Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Siiri Malmberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17755
Kohtuasi
Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. juuli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
70 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja (vastustaja) X, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Martti Peetsalu
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 18. aprillil 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. juuli 2023. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-17755 resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Let’s Publish OÜ (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-17755 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko (hageja) esitas
11.novembril 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 65 000 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt nimetati 13. mai 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7371 Let’s Publish OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) ajutiseks halduriks Mari Männiko.
1.2.Võlgniku peamine majandustegevus oli perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterjalide IT-lahenduste väljatöötamine ja litsentseerimine. Võlgniku juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 17. juuli 2008 kuni 28. aprill 2021 kostja. Alates 15. augustist 2008 kuni 28. aprillini 2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks Y ja samast ajast kuni 17. veebruarini 2014 C. Alates 28. aprillist 2021 on võlgnikule nimetatud likvideerija Q. Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused lõppesid.
1.3.Maakohus kuulutas 8. juulil 2021 välja võlgniku pankroti. Halduriks nimetati Mari Männiko. Haldur leidis, et võlgnik kandis 13. novembril 2018 välismaksekorraldusena üle 5000 eurot, 5. detsembril 2018 10 000 eurot ja 7. detsembril 2018 50 000 eurot saajale „balcreation bouwmeesterweg“. Esimese makse puhul ei olnud makse selgitust märgitud, teise makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return payment“. Võlgnik kasutas nende välismaksete tegemiseks osakapitali sissemakset summas 80 000 eurot, mille oli tasunud võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ võlgniku arvelduskontole 9. oktoobril 2018. Asjaolu, et võlgniku juhatus oli sisse makstud osakapitali kasutanud välismaksete tegemiseks, näis haldurile ebatavaline.
1.4.Haldur pöördus 1. juuli 2021. a teabenõudega võlgniku likvideerija Q poole, et selgitada välja maksete alus ja eesmärk. Q 19. juuli 2021. a vastuse kohaselt oli tegemist leppetrahvi maksetega Ex Balmedia b.v. (edaspidi Ex Balmedia) nimelisele äriühingule, mis on registreeritud Hollandis. Ühtlasi edastas Q haldurile Ex Balmedia ja võlgniku vahelise teenuste osutamise lepingu ja 31. detsembri 2015. a ja 14. novembri 2016. a arved leppetrahvi nõudmise kohta vastavalt summas 78 870 eurot ja 50 190 eurot. Esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et võlgnik ja Bal Creations b.v. (edaspidi Bal Creations) olid kokku leppinud, et võlgnik töötab Bal Creations’ile välja tarkvaraplatvormi „Markelaars.media“ hiljemalt 25. novembriks 2015 ning kui ta seda ei tee, siis tuleb võlgnikul tasuda leppetrahvi Bal Creations’i kolme töötaja personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 bruto ühes kuus ühe töötaja kohta alates 1. jaanuarist 2015. Lepingu kestuseks oli 12 kuud, automaatse pikenemisega täiendavalt 12 kuuks. Järelikult oli lepingu lõppemise päev 24. november 2016.
1.5.Vastavalt 31. detsembri 2015. a ja 14. novembri 2016. a Bal Creations’i arvetele tasus
2 (20)
2-21-17755 võlgnik 13. novembri 2018. a, 5. detsembri 2018. a ja 7. detsembri 2018. a maksetega Bal Creations’il kokku 65 000 eurot.
1.6.Võlgnik oli leppetrahvide tasumisele eelnevalt tegutsenud pikema aja vältel kahjumlikult: 2016. a majandusaasta lõppes 59 260 eurose ja 2017. a majandusaasta 18 900 eurose kahjumiga. Müügitulu puudus. 2018. a-l, mil võlgnik leppetrahvi maksed tegi, oli võlgniku kahjum 42 410 eurot ja netovara miinuses 31 826 eurot. Võlgnikul oli negatiivse netovara seisund ja kahjum aastatel 2016–2018. Seega tasus võlgnik leppetrahvi 65 000 eurot Ex Balmediale olukorras, kus ta oli ilmselgelt maksejõuetu.
1.7.Ex Balmedia on Hollandi äriühing, mille ärinimi on muudetud Bal Creations’iks. Tegemist on võlgnikuga füüsiliste isikute tasandil lähedalt seotud äriühinguga: Bal Creations’i juhatuse liige on samuti Y. Võlgniku emaettevõte on Lets Print Management OÜ, kelle juhatusse kuuluvad nii kostja kui ka Y. Võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ ainuosanik on W. van Meer Holding b.v. ning võlgniku tegelik kasusaaja on Y. Bal Creations kasutas ajavahemikul 2013–2019 ärinimena ka nime WonenDoeJeZo, mis on märgitud leppetrahvi arvetele.
1.8.Võlgniku netovara oli 2018. a-l leppetrahvi maksete tegemise ajal vähemalt kolmandat aastat negatiivne ning vähemalt kolm viimast aastat oli võlgnik tegutsenud kahjumiga ja müügituluta. Võlgniku juhatusel oli juba hiljemalt 2016. a majandusaasta lõppemisest kohustus esitada pankrotiavaldus äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt. Võlgniku juhatuse liikmed otsustasid aga võlgniku netovara ja likviidsuse taastamise asemel maksta Y’i juhtitavale Bal Creations’ile leppetrahvid, mis olid võlgniku majandustegevuse ja selle jätkamise seisukohast ebaolulise tähtsusega.
1.9.Lisaks sellele, et võlgnik oli 2018. a-l kahjumis ja tema netovara ei vastanud seadusest tulenevale nõudele, oli võlgnikul leppetrahvide tasumise ajal lühiajalisi kohustusi 200 475 eurot, samuti oli võlausaldaja OÜ Thorgate Management (edaspidi Thorgate) esitanud
15.novembril 2016 hagi võlgniku vastu, mille kohus hiljem rahuldas.
1.10.Swedbank AS-i andmetel oli pangas allkirjaõiguslik isik, kellel oli ka pangakanalite kasutamise õigus, kostja. Seega tegi maksed leppetrahvi tasumiseks Bal Creations’ile kostja.
1.11.Kostja rikkus võlgniku juhatuse liikme kohustusi järgmiste tegudega: kostja ei esitanud õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, kuigi võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2016. a-l; kostja süvendas võlgniku maksejõuetuse seisundit, tasudes leppetrahve Bal Creations’ile; kostja kasutas emaettevõtja tehtud osakapitali sissemakset leppetrahvide tasumiseks, mis ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkumise või võlgniku maksejõuetuse vältimise seisukohast vajalik; kostja tasus leppetrahvi võlgniku ja tema emaettevõtjaga lähedalt seotud Bal Creations’ile (lähikondsele), eelistades Bal Creations’i huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku huvile osakapitali ning võlgniku netovara säilitamise vastu; Bal Creations’ile leppetrahvide tasumise ainus eesmärk oli võlgniku varatuks muutmine ning sissemakstud osakapitali võlgniku vara hulgast seotud isikute kaudu väljaviimine. Eelnimetatud rikkumistega on kostja põhjustanud võlgnikule kahju 65 000 eurot, mille hüvitamist võlgnikule on hagejal õigus kostjalt nõuda ÄS § 180 lg 51 ja ÄS § 187 alusel. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3 (20)
2-21-17755
2.1.Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et leppetrahvi maksed tegi just kostja. Swedbanki 25. mai 2021. a vastusest nähtub, et lisaks kostjale võis kõiki pangateenuseid kasutada ka Z. Kostja ei mäleta, kas ta tegi mingeid makseid neli aastat tagasi.
