Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko esitas Harju Maakohule M-M M vastu hagi, milles palus kohtul: -
mõista M-M Mlt välja Let’s Publish OÜ (pankrotis) halduri Mari Männiko kasuks 65 000,00 (kuuskümmend viis tuhat) eurot.
-
mõista M-M Mlt välja Let’s Publish OÜ (pankrotis) halduri Mari Männiko kasuks viivis põhivõlgnevuselt, summas 65 000 eurot, alates hagi esitamisest, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud (seadusjärgses) määras.
-
jätta menetluskulud täies ulatuses kostja M-M M kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis, alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (seadusjärgses) määras.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 13.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-7371 nimetati OÜ Let`s Publish (registrikood 11517462; pankrotis) (edaspidi: Võlgnik) ajutiseks halduriks Mari Männiko.
3.Võlgniku peamiseks majandustegevuseks oli perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterialide IT-lahenduste väljatöötamine ning litsentseerimine ning võlgniku juhatuse liikmeks oli perioodil 17.07.2008 – 28.04.2021 kostja. Alates 15.08.2008 kuni 28.04.2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks QQ ja samast ajast kuni 17.02.2014 WW. Alates 28.04.2021 on võlgnikule nimetatud likvideerija XXX. Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused lõppesid.
4.08.07.2021 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ning nimetas halduriks nimetati Mari Männiko. Analüüsides võlgniku maksejõuetuse kujunemist ning põhjuseid, leidis haldur, et võlgnik on 13.11.2018. a. kandnud välismaksekorraldusena üle 5000,00 eurot, 05.12.2018. a. 10 000 eurot ja 07.12.2018. a. 50 000 eurot saajale „balcreation bouwmeesterweg“. Esimese makse osas ei olnud märgitud makse selgitust, teise makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return payment“. Kokku on selliselt tehtud välismakseid summas 65 000 eurot.
5.Samuti selgus võlgniku arvelduskonto liikumiste analüüsil, et eelnimetatud välismaksete tegemiseks kasutas võlgnik osakapitali sissemakset, summas 80 000,00 eurot, mille oli tasunud võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ võlgniku arvelduskontole 09.10.2018. a. maksega. Asjaolu, et Võlgniku juhatus oli sisse makstud osakapitali kasutanud välismaksete tegemiseks, näis haldurile ebatavaline.
6.Haldur pöördus 01.07.2021. a. teabenõudega võlgniku likvideerija XXX poole, et välja selgitada viidatud maksete alus ja eesmärk. XXX 19.07.2021 vastuse kohaselt oli tegemist leppetrahvi maksetega XXX nimelisele äriühingule, mis on registreeritud XXX. Ühtlasi edastas XXX haldurile XXX ja võlgniku vahelise teenuste osutamise lepingu ja 31.12.2015 ja 14.11.2016. a. arved leppetrahvi nõudmise kohta vastavalt summas 78 870 EUR ja 50 190 EUR.
7.Esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et võlgnik ja XXX olid kokku leppinud, et võlgnik töötab XXX.-le välja tarkvaraplatvormi „XXX“ hiljemalt 25.11.2015. a. ning kui ta seda ei tee, siis tuleb võlgnikul tasuda leppetrahvi XXX kolme töötaja personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 brutosummas ühes kuus ühe töötaja kohta alates 01.01.2015. Lepingu kestuseks oli 12 kuuv, automaatse pikenemisega täiendavalt 12 kuuks. Järelikult oli lepingu lõppemise päevaks 24.11.2016.
8.Vastavalt 31.12.2015 ja 14.11.2016 XXX. arvetele tasuski võlgnik kokku 65 000 eurot XXX-le, 13.11.2018, 05.12.2018 ja 07.12.2018. a. maksete alusel.
