustatud nende alusel teostama mingite muude materjalide väljakaevet. Ehitusplatsina käsitleti vastavalt lepingu p-le 1.1 kogu kinnistu territooriumi. Ostja on seisukohal, et arvestades lepingu lisa 2 p 2 alap-ti (c) ei saa alapunkti (d) mõistlikult tõlgendada selliselt, et ostjal on kohustus vedada kinnistult ära mistahes materjali. Ostja n-ö ehitusplatsi puhastamise kohustus seondub üheselt üksnes nende jääkmaterjalidega, mis tekkisid ostja poolt lubjakivi purustamise tulemusena.
74.Hageja hinnangul on müüja teinud mh järgmisi toiminguid, mis on muutnud nii kinnistul lepingu alusel tehtud väljakaevete järgset maapinna kõrgust, kui ka suurendanud kinnistul oleva lahtise materjali hulka: 1) müüja on ladustanud kinnistule erinevaid materjale; 2) müüja on kaevanud kinnistule (veevoolu jaoks) auke ja kraave, kuhjates väljakaevatud materjali hunnikutesse ja ajades laiali; 3) müüja on teinud kinnistul tagasitäitmisi, valmistades kinnistut ette ehituseks, tuues selleks kinnistule materjale; 4) teinud kinnistul korduvalt uusi lõhkamisi. Lisaks täitub kinnistu pidevalt veega, kuna müüja ei hoia seda pumpamisega veest vabana, mille tulemusena kandub süvenditesse selle ümbruses olev savi jm lahtine pinnas. Kuivõrd kinnistu on müüja faktilise võimu all, tuleb kostjal tõendada, et kinnistul ei ole kolmandate isikute poolt tehtud või loodusjõudude toimel toimunud mingeid muudatusi võrreldes 10.07.2019 seisuga. Müüja ei ole vastuhagis selgitanud, millist territooriumi peab müüja silmas karjäärina. Viide karjäärile on tehtud esmakordselt lepingu lisas 2, mis sõlmiti 08.08.2018.
75.Hageja leiab, et vale on müüja seisukoht nagu oleks lepingu eesmärgiks olnud tagada kinnistu sobivus ehitustegevuseks. Leping oli müügileping ning lepingu esemeks oli lubjakivi. Ühestki lepingu, lisa 2 ega lisa 3 punktist eraldiseisvalt ei tulene, et ostja võttis endale kohustuse tagada kinnistu sobilikkus ehitustööde teostamiseks. Hageja on seisukohal, et see, milline on ehitustegevuseks sobiv abs kõrgus on paljasõnaline, selleks ei saa olla arhitekti kui kolmanda isiku arvamus. Kostja ei ole vastuhagis selgitanud, mis põhjusel ei sisaldu võimalik vearuum (0,3 m) juba abs kõrguses 27,4 m.
76.Meelevaldne on müüja sisuline seisukoht, et ostja tootmisjäägina tuleks käsitleda kinnistul asuvat, veel välja kaevamata vahekihti. Müüja sisuliseks sooviks on, et lisaks lõhatud lubjakivile kohustataks ostjat tasuma müüjale 7,25 eurot / m3 + km igasuguse muu, sh eemaldatud vahekihi eest. Pooled leppisid lepingu lisa 2 p 2 alap-s (b) kokku, et lepingu esemeks oleva lõhatud lubjakivi kogust mõõdistatakse lõhkamata paekivi pinna pealt. Viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ning ostja taotles korduvalt, et müüja korraldaks mõõtmised. Müüja ei kavatsenud antud mõõtmisi teha enne kui vahekiht on eemaldatud. Seega soovis müüja esmalt saavutada olukorra, kus väljakaeve ala oleks
võimalikult sügav. Müüja soovis lubjakivina s.t müügiobjektina käsitleda ka muud materjali sh vahekihti. Ostja tellis tegeliku olukorra fikseerimiseks pärast 22.12.2018 lõhatud lubjakivi väljakaeve lõpetamist mõõtmised Steigerilt, kes teostas need seisuga 10.01.2019.
77.Müüja oli teadlik, et ostja kasutab lubjakivi väljakaeveks tavapärast viisi ehk rasketehnikat. Lepingu sõlmimise järgselt, samuti veel lisa 2 sõlmimise seisuga 08.08.2018 teostas müüja lõhketööd selliselt, et lõhatud lubjakivi alla jäi puutumata, paks lubjakivikiht. Pärast lisa 2 sõlmimist korraldas müüja lõhketööde tegemise, arvestades kinnistu geoloogilist olukorda, liiga sügavalt – lõhatud lubjakivi alla jäi nii õhuke lubjakivi kiht, et lubjakivi väljakaevel see murdus rasketehnika all ning paljandus vahekiht. Asjaolu, et vahekihi paljandumine tekkis müüja tegevuse tõttu, tuleneb sõnaselgelt lisa 3 p-st 3, kus viidatakse murdumise põhjusena lõhketöödele. Ostja võttis lisa 3 p 3 alusel vahekihi eemaldamise kohustuse konkreetses mahus (3100 m3) ja sel ajal ei olnud mingit alust eeldada, et müüja jätkab lõhketööde teostamist liiga sügavalt, mille tõttu tekib vahekihti täiendavas koguses. Pärast lisa 3 p 3 tekkis vahekihti täiendavas mahus ning pooled ei leppinud kokku selle, täiendava mahu ostja poolt eemaldamises ega ka tähtajas. Kinnistu täitub tulenevalt looduslikust seisundist korrapäraselt veega, mis takistas vahekihi eemaldamist. Ostja juhtis korduvalt sellele müüja tähelepanu, et tagada tuleb vee ärapumpamine. Kostja vastuhagi eesmärgiks on hageja kohustamine tegevusteks, milliseid müüja vajab seoses kinnistul väidetavalt kavandatud ehitustegevusega. Kui ostjat peaks kohustatama teostama tööd, mis on vajalikud kogu karjääri põhjas abs kõrguse vahemikus 27,1 kuni 27,4 m saavutamiseks, siis peaks ostja mitte ainult viima ära mistahes lahtise materjali, vaid teostama ka lõhketöid ning kaevama välja nii lõhatud materjali kui lõhkamist mittevajava pinnase, mis omakorda oleks lahtine materjal, mis tuleks ära vedada.
78.Hageja on seisukohal, et kostja kahjunõude tõendamiseks esitatud hinnapakkumistel puudub tõendamisväärtus, sest failide metaandmetest nähtuvalt ei ole need koostatud nendes märgitud isikute poolt. Lisaks puuduvad vastuhagis selgitused, milliseid materjale ja millises mahus peaks ostja müüja arvates vastuhagi esitamisel aluseks võetud lepingu tingimuste alusel eemaldama. Müüja ei ole esitanud materjalide iseloomustust ega koguseid. Arvestades müüja vastuhagi alternatiivseid nõudeid peaks olema esitatud eraldi tööd, materjal ja selle kogus seoses töödega, mille tulemusena oleks karjääri põhi abs kõrgusel 27,1 m ning eraldi tööd, materjal ja selle kogus seoses töödega, mille tulemusena oleks karjääri põhjast eemaldatud kogu lahtine pinnas. Hinnapakkumustest ei ole arusaadav, millise materjali kohta need on koostatud, läbisegi on kasutatud mõisteid tööstusjäägid ja tootmisjäägid, mis ei anna informatsiooni materjali kohta ega võimalda järeldada, kas ja milliseid toiminguid on nende kinnistult eemaldamiseks vaja teha, milline on materjali võimalik kasutusala jne. Mõlemas hinnapakkumuses moodustab kõige suurema osa utiliseerimine. Kahjunõude komponendina eeldab selline kuluartikkel müüja poolt põhistust koos tõenditega, et materjalil puudub igasugune kasutusväärtus ning sellest n-ö vabanemiseks on ainus võimalus anda see üle jäätmekäitlejale. Müüja ei ole vastuhagis selgitanud, millist territooriumi peetakse silmas karjääri põhjana. Ala, millelt lepingu alusel teostati väljakaeveid, ei hõlma kogu kinnistut. Müüja on lepingu täitmise käigus toonud kinnistule erinevaid materjale, samuti asus müüja juba 2019. juulis kaevama kraave kohtadesse, millest teostati väljakaevet lepingu alusel. Samuti sisaldavad mõlemad hinnapakkumused kulu vee pumpamiseks, mis isegi vahekihi eemaldamisel oli müüja, mitte ostja kohustus. Vajalikeks kuludeks ei saa olla ettenägematud kulud ega üldsõnalised muud juhtumis kulu. Kuluks ei ole ka käibemaks.
79.Hageja leiab, et kostja ei saa nõuda liigselt kaevandatud lubjakivi eest kahju hüvitamist tuginedes lepingu lisa 2 punktile 2 ja lisa 3 punktile 2. Lepingu lisa 2 p 2 sätestab tasu lepingu esemeks olnud lubjakivi eest ja lisa 3 p 2 sätestab lisaarve koostamise aluse, mis viitab samas punktis lubjakivi kogusele.
80.Müüja esitas 06.08.2019 tuginedes Steigeri 22.07.2019 tööle nr 19/2637 nõude tasuda ostja poolt väidetavalt enamsaadud lubjakivi eest 43 630 eurot + km. Mahuks väitis müüja 6018 m3: 117 100 m3 (Steigeri 22.07.2019. a mõõdetud maht) - 110 000 m3 (lepingu järgne maht) – 1082 m2 (savikiht). Samuti esitas müüja ostjale 05.08.2019 arve nr 24 summas 43 630,50 eurot + km. Steigeri 16.08.2019 kirja järgi hõlmab 22.07.2019 töö järgne maht 117 100 m3 endas kogu mahtu, mis on ajavahemikul 18.10.2017 22.07.2019 Lagedi tee ja piirnevalt Tooma tn 13 katastriüksuselt looduslikust olekust eemaldatud. Segamini ei või ajada lubjakivi ning vahekihti jm materjale, mida võib olla kinnistult eemaldatud. Ostja juhtis vastuskirja p-s 2.7 tähelepanu, et mahtude leidmisel tuleb aluseks võtta lõhkamise andmed, lõhkamistööd olid müüja kohustuseks ning müüja ise on kirjalikult 04.01.2019 kinnitanud, et jätkuvalt on lepingu järgsest mahust müüja poolt veel lõhkamata 2393 m3 ning vaidlus puudub, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018. Müüja esitas ostjale 29.08.2019 kreeditarve nr 27 arvele nr 24 summas 43 630,50 eurot +km. Seega arvestades ainuüksi müüja enda poolt 04.01.2019 kirjalikult kinnitatud mahte on tõendatud, et ostja on saanud müüjalt lepinguga kokkulepitust lõhatud lubjakivi vähem, mitte rohkem.