2.2.Võlgnik ei olnud leppetrahvi maksete tegemise ajal maksejõuetu. Enne maksete tegemist oli võlgniku emaettevõtja kandnud 9. oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 eurot. Pankrotimenetluse võlausaldajate nimekirja kohaselt puudusid võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikuteks, s.o n-ö välised võlausaldajad. Thorgate’i kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks oluliselt hiljem, s.o 1. juunil 2020. Võlgnikul oli isegi pärast leppetrahvi maksete tegemist pangakontol üle 15 000 euro, millest oleks piisanud kõigi pankrotimenetluses nõude esitanud väliste võlausaldajate, sh Thorgate’i nõuete täitmiseks. Kuigi hageja ei ole väitnud, et võlgnikul oleks maksete tegemise ajal olnud veel võlausaldajaid peale Thorgate’i ja Ex Balmedia, oleks võlgnikul eelduslikult olnud võimalik endaga seotud võlausaldajatega kokku leppida. Seda sarnaselt Ex Balmediaga, kelle 129 060 euro suurusest nõudest tasus võlgnik 65 000 eurot ning täiendavaid nõudeid ei ole Ex Balmedia võlgnikule esitanud. Kohustuse osalist täitmist võlausaldajale ei saa pidada võlgnikule tekkivaks kahjuks, eriti olukorras, kus kohustuse osalise täitmise tulemusena loobus võlausaldaja nõude täies ulatuses sissenõudmisest. Samuti oli võlgnik maksete tegemisele eelnevalt esitanud tsiviilasjas nr 2-16-17281 vastuhagina Thorgate’i vastu 129 060 euro suuruse nõude. See nõue oleks katnud Ex Balmedia leppetrahvi nõude võlgniku vastu. Selles olukorras ei pidanud kostja võlgniku juhatuse liikmena esitama pankrotiavaldust.
2.3.Kui leppetrahvi makseid poleks tehtud, oleks Ex Balmedial endiselt võlgniku vastu nõue, mille Ex Balmedia oleks võinud võlgniku suhtes täies ulatuses maksma panna. Seega oleks kahjulik tagajärg (võlgniku maksejõuetus tsiviilasjas nr 2-16-17821 kohtulahendite jõustumise tagajärjel) endiselt saabunud. Lisaks ei oleks Lets Print Management OÜ võlgnikule üldse 80 000 eurot üle kandnud, kui sellest rahast poleks 65 000 euro ulatuses tasutud Ex Balmedia leppetrahvi nõudeid. Kostja käitumine ei saa olla kahju põhjuseks olukorras, kui kahjulik tagajärg oleks igal juhul saabunud. Võlgnikust ei viidud leppetrahvi maksmisega raha välja. Kui võlgniku eesmärk oleks olnud tekitada ühingule kahju ja viia ühingust raha välja nt Ex Balmediale, siis puuduks igasugune põhjendus, miks sama isiku poolt juhitav Lets Print Management OÜ oleks pidanud raha kõigepealt võlgnikule kandma.
2.4.Hageja jättis hagis käsitlemata, et võlgnik kohustus tarnima Ex Balmediale tarkvara. Võlgnik arendas välja tarkvara kinnisvarakuulutuste loomiseks makelaars.media leheküljel kasutamiseks, mille võlgnik pidi andma Ex Balmedia kasutusse. Võlgnik oleks tarkvara valmimise järgselt tegutsenud tarkvaraarenduse litsentseerijana. Tarkvara võimaldanuks makelaars.media leheküljel kasutajatel valida sobiva malli ning selle kaudu mugavalt kinnisvarakuulutusi luua. Võlgnik sõlmis tarkvara loomiseks omakorda töövõtulepingu Thorgate’iga. Võlgniku ja Ex Balmedia 25. novembril 2014 sõlmitud lepingu artikli 8 alusel pidi tarkvara müügiga tegelev müügiosakond alustama tööd 1. jaanuaril 2015 ning tarkvaraplatvormi tarne oli kavandatud 28. veebruaril 2015. Ex Balmedial oli õigus tarkvaraplatvormi 28. veebruaril 2015 mittetarnimise korral arvestada leppetrahvina kolme töötaja personalikulusid 2390 eurot bruto töötaja kohta kuus kuni tarkvara tarnimiseni. Kuna Thorgate ei tarninud võlgnikule tarkvara, ei saanud võlgnik tarkvara ka Ex Balmediale üle anda. Ex Balmedial tekkis tarkvara tarnimata jätmise tõttu kahju. Kuna kõik kolm müügiosakonna töötajat said tööle võetud vaid tarkvara edasimüümiseks, kuid töötavat tarkvara ei tarnitud Ex Balmediale tähtaegselt ega ka hilisemalt, esitas Ex Balmedia võlgnikule leppetrahvi nõuded kogusummas 129 060 eurot. Võlgnik tasus 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja
7.detsembril 2018 Ex Balmediale leppetrahvi kokku 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvi 4 (20)
2-21-17755 kogusummast. Hageja ei ole väitnud, et leppetrahvi nõuded oleksid nende tasumise ajaks aegunud. Ex Balmedia ei ole leppetrahvide tasumise järgselt võlgnikule nõudeid esitanud. Samuti ei ole Ex Balmedia algatanud võlgniku vastu kohtumenetlust või esitanud nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Ex Balmedia on loobunud ülejäänud nõude maksmapanemisest võlgniku suhtes.
2.5.Võlgniku maksejõuetust ei tõenda pelgalt see, et võlgnik tegutses kahjumlikult või et tema omakapital oli negatiivne. Maksejõuetuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega. Võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse ning pidi pärast tarkvara üleandmist hakkama saama Ex Balmedialt tarkvara kasutusse andmise eest litsentsitasu. Võlgnikul ei avanenud võimalust hakata tarkvaralt tulu teenima, sest Thorgate ei andnud tarkvara võlgnikule üle. Lisaks oli võlgniku omakapital 2019. a-l võrreldes 2018. a-ga oluliselt paremas seisus, s.o -31 826 euro asemel -5128 eurot. Võlgnik lõpetas 2019. a majandusaasta 26 698 euro suuruse kasumiga. Seega on ebaõiged hageja väited võlgniku maksejõuetuse süvendamise kohta. Võlgniku püsiv maksejõuetus sai kujuneda välja alles 2020. a-l seonduvalt tsiviilasjas nr 2-1617821 tehtud kohtulahendi jõustumisega.
2.6.Kostja käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei saanud leppetrahvi maksmisest mingisugust kasu ning polnud Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemisest isiklikult huvitatud. Kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine on põhjendamatu.
2.7.Võlgnikul puudus leppetrahvide tasumise ajal sissenõutavaks muutunud kohustus Thorgate’i ees. Leppetrahvide tasumine ei ole seotud Thorgate’i poolt võlgniku vastu esitatud nõudega. Thorgate’i poolt tsiviilasjas nr 2-16-17281 esitatud põhinõue oli 3052,80 eurot, kuid võlgnik esitas 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu vastuhagi põhinõudega 129 060 eurot. Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2019. a otsusega Thorgate’i hagi rahuldamata. Kostja ei pidanud vaidlusaluste leppetrahvide tasumise ajal eeldama, et võlgnikul on vaja tasuda Thorgate’i poolt tsiviilasjas nr 2-16-17821 esitatud nõue, kuna võlgniku vastuhagi Thorgate’i vastu ületas oluliselt Thorgate’i poolt võlgniku vastu esitatud nõuet, Thorgate’i nõuet ei olnud kohtuotsusega tunnustatud ning ka aasta hiljem jättis maakohus Thorgate’i nõude rahuldamata. Thorgate’i nõue rahuldati alles Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsusega, mis jõustus 1. juunil 2020. Thorgate’i ülejäänud nõue koosneb hüvitatavate menetluskulude nõudest summas 6957 eurot, mis mõisteti võlgnikult välja alles Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määrusega.
2.8.Leppetrahvide tasumise järgselt oli võlgnikul endiselt piisavalt raha Thorgate’i nõude tasumiseks. Pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole vähemalt 15 000 eurot (80 000–65 000). Thorgate’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue on 9454,65 eurot. Kõik teised pankrotivõlausaldajad peale kohtutäitur Kristiina Feinmani, kelle nõue summas 858 eurot tekkis samuti Thorgate’i poolt võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusega seonduvalt, on võlgniku endaga seotud isikud. Lets Print Management OÜ, kelle nõue on tunnustatud summas 82 696,15 eurot, on võlgniku emaettevõtja. Nii Legal Services OÜ (tunnustatud nõue 10 632,66 eurot) kui ka Financial Services OÜ (tunnustatud nõue 1278,09 eurot) juhatuse liikmeks on kostja. Seega on võlgniku pankrotimenetluses väliste võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusumma 10 321,65 eurot (9454,65+858), mille tasumiseks oleks võlgnikul olnud pangakontol piisavalt raha ka pärast Ex Balmediale leppetrahvimaksete tegemist. Sealjuures on hageja esitanud 20. septembril 2021 tsiviilasjas nr 2-2114730 hagi Lets Print Management OÜ-le 27. juunil 2020 tehtud makse 14 412 eurot tagasivõitmiseks. Kuigi leppetrahvimaksete tasumise ajal ei olnud Thorgate’i kohtulahenditest tekkinud nõue võlgniku vastu veel sissenõutav, siis juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-215 (20)
2-21-17755 14730 Lets Print Management OÜ-le makstud 14 412 eurot võlgniku pankrotivarasse tagasi võitma, oleks ka selle summa arvelt võimalik kõigi väliste võlausaldajate nõuete rahuldamine.