9.Samas oli võlgnik leppetrahvide tasumisele eelnevalt tegutsenud pikema aja vältel kahjumlikult: 2016 majandusaasta lõppes 59 260 eurose ja 2017. a. 18 900 eurose kahjumiga. Müügitulu puudus. 2018. a., mil võlgnik leppetrahvi maksed tehti, oli võlgniku kahjum 42 410 eurot ja netovara miinuses 31 826 euro võrra. Negatiivse netovara seisund ja kahjum on võlgnikul eksisteerinud nii 2016, 2017 kui ka 2018. a. s.t. nii eelneval perioodil kui ka aastal, mil võlgniku juhatus otsustas tasuda osakapitali sissemakse arvel XXX esitatud leppetrahvi nõuded. Seega tasus võlgnik leppetrahvi, summas 65 000 eurot, XXX olukorras, kus ta oli ilmselgelt maksejõuetu.
10.Haldur on uurinud XXX tausta ning leidnud, et tegemist on XXX äriühinguga, mille ärinimi on muudetud XXX.-ks ning kellele on võlgnik 65 000 eurot 2018. a. lõpus üle kandnud.
11.Registriandmete analüüsil ilmes, et tegemist on võlgnikuga füüsiliste isikute tasandil lähedalt seotud äriühinguga: XXX juhatuse liige on QQQ s.t. võlgnikul ja XXX.-l e. isikul, kellele võlgnik leppetrahvi tasus, olid leppetrahvi maksmise ajal kattuvad juhatuse liikmed. Võlgniku emaettevõte on XXXX OÜ, kelle juhatussse kuuluvad nii kostja kui ka QQQ. Võlgniku emaettevõtja XXX OÜ ainuosanik on XXX ning võlgniku tegelik kasusaaja on QQQ. XXX (e. XXX.) kasutas ärinimena perioodil 2013 – 2019 ka nime XXX s.t. nime, mis on märgitud leppetrahvi arvetele.
12.Eelnevast järeldub, et võlgniku ja võlgniku emaettevõtja XXX OÜ juhatuse liikmed on kattuvad ning XXX.-ga ühendab neid juhatuse liige QQQ, kes juhtis nii võlgnikku kui ka XXX.-d ning oli võlgniku tegelik kasusaaja ajal, mil vastavad leppetrahvi maksed võlgniku poolt XXXle tehti.
13.Oluline on rõhutada, et 2018. a. leppetrahvi maksete tegemise ajal oli võlgniku netovara vähemalt kolmandat aastat negatiivne ning vähemalt kolm viimast aastat oli võlgnik tegutsenud kahjumiga ning olukorras, kus müügitulu puudus. ÄS §-st 176 tulenevalt pidanuks võlgniku osanikud võtma tarvitusele meetmed netovara nõuetekohaseks viimiseks või otsustama pankrotiavalduse esitamise (ÄS § 176 p 3).
14.Võlgniku juhatusel oli kohustus juba hiljemalt 2016. a. majandusaasta lõppemisest 20 päeva jooksul esitada võlgniku pankrotiavaldus juhindudes ÄS § 180 lg-st 51. Võlgniku (ja ka võlgniku emaettevõtja XXX OÜ) juhatuse liikmed otsustasid aga võlgniku netovara ja likviidsuse taastamise asemel maksta QQQ juhtitavale XXXle leppetrahvid, mis olid täiesti ebaolulise tähtsusega võlgniku majandustegevuse ja selle jätkamise seisukohast.
15.Lisaks sellele, et võlgnik oli 2018. a. kahjumis ning tema netovara ei vastanud seadusest tulenevale nõudele, oli võlgnikul leppetrahvide tasumise ajal lühiajalisi kohustusi 200 475 euro ulatuses, samuti oli üks võlausaldajatest, XXX OÜ (registrikood XXX) esitanud juba 15.11.2016. a. hagi võlgniku suhtes, mille kohus ka hiljem rahuldas.
16.Swedbank AS-i andmetel oli pangas allkirjaõiguslik isik, kellel oli ka pangakanalite kasutamise õigus, kostja. Seega tegi maksed leppetrahvi tasumiseks XXX 13.11.2018, 05.12.2018 ja 07.12.2018. a, kokku summas 65 000 eurot, kostja. Seda vaatamata asjaolule, et võlgniku majandusnäitajad indikeerisid väga selgelt püsiva maksejõuetuse seisundit ilma mistahes positiivse tulevikuperspektiivita.
17.25.04.2021 võttis XXX OÜ juhatus (kostja isikus) vastu võlgniku lõpetamisotsuse ning esitas kandeavalduse likvideerimise alustamise ning likvideerija nimetamise kohta.