81.Lepingu lisa 3 sõlmiti 22.11.2018 ning selle punkti 2 järgi on pooled kokku leppinud, et kaevandatud mahtude aluseks võetakse Steigeri 12.11.2018 dateeritud kuupäevaga arvutused, mille järgi on seisuga 05.11.2018 lõhatud lubjakivi kogus 79 700 m3. Lõhkaja andmetel, kelleks on Voglers Eesti OÜ, on peale mõõdistust lõhatud järgmised kogused 05.11.18 mahus 2 405 m3, 08.11.18 mahus 4 903 m3, 19.11.18 mahus 1 044 m3 ja 21.11.18 mahus 2405 m3. Kokku on ostja saanud 90457 m3 lubjakivi. Seega ei oma mingit tähtsust, millised olid võimalikult paralleelselt kellegi poolt tehtud mõõtmised ja nende tulemused – pooled leppisid kokku, et 05.11.2018 seisuga on ostja saanud kokku lõhatud lubjakivi 79 700 m3. Lepingu lisa 3 p-s 2 leppisid pooled kokku, et vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus. Kuivõrd vastavalt lepingu lisa 3 p-s 2 toodud lõhkaja andmetele 05.11.2018 – 21.11.2018 kohta ja müüja 02.01.2019 e-kirjas toodud lõhkaja andmetele 22.11.2018 – 22.12.2018 kohta, olid mahud täitunud, teostati Steigeri poolt müüja tellimusel 10.01.2019 mõõtmised ning nende tulemusena selgus, et 06.11.2018 – 10.01.2019 maht on vähem kui lepingu esemeks olnud 110 000 m3, täpsemalt oli lisaks 05.11.2018 seisuga kontrollitud mahule 79 700 m3, kaevandatud täiendavalt 29 100 m3 ehk kokku sai ostja (79 700 + 29 100 =) 108 800 m3 ehk kokkulepitust 1200 m3 vähem. V. K. 15.11.2019 dokumendi järgi on tehtud esimesed mõõtmised 01.08.2018, mille järgi on mahuks 40 551 m3. Ei ole teada, milliste andmete ja mõõtmistulemuste võrdluses saadi vastav maht. Samaselt ei ole kontrollitavad ka hilisemad mõõtmistulemused. Poolte vahel puudub mh vaidlus, et 05.11.2018. seisuga hinnati vahekihi mahuks 3100 m3. V. K. 15.11.2019 dokumendist ei nähtu, kus on kajastatud vastav maht. V. K. 19.03.2021 dokumendist tuleneb, et kaevandatud mahu määramiseks piketid on võetud puutumata aluskivimi peale. Seega sisaldavad mõõtmistulemused vahekihti nii lepingu lisa 3 p 3 järgses mahus, kui ka ostja poolt täiendavalt kaevandatud mahtu, aga samuti kinnistul jätkuvalt asuvat pinnast. 12.03.2021 vastuhagi p-des 8 ja 22 oli müüja seisukohal, et V. K. mahust 3100 m3 oli savi.
82.Hageja esitas 06.04.2022 menetlusdokumendis ka seisukoha kostja 21.03.2022 protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele. Hageja leiab, et müüja ei ole esile toonud, millal muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi nõue esitati pärast mõistliku aja möödumist (VÕS § 159 lg 2). Lisaks on nõue alusetu. Sisuliselt tugineb see väitele, et vahekihi 3100 m3 ületavas mahus Lagedi tee 8 kinnistult eemaldamisega rikkus ostja lepingu p-i 3.3, mille kohaselt oli keelatud karjäärist ära vedada lepinguga mitteseotud materjali. Samas on müüja vastuhagis ise seisukohal, et ostja ei pidanud ära vedama üksnes vahekihti faktiliselt täiendavalt ära veetud mahus, vaid peaks seda tegema veelgi suuremas mahus.
Kohtuotsuse põhjendused
83.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
84.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • AS TREV-2 Grupp (hageja) ja A Betoon OÜ (kostja) sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu (I kd l, lk 16-19), mille punkti 1.1. (I kd lk 16) kohaselt hageja ostis kostjalt kui Lagedi tee 8 Tallinn asuvat kinnistut katastritunnusega 78403:313:0220 koormava hoonestusõiguse omanikult (I kd lk 141) lubjakivi; • lepinguga leppisid pooled kokku, et: müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3; I kd lk 16) hinnaga 7 eurot/m3 (p 4.1; I kd 16 pöördel) kogumaksumusega 280 000 eurot (km-ta) (p 4.2; I kd lk 17); müüa korraldab lõhkamise (p 2.1.; I kd lk 16), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8; I kd lk 16 pöördel); ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb kinnistul (p 1.2; I kd lk 16); • pooled allkirjastasid 13.11.2017 akti nr 1 (I kd lk 20-21), mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akti nr 2 (I kd lk 22-23), mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses; • 08.08.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 2 (I kd lk 24-25), millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt 50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 362 500 eurot (km-ta); ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4); • 26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3 (I kd lk 26-27), millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi, hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (km-ta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1); ostja kohustub eemaldama hiljemalt 28.02.2019 (lepingus ekslikult 31.02.2019) lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning arvestuslik maht 3 100 m3 (p 3). • hageja tasus kostjale lubjakivi eest järgmiselt: 1) 01.11.2017 arve nr 22 alusel 84 000 eurot 03.11.2017 (I kd lk 28 ja 32); 2) 16.04.2018 arve nr 2 alusel 168 000 eurot 17.04.2018 (I kd lk 28 pöördel ja 32 pöördel); 3) 26.06.2018 arve nr 7 alusel 84 000 eurot 10.08.2018 (I kd lk 29 ja 33); 07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018 (I kd lk 29 pöördel ja 33 pöördel); 4) 20.09.2018 arve nr 16 alusel 130 500 eurot 05.10.2018 (I kd lk 30 ja 34); 5) 01.11.2018 arve nr 22 alusel 130 500 eurot 19.11.2018 (I kd lk 30 pöördel ja 34 pöördel); 6) 20.11.2018 arve nr 24 alusel 174 000 eurot 04.12.2018 (I kd lk 31 ja 35); • kostja nõudis 15.04.2019-01.07.2019 hagejalt karjääri põhja puhastamist (II kd lk 3137); • kostja võõrandas 2019 novembris Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku (I kd lk 14-15, II kd lk 125 pöördel kl 00:28:21); • ostja on eemaldanud vahekihi mahus 3100 m3; • 05.11.2018 järel ja enne lepingu lisa 3 sõlmimist täiendavaid lõhkamisi ei toimunud; • viimane lõhkamine toimus 22.12.2018; • müüja ladustas kinnistule lubjakivi/savi puistangu (hagi lisa 10, vastuhagi p 76, 77) ja kaevas kinnistule (veevoolu jaoks) auke ja kraave (hagi lisa 26, vastuhagi lisa 3);
•
kokku mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (Steiger) Lagerdi tee 8 kinnistul kaheksal korral: 05.12.2017, 24.07.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 05.11.2018, 10.01.2019, 10.07.2019 ja 22.07.2019 (III kd lk 64 pöördel p 2)
85.Pooled vaidlevad selle üle:
85.1.millist materjali ja millises koguses on kostja müügilepingu ja selle lisade täitmisena hagejale üle andnud;
85.2.kas hageja on täitnud lepingu eesmärgi ja viinud karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m.
86.Maavarade mõõtmise meetodist
85.1.Hageja leiab, et pooled on maavarade mõõtmise meetodites kokku leppinud 31.20.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingus.
85.2.Kostja leiab, et hageja esitatud aruanded karjäärist väljatud lubjakivi koguse suhtes pole ennekõike usaldusväärsed, kuna toetuvad hageja enda ütlustele. Kostja viitab OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2622 leheküljele 5 (I kd lk 48).
85.3.Raamlepingu (I kd lk 16 pöördel) punktist 2.10. tulenevalt kontrollitakse müüja poolt ostjale üleantud lõhatud lubjakivi koguseid ja võimalusel ka lepingutingimustele vastavust poolte esindajate poolt ühiselt üle iga 10 000 m3 suuruse koguse järel. Selleks teostavad müüja ja ostja poolsed maavarade mõõdistajad enne lõhkamistöid GPS süsteemis mõõtmised. Vastavate andmete võrdlemisel saadakse lõhatud maavarade kogus m3 mõõtühikus. Tulenevalt punktist 2.11. fikseeritakse üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnenud lahknevused (kui esineb lahknevusi enne lõhkamistöid tehtud mõõdistuste ja lõhkamistööde tulemuste vahel) lubjakivi koguse vahel esindajate poolt ühiselt aktiga, mis koostatakse kirjalikult kahes eksemplaris ja allkirjastatakse poolte esindajate poolt. Punkti 2.12. järgi on ostja kohustus teostada lubjakivi kaevandamise ja müügiga seotud kohustuslik aruandlus. Vastavalt punktile 2.13 kohaselt teostatakse kõik lepingu järgsed mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu. Vastavalt lepingu lisa 2 punktile 2 b (I kd lk 24) tuli väljatud lubjakivi mõõdistamist teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt.