2.9.Olukorras, kus võlgnikule on esitatud leppetrahvi nõuded ning ainsas pooleliolevas kohtuasjas võlgniku vastuhagis esitatud nõue ületas oluliselt põhihagis võlgniku vastu esitatud nõuet, võis kostja uskuda, et leppetrahvide osaline tasumine on ühingu parimates huvides.
2.10.Kuna kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, siis ei ole ta ka juhatuse liikme kohustuste rikkumises süüdi. Keskmiselt hoolas osaühingu juhatuse liige võib eeldada, et lepingu rikkumise korral esitatava leppetrahvi nõude osaline tasumine on põhjendatud, seda eriti olukorras, kus ühingul on olemas vahendid, et täita ka muud sissenõutavaks muutunud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kostja ei saanud eeldada, et hoolimata sellest, et võlgniku pangakontole jäi üle 15 000 euro, kahjustavad leppetrahvi maksed võlgniku vastu 3052,80 euro suuruse nõude esitanud võlausaldajat. Seega oli leppetrahvi osaline tasumine kooskõlas juhatuse liikme keskmise hoolsusega. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.1.Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata Y tunnistajana üle videokonverentsina korraldataval kohtuistungil või alternatiivselt kohustada Y’i andma tunnistajana kirjalikke ütlusi. Kohus määras 13. aprilli 2023. a määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad täiendavata asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 2. mail 2023. Kostja esitas 2. mail 2023 taotluse kuulata Y tunnistajana üle videokonverentsina korraldataval kohtuistungil. Hageja palus jätta taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et pärast kirjalikku menetlusse üleminekut ei saa taotlust tunnistaja ülekuulamiseks esitada. Tunnistaja ülekuulamine ei ole võimalik ilma, et selleks määrataks kohtuistung (TsMS §-s 252 ja 254). See põhjustaks asja lahendamise viibimise ja menetluse venimise, kuna kohus on asjas määranud lõpptähtajad. Kohtuistungi korraldamine ei võimaldaks kohtu menetlusplaani järgida. Kostja soovib tunnistajat küsitleda samades küsimustes, mille kohta Y on andnud kinnituskirja, mille kohus võttis vastu. Järelikult on asjaolu kohta, mida kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, piisavalt tõendeid.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle, mille kohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks: •
võlgniku peamine majandustegevus oli perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterjalide IT-lahenduste väljatöötamine ja litsentseerimine;
•
võlgniku juhatuse liige oli 17. juulist 2008 kuni 28. aprillini 2021 kostja. Alates
15.augustist 2008 kuni 28. aprillini 2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks Y ja samast ajast kuni 17. veebruarini 2014 C. Alates 28. aprillist 2021 on võlgnikule nimetatud likvideerija Q. Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused lõppesid;
•
võlgniku ja Ex Balmedia vahel oli 25. novembril 2014 sõlmitud leping, mille kohaselt võlgnik kohustus hiljemalt 28. veebruaril 2015 välja töötama tarkvaraplatvormi „Markelaars.media“ ning kui ta seda ei tee, tuli võlgnikul tasuda leppetrahvi Ex
6 (20)
2-21-17755 Balmedia kolme töötaja personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 bruto ühes kuus ühe töötaja kohta alates 1. jaanuarist 2015. Lepingu kestus oli 12 kuud, automaatse pikenemisega täiendavalt 12 kuuks; •
Ex Balmedia esitas 21. detsembril 2015 võlgnikule arve 78 870 eurot ja 14. novembril 2016 arve 50 190 eurot. Arvetel on selgituseks märgitud leppetrahv kolme töötaja eest;
•
võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ on võlgniku arvelduskontole
9.oktoobril 2018 tasunud 80 000 eurot. Makse selgituseks on märgitud „share capital increased/osakapitali suurendamine“;
•
võlgnik on 13. novembril 2018 kandnud välismaksekorraldusena üle 5000 eurot,
5.detsembril 2018 10 000 eurot ja 7. detsembril 2018 50 000 eurot saajale „balcreation bouwmeesterweg“. Esimese makse puhul ei olnud makse selgitust märgitud, teise makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return payment“. Kokku tehti välismakseid 65 000 eurot;
•
Ex Balmedia on Hollandi äriühing, mille muudetud ärinimi on Bal Creations. Äriühing kasutas ajavahemikul 2013–2019 ärinimena ka nime WonenDoeJeZo, mis on märgitud mh leppetrahvi arvetele. Bal Creations juhatuse liige on Y;
•
võlgniku emaettevõte on Lets Print Management OÜ, kelle juhatusse kuuluvad nii kostja kui ka Y. Lets Print Management OÜ ainuosanik on W. van Meer Holding b.v. ning võlgniku tegelik kasusaaja on Y;
•
13. mai 2021. a määrusega nimetati tsiviilasjas nr 2-21-7371 võlgniku ajutiseks halduriks Mari Männiko;
•
8. juuli 2021. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ja nimetas halduriks Mari Männiko.
3.3.Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
3.4.Kohus järeldas, et kostja ei rikkunud leppetrahvi tasumisega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Leppetrahvi tasumine ei kahjustanud võlgnikku ega tema võlausaldajaid. Võlgnik ei olnud 2018. a lõpus maksejõuetu.
3.5.Asjas leidis tõendamist, et Thorgate ei tarninud võlgnikule tarkvara, mida võlgnik ei saanud seega Ex Balmediale üle anda. Ex Balmediale tekkis sellega seoses kahju tema poolt tööle võetud müügiosakonna töötajatele makstud palga näol, kes pidid tarkavara edasi müüma, kuid kellel tarkvara puudumise tõttu töö puudus. Kohus tuvastas, et Ex Balmedia 21. detsembril 2015 võlgnikule edastatud arve selgituseks on märgitud leppetrahv kolme töötaja eest ajavahemikul 1.veebruar kuni 31. detsember 2015. Ex Balmedia 14. novembri 2016. a arvel on selgituseks märgitud leppetrahv kolme töötaja eest ajavahemikul 1. jaanuar kuni 1. november 2016. Seega esitas Ex Balmedia võlgnikule leppetrahvi nõude kolme töötaja 18 kuu palga eest kogusummas 129 060 eurot. Võlgnik tasus 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7.
7 (20)
2-21-17755 detsembril 2019 Ex Balmedile leppetrahvi kokku 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvide kogusummast.
3.6.Tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et võlgnik ei olnud kostja poolt
13.novembrist 2018 kuni 7. detsembrini 2018 Ex Balmediale maksete tegemisel püsivalt maksejõuetu, sest ta suutis nimetatud maksete tegemise ajal sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada. Maksete tegemisele eelnevalt oli võlgniku emaettevõtja 9. oktoobril 2018 kandnud võlgnikule 80 000 eurot. Lisaks puudusid võlgnikul 13. novembrist 2018 kuni
7.detsembrini 2018 sissenõutavaks muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikud. Võlgniku maksejõuetust ei tõendanud ka see, et võlgnik tegutses kahjumlikult või et tema omakapital oli negatiivne. Kohtupraktikas on kinnitatud, et maksejõuetuse kindlaks tegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega, näiteks võivad äritegevusega seotud suuremad investeeringud hakata alles hiljem tulu teenima. Kostja on välja toonud, et võlgniku puhul oli just selline olukord, sest võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse (tasudes Thorgate’ile tarkvara loomise tasu) ning pidi hakkama tarkvara üleandmise järgselt saama Ex Balmedialt tarkvara kasutusse andmise eest litsentsitasu.
3.7.Kohus ei nõustunud hageja väitega võlgniku maksejõuetuse süvendamise kohta. Võlgniku 2019. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetas võlgnik 2019. a majandusaasta 26 698 euro suuruse kasumiga, samuti paranes võlgniku omakapitali seis. Võlgniku omakapital oli 31. detsembri 2018. a seisuga -31 826 eurot ning 31. detsembri 2019. a seisuga -5128 eurot. Võlgniku maksejõuetus kuulutati välja 8. juulil 2021 ehk enam kui kaks ja pool aastat pärast maksete tegemist. Ajutise pankrotihalduri 4. juuni 2021. a aruandest nähtuvalt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks koostööpartneriga Thorgate tekkinud kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 216-17821. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17821 jõustus alles 1. juunil 2020. Seega ei olnud võlgnik 2018. a lõpus maksejõuetu. Hageja etteheited kostja väidetava maksejõuetuse ja võlgniku poolt leppetrahvi maksete tegemise kohta ei olnud põhjuslikus seoses.