18.Hageja leiab, et kostja on rikkunud võlgniku juhatuse liikme kohustusi järgmiste tegudega: − Kostja ei esitanud õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, kuigi võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2016. a. Võlgnik tegutses vähemalt 2016. a. kahjumlikult, müügituluta ning tema netovara ei vastanud ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele vähemalt samast aastast. − Kostja süvendas võlgniku maksejõuetuse seisundit tasudes sisse makstud arvel leppetrahve XXX.-le olukorras, kus võlgnik juba oli püsivalt maksejõuetu ning muutis sellega võlgniku lõplikult varatuks. − Kostja kasutas emaettevõtja tehtud osakapitali sissemakset leppetrahvide tasumiseks, mis ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkumise või võlgniku maksejõuetuse vältimise seisukohast vajalik; − Kostja tasus leppetrahvi võlgniku ja tema emaettevõtjaga lähedalt seotud XXX-le (lähikondsele), eelistades XXX. huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku huvile osakapitali ning võlgniku netovara säilitamise vastu; − Hageja on veendumusel, et XXXle leppetrahvide tasumise ainsaks eesmärgiks oligi võlgniku varatuks muutmine ning sissemakstud osakapitali väljaviimine seotud isikute kaudu võlgniku vara hulgast.
19.Hageja leiab, et eelnimetatud rikkumistega on kostja põhjustanud võlgnikule kahju 65 000 euro ulatuses, mille hüvitamist võlgnikule on hagejal õigus kostjalt nõuda ÄS § 180 lg 51 ja ÄS § 187 alusel. Kostja seisukoht
20.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
21.Kostja vastuse kohasel võlgnik kohustus tarnima XXX tarkvara. Võlgnik arendas välja tarkvara kinnisvarakuulutuste loomiseks XXX leheküljel kasutamiseks, mille võlgnik pidi andma XXX kasutusse. Võlgnik oleks tarkvara valmimise järgselt tegutsenud tarkvaraarenduse litsentseerijana. Tarkvara võimaldanuks XXX leheküljel kasutajatel valida sobiva malli ning selle kaudu mugavalt kinnisvarakuulutusi luua. Võlgnik sõlmis tarkvara loomiseks omakorda töövõtulepingu XXX. Võlgniku ja XXX vahel sõlmitud 25.11.2014 lepingu artikli 8 alusel pidi tarkvara müügiga tegelev müügiosakond alustama tööd 01.01.2015 ning tarkvaraplatvormi tarne oli kavandatud 28.02.2015. XXX oli õigus tarkvaraplatvormi 28.02.2015 mittetarnimise korral arvestada leppetrahvina kolme töötaja personalikulusid 2390 eurot brutos töötaja kohta kuus kuni tarkvara tarnimiseni. Kahjuks ei tarninud XXX võlgnikule tarkvara, millest tulenevalt ei saanud võlgnik tarkvara ka XXX üle anda.
22.XXX tekkis tarkvara tarnimata jätmise tõttu kahju. Kuna kõik kolm müügiosakonna töötajat said tööle võetud vaid tarkvara edasimüümiseks, kuid töötavat tarkvara ei tarnitud XXX tähtaegselt ega ka hilisemalt, esitas XX võlgnikule leppetrahvi nõuded kogusummas 129 060 eurot. XXX maksis palka müügiosakonna töötajatele, kes pidid tarkvara edasi müüma, kuid kellel tarkvara tarnimata jätmise tõttu töö puudus. XXX tekkinud kahju tõendab mh järgnev:
23.Tsiviilasjas nr 2-16-17281 kuulati 26.10.2017 istungil vande all üle võlgniku seaduslik esindaja QQQ kinnitas istungil, et XXX lepingut sõlmides teavitati XXX, et XXX poolt üleantavad tooted ja teenused tuleb edastada õigel moel võlgniku klientidele XXX. Ka teavitati XXX’i, et XXX on võtnud tööle töötajad, et toodet kasutada ning probleemide
kõrvaldamata jätmisel võib kaasneda kahju. Leppetrahvi summa kujunes inimestega seotud kulu põhjal ehk seonduvalt töötajatega, keda XXX tööle võttis.