85.4.Seega oli lepingust tulenevalt hageja kohustuseks tagada kaevandamise aruandlus (p 2.12.). Lõhatud lubjakivi koguseid pidid pooled kontrollima iga 10 000 m3 suuruse koguse järel ja teostama selleks GPS süsteemis mõõtmised. Lõhatud lubjakivi koguste lahknevused tuli fikseerida poolte ühise aktiga.
85.5.Kohus loeb raamlepingu ja selle lisaga 2 tõendatuks, et pooled leppisid kokku, et mõõta tuli kõik lepingujärgsed mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu (I kd lk 16) ja lubjakivi mõõdistamised tuli teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt (I kd lk 24). Pooled ei ole tõendanud, et neil oli lisaks osundatule teisi kokkuleppeid mõõtmismeetodite osas.
87.Lagedi tee 8 Tallinn asuvalt kinnistult lõhatud maavarade kogusest
87.1.Hageja leiab, et lähtuda tuleb OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistustest (III kd lk 64 pöördel p 2). Hageja leiab, et ei oma mingit tähtsust, millised olid võimalikult paralleelselt kellegi poolt tehtud mõõtmised ja nende tulemused – pooled leppisid lisa 3 punktis 2 kokku, et 05.11.2018 seisuga on ostja saanud kokku lõhatud lubjakivi 79 700 m3. Pooled leppisid kokku, et vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus. Kuivõrd vastavalt p-s 2 toodud lõhkaja andmetele 05.11.2018.– 21.11.2018 kohta ja müüja 02.01.2019 e-kirjas toodud lõhkaja andmetele 22.11.2018– 22.12.2018 kohta, olid mahud täitunud, teostati OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt müüja tellimusel 10.01.2019 mõõtmised ning nende tulemusena selgus, et 06.11.2018– 10.01.2019 maht on vähem kui lepingu esemeks olnud 110 000 m3, täpsemalt oli lisaks
05.11.2018 seisuga kontrollitud mahule 79 700 m3, kaevandatud täiendavalt 29 100 m3 ehk kokku sai ostja (79 700 + 29 100 =) 108 800 m3 ehk kokkulepitust 1200 m3 vähem.
87.2.Kostja hinnangul tuleb mõõdistuste aluseks võtta markšeider V. K. mõõdistused (II kd lk 45- 47), mõõdistustele lisatud seletuskiri (II kd lk 142) ja OÜ J. Viru markšeiderite J. A. ja M. R. 04.05.2021 täiendavad mõõdistamised (III kd lk 23-27). Kostja leiab, et arvesse ei saa võtta OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusi, kuna seal märgitu kohaselt on kobestatud pinnase andmed 6500 m3 saadud kaevandaja (st hageja) enda selgitusel, mitte objektiivselt tuvastatud asjaoludel.
87.3.Lepingu lisa 3 punkti 2 kohaselt (I kd lk 26) on pooled kokku leppinud, et kaevandatud mahtude aluseks võetakse OÜ Inseneribüroo STEIGER 12.11.2018 dateeritud kuupäevaga arvutused, mille järgi on seisuga 05.11.2018 lõhatud lubjakivi kogus 79 700 m3. Lõhkaja andmetel, kelleks on Voglers Eesti OÜ, on peale mõõdistust lõhatud järgmised kogused – 05.11.18 mahus 2405 m3, 08.11.18 mahus 4903 m3, 19.11.18 mahus 1044 m3 ja 21.11.18 mahus 2405 m3. Kokku on ostja saanud 90 457 m3 lubjakivi. Vastavalt kahepoolsele kokkuleppele üleliigse kaevise peale koostab müüja ostjale lisaarve. Järgnevad pinna reljeefi kontroll mõõdistused teostatakse jooksvalt tööde teostamise ajal ja vastavalt lõhkajate andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus, mis eeldab tööde ajutist peatamist ja eelnevat põhja puhastust, lisas 3 toodud mahu täitumisel. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest (I kd lk 48) on ajavahemikul 11.01.2019-10.07.2019 Lagedi tee 8 ja Tooma tn 13 katastriüksuselt 21 650 m2 pindalalt eemaldatud varasemalt kobestatud pinnast 6500 m3. Kaevandaja selgituste kohaselt on tegemist lõhketöödest tulenevalt lubjakihi alt paljandunud savi ja lubjakivi vahekihtidega.
87.4.Pooled on menetluses leidnud, et käesoleval ajal ei ole võimalik teha selliseid mõõdistusi, mis oleks kooskõlas poolte kokkulepitud metoodikaga ja annaksid piisavalt kindlaid andmeid karjäärist väljatud lubjakivi koguse kohta (III kd lk 19 p 18, lk 55 pöördel p 5). Seega tuleb kohtu hinnangul lähtu mõõtmistulemuste hindamisel lepingus kokkulepitust. Kohus loeb lepingu lisa 3 punktiga 2 tõendatuks, et pooled jõudsid kokkuleppele, et lähtutakse OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannetes toodud (I kd lk 36-51) arvutustest. OÜ Inseneribüroo STEIGER teostas Lagedi tee 8 kinnistul maapinna kõrguse mõõtmised kaheksal korral ja mõõtis enne esimest lõhkamist 18.10.2017 ka paekivilasundi ülemised kõrguspunktid (III kd 64-79). Seega on viidatud mõõdistuste teostaja mõõtnud ja fikseerinud mõõdistusi kirjalikult kogu poolte lepingu täitmise aja ning pooled on need andmed võtnud ka lähteandmeteks. Kohus leiab, et seetõttu saab just OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtmistulemusi pidada usaldusväärseks. Tähtsust ei ole asjaolul, kes OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER mõõdistused tellis, sest pooled on lepingus kokku leppinud mahtude arvutamisele just nendele mõõdistustele. Seega ei saa lisa 3 sõlmimise aja seisuga lähtuda markšeider V. K. või OÜ J Viru markšeiderbüroo poolt mõõdetud andmetest. Viidatud mõõtmistest ei nähtu mõõtmised erineval ajahetkel. Samuti ei ole eristatud erinevaid materjale erineval väljakaevamise perioodidel. Kohus loeb OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannetega (I kd lk 3651) arvutustega tõendatuks, et 05.11.2018 seisuga (I kd lk 51) oli lõhatud lubjakivi 79 700 m3 ja kobestatud kivimit ehk vahekihti 3100 m3. Lõplike koguste täpsustus pidi lisa 3 punkti 2 järgi teostatama vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel. Kohus loeb poolte 2019 jaanuaris peetud kirjavahetusega (I kd lk 52-53) tõendatuks, et poolte hinnangul oli lisa 3 lepingu täitmise mahust puudu 2393 m3 lubjakivi. Seega kostja nõustus, et lepingu mahtu ei olnud täidetud. OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019 mõõdistuste (I kd lk 46-50) kohaselt on lähtudes arvutustulemustest ajavahemikul 06.11.2018-10.01.2019 7152 m2 pindalalt kaevandatud lubjakivi 29 100 m3 (I kd lk 48). Arvestades varasemaid mõõdistusi on ajavahemikul 18.10.2017-10.01.2019 kaevandatud kokku 108 800 m3 lubjakivi. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest (I kd lk 48) on ajavahemikul 11.01.2019-10.07.2019 eemaldatud varasemalt kobestatud
pinnast 6500 m3. Kohus nõustub hagejaga selles, et markšeider V. K. ja OÜ J. Viru markšeiderite mõõtmisel on arvestatud kõiki väljakaevatud materjale s.t eraldatud ei ole lubjakivi (mis on müügilepingu objektiks) teistest materjalidest (vahekihist vm materjalist), seetõttu ei saa ka lõplike lepingu mahtude arvutamisel lähtuda nende arvestustest. Pooled on fikseerinud lisa 3 punktis 3 (I kd lk 26), et kaevandatava kihi alt paljandus savi ja lubjakivi (ehk vahekiht) ligikaudu 0,3-0,4 m paksune kiht, mille maht oli 05.11.2018 seisuga 3100 m3. Pooled on nõustunud, et objektil oli vähemalt 3100 m3 ulatuses muu materjali (vahekihti), mille kostja pidi hagejale andma tasuta. Seega ei ole põhjendatud kogu väljakaevatud mahu müügieseme hulka arvamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja eelviidatud kuupäeva seisuga lõhatud lubjakivi mõõtmised tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019, mille tulemusel selgus, et müüa oli lõhanud kokku lubjakivi 108 800 m3 s.o 1200 m3 vähem kui hageja kostjalt lepingu ja selle lisade järgi oli ostnud. Puudub vaidlus selles, et keskkonnalubadega oli kaetud 77 000 m3 materjali (I kd lk 67-76). Hageja kaevandas 79 700 m3 lubjakivi, seda kinnitavad nii 05.11.2018 seisuga Inseneribüroo STEIGER mahtu aruanne (I kd lk 51) kui ka poolte vahel sõlmitud lisa 3 punkt 2, millest nähtuvalt on kaevandatud 79 700 m3 lubajakivi (I kd lk 26).