3.8.Kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine on põhjendamatu. Kostja võis uskuda, et leppetrahvi tasumine Ex Balmediale on võlgniku parimates huvides. Vaidlust polnud, et enne leppetrahvi maksete tegemist oli võlgniku rahaline olukord järgmine: Ex Balmedia esitas võlgnikule 31. detsembril 2015 leppetrahvi nõude 78 870 eurot ja 14. novembril 2016 leppetrahvi nõude 50 190 eurot. Thorgate esitas 15. novembril 2016 võlgniku vastu hagi 3052,80 euro nõudes. Võlgnik esitas 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu vastuhagi summas 129 060 eurot. Võlgniku emaettevõtja kandis võlgnikule 9. oktoobril 2018 80 000 eurot. Seega ületas Thorgate’i vastu esitatud nõue 129 060 eurot oluliselt Thorgate’i võlgniku vastu esitatud nõuet 3052,80 eurot.
3.9.Kohus nõustus kostjaga, et Harju Maakohtu poolt Thorgate’i hagi 6. detsembri 2019. a otsusega rahuldamata jätmine viitab sellele, et Thorgate’i nõue ei olnud õiguslikult ühene ning kostja ei pidanud eeldama, et kohus hagi rahuldab. Hagis esitatud põhinõude suurus oli 3052,80 eurot, mille tasumiseks oli võlgnikul piisavalt raha ka leppetrahvi maksete tegemise järgselt. Lisaks esitas võlgnik Ex Balmedia leppetrahvi nõude ulatuses omakorda 12. detsembril 2016 vastuhagi. Kostja võis võlgniku juhatuse liikmena uskuda, et vastuhagi rahuldamise korral on võimalik selle arvel täielikult tasuda leppetrahvikohustus Ex Balmedia ees.
3.10.Tõendamist leidis, et Lets Print Management OÜ tehtud omakapitali sissemakse eesmärk oli maksta leppetrahvi Ex Balmediale. Seda kinnitas ka Lets Print Management OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja W. van Meer 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas. Kohtu arvates ei olnud 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas avaldatu vastuolus osanike otsuses märgituga. Otsusesse ei olnud sissemakse kasutamise otstarvet märgitud. 8 (20)
2-21-17755
3.11.Kostja tõi välja, et pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole veel vähemalt 15 000 eurot (80 000-65 000). Thorgate’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue oli 9454,65 eurot. Seega oleks pärast leppetrahvide maksmist võlgniku kontole jäänud 15 000 eurot olnud piisav Thorgate’i nõude rahuldamiseks. 15. novembril 2016 oli Thorgate’i poolt võlgniku vastu esitatud hagi summas 3052,80 eurot, millele lisandus viivise nõue. Menetluskulude nõuet selles ajal veel ei olnud, vaid see muutus sissenõutavaks alles 2020. a-l.
3.12.Vaidlus puudus, et leppetrahvide tasumise järgselt ei esitanud Ex Balmedia võlgnikule täiendavaid nõudeid, mis tähendab seda, et ta loobus ülejäänud nõude maksmapanemisest võlgniku suhtes.
3.13.Kohus nõustus kostjaga, et eluliselt on ebausutav, et vaidlusaluste leppetrahvimaksete tegemise eesmärk oli võlgnikule kahju põhjustamine või võlgnikust raha välja viimine. Vastasel juhul puudunuks võlgniku emaettevõtjal Lets Print Management OÜ-l igasugune põhjus
9.oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 euro kandmiseks. Ilma 80 000 euro kandmiseta Lets Print Management OÜ poolt ei oleks võlgnikul olnud arvel piisavalt raha, et tasuda 65 000 euro ulatuses leppetrahvi makseid Ex Balmediale.
3.14.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et kostja rikkus enda kohustusi võlgniku juhatuse liikmena (ÄS § 187 lg 2, ÄS 180 lg 51, TsÜS § 35), mistõttu jäi hagi rahuldamata.
3.15.Kuna hagi jäi rahuldamata, jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus hindas võlgniku majanduslikku seisu vääralt ja tõenditele põhinemata. Kohus jättis ilmsed ja ülekaalukad asjaolud tähelepanuta ning keskendus vaid väikesele detailile, s.o 2019. a kasumile, mis üldpildis võlgniku majanduslikus seisundis midagi ei muutnud ega andnud kaalukat alust uskuda, et võlgniku majanduslik seisund paraneb. Võlgnik oli alates 2016. a-st püsivalt nii bilansiliselt kui ka rahavooliselt maksejõuetu ning oli seda ka 2018. a-l vaidlusaluste leppetrahvide tasumise ajal ja ka 2019. a-l. Võlgnik pankrotistus 2021. a-l juba 2016. a-l eksisteerinud asjaoludest ja sissenõutavaks muutunud nõuetest tingitult. Kostja ei tegutsenud kooskõlas juhatuse liikme hoolsusstandardiga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada tehtud maksed ÄS § 180 lg 51 ja § 187 järgi.
4.2.Maakohus eksis 2019. a majandusaasta aruande hindamisel. 26 698 euro suurune kasum eelmiste perioodide -204 638 euro suuruse kahjumi juures ei viita võlgniku majandusliku seisundi paranemisele. Võlgniku 2019. a müügitulu oli 34 808 eurot, mis ei viita majandustegevuse käivitumisele. Võlgniku kahjum 31. detsembri 2019 seisuga oli tegevusaruande kohaselt -177 940 eurot. Lisaks oli võlgniku omakapital 2019. a-l negatiivne ning seda ulatuses, mis ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku juhatusel ei õnnestunud negatiivset omakapitali taastada. Asjaolu, et omakapitali seis on natuke paranenud, ei viita võlgniku majandusliku seisundi paranemisele. ÄS § 171 lg 2 p-st 1 ja §-st 176 ning PankrS § 1 lg-st 3 tulenevalt eksisteerisid ka 2019. a-l asjaolud, mis olid muutumatuna püsinud alates 2016. a-st – võlgnik oli endiselt bilansiliselt maksejõuetu. Võlgniku juhatus deklareeris 2019. a majandusaasta aruande tegevusaruandes, et võlgniku omakapitali miinus nõuab meetmete
9 (20)
2-21-17755 tarvitusele võtmist ja selleks on kokku kutsutud osanike koosolek. Seega sai ka juhatus aru, et võlgniku majanduslik seisund ei vastanud seadusele. Täiendavalt jääb arusaamatuks, miks juhul, kui maakohus võttis võlgniku majandusliku seisundi hindamisel arvesse 2019. a-l teenitud kasumit, st asjaolusid, mis leidsid aset pärast leppetrahvide tasumist, ei arvestanud kohus sellega, et 2020. a majandusaastal aset leidnud asjaolud viisid võlgniku pankroti väljakuulutamiseni nõude alusel, mis oli kehtiv ja sissenõutav vähemalt alates 15. novembrist 2016. Samuti on arusaamatu, miks maakohus leidis, et 2018. a-l ei olnud „välistel võlausaldajatel“ võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid. Väliseid võlausaldajaid oli vähemalt kaks: Ex Balmedia (ehk Bal Creations), kelle esitatud leppetrahvi arvete alusel muutusid leppetrahvi nõuded sissenõutavaks 31. detsembri 2015. a arve alusel 30. jaanuaril 2016 summas 78 870 eurot ja 14. novembri 2016. a arve alusel 15. detsembril 2016 summas 50 190 eurot, ning Thorgate, kelle nõue võlgniku vastu muutus tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsuse kohaselt sissenõutavaks hiljemalt Thorgate’i poolt võlgniku vastu hagi esitamise ajaks, s.o 15. novembriks 2016, põhinõudes 3052,80 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 372,06 eurot.