24.Tsiviilasjas nr 2-16-17281 toimunud 26.10.2017 istungil kuulati tunnistajana üle ka XXX peadirektor XXX, kes kinnitas oma tunnistuses, et XXX palkas inimesi konkreetselt projekti jaoks, mille tarbeks XXX pidi tarkvara tarnima ning XXX’i viivituste tõttu pidi XXX augustis 2016 laskma lahti 3 inimest. XXX kinnitas kohtule, et võlgniku ja XXX vahel sõlmitud lepingu artiklis 8 sätestatud leppetrahvi suurus vastas kolme töötaja töökulule ning leppetrahvinõuded katavad ära töötajate palgakulu. Leppetrahvi suurus summas 130 000 eurot on reaalseks kuluks, mida XXX kandis, sellele lisandub tarkvaramüügist saamata jäänud tulu. XXX kinnitas kohtule, et testserveris olevaid töid ei olnud kordagi võimalik kasutada sihtotstarbeliselt, et oleks saanud teha valmis lõpp-produkti.
25.XXX peadirektor XX on 06.12.2016 e-kirjas võlgniku juhatuse liikmele XXX välja toonud, et XXX beetaversioon ei olnud nende jaoks mitu kuud võrgus ning kui see novembri keskpaigast XXX’i poolt taas avati, olid seal viimased muudatused tegemata, mistõttu ei saanud XXX seda korralikult kasutada. Seetõttu kaotas XXX mitmeid rahateenimis- ja koostöövõimalusi.
26.Kuna XXX XXXle ei tarnitud lepingus ettenähtud ajal töötavat tarkvara, esitas XXX XXX võlgnikule vastavalt lepingu artiklile 8 31.12.2015 leppetrahvinõude summas 78 870 eurot kolme töötaja 11 kuu palga eest (3*11*2390) ning 14.11.2016 leppetrahvinõude summas 50 190 eurot kolme töötaja 7 kuu palga eest (3*7*2390). Võlgnik on XXX’i leppetrahvinõuete tõttu võlgnikul tekkinud kohustustest teavitanud mh 03.07.2016 e-kirjas.
27.Leppetrahvide tasumise järgselt ei ole XXX XXX võlgnikule täiendavaid nõudeid esitanud. XXX XXX esitas võlgnikule leppetrahvinõudeid kokku kolme töötaja 18 kuu palga eest kogusummas 129 060 eurot. 13.11.2018, 05.12.2018 ning 07.12.2018 tasus võlgnik XXX XXXle leppetrahvimaksed kogusummas 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvide kogusummast. Hageja ei ole väitnud, et leppetrahvid oleksid nende tasumise ajaks olnud aegunud. Leppetrahvide tasumise järgselt ei ole XXX XXX võlgnikule täiendavalt nõudeid esitanud, samuti ei ole XXX XXX algatanud võlgniku suhtes kohtumenetlust või esitanud nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Seega on leppetrahvide osalise tasumise järgselt XXX XXX loobunud ülejäänud nõude võlgniku suhtes maksmapanemisest.
28.Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi maksed tegi just kostja. Kostja ei olnud ainus isik, kellel oli õigus võlgniku nimel makseid teha. Swedbanki 25.05.2021 vastusest nähtub, et lisaks kostjale võiks kõiki pangateenuseid kasutada ka XXX. Hageja ei ole tõendanud, et hagis ette heidetavad maksed teostas just kostja ning kostja ei mäleta enam, kas ta on mingeid konkreetseid makseid 4 aastat tagasi teostanud.
29.Võlgnikul puudus leppetrahvide tasumise ajal sissenõutavaks muutunud kohustus XXX’i ees. Hageja heidab kostjale ette, et leppetrahvide tasumise ajal oli võlgniku ja XXX’i vahel käimas kohtuvaidlus ja kostja sai eeldada, et hagi rahuldamise korral pöörab XXX nõude võlgniku pangakontol olevale rahale. Leppetrahvide tasumine ei ole seotud XXX’i poolt võlgniku suhtes esitatud nõudega. XXX’i poolt 15.11.2016 tsiviilasjas nr 216-17281 esitatud põhinõue oli 3052,80 eurot, kuid võlgnik esitas 12.12.2016 XXX’i suhtes vastuhagi põhinõudega 129 060 eurot. Harju Maakohus jättis 06.12.2019 otsusega XXX’i hagi rahuldamata.