87.5.06.08.2019 esitas müüja tuginedes OÜ Inseneribüroo STEIGER 22.07.2019 tööle nr 19/2637 nõude tasuda ostja poolt enamsaadud lubjakivi eest 43 630 eurot + km. Mahuks väitis müüja 6018 m3: 117 100 m3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 22.07.2019 mõõdetud maht) - 110 000 m3 (lepingu järgne maht) – 1082 m2 (savikiht)) (I kd lk 88-89). Samuti esitas müüja ostjale 05.08.2019 arve nr 24 summas 43 630,50 eurot + km (II kd lk 202). 16.08.2019 esitas ostja müüjale koos vastuskirjaga 06.08.2019 nõudekirjale (I kd lk 92100) OÜ Inseneribüroo STEIGER 16.08.2019 kirja (I kd lk 98-99), milles oli selgitatud, et 22.07.2019 töö järgne maht 117 100 m3 hõlmab endas kogu mahtu, mis on ajavahemikul 18.10.2017 - 22.07.2019 Lagedi tee ja piirnevalt Tooma tn 13 katastriüksuselt looduslikust olekust eemaldatud. Ostja selgitas, et segamini ei või ajada lubjakivi ning vahekihti jm materjale, mida võib olla kinnistult eemaldatud. Ostja juhtis vastuskirja p-s 2.7 tähelepanu, et mahtude leidmisel tuleb aluseks võtta lõhkamise andmed, lõhkamistööd olid müüja kohustuseks ning müüja ise on kirjalikult 04.01.2019 kinnitanud, et jätkuvalt on lepingu järgsest mahust müüja poolt veel lõhkamata 2393 m3 (I kd lk 52-53 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018. Ostja oli vastuskirja punktis 2.9 seisukohal, et nõudes on tuginetud valedele andmetele ning avaldas arvamust, et see ei saa olla toimunud ekslikult, kuivõrd müüja on vastavas valdkonnas tegutsev ettevõte, kellele on teada, kuidas teostatakse vastavaid töid ning arvestatakse looduslikust olekust lahti kaevatud pinnaste koguseid/mahte. Vastusena ostja 16.08.2019 seisukohtadele esitas kostja hagejale 29.08.2019 kreeditarve nr 27 arvele nr 24 summas 43 630,50 eurot +km (II kd lk 203-204).
87.6.Kohtu hinnangul nähtub tõenditest kogumina, et kostja lõhkas kokkulepitust vähem 1200 m3 lubjakivi. Kohtu hinnangul saab OÜ Inseneribüroo STEIEGER 05.11.2018 seisuga tehtud mahtude aruande ja poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2 järgi teha järelduse, et hageja viis kinnistult ära 79 700 m3 lubjakivi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et viis kinnistult ära vaid 77 000 m3 lubjakivi. Märge lisa 3 punktis 2 selle kohta, et ostja on saanud kokku 90 457 m3 lubjakivi tähistab lepingu lisa 3 sõlmimise hetkeks lõhatud lubjakivi kogust. Hagi
88.Killustiku väljaandmise nõudest
88.1.Hageja leiab, et Hades Geodeesia OÜ 11.09.2019 (I kd lk 123) mahuaruande kohaselt on 05.09.2019 seisuga kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni, 18.11.2019 Hades Geodeesia OÜ mahuaruande kohaselt (I kd lk 144) on kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustiku, kuna kostja võõrandas vahepeal 246 m3
killustikku. Sellest 178 m3 killustikku Nordecon AS-ile. Kuivõrd ostja sai müügilepinguga materjali omanikuks ja müüja on seda sõnaselgelt tunnustanud, siis palub hageja kohustada kostjat andma hagejale üle kinnistul asuv, ostjale kuuluv killustik mahus 5586 m3, kuna kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.
88.2.Kostja on seisukohal, et hageja on saanud killustikku oluliselt rohkem kui 110 000 m3 ja seetõttu ei saa kostja olla rikkunud hageja omandiõigust ega olla tekitanud hagejale kahju 178 m3 killustiku käsutamisega. Kostja leiab, et koguste vahe arvutamisel ei saa lähtuda Hades Geodeesia ebatäpsetest droonimõõdistustest.
88.3.VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises. Vastavalt VÕS § 208 lõikele 1 kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu punkti 3.4 (I kd lk 16 pöördel) kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale vastava koguse eest müüja poolt ostjale esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et hageja on tasunud kostja poolt esitatud arvete alusel kokku 110 000 m3 lõhatud lubjakivi eest 945 000 eurot (I kd lk 28-35) juba enne müüja poolt lubjakivi üleandmist. Seega on hageja saanud 110 000 m3 lubjakivi omanikuks (AÕS § 92, § 94). Kohus loeb lepingu punktiga 2.1 (I kd lk 16) tõendatuks, et müüja tellib lubjakivi lõhketööd Voglers Eesti OÜ-lt. Lepingu punkti 2.3.4 kohaselt võis ostja juhendada lõhketööde tegijaid nii, et lõhatud lubjakivi vastaks ostja õiguspärastele soovidele. Seega oli lõhketööde tegemise kohustus kostjal, hageja sai vaid juhendada lõhketööde tegijaid. Juhiste andmist tõendab ka poolte esindajate vahel 2018.a aprillis peetud kirjavahetus (III kd lk 12 pöördel). Kohus loeb 02.01.2019-08.01.2019 kirjavahetusega (I kd lk 52-53 pöördel) tõendatuks, et hageja ei saanud määrata lõhketööde ala, selle määras kostja. Ostja tootis kostjalt omandatud lubjakivist kostja kinnistul killustiku (lubjakivi fraktsiooniga 36-63 mm) ja peenfraktsiooni (lubjakivi fraktsiooniga kuni 4 mm). Seega kuulub toodetud materjali õigus hagejale ka seetõttu, et lõhutud lubjakivist killustiku tootmise kui töö väärtus oli suurem kui killustiku tootmiseks lepingu alusel omandatud lubjakivi väärtus (AÕS § 106 lg 1). Kohus loeb kostja 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjadega (I kd lk 63 pöördel) antud kinnitustega tõendatuks, et kostja tunnustas hageja omandiõigust kostja kinnistul asuva materjali suhtes.
88.4.Kohus loeb lepingu punktiga 2.6 (I kd lk 16) tuvastatuks, et hageja sai ostjana lubjakivi kinnistult ära viia, kui: 1) müüja oli tasunud keskkonnatasud; 2) müüja oli andnud ostjale loa materjali väljaveoks 3) ostja oli tasunud ostuhinna. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostjale tasunud kogu ostuhinna. Kohus loeb Keskkonnaameti vastusega hageja teabenõudele (I kd lk 67-76) tõendatuks, et kostjale oli 12.07.2019 seisuga väljastatud keskkonnalube 77 000 m3 mahus ehk lepingu järgsest kogusest (110 000 m3) keskkonnalubadega katmata maht oli 31 800 m3. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja oli hagejale väljaveoks andnud kaks luba s.t pooled allkirjastasid kaks akti: 13.11.2017 akti nr 1 (I kd lk 20-21), mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akti nr 2 (I kd lk 22-23), mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et allkirjastatud oleks enam kostja nõusolekuid. Kuigi kostja oli hagejale väljastanud load materjali väljaveoks kokku vaid 10 000 m3, vedas hageja kostja nõusolekul, kuid kostja kirjalike lubadeta kinnistult lubjakivi välja kuni keskkonnalubadega kaetud mahu 77 000 m3 täitumiseni (I kd lk 79-80). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja vedas kinnistult materjali välja kostja kirjalike lubadeta, sest kostja vastuhagi kohaselt on hageja kinnistult ära viinud enam materjali, kui lepingus kokkulepitud. Seega aktsepteeris kostja hageja poolt materjali väljavedu ka kostja kirjaliku nõusolekuta. Hageja edastas 09.07.2019 kostjale
kooskõlastamiseks akti nr 3 (I kd 61-62), et fikseerida materjali täiendavaks väljaveoks kirjalikult täiendav luba. Kostja kinnitas 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades (I kd lk 63 pöördel), et ei tee mingeid takistusi materjali väljaveoks. Hageja palus 11.07.2019 teistkordselt akt nr 3 allkirjastamist, mida kostja ei teinud (I kd lk 66). Vaidlus puudub ka selles, et vaatamata hageja nõudmistele kostja täiendavaid keskkonnatasusid ei maksnud ja keeldus väljaveo tähtaja 31.08.2019 pikendamisest (I kd lk 101-106, IV kd lk 111-114). Hageja seaduslik esindaja selgitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 88 pöördel), et keeldus aktide allkirjastamisest, kuna hageja oli juba 2018 lepingut rikkunud s.t vedanud materjale välja loata. Kohus leiab, et kostja oli aktsepteerinud juba lepingu lisa 2 ja 3 sõlmimise ajaks kinnistult materjali väljavedu kostja kirjaliku loata ja ei olnud lisade sõlmimise või mahu 77 000 m3 täitumise hetkeks kostja kirjaliku nõusoleku olemasolu materjali väljaveol nõudnud. Seega ei pidanud ka kostja ise materjali kinnistult väljaveoks kostja kirjaliku loa olemasolu vajalikuks.
88.5.Käesoleva tsiviilasja 12.12.2019 hagi tagamise määruse täitmisena esitatud vallasvara arestimisaktist (I kd lk 197-199) nähtuvalt arestis kohtutäitur 18.12.2019 toimunud täitetoimingu käigus kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinnas asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (I kd lk 197). Akti märkuste ja toimingute lühikirjelduste (I kd lk 198) järgi asus OÜ Inseneribüroo STEIGER esindaja P. K. orienteeruvalt kell 10:28 teostama Lagedi tee 8, Tallinn asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahu mõõtmistoimingut. Mõõtmistoimingu tulemuse edastab akti järgi OÜ Inseneribüroo STEIGER kohtutäiturile koheselt pärast toimingu ja akti valmimist. Hageja poolt kohtule 14.02.2020 esitatud OÜ Inseneribüroo STEIGER killustiku arestimisel 18.12.2019 teostatud mõõtmisel tehtud mahu arvutuse (II kd lk 56-64) järgi oli killustiku lao maht 5515 m3 (I kd lk 58). Seega võib hagi tagamise määruse täitmisena olla kostja kinnistul vähem killustikku kui 5586 m3.
88.6.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) säilinud mahus s.o 5586 m3.
89.Killustiku väärtuse hüvitamise nõuetest
89.1.Müüja on kinnitanud, et müüs Nordecon AS-ile killustikku 335,25 tonni s.o 178 m3. Lisaks Nordecon AS-ile on kostja kinnistult täiendavalt võõrandanud või muul viisil eemaldanud seisuga 18.11.2019. a veel 68 m3 killustikku. Ostja esitab müüja vastu seoses selle killustiku kogusega, mis kuulus ostjale, kuid mida kinnistul täna enam faktiliselt ei asu, väljaandmisnõude asemel kahjuhüvitise nõude. Vastava nõude suuruseks on killustikuga samaväärse materjali soetusmaksumus. Kuivõrd müüja on ostja omandit tema nõusolekuta rikkunud ning selle kaudu rikastunud, siis on ostjal täiendavalt müüja vastu VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 tulenevad nõuded ehk nõue anda välja killustiku (osaliselt) võõrandamisest saadud tulu. Nordecon AS-ile võõrandatud killustiku kogus on 335,25 tonni (178 m3) ja täiendavalt kinnistult eemaldatud kogus on 128,11 tonni (68 m3) ehk kokku on kinnistult eemaldatud 463,36 tonni killustikku, mille tänane turuhind on minimaalselt 8,2 eurot/tonn + km ning seega kahjuhüvitise suuruseks (463,36 tonni x 8,2 eurot +km=) 4559,46 eurot.