4.3.Kohus järeldas ekslikult, et Thorgate’i nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 1. juunil 2020. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 28. veebruari 2020. a otsuse resolutsiooni p-s 5.1, et Thorgate’il oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist hiljemalt 15. novembril 2016, kuivõrd kohus rahuldas Thorgate’i 15. novembril 2016 esitatud hagi ning hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Seega 15. novembri 2016. a seisuga oli sissenõutav nii Thorgate’i põhinõue kui ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Edasiulatuvat viivist arvestati alates 16. novembrist 2016. See, et võlgnik nõuet ei tasunud ja vaidles kohtus Thorgate’ile vastu, on nõude sissenõutavuse hindamisel tähtsusetu. Kohus võlgniku vastuväiteid ja vastuhagi ei arvestanud. Seega ei esinenud aluseid, mis oleks Thorgate’i hagis esitatud põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude sissenõutavuse edasi lükanud kuni tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni 1. juunil 2020.
4.4.Kohus oletas, et kuna ülejäänud osas ei ole võlgnik leppetrahve Bal Creations’ile tasunud, siis nende sissenõudmisest loobuti. 2018. a novembris ja detsembris ei olnud mingit alust eeldada, et Bal Creations loobub ülejäänud osas leppetrahvidest, kuna võlgnik ja Bal Creations ei olnud kokku leppinud leppetrahvide vähendamises või nendest loobumises. Sellest tulenevalt jäi ka pärast 65 000 euro tasumist Bal Creations’ile võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasumise kohustus 64 060 eurot, mida maakohtul tuli arvestada võlgniku kohustuste hulgas. Võlgnikul oli 2018. a novembris ja detsembris sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustusi vähemalt 67 484,86 eurot (64 060+3052,80+372,06). 9. oktoobril 2018 omakapitali tasutud 80 000 eurot oli ebapiisav, et täita sissenõutavad kohustused 132 484,86 eurot. Seega ei pea paika kohtu arvamus, et pärast Bal Creations’ile 65 000 euro ulatuses leppetrahvide tasumist jäi võlgnikule piisav rahaline varu (u 15 000 eurot), mille arvel võlausaldajate nõuded tasuda. Neid nõudeid ei oleks võlgnik suutnud tasuda ka 2019. a-l teenitud kasumi arvel, kuna sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata kohustusi oli tal vähemalt 67 485 eurot, kuid osakapitali suurendamisest allesjäänud raha ja 2019. a kasum moodustasid kokku vaid 41 698 eurot (15 000 + 26 698). Seega oli ka 2019. a kasumit arvestades võlgniku likviidsuslünk vähemalt 25 787 eurot, mille ületamiseks tal vahendid puudusid.
4.5.Oli ilmselge, et võlgnik ei suuda Bal Creations’ile toimivat tarkvaraplatvormi üle anda ja peab selle asemel tasuma Bal Creations’ile 129 060 eurot. Juhatuse poolt oli hooletu jätta arvestamata sellega, et vaidlus Thorgate’ga võib lõppeda negatiivselt ja võlgnik peab viimasele tasuma nii põhinõude 3052,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 372,06 eurot kui ka 10 (20)
2-21-17755 edasiulatuva viivise. Kuigi nii 2018. a kui ka 2019. a majandusaasta aruannetes deklareeriti negatiivsest netovarast tulenevat vajadust võtta tarvitusele vajalikud meetmed selle seadusega kooskõlla viimiseks, ei tehtud selleks tegelikult midagi.
4.6.Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgniku osakapitali sissemaksest pärast Bal Creations’ile 65 000 euro tasumist alles jäänud raha 14 412 eurot kandis võlgnik 27. juunil 2020, st samal kuul, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati Thorgate’i hagi võlgniku vastu, üle oma emaettevõtjale Lets Print Management OÜ-le. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-14730 pankrotihalduri hagi rahuldanud ning praegu vaatab Lets Print Management OÜ apellatsioonkaebuse alusel asja läbi ringkonnakohus. Võlgniku käitumisest on ilmne, et „väliste võlausaldajate“ nõudeid ta ühelgi hetkel rahuldada ei kavatsenudki ja selline käitumine ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga. Seega võib ka 2018. a leppetrahvide tasumise järgselt ilmnenud asjaoludega iseloomustada võlgniku juhatuse võimetust täita hoolsuskohustust. Kuivõrd Thorgate ei suutnud oma nõuet täita täitemenetluses võlgnikul vara puudumise tõttu, esitas ta võlgniku vastu pankrotiavalduse, mille kohus rahuldas. Seega on võlgniku pankrotistumine ning võlgniku juhatuse ebaõiged juhtimisotsused põhjuslikus seoses.
4.7.Kuna võlgnik oli 2018. a novembris ja detsembris püsivalt maksejõuetu, oli võlgniku juhatus kohustatud hoolikalt kaaluma igat makset ja selle vajalikkust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohast. Leping Bal Creations’iga oli lõppenud kaks aastat enne leppetrahvide tasumist, seega ei olnud võlgnikul oodata Bal Creations’ilt mingisugust vastusooritust, mis võinuks õigustada leppetrahvide tasumist. Bal Creations ei teinud võlgnikule lepingu alusel üldse mingit vastusooritust. Seega oli leppetrahvide tasumine võlgniku poolt kaks aastat pärast lepingu lõppemist ja 2–3 aastat pärast leppetrahvi kohta arvete esitamist ilma mistahes majandusliku sisu ja eesmärgita. Samuti puudus mis tahes objektiivne surve selliste maksete tegemiseks (pankrotihoiatus vms). Võlgnik pidanuks hoopis viima oma netovara kooskõlla seadusega ning moodustama reservid, mis võimaldanuks tal täita kõigi võlausaldajate nõuded. Kui võlgnik ja tema osanik seda ei suutnud, pidanuks juhatus esitama pankrotiavalduse, millega oleks olnud tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine.
4.8.Leppetrahvide tasumine osakapitali ning ülekursi arvel (ning seotud isikule) olukorras, kus võlgniku maksejõuetus pidi olema vähegi hoolikale juhatuse liikmele äratuntav, ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab kõrgendatud hoolsusstandardit. Leppetrahvide tasumine ei omanud mingit majanduslikku mõtet. Võlgnikul ei olnud saada Bal Creations’ilt mingit vastusooritust ja võlgnik ei olnud temalt ka varem midagi saanud. 2018. aks oli võlgniku püsiv maksejõuetus ilmne. Leppetrahvide tasumise tulemusel võlgniku majanduslik olukord ei paranenud, vaid halvenes oluliselt ning leppetrahvide tasumine ei olnud seotud ka võlgnikku vahetult ähvarava ohu tõrjumisega.
4.9.Kostja teadlikkust võlgniku maksejõuetusest kinnitab fakt, et võlgniku nimel on majandusaasta aruanded kinnitanud kostja, mis tõendab, et kostja oli teadlik sellest, et võlgniku netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning et võlgniku lühiajalised kohustused ületavad tema vara.
4.10.ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt pidanuks kostja esitama võlgniku pankrotiavalduse 2016. a-l või kutsuma ÄS § 171 lg 2 p-st 1 tulenevalt kokku osanike koosoleku hiljemalt 20 päeva jooksul 2016. a majandusaasta lõppemisest. Kostja ei teinud kumbagi, millega seadus seob kohustuse hüvitada võlgnikule tekitatud kahju ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi.
4.11.Võlgnikule on tekkinud kostja rikkumiste tõttu kahju 65 000 euro ulatuses. Kostja tegu ning võlgnikule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Kui kostja ei oleks juhatuse liikme
11 (20)
2-21-17755 kohustusi rikkudes tasunud Bal Creations’ile 65 000 eurot leppetrahve, ei oleks võlgnikule kahju tekkinud.
4.12.Võlgnik pidi midagi ette võtma seoses negatiivse netovara olukorraga. Eluliselt on usutav, et just seetõttu toimus osakapitali suurendamine ning sissemakse võlgniku omakapitali, kuid rahalised vahendid kanti järgnevatel kuudel Bal Creations’ile. Viimane 14 412 eurot kanti võlgniku poolt emaettevõtjale 27. juunil 2020, pärast Thorgate’i vaidluses kohtuotsuse jõustumist.