30.Kostja ei pidanud võlgniku juhatuse liikmena perioodil 13.11.2018-07.12.2018 leppetrahvide tasumise ajal eeldama, et võlgnikul on vajalik tasuda XXX’i poolt tsiviilasjas nr 2-16-17821 esitatud nõue, kuna:
− võlgniku vastuhagi XXX’i vastu ületas oluliselt XXX’i poolt võlgniku vastu esitatud nõuet; − XXX’i nõuet ei olnud kohtuotsusega tunnustatud ning ka aasta hiljem jättis maakohus XXX’i nõude rahuldamata.
31.Eelneva tõttu ei saanud võlgnik 2018. aasta lõpus leppetrahvi makseid tehes eeldada, et leppetrahvide osaline maksmine mõjutab kuidagi XXX’i 3052,80 euro suuruse põhinõude tasumist, juhul kui selline nõue üleüldse kohtuotsusega rahuldatakse (mis ei olnud maksete tegemise ajal teada). XXX’i nõue rahuldati alles Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2020 otsusega, mis jõustus 01.06.2020 ehk poolteist aastat pärast XXX XXXle leppetrahvide tasumist. XXX’i ülejäänud nõue koosneb hüvitatavate menetluskulude nõudest summas 6957 eurot, mis mõisteti võlgnikult välja alles Harju Maakohtu 15.09.2020 määrusega.
32.Leppetrahvide tasumise järgselt oli võlgnikul endiselt piisavalt raha XXX’i nõude tasumiseks. Hageja tugineb hagis sellele, et leppetrahvi maksed kogusummas 65 000 eurot teostati võlgniku emaettevõtja poolt teostatud osakapitali sissemakse summas 80 000 eurot arvelt. Pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole veel vähemalt (80 000-65 000) 15 000 eurot, mis oleks olnud piisav XXX’i nõude rahuldamiseks. XXX’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude suuruseks on 9454,65 eurot. Kõik teised pankrotivõlausaldajad peale kohtutäituri XX, kelle nõue summas 858 eurot tekkis samuti XXX’i poolt võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusega seonduvalt, on võlgniku endaga seotud isikuteks. XXX OÜ, kelle nõue on tunnustatud summas 82 696,15 eurot, on võlgniku emaettevõtjaks. Nii XXX OÜ (tunnustatud nõue summas 10 632,66 eurot) kui ka XXX OÜ (tunnustatud nõue summas 1278,09 eurot) juhatuse liikmeks on kostja. Seega on võlgniku pankrotimenetluses väliste võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusummaks (9454,65+858) 10 321,65 eurot, mille tasumiseks oleks võlgnikul olnud pangakontol piisavalt raha ka pärast XXX XXXle leppetrahvimaksete tegemist. Sealjuures on hageja esitanud 20.09.2021 tsiviilasjas nr 2-2114730 hagi OÜ-le XXX 27.06.2020 tehtud makse summas 14 412 eurot tagasivõitmisek. Kuigi leppetrahvimaksete tasumise ajal ei olnud XXX’i kohtulahenditest tekkinud nõue võlgniku suhtes veel sissenõutav, siis juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 221-14730 XXX OÜ-le makstud 14 412 eurot võlgniku pankrotivarasse tagasi võitma, oleks ka selle summa arvelt võimalik kõigi väliste võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohtuotsuse põhjendused
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
34.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
35.13.04.2023 määrusega määras kohus lahendada käesolev tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad täiendavata asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 02.05.2023 ja anda pooltele tähtaeg vastaspoole esitatule vastamiseks hiljemalt 18.05.2023. Kohus määras lõpetada tsiviilasja eelmenetlus 30.05.2023.