89.2.Kostja on seisukohal, et kuna hageja on saanud lubjakivi oluliselt rohkem kui 110 000 m3, siis ei saa kostja olla rikkunud omandiõigust ega olla tekitanud hagejale kahju 178 m3 killustiku käsutamisega.
89.3.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võõrandas Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku (II kd lk 125 pöördel kl 00:28:21). Nimetatut kinnitab ka hageja ja Nordecon AS-i vahel peetud kirjavahetus (I kd lk 14-15). Kohus loeb Hades Geodeesia OÜ 11.09.2019 (I kd lk 123) mahuaruandega tõendatuks, et 05.09.2019 seisuga oli kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni, 18.11.2019 Hades Geodeesia OÜ mahuaruande kohaselt (I kd lk 144) oli kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustiku.
Kohus leiab, et kostjalt hagejale tuleb välja mõista VÕS § 115 lg 2 ja § 132 lg 1, § 1037 lg 1 ja § 1039 killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu koos soetusmaksumusega. Kinnistult eemaldatud lubjakivi hind oli 8,2 eurot/tonn + km.
89.4.Riigikohus on 2-17-11269 lahendi punktis 12.2 leidnud, et kui vaidluse esemeks on VÕS § 132 lg-te 1 ja 4 alusel nõutav kahjuhüvitis, mis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hagejale kahju välja mõista käibemaksuta 3647,57 eurot, kuna hageja on käibemaksukohuslane.
89.5.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja põhinõudeks on seega VÕS § 115 lg 1 esimese alternatiivi alusel asja väljaandmine koos kahju hüvitamisega. Alternatiivselt on hageja esitanud tingimusliku nõude kahju hüvitamiseks killustiku väljaandmise asemel, kui killustiku väljaandmisel selgub, et seda ei ole nõutavas koguses säilinud. TMS § 19 lg 1 kohaselt juhul, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Vastavalt lg-le 2 tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Kohus leiab, et hageja alternatiivse hüvitusnõude täitmine ei ole vastuolus täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttega. Tingimuslik nõue on seotud põhinõude täitmisega, ehk sellega, kas ja millises mahus õnnestub hagejal killustik tagasi saada. Kohtutäitur ei otsusta kostjalt äravõetava killustiku koguse üle, vaid täidab kohtuotsust maksimaalselt võimalikus ulatuses. TMS § 178 alusel koostab täitur killustiku kostjalt äravõtmise ja hagejale üleandmise kohta vastava akti, milles märgib ka üleantava killustiku koguse. Ülejäänud osas, milles väljamõistetud killustikku ei ole üle antud, kuulub see hüvitamisele rahas. Tegemist on matemaatilise tehtega, mille suuruse arvutamisel ei lahenda täitur materiaalõiguslikku vaidlust. TsMS § 365 lg 1 järgi on võimalik nõuda kohtu poolt kostjale otsusega kohustuse täitmise tähtaja määramist. TsMS § 365 lg 2 annab hagejale õiguse panna täitmise asemel kahjuhüvitamise nõue maksma tingimuslikult ja nõuda kahjuhüvitise kindlaksmääramist juhuks, kui kohustust kohtu määratud tähtaja jooksul ei täideta. Tegemist on tingimusliku sooritushagiga. Seega võib ka kohtu määratud tähtaeg olla seotud täitemenetluse läbiviimisega. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 365 järgse kahjuhüvitise väljamõistmine võib olla kohane puhuks, kui kohtuotsusega kindlaks määratud kohustuse täitmise edukus või võimalikkus on kohtuotsuse tegemisel teadmata (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-101-12, p 21). Kui väljamõistetud killustik jääb selle puudumise tõttu osaliselt välja andmata, on hagejal õigus maksma panna teisi õiguskaitsevahendeid, sh kahju hüvitamist.
89.6.Kohus loeb OÜ Väo Paas veebiväljavõttega (I kd lk 94) tõendatuks, et ettevõte toodab paekivist killustikku ja hinnakirjaga tõendatuks, et fraktsiooniga 32/63 killustiku hind on 1 tonn = 14 eurot (+ km) (III kd lk 32). Rocknord OÜ tõenditega (hinnapakkumine ja kirjavahetus; III kd lk 88-89) loeb kohus tõendatuks, et tootmiseks vajaliku purustamise ja sõelumise teenuse väärtuseks oli 1 m3 = 13,70 eurot (+ km). Kooskõlas otsuse punktiga 89.4. mõistab kohus kostjalt välja käibemaksuta summa ja seega on põhjendatud hageja tingimuslikus nõudes toodud 1 tonni hind 8,2 eurot.
89.7.Osundatust tulenevalt tuleb: 1. kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni). 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui kohtuotsuse täitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku
(fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot.
90.Müügihinna tagastamisest 10 440 euro ulatuses
90.1.Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019. Kostja müüs hagejale kokku 110 000 m3 lubjakivi, kuid andis hagejale üle üksnes 108 800 m3 lubjakivi (1200 m3 võrra vähem), millega müüja rikkus müügieseme üleandmise kohustust (VÕS § 208 lg 1). 25.07.2019 esitas ostja müüjale nõude tasuda (1200 m3 x 7,25 eurot + km=) 10 440 eurot, mida müüja ei ole täitnud. Sellise nõude esitamisega taganes hageja lepingust killustikule 1200 m3 ulatuses. Kuivõrd kostjal ei ole müüjale tagasitäitmisena midagi tagastada ning hageja on täitnud kõik müügilepingust tulenevad tingimused, peab müüja ostjale tagastama VÕS § 189 lg 1 alusel ostja poolt 1200 m3 killustiku eest tasutud 10 440 eurot.
90.2.Kostja leiab, et lepingu tagasitäitmisele suunatud nõude esitamine võib olla tõlgendatav lepingust taganemisena, kuid ja sel juhul rakenduvad kõik taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja väidab, et oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019. Seega oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks selleks ajaks möödunud ja lepingust taganemine oli VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt välistatud. Kostja on seisukohal, et isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, sest kostja andis hagejale müügilepingu täitmisena üle lubjakivi rohkem kui 110 000 m3. Hageja ei andnud kostjale konkreetset täiendavat tähtaega väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks. Täiendava tähtaja andmiseta ei saa lugeda kostjat lubjakivi üleandmise kohustust VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks, mistõttu 25.07.2019 seisuga ei saanud ka sel põhjusel taganemise materiaalset alust esineda.
90.3.Vastavalt VÕS § 115 lõikel 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kooskõlas VÕS § 116 lõikega 3 võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. VÕS § 118 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.. Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019 (I kd lk 26). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga materjali ja hoiustamise tähtaja pikendamiseks (I kd lk 101-106) ning hageja taganes müügilepingust 25.07.2019 (I kd lk 79-80). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.
90.4.Riigikohus on 23.02.2010 lahendi nr 3-2-1-165-09 p 13 leidnud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt nt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08, p 16). Seega võib hageja nõuet enamtasutud summa tagasi maksmiseks tõlgendada lepingust taganemisena TsÜS § 68 lg 3 mõttes.
90.5.Hageja märkis hagiavalduses, et lubjakivi viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja selle mõõtmised tehti 10.01.2019 ning nende tulemusena selgus, et müüja on lõhanud lubjakivi kokkulepitust vähem (I kd lk 36-51). Arvestades eelnevaid lõhkamisi ja mõõtmisi andis müüja lepingu alusel ostjale üle kokku 108 800 m3 lõhatud lubjakivi. Eeltoodust tulenevalt pöördus ostja 2019. jaanuaris korduvalt müüja poole märgukirjadega, viidates, et (110 000 m3 –108 800 m3=) 1200 m3 lubjakivi on lõhkamata (I kd lk 54-55). Seega sai hageja kostja lepingurikkumisest (1200 m3 lõhkamata lubjakivist) teada juba 2019. jaanuaris. Kohtu hinnangul oli lepingust taganemise hetkeks 25.07.2019 möödunud mõistlik aeg taganemiseks. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei andnud enne taganemisavalduse tegemist konkreetset täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks koos lepingust taganemise hoiatusega, siis ei ole lepingust osaliselt taganemise materiaalsed eeldused täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades 1200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3 ei saanud kostjat lugeda VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks. Hageja ei saanud lepingust taganeda kostjale konkreetset kohustuse täitmise tähtaega andmata.
90.6.Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue müügihinna tagastamiseks 10 440 euro ulatuses jätta rahuldamata.
91.Saamata jäänud tulust
91.1.Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 2c kuulus ostjale ka kinnistul asuv peenfraktsioon (materjal, mida ostja kasutab kiviliiva tootmiseks). Hageja sai 22.07.2019 AS-lt YIT Eesti taotluse kiviliiva tootmiseks mahus 100 000 tonni, milleks oleks olnud vajalik kasutada 50 000 tonni (25 000 m3) peenfraktsiooni. Vastavas mahus kiviliiva eest oleks AS YIT Eesti maksnud 2,6 eurot/tonn (+ km), kokku 260 000 eurot (+km). Arvestades segus kasutatava loodusliku liiva maksumust (50 000 tonni, 1,5 eurot/tonn ehk kokku) 75 000 eurot (km-ta) ning kiviliiva tootmiskulusid (segamine ühtlaseks materjaliks) 44 000 eurot (km-ta), samuti kulusid peenfraktsiooni (50 000 tonni) transpordiks kinnistult (1,8 eurot/tonn ehk kokku) 90 000 eurot (km-ta), oleks ostja saanud AS-lt YIT Eesti peenfraktsiooni müügist tulu (260 000–75 000–44 000–90 000=) 51 000 eurot. Kuna peenfraktsiooni väljavedu kinnistult oli keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu võimatu, siis esitas hageja 22.08.2018 saamata jäänud tulu kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 51 000 eurot VÕS §-de 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 4 alusel.