4.13.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, hinnates Y’i kinnituskirja dokumentaalse tõendina usaldusväärseks ja teistest tõenditest kõrgema tõendusjõuga olevaks. Samuti võimaldas kohus kostjal lubamatult asendada tunnistajate ütlused protokollidega teises kohtuasjas antud ütlustega. Isik, kes oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal võlgniku teine juhatuse liige, oli motiveeritud andma kinnitusi, mis võiksid võlgniku juhatuse vastutusest vabastada. Seega ei ole Y’i kinnitus, mida viimane ei andnud vande all ning milles ebaõigete asjaolude avaldamine ei too seega kaasa Y’ile mingit vastutust, usaldusväärne. Lisaks ei ole Y osakapitali suurendamise otsust emaettevõtja nimel allkirjastanud ning tema kinnitused vastanduvad dokumentaalsete tõenditega osakapitali suurendamise kohta. Osakapitali suurendamise otsuses puuduvad mistahes viited leppetrahvide tasumise vajadusele. Ka maksekorraldustel Bal Creations’ile puuduvad viited leppetrahvi tasumisele või leppetrahvide kohta esitatud arvetele. Võlgniku osakapitali tehtud sissemakse suurus on 80 000 eurot, lepptrahvinõude suurus oli 129 060 eurot, aga väidetavaid leppetrahve tasuti lõpuks 65 000 eurot. Kostja selgitustes ja Y’i kinnituskirjas ei ole mingit loogikat. Y’i kinnituskiri, mis on niigi madala usaldusväärsusega ja antud isiku poolt, kes objektiivselt hinnates on huvitatud siinse asja lahendamisest kostja kasuks, tulnuks pärast selle vastuolude tuvastamist teiste asjas esitatud tõenditega jätta TsMS § 238 lg-st 5 juhindudes arvestamata. Maakohus jättis lahendamata hageja 2. mai 2023. a vastuväite kohtu tegevusele seoses kinnituskirja vastuvõtmisega kohtu poolt. Hageja ei nõustunud siinses menetluses tunnistajate ütluste asendamisega. Tunnistajaid tulnuks siinses asjas küsitleda erinevate asjaolude osas, kui seda tehti tsiviilasjas nr 2-16-17281. Maakohus sellega ei arvestanud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
7.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.2 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.
8.Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja väidet, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, asendades tunnistajate Y’i ja C’i ütlused protokolliga nende teises kohtuasjas (tsiviilasi nr 216-17281) antud ütlustega (I kd, tl-d 137–144). Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu.
12 (20)
2-21-17755
8.1.TsMS § 251 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Viidatud sättest ei tulene, et tunnistaja ütluste asendamine teise kohtumenetluse protokolli kasutamisega oleks võimalik vaid vastaspoole nõusolekul. Siinsel juhul võimaldas tsiviilasja nr 2-16-17281 26. oktoobri 2017. a kohtuistungi protokolli kasutamine menetlust lihtsustada, kuna välismaal (Hollandis) elavaid tunnistajaid polnud vaja uuesti üle kuulata. Protokolli asja materjalide juurde võtmisest ja sellega asja lahendamisel arvestamisest järeldub, et maakohtu hinnangul sai kohus tsiviilasja nr 2-16-17281 protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistajate vahetu ülekuulamiseta. TsMS § 251 lg-st 2 ei tulene, et selles sättes toodud võimaluse kasutamiseks peaks tunnistaja ülekuulamine, sh kirjalikult (TsMS § 253) olema võimatu. Seega olid TsMS § 251 lg-s 2 toodud eeldused täidetud.
8.2.Asjakohatu on hageja väide, et siinses asjas tulnuks tunnistajaid küsitleda erinevate asjaolude osas kui need, mille kohta küsiti tsiviilasjas nr 2-16-17281. Hageja ei ole välja toonud, et maakohus oleks tuvastanud siinses asjas tsiviilasjas nr 2-16-17281 antud tunnistajate ütluste protokolli põhjal mingeid selliseid asjaolusid, mis ei olnud asja lahendamisel olulised, ja eelnev oleks kuidagi mõjutanud asja lahendust. Kui hageja soovis kuulata siinses asjas tunnistajad üle ka mingite täiendavate asjaolude kohta, oleks hageja saanud ise taotleda nende ülekuulamist, mida hageja ei teinud. Vaatamata maakohtule tehtud etteheidetele ei esitanud hageja ka apellatsioonimenetluses taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.
9.Hageja on võlgniku pankrotihaldurina esitanud kostja kui võlgniku endise juhatuse liikme vastu hagi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 65 000 euro hüvitamiseks. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Osas, milles hageja käsitab kostja rikkumisena võlgniku eest pärast maksejõuetuse ilmnemist maksete tegemist, on nõude õiguslik alus ka ÄS § 180 lg 51, mida maakohus on vaidlustatud otsuses kontrollinud.
10.ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13): •
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);
•
osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);
•
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
•
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb ülalnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15,
13 (20)
2-21-17755 p-d 13–14 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka 3. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-1713855, p 10).
11.Menetluses esile toodust, sh ringkonnakohtu istungil (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:24:13) avaldatust nähtuvalt heidab hageja kostjale ette võlgniku juhatuse liikmena järgmisi rikkumisi: •
kostja rikkus ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest tulenevat keeldu, tasudes Ex Balmediale (ehkki äriühingu uus ärinimi on Bal Creations, viitab kolleegium talle sarnaselt maakohtuga kui Ex Balmedia) leppetrahvi, mille tasumine ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkumiseks või maksejõuetuse vältimiseks vajalik, olukorras, kus võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu, viies sellega sissemakstud osakapitali võlgniku vara hulgast seotud isikute kaudu välja ja muutes võlgniku lõplikult varatuks;
•
kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, täpsemalt: -
hoolsus- ja lojaalsuskohustust, tehes Ex Balmediale leppetrahvi makseid ja eelistades seejuures Ex Balmedia huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku huvile osakapitali ja netovara säilimise vastu (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);
-
kohustust esitada õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldus, arvestades et võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2016. a-l (ÄS § 180 lg 51 teine lause);
-
kohustust kutsuda kokku osanike koosolek hiljemalt 20 päeva jooksul 2016. a majandusaasta lõppemisest (ÄS § 171 lg 2 p 1);
-
kohustust kasutada ülekurssi seaduses sätestatud viisidel, makstes selle arvel hoopis ühele võlausaldajale leppetrahvi (ÄS § 155 lg 2 p-d 1 ja 2).
12.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt hageja väiteid ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest tuleneva keelu rikkumise kohta (I) ning seejärel ülejäänud kohustuste rikkumise kohta (II). Lõpetuseks lahendab kohus menetluskulude jaotusega seonduvad küsimused. I
13.ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest tuleneb, et pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Seega on juhatuse liikme kohustuse rikkumise eeldused järgmised: -
osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (vt ka ÄS § 180 lg 51 teine lause);
-
juhatuse liige on teinud osaühingu eest makseid;
-
tehtud maksete tegemine maksejõuetuse olukorras ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei olnud Ex Balmediale vaidlusaluste maksete tegemise ajal (s.o ajavahemikul 13. november 2018 kuni 7. detsember 2018) püsivalt
14 (20)
2-21-17755 maksejõuetu. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
14.2.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohtu järeldus võlgniku maksevõimelisuse kohta vaidlusaluste maksete tegemise ajal põhines vaid asjaolul, et võlgnik lõpetas 2019. a majandusaasta kasumis. Lisaks 2019. a majandusaasta näitajatele arvestas maakohus võlgniku maksevõimelisuse tuvastamisel ka järgnevat: -
leppetrahvi maksete tegemise ajal oli võlgnik suuteline sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldama, sest enne maksete tegemist oli võlgniku emaettevõtja kandnud 9. oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 eurot;
-
ehkki Thorgate oli esitanud 15. novembril 2016 võlgniku vastu hagi 3052,80 euro nõudes (millele lisandus viivis), ei olnud selle nõude põhjendatus õiguslikult selge (vaidlust ei ole selles, et hagi jäi Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17281 esmalt rahuldamata) ja kostja ei pidanud eeldama, et hagi rahuldatakse. Lisaks jäi võlgnikule pärast leppetrahvi maksete tegemist pangakontole piisavalt raha, et täita ka Thorgate’i hagis esitatud nõuded;
-
võlgnik oli ise esitanud 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu vastuhagi 129 060 euro saamiseks;
-
ehkki Ex Balmedia nõue võlgniku vastu oli kokku 129 060 eurot, ei nõudnud Ex Balmedia 65 000 eurot ületava osa tasumist, loobudes selle maksma panemisest võlgniku vastu;
-
võlgnikul puudusid vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustused muude võlgnikuga mitteseotud isikute (nn väliste võlausaldajate) kui Thorgate’i ja Ex Balmedia ees.