36.02.05.2023 esitas kostja taotluse kuulata QQQ tunnistajana üle videokonverentsina korraldataval kohtuistungil. Alternatiivselt, kohustada QQQ andma tunnistajana kirjalikke
ütlusi. Kostja taotluse põhjenduste kohaselt kohus märkis 14.04.2023 määruses, et võtab asja materjalide juurde QQQ 14.12.2022 kinnituskirja, kuid tõendi usaldusväärsus ja tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Kostja esitas seoses sellega taotluse QQQ tunnistajana ülekuulamiseks (TsMS § 251 lg 1) ja alternatiivselt taotluse QQQ kohustamiseks tunnistajana kirjalike ütluste andmiseks (TsMS § 253 lg 1).
37.Hageja esitas 23.05.2023 omapoolse seisukohta kostja poolt 02.05.2023 esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlusele. Hageja palub taotluse jätta rahuldamata.
38.Kohus leiab, et kostja taotlus kuulata QQQ tunnistajana üle videokonverentsina korraldataval kohtuistungil või alternatiivselt, kohustada WQQQandma tunnistajana kirjalikke ütlusi, tuleb jätta rahuldamata.
39.Kohus märgib, et kohus on 14.04.2023 määrusega määranud asja lahendamise kirjalikus menetluses. 21.11.2022. a. kohtuistungil on pooled andnud selleks oma nõusoleku ja kohus määras istungil kostjale tähtaja oma väidete tõendamiseks ja tõendite ning taotluste esitamiseks kuni 21.12.2022. a., kuid kohtu määratud tähtajaks kostja tunnistaja ülekuulamise taotlust ei esitanud. Kohus leiab, et taotlust tunnistaja ülekuulamiseks pärast kirjalikku menetlusse üleminekut esitada ei saa. Arvestades, et asi on määratud lahendamiseks kirjalikus menetluses, ei ole tunnistaja ülekuulamine võimalik ilma, et asjas määrataks selleks kohtuistung (TsMS § 252 ja § 254). See põhjustab aga ilmselgelt asja lahendamise viibimise ja menetluse venimise, kuna kohus on asjas määranud asjas lõpptähtajad ning kohtuistungi korraldamine ei võimaldaks ilmselgelt kohtu menetlusplaani järgida.
40.TsMS § 403 lg 2 kohaselt võib pool kirjalikuks menetluseks antud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus leiab, et sellist muudatust ei ole käesolevas asjas toimunud. Kostjat esindab menetluses kaks vandeadvokaati, kes peavad olema teadlikud, et kinnituskirja, kui tõendi usaldusväärsus ja tõendusjõud võib olla madalam, kui antud isiku poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Seega oleks kostja võinud kohtu poolt määratud tähtajaks 21.12.2022 juba esitada taotluse QQQ tunnistajana ülekuulamiseks. Selle asemel otsustas kostja esitada kohtule QQQ 14.12.202 kinnituskirja. Kostja soovib sisuliselt küsitleda tunnistajat samades küsimustes, mille kohta on QQQ juba andnud kinnituskirja, mille on kohus vastu võtnud. Seega on kostja saanud esitada kohtule tõendi asjaolu kohta, mida kostja soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Seega on asjaolu kohta, mida kostja soovib tõendada tunnistaja ütlustega, piisavalt tõendeid.