91.2.Kostja leiab, et peenfraktsiooni võõrandamiselt saamata jäänud tulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna on tõendamata. Kirjavahetus AS-iga YIT Eesti ei tõenda, et sellelt tehingult oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Lisaks kavatsusele tulu teenida peab olema hagejal ka võimalus tulu saada. Sellist võimalust ei olnud olukorras, kus hageja oli juba 12.07.2019 seisuga teadlik, et keskkonnatasud on maksmata. Seega oli hageja AS-ilt YIT Eesti päringu saamisel teadlik, et keskkonnatasud on maksmata ja et seetõttu on tehingu läbiviimine takistatud ja hagejal ei olnud reaalset võimalust peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu teenida, mistõttu VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaldamise eeldused puuduvad. Hageja oleks esmalt pidanud nõudma lepingu alusel keskkonnatasude maksmist kohtus või tasuma keskkonnatasud kostja eest, misjärel saanuks rääkida reaalsest tulu teenimise võimalusest. YIT-i pakkumise vastuvõtmine olukorras, kus hageja oli teadlik, et peenfraktsiooni väljavedu võib olla keskkonnatasude maksmata jäämise tõttu takistatud, on lisaks kvalifitseeritav ka kannatanu, s.o hageja poolt iseendale kahju tekitamisena (VÕS § 139 lg 1). Kostja möönab, et 77 000 m3 lubjakivi ületavas osas olid 11.07.2019 seisuga keskkonnatasud tasumata, kuid peenfraktsiooni väljaveo loa andmisest ei ole kostja keeldunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et peenfraktsioon kuulub müügilepingu punkti 2.15 järgi hagejale (II kd lk 28).
91.3.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi AS-lt YIT Eesti 22.07.2019 hinnapäring (I kd lk 143) ei tõenda, et hagejal oleks võimalik tulu saada. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-16-6563 punktis 37 märkinud, et on varem korduvalt väljendanud seisukohta, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12; 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-194-08, p 12; 3. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14). Kohus leiab, et lisaks kostja poolt esitatud segamiskulu, transpordi kulu ja peenfraktsiooni väärtust tõendavad dokumendid (III kd lk 92-94 ja 105-110 pöördel) tõendavad hagejal saamata jäänud tulu nõuet. Viidatud tõenditele vaatamata, leiab kohus, et hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks, tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on lahendites 3-2-1-55-11 ja 3-2-1-17312 selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja oli juba 12.07.2019 Keskkonnaameti vastusest teabenõudele (I kd lk 68) teadlik, et keskkonnatasud on tasumata ja seega oli takistatud hagejal AS-ga YIT Eesti tehingu läbiviimine. Hageja küll hoiatas kostjat 11.07.2019 (so 11 päeva enne AS-ilt YIT Eesti hinnapäringut; I kd lk 66), et tal on lisaks killustikule plaanis ka sõelmed ära vedada ja akti nr 3 allkirjastamata jätmine annab õiguse kahjunõudeks, kuid selleks hetkeks olid hageja ja kostja vahel tekkinud vaidlus hageja täitmata kohustuse s.o karjääri põhja puhastamata jätmise üle (I kd lk 63-65). Seega oli hagejal tekkinud kostjaga vastastikuste kohustuste täitmise üle vaidlus ja hageja ei olnud sel hetkel reaalset võimalik tulu saada. Hageja esitas kostjale mh saamata jäänud tulu nõude ka 16.10.2019 (I kd lk 116 pöördel), millele vastuseks kordas kostja juba varem esitatud leppetrahvi, enamsaadud lubjakivi tasumise ja ehitusplatsi puhastamise nõudeid (I kd lk 120 pöördel).
91.4.Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks jätta rahuldamata.
92.Kulutuste hüvitamise nõuetest
92.1.Vahekihi täiendava väljakaeve kulude hüvitamisest ja kostja protsessuaalsest tasaarvestusavaldusest- leppetrahvinõudest
92.1.1.Hageja on seisukoha, et pooled leppisid lepingu lisa 3 punktis 3 kokku vahekihi eemaldamises mahus 3100 m3. Hageja hinnangul ei saa ühestki muust sättest järeldada, et ostja võttis kohustuse tasuta eemaldada pärast lisa 3 sõlmimist lõhkamistööde tõttu täiendavalt lahti murduvat vahekihti. Pärast lepingu lisa 3 sõlmimist suurenes vahekihi maht lepingus märgitust oluliselt, kuna müüja lasi lõhkamised teha liiga sügavalt ja kaevise põhjaks ei jäänud mitte lubjakivi, vaid murenenud lubjakivi ja savi segu ehk vahekiht. Ostja eemaldas vahekihti kokku 6500 m3 s.t lisaks lepingus kokkulepitule veel 3400 m3 ning kandis sellega seoses täiendavaid kulutusi 1 m3 kohta 7,25 eurot. Hageja leiab, et vahekihi eemaldamine on olnud müüja jaoks kasulik kulutus TsÜS § 63 p 2 mõistes, kuivõrd sellega valmistati kinnistu sisuliselt ette ehitustööde teostamiseks ning VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõudeõigust välistavaid asjaolusid ei esine. Osundatust tulenevalt nõuab hageja kostjalt vahekihi väljakaeve eest (3400 m3 x 7,25 eurot + km) 29 580 eurot VÕS § 1042 lg 1 alusel. Alternatiivselt tugineb hageja nõude alusena VÕS § 1023 lg-le 1 ja leidis, et ostjal puudus kohustus vahekihti täiendavas mahus välja kaevata, kuid see vastas müüja huvile ja tahtele (VÕS § 1012 lg 1 p 2). Müüja kiitis vahekihi väljakaevamise heaks (VÕS § 1018 lg 1 p 1).
92.1.2.Kostja ei nõustu, et hageja kohustused karjääri puhastamisel piirdusid lepingu lisa 3 p 3 järgse 3 100 m3 savi ja lubjakivi kihi karjäärist väljamisega.
Hagejal oli karjääri puhastamise kohustus ka seda ületavas ulatuses. Lisa 3 p-s 3 on selgelt märgitud, et kogus 3 100 m3 on fikseeritud üksnes 05.11.2018 seisuga ehk ei olnud lõplik. Hageja tunnistas ja täitis karjääri põhja puhastamise kohustust osana müügilepingust ja selle lisakokkulepetest. Lisaks tuleneb VÕS § 1042 lg 2 p-st 2, et enne kulutuste tegemist tuleb sellest teisele isikule õigeaegselt teatada, et võimaldada teisel isikul vältida tema vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel kulutuste hüvitamise nõude tekkimist. Sellest teatest peab nähtuma, milliseid kulutusi ja millises ulatuses kavatsetakse teha. Ühtegi sellist teadet, millest võinuks kostja järeldada VÕS § 1042 lg 1 alusel nõude tekkimist tema vastu 3 100 m3 ületava pinnase osa väljamise kulutuste osas, ei ole hageja kostjale esitanud. Samuti esitas kostja 21.03.2022 menetlusdokumendis leppetrahvinõude ja protsessuaalse tasaarvestusavalduse (III kd lk 120 pöördel), kus leiab, et müügilepingu punkti 3.3. keelab karjäärist ära vedada lepinguga mitteseotud maavarasid ja selle keelu rikkumisel kohustus ostja vastavalt müügilepingu punktile
7.1.tasuma leppetrahvi ja hüvitama kahju seda ületavas osas. Kostja leiab, et VÕS § 1042 lg 2 p 4 kohaselt ei ole poolel VÕS § 1042 lg 1 järgi nõuet, kui kulutuse esemele tegemine oli lepingust tulenevalt keelatud. Kostja leiab, et seega saab teha kaks alternatiivset järeldust: 1) ostja viis 3100 m3 mahtu ületava vahekihi ära endale müügilepingu ja selle lisadest 2 ja 3 tulenevate kohustuste täitmisena ja VÕS § 1042 lg 1 ei kohaldu; 2) ostja viis 3100 m3 mahtu ületava vahekihi ära rikkudes müügilepingu punktis 3.3. kokkulepitut ning kohustub müüjale tasuma 28 000 euro leppetrahvi, samuti VÕS § 1042 lg 1 ei kohaldu VÕS § 1042 lg 2 p 4 järgi. Kostja on seisukohal, et ostja vedas 3 100 m3 mahtu ületavat vahekihti karjäärist välja enda lepinguliste kohustuste täitmise raames ja peab need kohustused ka lõplikult täitma. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja leidis, et kui ostjal ei olnud lepingus märgitud mahtu ületavas osas vahekihi äraveo kohustust, nõuab müüja ostjalt 28 000 euro leppetrahvi tasumist vastavalt 26.10.2017 müügilepingu punktidele 3.3. ja 7.1.