14.3.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 1. juunil 2020 (vt maakohtu otsuse p-d 61 ja 62). Asja materjalidest nähtuvalt oli Thorgate’i põhinõue 3052,80 eurot muutunud sissenõutavaks juba hagi esitamise ajaks, s.o
15.novembriks 2016, samuti oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 327,06 eurot (I kd, tl-d 52 – 57 pöördel). Eelnevale ei vaielnud apellatsioonimenetluses vastu ka kostja (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:23). Thorgate’i menetluskulude nõue 6957 eurot tekkis alles 2020. a-l, kuivõrd menetluskulud määrati kindlaks 15. septembri 2020. a määrusega (I kd, tl-d 149–151).
14.4.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et võlgniku 2019. a majandusaasta tulemused on tema maksejõuetuse hindamisel ebaolulised. See, et võlgnik teenis 2019. a-l müügitulu (34 808 eurot), lõpetas majandusaasta kasumiga (26 698 eurot) ja parandas oluliselt omakapitali seisu (31. detsembri 2018. a seisuga -31 826 eurot ja 31. detsembri 2019. a seisuga -5128 eurot) (vt I kd, tl-d 159 pöördel ja 160), viitas võlgniku majandusliku seisundi paranemisele ja näitas, et võlgniku varasemate aastate kahjumlik tegevus võis olla mööduv.
15 (20)
2-21-17755
14.5.Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli võlgnik vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal võimeline nn väliste võlausaldajate (s.o Thorgate’i ja Ex Balmedia, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikud) sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldama ja võlgniku vara kattis tema kohustusi nn väliste võlausaldajate ees: võlgniku emaettevõtja tehtud omakapitali sissemaksest 80 000 eurot piisanuks nii Ex Balmediale leppetrahvi 65 000 euro tasumiseks kui ka Thorgate’ile 15. novembriks 2016 sissenõutavaks muutunud põhinõude 3052,80 euro ja viivise 372,06 euro tasumiseks. Asjas ei ole esile toodud, kas üldse ja milliseid kohustusi (sh sissenõutavaid) oli võlgnikul kõnealusel ajal endaga seotud isikute ees. Sellest, et võlgniku pankrotimenetluses on esitanud oma nõuded ka Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman ning võlgniku või tema juhtorgani liikmetega seotud äriühingud Lets Print Management OÜ, Legal Services OÜ ja Financial Services OÜ (I kd, tl 152–153), ei saa järeldada, et need nõuded oleksid olnud olemas ja sissenõutavad juba vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal (vt ka 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:49:47–00:50:00). Vaidlust ei ole selles, et Ex Balmedia ei nõudnud võlgnikult pärast vaidlusaluste maksete tegemist 65 000 eurot ületava leppetrahvi (s.o tasumata jäänud 64 060 euro) tasumist, sh ei esitanud Ex Balmedia sellekohast nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Eelnevast järeldas maakohus põhjendatult, et Ex Balmedia on nimetatud nõudeosa maksma panemisest loobunud (vt maakohtu otsuse p 68). Seega jättis maakohus selle nõudeosa võlgniku maksejõuetuse hindamisel põhjendatult võlgniku (sissenõutavaks muutunud) kohustuste hulgas arvesse võtmata.
14.6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku maksejõuetust kõnealusel ajal ei saa järeldada sellest, et võlgnik tegutses aastatel 2016–2018 kahjumlikult, müügituluta ja tema omakapital oli negatiivne. Maakohus leidis põhjendatult, et maksejõuetuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega, nt võivad äritegevusega seotud suuremad investeeringud hakata alles hiljem tulu teenima. Siinsel juhul oli tegemist sellise olukorraga, kuna võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse ning pidi pärast tarkvara Ex Balmediale üleandmist hakkama saama selle kasutusse andmise eest litsentsitasu. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et võlgniku tegevust tulu toova tegevuse ettevalmistamisel finantseeris tema ainuosanik Lets Print Management OÜ. Kuna oli alust arvata, et ainuosanik on jätkuvalt valmis võlgnikusse investeerima, mida kinnitab 9. oktoobri 2018. a osakapitali sissemakse, ei saa võlgniku kahjumlikust tegevusest ja negatiivsest omakapitalist järeldada püsivat nn bilansilist maksejõuetust (PankrS § 1 lg 3). Lisaks, vaatamata negatiivsele omakapitalile viitasid 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvad majandusandmed selgelt võlgniku majandusliku seisundi paranemisele (vt praeguse otsuse p 14.4).
14.7.Seejuures ei ole ka võlgniku ajutine pankrotihaldur leidnud, et võlgniku püsiv maksejõuetus oleks kujunenud välja juba hiljemalt 2018. a-ks. Ajutise halduri 4. juuni 2021. a aruande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks Thorgate’iga tekkinud kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-16-17821 (I kd, tl 10 pöördel). Kohtuotsus nimetatud asjas jõustus 1. juunil 2020. Ehkki Thorgate’i põhinõue summas 3052,80 eurot ja viivis 327,06 eurot olid sissenõutavad juba hagi esitamise ajaks 15. novembriks 2016, oleks võlgnik tuvastatud asjaoludel olnud vaidlusaluste maksete tegemise ajal suuteline need nõuded täitma.
14.8.Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba alates 2016. a-st, sh 2018. a novembris-detsembris.
15.Kuna võlgnik ei olnud Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemise ajal püsivalt maksejõuetu, ei ole kostja rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat keeldu. Seega ei ole hagejal selle sätte alusel (koosmõjus ÄS §-ga 187) kostja vastu nõuet. II
16 (20)
2-21-17755
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemist käsitada ka TsÜS §-s 35 ja ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse või lojaalsuskohustuse rikkumisena.
16.1.TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
16.2.Esmalt märgib kolleegium, et põhjendatud ei ole kostja menetluses esitatud vastuväide, et hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi maksed tegi just kostja. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal võlgniku juhatuse liige, kes oli Swedbanki 25. mai 2021. a vastuse kohaselt võlgniku arvelduskontoga seoses ainus allkirjaõiguslik isik ja kellel oli ligipääs ka kõigile e-teenustele (I kd, tl 58). Kolleegium nõustub hagejaga, et kui kostja väitel tegi maksed keegi teine (nt Z, kellel oli samuti e-teenustele ligipääs) ja kostja teadmata, oli kostjal kohustus seda tõendada, mida kostja menetluses ei teinud. Seejuures ei ole kostja menetluses väitnud, et ülekanded oleks tehtud tema teadmata, millisel juhul ei olegi oluline, kes need faktiliselt tegi. Kostja vastutaks põhjendamatute ülekannete tegemise eest ka juhul, kui need oleks teinud keegi teine, ilma et kostja oleks nende tegemist takistanud. Seda, et leppetrahvi maksete tegemine oli tehtud ülesandeks võlgniku juhatuse liikmetele (sh kostja), kinnitab kostja esitatud Lets Print Management OÜ 14. detsembri 2022. a kinnituskiri (I kd, tl 178).
16.3.Maakohus tuvastas, et võlgnik rikkus Ex Balmediaga sõlmitud lepingut, mistõttu Ex Balmedia esitas vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule võlgniku vastu 21. detsembril 2015 ja 14. novembril 2016 leppetrahvi nõuded kokku 129 060 eurot. Võlgnik tasus
13.novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7. detsembril 2018 Ex Balmediale leppetrahvi kokku 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvi kogusummast (vt maakohtu otsuse p-d 53–58). Hageja ei ole nende asjaolude tuvastamist vaidlustanud. Eelduslikult on võlgnik kohustatud sissenõutavaks muutunud kohustuse täitma, seda ka ilma pankrotihoiatuse vms surveavalduseta. Hageja ei ole menetluses väitnud, et Ex Balmedial ei oleks tegelikult olnud võlgniku vastu sissenõutavat leppetrahvinõuet või et võlgnikul oleks olnud õigus leppetrahvi tasumisest keelduda, mh kuna nõue oleks olnud aegunud (vt ka 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:32:11 ja 00:32:25). Juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasumise kohustust ei mõjuta hageja viited sellele, et leping Ex Balmediaga oli lõppenud ja võlgnikul ei olnud oodata Ex Balmedialt lepingu alusel sooritusi. Seega ei saa võlgniku kohustuse täitmist kostjale ette heita, mh nimetada seda põhjendamatuks või ebamõistlikuks. Leppetrahvi kohustust osaliselt täites ei kahjustanud kostja ka võlgniku teiste võlausaldajate huve, kuna Ex Balmediale vaidlusaluste maksete tegemise järgselt jäi võlgniku pangakontole piisavalt raha, et täita ka Thorgate’i selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud nõuded. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine on põhjendamatu, ja ta võis uskuda, et nende maksete tegemine on võlgniku huvides (vt maakohtu otsuse p 65).