41.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
42.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − Let’s Publich OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik) peamiseks majandustegevuseks oli perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterjalide IT-lahenduste väljatöötamine ning litsentseerimine ning võlgniku juhatuse liikmeks oli perioodil 17.07.2008 – 28.04.2021 kostja. Alates 15.08.2008 kuni 28.04.2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks QQQ ja samast ajast kuni 17.02.2014 WWW. Alates 28.04.2021 on võlgnikule nimetatud likvideerija XXX. Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused lõppesid (tl 9). − Võlgniku ja XXX XXX b.v vahel oli 25.11.0214 sõlmitud leping, mille kohaselt võlgnik kohustus hiljemalt 28.02.2015 välja töötama tarkvaraplatvormi „XXX“ ning kui ta seda ei tee, siis tuleb võlgnikul tasuda leppetrahvi XXX XXX b.v kolme töötaja personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 brutosummas ühes kuus ühe töötaja
kohta alates 01.01.2015. Lepingu kestuseks oli 12 kuus, automaatse pikenemisega täiendavalt 12 kuuks (tl 27-29). − XXX XXX b.v on esitanud 21.12.2015 võlgnikule arve summas 78 870 eurot ja 14.11.2016 arve summas 50 190 eurot. Arvetel selgituseks on märgitud leppetrahv 3 töötaja eest (tl 29-29 pöördel). − Võlgniku emaettevõtja XXX OÜ on võlgniku arvelduskontole 09.10.2018. tasunud 80 000 eurot. Makse selgituseks on märgitud „share capital increased/osakapitali suurendamine“. − Võlgnik on 13.11.2018. a. kandnud välismaksekorraldusena üle 5000,00 eurot, 05.12.2018. a. 10 000 eurot ja 07.12.2018. a. 50 000 eurot saajale „balcreation bouwmeesterweg“. Esimese makse osas ei olnud märgitud makse selgitust, teise makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return payment“. Kokku on selliselt tehtud välismakseid summas 65 000 eurot (tl 12-14). − XXX b.v näol on tegemist Hollandi äriühinguga, mille ärinimi on muudetud XXX.-ks. − XXX (e. XXX XXX b.v.) kasutas ärinimena perioodil 2013 – 2019 ka nime XXX s.t. nime, mis on märgitud leppetrahvi arvetele (tlk 29-29 pöördel) − XXX b.v. juhatuse liige on QQQ (tl 20-26). − Võlgniku emaettevõte on XXX OÜ, kelle juhatusse kuuluvad nii kostja kui ka QQQ (tl 15-17). − Võlgniku emaettevõtja XXX OÜ ainuosanik on XXX. ning võlgniku tegelik kasusaaja on QQQ (tl 51). − 13.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-7371 nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Mari Männiko. − 08.07.2021 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ning nimetas halduriks nimetati Mari Männiko (tlk 10-12).
43.Hageja on esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes summas 65 000 eurot ja nõuab kostjalt XXX OÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud võlgniku juhatuse liikme kohustusi järgmiste tegudega: − Kostja ei esitanud õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, kuigi võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2016. a. Võlgnik tegutses vähemalt 2016. a. kahjumlikult, müügituluta ning tema netovara ei vastanud ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele vähemalt samast aastast; − Kostja süvendas võlgniku maksejõuetuse seisundit tasudes sisse makstud arvel leppetrahve XXX b.v.-le olukorras, kus võlgnik juba oli püsivalt maksejõuetu ning muutis sellega võlgniku lõplikult varatuks; − Kostja kasutas emaettevõtja tehtud osakapitali sissemakset leppetrahvide tasumiseks, mis ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkumise või võlgniku maksejõuetuse vältimise seisukohast vajalik; − Kostja tasus leppetrahvi võlgniku ja tema emaettevõtjaga lähedalt seotud XXX.-le (lähikondsele), eelistades XXX huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku huvile osakapitali ning võlgniku netovara säilitamise vastu;
− Hageja on veendumusel, et XXXle leppetrahvide tasumise ainsaks eesmärgiks oligi võlgniku varatuks muutmine ning sissemakstud osakapitali väljaviimine seotud isikute kaudu võlgniku vara hulgast.
44.Hageja leiab, et eelnevaga on kostja põhjustanud võlgnikule kahju 65 000 euro ulatuses ÄS § 180 lg 51 ja ÄS § 187 alusel.
45.Kostja on hagile vastu vaielnud ja väidab, et täitis oma kohustuse korraliku ettevõtja hoolsuga.
46.Hageja nõue kostjate vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
47.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
48.Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
49.Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb ülalnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
50.Hageja tugineb täiendavalt ÄS § 180 lg-le 51, mille järgi ei või pärast maksejõuetuse ilmnemist juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, v.a makseid, mille tegemine on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
51.Pooled vaidlevad selle üle, kas maksed XXX.-le oli põhjendatud, kas need maksed oli tehtud ajal, mil võlgnik oli maksejõuetu ja kas maksetega kahjustati võlgniku majanduslikku seisundit. Pooled ei vaidle selle üle, et vastavad maksed on tehtud ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liige.
52.Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada kõigepealt kas kostja on tegutsenud XXX leppetrahvide tasumisel korraliku ettevõtja hoolsusega.