92.1.3.Pooled ei vaidle selle üle, et vahekihina s.o savi ja lubjakivi vahekihina käsitlevad nad Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi. Kohus loeb lepingu lisa 3 punktiga 3 (I kd lk 26) tõendatuks, et pooled ei lugenud seda lepingu punkti 1 (I kd lk 16) mõttes lepingu esemeks, kuna nägid vahekihi hagejale üleandmise ette tasuta. Kostja esitas hagejale 01.07.2019 leppetrahvi arve karjääri puhastamisega viivitamise eest summas 28 000 eurot (I kd lk 54-55), mille tasumise keeldumisest teatas hageja 08.07.2019 (I kd lk 56-57). Kostja nõudis leppetrahvi tasumist veel 08.08.2019 vastuses lepingu tähtaja pikendamise ettepanekule hiljemalt 12.08.2019 (I kd lk 105-106), mille tasumisest hageja keeldus 30.08.2019 kirjas (I kd lk 107108). Tulenevalt raamlepingu punktist 3.3. (I kd lk 16 pöördel) on objektilt keelatud ära vedada neid maavarasid, mis ei ole lepinguga seotud ja ostja vastutab nende äravedamise eest ning kohustub äravedamisel tasuma leppetrahvi vastavalt punktile 7 ja hüvitama täiendavalt ostjale (lepingu ülejäänud tekstist saab järeldada, et pooled on mõelnud müüjat) kogu sellega tekkinud kahju. Raamlepingu punkt 7.1 (I kd lk 17) annab müüjale õiguse ostjalt nõuda lepingu punkti 3.3. rikkumise eest leppetrahvi 28 000 eurot iga rikkumise eest. Lisa 3 punkti 3 (I kd lk 26) kohaselt on lõhketöödest tulenevalt osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4m paksune kiht. Selle maht on OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Müüja annab selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik endast oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Ostja kohustub selle karjäärist eemaldama hiljemalt 28.02.2019 (lepingus 31.02.2019). Hageja märgib nõude alusena VÕS § 1042 lg 1, millest tulenevalt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist
ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja leidis hagis, et VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõudeõigust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja leiab, et hagejal ei ole tulenevalt VÕS § 1042 lg 2 p 2 ja 4 nõudeõigust, kuna hageja ei ole kulutuste tegemisest kostjat teavitanud ja esemele kulutuste tegemine oli lepingu kohaselt keelatud. Alternatiivselt tugineb hageja nõude alusena VÕS § 1023 lg-le 1, mille kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
92.1.4.Kohus leiab, et käesolevas vaidluse lahendamise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kelle tegevuse (kas hageja või kostja) tulemusena vahekihti oli vaja eemaldada, kuna pooled nõustusid lisa 3 punktis 3 (I kd lk 26), et see on vajalik, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Kostja seadusliku esindaja V. M.i vande all antud ütluste kohaselt (IV kd lk 86) väitis hageja, et ei saa vahekihti kasutada, kostja ei hakanud hagejaga vaidlema, et see tootmisprotsessi ei seiskaks ja kostja otsustas selle hagejale kinkida, muidu oleks see läinud ressursimaksu alla. Seadusliku esindaja ütluste järgi oleks kokkuleppeta hageja pidanud selle eest maksma. Seega pooled nõustusid, et vahekihi eemaldamine hagejal poolt oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Samuti nähtub lepingust poolte tahe anda vahekiht ostjale üle tasuta. Leping ei sätesta ka hagejale vahekihi eemaldamise tööde eest tasu. Lepingus märgitud vahekihi mahu täitumisel pooled uusi kokkuleppeid ei sõlminud ega avaldanud ka soovi uute kokkulepete (s.h vahekihi eemaldamiseks tasu eest või vahekihi müümise) sõlmimiseks. Kuivõrd pooled uutes tingimustes kokku ei leppinud ega väljendanud ka soovi teistsuguste kokkulepete sõlmimiseks, siis tuleb eeldada, et pooled nõustusid vaikimisi lepingu lisa 3 punktis 3 märgitud tingimustel vahekihi eemaldamises ka punktis 3 märgitust suuremas mahus samadel tingimustel. Seega puudub kohtu hinnangul hagejal alus vahekihi eemaldamise eest tasu nõudmiseks ja kostjal õigus nõuda vahekihi eest tasu. Kohus leiab, et hageja ei teinud vahekihi eemaldamiseks kulutusi õigusliku aluseta, kuna oli kulutuste tegemisega nõustunud lisa 3 punktis 3 nõustunud ning selles märgitud mahu täitumisel eemaldamise eest tasu ei nõudnud (selle vajadusest kostjat ei teavitanud). Kohus leiab, et kuivõrd poolte tegevust reguleeris raamleping ja selle lisad, siis ei saa hageja tegevust lugeda käsundita asjaajamiseks. Hageja kulutused vahekihi eemaldamiseks olid lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud nii hagejale kui ka kostjale. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja nõustus (ja ka nõudis) vahekihi eemaldamist, siis ei ole tegemist raamlepingu punktis 3.3 märgitud rikkumisega ning kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Hageja viis objektilt vahekihti ära kostja nõudmisel lepingu eesmärgi täitmiseks, seega saab hageja ära viidud materjali lugeda lepinguga seotud olevaks materjaliks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal leppetrahvinõuet ja seega puudub kostjal tasaarvestatav nõue mistahes hageja nõudega tasaarvestamiseks.
89.1.4.Osundatust tulenevalt jätab kohus hageja nõude vahekihi täiendava väljakaeve kulude hüvitamiseks ja kostja protsessuaalse tasaarvestusavaldusena esitatud leppetrahvinõude rahuldamata.
92.1.Hageja leidis, et kuna müüja rikkus lepingut, siis ta ei saanud kasutada killustikku 2019 juulis-augustis töös olnud objektidel. Hagi esemeks on killustiku väljaandmise nõue ja hagejal tuleb nõude rahuldamisel ostjalt killustik korraga vastu võtta ja leida sobiv ladustuskoht. Kinnistule lähim (transpordikulusid minimeeriv) koht on Tammemäe liivakarjäär, mille pinnas on kohev liiv. Killustiku mahus 5586 m3 ladustamisel oleks killustiku kadu pinnasesse vähemalt 508 m3. Seega on materjali kaoga seotud lisakulu minimaalselt 7823,20 eurot + km. Täiendavalt peab ostja kandma lisakulusid killustiku korduvaks laadimiseks ja transpordiks, mille suuruseks on arvestades killustiku kogust 19 194,36 + km. Seega on müüja VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel kohustatud tasuma müüjale kahjuhüvitise, mis vastab killustikule mahus 5586 m3 ehk 10 524 tonni korduvladustamisega kaasnevatele kuludele 32 421,07 eurot ehk 3,08 eurot 1 tonni kohta.
92.2.Kostja oli menetluses läbivalt seisukohal, et hageja on lubjakivi saanud oluliselt rohkem kui 110 000 m3. Seega ei saa hagejal olla killustiku kulutuste hüvitamise nõuet.
92.3.Raamlepingu punkti 8.1 (I kd lk 17 pöördel) kohaselt kehtis leping kuni 31.08.2018. Vastavalt lisa 2 punktile 4 (I kd lk 24) muutsid pooled müügilepingu punktis 8.1. sätestatud müügilepingu kehtivuse kuupäeva ning leppisid kokku, et müügileping kehtib kuni 31.12.2018, kuid valmis materjale saab ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019.
92.4.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja soovis kostja kinnistult välja viia seal olevat killustikku veel 19.07.2019 (I kd lk 77-78) ja kostja nõudis karjääri põhja viimist absoluutkõrgusele veel 2019 juuli lõpus (II kd lk 31-37). Lepingu lisa 2 järgi sai hageja valmis materjale ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Seega ei olnud pooled lepingutes märgitud ajaks lepingulisi kohustusi täitnud ja hageja pidi juba 2019 juulis arvestama võimaliku materjali ladustamisega vajadusel enda territooriumil. Pooled ei leppinud kokku, et lepingu täitmine (killustiku kinnistult äraviimine) oleks sõltuv hagejal materjali viimiseks sobiva ehitusobjekti olemasoluga ja seetõttu on kohtu hinnangul ka põhjendamatu nimetatud kulutuste kostja kanda jätmine. Pooled märkisid lepingu esemeks ehitusobjektil oleva lubjakivi müügi ostjale. 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud I. M. kinnitas (IV kd lk 89 pöördel), et V.M. mainis, et hakkab seal kunagi tootma betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega ei saanud hageja lepingu sõlmimisel arvestada killustiku ehitusobjektil pikaaegse säilitamise võimalusega.
92.5.Lisaks leiab kohus, et põhjendamatu on hagejal materjali ladustamine kinnistule, mis tooks kaasa küll väikesed transpordikulud, kuid kus materjali kadu (nt seoses liivaga segunemisele) tooks hagejale kaasa ulatusliku kahju. Kohtu hinnangul ei saa hagejale tekkida kahju, mille eest kostja peaks vastutama. Hageja saaks killustiku tarnida otse vajalikule objektile või ladustada objektile, kus sellega ladustamisega ei tekiks hagejale kahju. Tunnistaja S. K. kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 96 pöördel, 98), et hagejal oli ka sel perioodil objekt, kuhu killustikku viia. Samuti oli tunnistaja sõnul (IV kd lk 97) hagejal kõva pinnaga platse, kus oleks võimalik killustikku ladustada. Kohtu hinnangul võiks sellisel platsil killustiku hoidmine hagejal välistada ladustamisest tekkiva võimaliku kahju.
93.Viivisenõudest
93.1.Hageja palub kohtul kooskõlas TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 25.11.2019 kindlas summas kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest.
93.2.Kostja leiab kuna VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõuete rahuldamine on sõltuvuses põhinõuete rahuldamisest ning kuna põhinõuded on alusetud, tuleb ka hageja viivisenõuded jätta rahuldamata.