16.4.Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks saanud Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemisest mingit isiklikku kasu. Samuti ei kahjustanud maksete tegemine võlgnikku. Olukorras, kus täidetud kohustuse olemasolus ja sissenõutavuses ei ole alust kahelda, tuli võlgnikul kohustus täita ning ta ei oleks saanud eelistada kohustuse täitmisele oma vara säilitamist, netovara seadusega kooskõlla viimist ja/või reservide moodustamist, nagu leiab siinses asjas hageja. Seda sõltumata sellest, et leppetrahvi tasumise kohustus oli võlgnikul isiku
17 (20)
2-21-17755 ees, kellel oli võlgnikuga sama juhatuse liige (s.o Y). Siinsel juhul tõi leppetrahvi osaline (u 50% ulatuses) tasumine kaasa selle, et Ex Balmedia loobus ülejäänud nõude sissenõudmisest.
16.5.Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et Lets Print Management OÜ poolt võlgnikule tehtud omakapitali sissemakse (80 000 eurot) eesmärk oli maksta leppetrahvi Ex Balmediale. Seda kinnitas Lets Print Management OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja Y 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas (I kd, tl 178). Olukorras, kus kostja tegi võlgniku juhatuse liikmena Ex Balmediale maksed vastavalt ainuosanikult saadud suunistele ning polnud ka põhjust, miks võlgniku huvidest lähtuvalt oleks maksed tulnud jätta tegemata (vt praeguse otsuse p 16.3), on kosja täitnud makseid tehes oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 tähenduses.
16.6.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus Y’i 14. detsembri 2022. a kinnituskirja dokumentaalse tõendina arvestades menetlusõiguse norme, kuna kinnituskiri oleks tulnud jätta TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata selle ilmse ebausaldusväärsuse tõttu. Y andis kõnealuse kinnituskirja Lets Print Management OÜ nimel viimase juhatuse liikmena, mitte enda või võlgniku nimel. Vaidlust ei ole selles, et kinnituskirja andmise ajal Y ei olnud enam võlgniku juhatuse liige. Ehkki Y oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal kostja kõrval võlgniku teine juhatuse liige, ei ole hageja heitnud talle ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega esitanud tema vastu kõnealuste maksete tegemisega seoses nõudeid. Seega ei ole Y’i seos siinse asjaga ja tema huvi selle lahenduse vastu selline, mis õigustaks kinnituskirja ebausaldusväärseks lugemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas avaldatu ei ole vastuolus osakapitali suurendamise otsuses (I kd, tl-d 180–181) märgituga, kuna otsusesse ei olnud sissemakse kasutamise otstarvet märgitud. Seadusest ka ei tulene nõuet, et sissemakse tegemise eesmärk või selle kasutamise otstarve peaks olema kõnealuses otsuses välja toodud (ÄS § 1921). Siinsel juhul oli selle täpsustamine ebaoluline mh põhjusel, et võlgnikul oli vaid üks osanik ja tegelik kasusaaja. See, et Y ei allkirjastanud osakapitali suurendamise otsust emaettevõtja nimel ise, vaid seda tegi Lets Print Management OÜ teine seaduslik esindaja (kostja), ei tähenda, et Y emaettevõtja tegeliku kasusaaja ja juhatuse liikmena ei teadnud, mis eesmärgil osakapitali sissemakse tehakse. Osakapitali sissemakse tegemise eesmärki ei sea kahtluse alla hageja viide, et leppetrahve tasuti sissemaksest väiksemas summas (s.o 65 000 eurot vs. 80 000 eurot). Sissemakse võidi teha ka varuga. Seejuures ei pruukinud leppetrahvi osalise (u 50%) maksmise ajal olla teada, kas Ex Balmedia rahuldub saadud summaga või nõuab rohkemat.
17.Arvestades, et maakohtu tuvastatud asjaoludel, millega ringkonnakohus nõustus, ei olnud võlgnik vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal maksejõuetu, ei ole kostja rikkunud ÄS § 180 lg 51 teisest lausest tulenevat võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustust. Lisaks märgib kolleegium, et kui kostja oleks esitanud võlgniku pankrotiavalduse juba 2016. a-l, nagu ta oleks hageja arvates pidanud tegema, ei oleks võlgniku emaettevõte teinud võlgnikule 9. oktoobril 2018 80 000 euro suurust osakapitali sissemakset. Sel juhul ei oleks võlgniku vara hulgas olnud seda raha, mille Ex Balmediale ülekandmist hageja käsitab siinses asjas võlgnikule tekkinud kahjuna. Järelikult puudub pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise kohustuse väidetava rikkumise ja võlgnikule väidetavalt tekkinud kahju vahel, mille hüvitamist siinses asjas nõutakse, ka põhjuslik seos.
18.Hageja heidab kostjale ette ka ÄS § 171 lg 2 p-st 1 tuleneva kohustuse rikkumist, leides et kostja pidanuks kutsuma võlgniku osanike koosoleku kokku hiljemalt 20 päeva jooksul 2016. a majandusaasta lõppemisest seoses sellega, et võlgniku netovara ei vastanud seaduse nõuetele. Samas ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kuidas see väidetav rikkumine on põhjuslikus seoses võlgnikule tekkinud kahjuga, mille hüvitamist siinses asjas nõutakse. Ringkonnakohtu 18 (20)
2-21-17755 istungil kinnitas hageja ka ise, et see rikkumine otseselt ei tekitanud võlgnikule hagis nõutavat kahju, vaid iseloomustab pigem kostja üldist hoolsust juhatuse liikmena (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:27:21). Seega isegi, kui kostja oleks nimetatud kohustust rikkunud, ei annaks see alust mõista temalt välja siinse hagi esemeks olevat kahjuhüvitist.
19.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja rikkus ÄS § 155 lg-st 2 tulenevaid piiranguid ülekursi kasutamisele. Viidatud sätte 1. punkti kohaselt võib ülekurssi kasutada mh osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel. Siinsel juhul kasutatigi ülekurssi sisuliselt võlgniku kahjumi katmiseks. See ei tähendanud, et kostja ei võinud sissemaksena saadud raha arvel täita võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustust.
20.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja ka sellele, et maakohus jättis tähelepanuta, et võlgniku osakapitali sissemaksest pärast Ex Balmediale 65 000 euro tasumist alles jäänud raha 14 412 eurot kandis võlgnik 27. juunil 2020 üle oma emaettevõtjale Lets Print Management OÜ-le, mille osas haldur on esitanud tsiviilasjas nr 2-21-14730 tagasivõitmise hagi. Kolleegium märgib, et hageja viidatud episood ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust. Kostja vastu esitatud hagi aluseks ei ole võlgniku väidetav 27. juuni 2020. a ülekanne ning hageja ei nõua kostjalt selle ülekandega tekitatud kahju hüvitamist. Siinses asjas heidab hageja kostjale ette kolme makse tegemist novembrist detsembrini 2018. Lisaks, kui hagejal õnnestub võlgniku poolt 27. juunil 2020 tehtud makse tagasivõitmise korras tagasi saada (vt hagiavaldus I kd, tl-d 156 – 157 pöördel; sellekohast hagi lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-14730), ei ole võlgnikule selle osas ka kahju tekkinud.
21.Eelnevat arvestades ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust hagi lahendamise osas tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu otsus asja sisulise lahendamise osas muutmata.
22.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub hagejaga selles, et hagejal ei olnud võimalik esitada vaidlusaluste leppetrahvi maksete tagasisaamiseks tagasivõitmise hagi Ex Balmedia vastu (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:37:01). Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmist reguleerib PankrS § 109 kõrval § 113. PankrS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine võimalik vaid juhul, kui rahaline kohustus on täidetud kuni kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Siinsel juhul tehti vaidlusalused maksed 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7. detsembril 2018 ning võlgnikule nimetati ajutine haldur 13. mail 2021. Seega olid maksed tehtud enam kui kaks aastat enne ajutise halduri nimetamist. Järelikult ei välistaks kostjalt kui juhatuse liikmelt kahju hüvitamise nõudmist asjaolu, et hagejal oleks võimalik kahjuna käsitatav summa sisse nõuda Ex Balmedialt. Menetluskulude jaotus
23.Kuna maakohtu otsus jääb hagi sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult hageja kanda.
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
25.Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab
19 (20)
2-21-17755 TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
26.Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.