93.3.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Vastuhagi
94.Karjääri puhastamata jätmisest tingitud kahjunõudest
94.1.Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 4 lõppes leping 31.12.2018 ja vastavalt lepingu lisa 3 ple 3 pidi hageja karjääri põhjast paljandunud savi ja lubjakivi eemaldama hiljemalt 28.02.2019 (lepingus ekslikult märgitud 31.02.2019). Seega ilmneb võlasuhte olemusest, et karjääri põhi pidi samuti olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 28.02.2019. Hageja ei täitnud enda kohustust ja kostja andis talle korduvalt täiendavaid tähtaegu selle tegemiseks: 15.04.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.05.2019, 29.05.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.06.2019. 30.05.2019 kirjutas hageja kostjale, et täidab oma kohustuse põhja koristuse osas ära nii kiiresti kui võimalik. Kuna lepingu lisa 3 p-s 3 viidatud 3 100 m3 savi ja lubjakivi vahekihi segu pidi juba 28.02.2019 olema kinnistult viidud, kuid veel 30.05.2019 kinnitab hageja, et ei ole enda kohustust karjääri põhja korrastamise suhtes sellel hetkel veel täitnud, järeldub, et hageja kohustus karjääri põhja korrastamise suhtes ei saanud piirduda kinnistult vaid 3100 m3 vahekihi eemaldamisega, vaid tähendas siiski terve karjääri korrastamist ja selles olevate tootmise jääkmaterjalide eemaldamist. 27.06.2019 küsis kostja hagejalt, kas hagejal õnnestub 2019 juuli alguseks enda kohustus täita ja karjääri põhi korrastada. Samal päeval kinnitas hageja, et ta teeb seda. 01.07.2019 kordas kostja enda päringut, mille vastuses hageja kinnitas, et kohustus täidetakse ühe nädala jooksul. Kostja leiab, et hageja on jätnud täitmata enda lepingu lisaga 2 ja 3 võetud kohustuse tasandada objektil oleva karjääri põhi ja viia see absoluutkõrgusele 27,4 m. Kostja on saanud hageja tegemata jäänud tööde teostamiseks kaks pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kostja nõuab vastuhagiga hagejalt karjääri korrastamata jätmise eest kahju hüvitamist selles summas, mis kuluks vastavate tööde teostamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa nõuda kahju hüvitamist, nõuab kostja hagejalt alternatiivselt karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m viimist vearuumiga kuni - 0,3 m ehk absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m.
94.2.Hageja leiab, et vastuhagi väide, et ostja võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav. Kui pooled oleksid soovinud sellises suuruses rahalises kohustuses kokku leppida, siis oleksid pooled selle lepingusse kirja pandud. Lepingu lisa 3 p 3 on ainus lepingu tingimus, mis paneb ostjale kinnistul täiendavate toimingute tegemise kohustuse ja et see puudutab kaevandatava kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4 m paksust kihti, mille maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m3 (05.11.2018) ning ostja kohustub selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019. Hageja on eemaldanud lepingus märgitud 3100 m3 vahekihti. Hageja hinnangul on müüja teinud mh järgmisi toiminguid, mis on muutnud nii kinnistul lepingu alusel tehtud väljakaevete järgset maapinna kõrgust, kui ka suurendanud kinnistul oleva lahtise materjali hulka: 1) ladustanud kinnistule erinevaid materjale; 2) kaevanud kinnistule (veevoolu jaoks) auke ja kraave, kuhjates väljakaevatud materjali hunnikutesse ja ajades laiali; 3) teinud kinnistul tagasitäitmisi, valmistades kinnistut ette ehituseks, tuues selleks kinnistule materjale; 4) teinud kinnistul korduvalt uusi lõhkamisi. Lisaks täitub kinnistu pidevalt veega, kuna müüja ei hoia seda pumpamisega veest vabana, mille tulemusena kandub süvenditesse selle ümbruses olev savi jm lahtine pinnas. Müüja ei ole selgitanud, millist territooriumi peab müüja silmas karjäärina. Viide karjäärile on tehtud esmakordselt lepingu lisas 2, mis sõlmiti 08.08.2018. Hageja leiab, et hinnapakkumised ei sisalda materjalide iseloomustust ega koguseid. Peaksid olema eraldi esitatud ka tööd, mille tulemusena eemaldatakse lahtine pinnas ja tööd, mille tulemusena oleks karjääri
põhi abs kõrgusel 27,4 m. Hinnapakkumistest ei ole aru saada, millise materjali kohta need on tehtud. Vee pumpamine ei olnud hageja kohustuseks, seega ei saa hagejalt nõuda selle eest tasu, samuti ei saa vajalikeks kuludeks pidada ettenägematuid kulusid. Kuluks ei ole ka käibemaks.
94.3.Vastavalt lepingu lisa 2 punktile 2 a teevad pooled koostööd ja oma lepingus sätestatud kohustuse täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääb peale lubjakivi väljamist 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Kooskõlas punktiga c tuleb ostjal lubjakivi purustamisel tekkivad jääkmaterjalid v.a peenfraktsioon (0/4) arvestada väljatud kivimiks ja need ehitusplatsilt eemaldada. Tulenvalt punkti 2 alapunktist e peab peale lepingu lõpptähtaja saabumist ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale (I kd lk 24). Kohtu hinnangul tulenes viidatud punktidest hageja kohustus kas nii võiks olla – viia karjääri põhi ühtlaselt siledale 27,4 m kõrgusele ja eemaldada ehitusplatsilt jääkmaterjalid. Asjaolu, et müügiese asus ehitusobjektil nähtub nii raamlepingu punktist 1.1. (I kd lk 16) kui ka lisa 2 punktist e. Samuti kinnitas 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud Indrek Malm (IV kd lk 89 pöördel), et V. M. mainis, et hakkab seal kunagi tootma betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega oli hagejale teada, et tegemist on ehitusobjektiga ja sellest tulevalt lepiti kokku ka tingimused, millele pidi peale poolte vahelist koostööd karjääri põhi jääma. Asjaolu, kas kostjal oli tegelikult projekt ehitustegevuseks või ta oleks ehitustegevusega vahetult peale poolte koostöö lõppemist alustanud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Pooled määratlesid lepingus, millisesse seisundusse peab objekt jääma – olema absoluutkõrgusel 27,4 m, ühtlaselt sile ja jääkmaterjalidest puhas. Kohus loeb hageja ja kostja vahel 15.04.2019-01.07.2019 e-kirjavahetusega (II kd lk 31-37) tõendatuks, et kostja nõudis korduvalt lepingu täitmisena karjääri põhja puhastamist ja hageja seda kostjale ka lubas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja põhja puhastamise kohustust ei täitnud. Seega mõistis ka hageja ise, et tal on lepingulised kohustused karjääri puhastamisel tegemata. Viidatud kirjavahetuses ei tekkinud hagejal ka küsimusi selle kohta, millised on karjääri piirid või milline on karjääri põhi ja puhas põhi. Kohus loeb fotoga (III kd lk 21) tõendatuks karjääri piirid ja puhastatud karjääri osa (III kd lk 22). Kohus loeb 06.07.2019-15-07.2019 tehtud fotodega (II kd lk 38-44, 115-117) tõendatuks, et karjääri põhi ei ole viidud ühtlasele tasapinnale. Põhi on puhastamata – täis tootmisjääke. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 86), et tootmisjäägid tuli ära koristada. Karjääri puhastamise kokkulepe oli kirjas kokkuleppe p 2.2.c, 2.2.b ja 2.2.e (IV kd 86 pöördel). Ka peale lepingu sõlmimist oli puhastamisest juttu. Puhastamist oleks pidanud teostama kohe, siis ei oleks vett sees olnud. Kohus leiab, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, kes pidi täitma karjääri veest väljapumpamise kohustust, sest pooled selles eraldi kokku ei leppinud. Kostja on küll kinnitanud, et on valmis pumba tellima (I kd lk 54-54 pöördel), kuid nimetatu ei kinnita poolte sellekohase kokkuleppe olemasolu, vaid seda, et kostja soovis, et karjääri põhi saaks puhastatud. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et karjääri kohesel puhastamisel ei oleks karjääri puhastamisel olnud vett ja see ei oleks takistanud põhja puhastamist ja ka materjali väljavedu. Samuti ei oleks karjääris kindlasti olnud hageja väidetavaid muutusi. Kostja kinnitas (I kd lk 52 pöördel-53) hagejale, et hageja võib karjääri puhastada selle keskele jääva puistangu ümbert. Seega poleks ka nimetatu takistanud hagejal ülejäänud ulatuses põhja puhastamist. Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõuet tuleb vähendada 110 250 euroni, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval hetkel ei ole võimalik tuvastada, kelle kohustuseks oli vee karjäärist väljapumpamine, siis ei saa hagejalt nõuda vee pumba rendi tasu. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud muude juhtimiskulude hagejalt nõudmine. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt välja nõuda ka materjali utiliseerimise kulusid. Tunnistaja S. K. kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 98), et vahekihis olevat materjali saab kasutada täitematerjalina. Seega ei ole põhjendatud
selle utiliseerimise kostjale hüvitamise nõue. Kohus ei mõista hagejalt kostjale välja ka hüvitisnõudelt käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohuslane (vt otsuse p 89.4).
95.Kuivõrd kohus rahuldas osaliselt kostja nõude karjääri põhja korrastamata jätmise eest hüvitise saamiseks, siis puudub vajadus kostja alternatiivsete karjääri põhja korrastamise nõuete hindamiseks. Nimetatu ei takista pooltel soovi korral hüvitise asemel põhja korrastamistöödes kokkuleppimist.
96.Liigselt kaevandatud lubjakivi eest kahju hüvitamisest Kuivõrd kohus tuvastas otsuse punktis 87, et hageja ei ole liigselt lubjakivi kaevandanud, siis tuleb kostja nõue liigselt kaevandatud lubjakivi eest kahju 97 666, 20 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata. Hagi tagamisest
97.Kohus rahuldas 12.12.2019 määrusega (I kd lk 191-193) hagi tagamise taotluse osaliselt ja arestis hagi tagamiseks kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinn asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3.
98.Hageja teatas kohtule 19.12.2019 (I kd lk 195), et 12.12.2019 hagi tagamise määrus on täidetud. 18.12.2019 toimunud täitetoimingu käigus arestis kohtutäitur kostja valduses oleva ja Lagedi 8 tee, Tallinnas asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m 3 (I kd lk 197).
99.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.04.2020 määrusega (II lk 65-68) maakohtu 12.12.2019 määruse muutmata. Riigikohus jättis 29.06.2020 määrusega (II kd lk 73) kostja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2020 määrusele menetlusse võtmata.
100.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osas, millega kohustas kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni), siis tuleb 12.12.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jätta muutmata. Menetluskulude jaotus
101.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.