53.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku ja XXX XXX b.v vahel oli 25.11.2014 sõlmitud leping, mille kohaselt võlgnik kohustus välja töötama tarkvaraplatvormi „XXX“ ja tarnima selle XXX XXXle hiljemalt 28.02.2015 ning tarkvara õigeaegselt tarnimata jätmise korral oli XXX XXXl õigus esitada vastavalt lepingu artiklile 8 võlgnikule nõue kolme töötaja kuupalga 2390 eurot brutos kuni tarkvara tarnimiseni.
54.Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-16-17281 kuulati 26.10.2017 istungil vande all üle võlgniku seaduslik esindaja QQQ. QQQ on andnud ütluseid selle kohata, et XXX’iga lepingut sõlmides teavitati XXX’i, et XXX’i poolt üleantavad tooted ja teenused XXX OÜ XXXXXXle ja Let’s Publish OÜ teavitas XXX’i, et kui toodet ei saada õigeaegselt valmis, siis võivad tulla tõsised probleemid, kaasneda kahjud ja sellega kaasnevad kulud. XXX teavitas XXX’i, et XXX XXX on võtnud tööle töötajad, et toodet kasutada ning probleemide kõrvaldamata jätmisel võib kaasneda kahju. Leppetrahvi summa kujunes inimestega seotud kulu põhjal ehk seonduvalt töötajatega, keda XXX XXX tööle võttis (tl 138-130).
55.Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-16-17281 toimunud 26.10.2017 istungil kuulati tunnistajana üle XXX XXX peadirektor XXX. XXX andis ütluseid, et XXX XXX palkas inimesi konkreetselt projekti jaoks, mille tarbeks XXX pidi tarkvara tarnima ning XXX’i viivituste tõttu pidi XXX XXX augustis 2016 laskma lahti 3 inimest. XXX kinnitas kohtule, et võlgniku ja XXX XXX vahel sõlmitud lepingu artiklis 8 sätestatud leppetrahvi suurus vastas kolme töötaja töökulule ning leppetrahvinõuded katavad ära töötajate palgakulu. Leppetrahvi suurus summas 130 000 eurot on reaalseks kuluks, mida XXX XXX kandis, sellele lisandub tarkvaramüügist saamata jäänud tulu XXX kinnitas kohtule, et testserveris olevaid töid ei olnud kordagi võimalik kasutada sihtotstarbeliselt, et oleks saanud teha valmis lõpp-produkti (tl 141-143).
56.Kohtule on esitatud XXX XXX peadirektor XXX poolt 06.12.2016 saadetud e-kiri võlgniku juhatuse liikmele XXX, milles on välja toonud, et XXX beetaversioon ei olnud nende jaoks mitu kuud võrgus ning kui see novembri keskpaigast XXX’i poolt taas avati, olid seal viimased muudatused tegemata, mistõttu ei saanud XXX XXX seda korralikult kasutada. Seetõttu kaotas XXX XXX mitmeid rahateenimis- ja koostöövõimalusi tl 145).
57.Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et XXX ei tarninud võlgnikule tarkvara, mida ei saanud võlgnik XXXXXXle üle anda ja XXXXXXle tekkis sellega seoses kahju tema poolt tööle võetud müügiosakonna töötajatele makstud palga näol, kes pidid tarkavara edasi müüma, kuid kellel tarkvara puudumise tõttu töö puudus.
58.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX XXX b.v on esitanud 21.12.2015 võlgnikule arve summas 78 870 eurot ja 14.11.2016 arve summas 50 190 eurot. Kohus tuvastab, et 21.12.2015 arvel on selgituseks märgitud leppetrahv 3 töötaja eest perioodil 1.veebruar-31.detsember 2015. Kohus tuvastab, et 14.11.2015 arvel on selgituseks märgitud leppetrahv 3 töötaja eest perioodil 1. jaanuar-1.novmeber 2016 (tl 29-29 pöördel). Seega on XXX XXX esitanud võlgnikule leppetrahvi nõude kolme töötaja 18 kuu palga eest kogusummas 129 060 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 13.11.2018, 05.12.2018 ja 07.12.2019 on võlgnik tasunud XXX XXX leppetrahvid kogusummas 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvide kogusummast.
59.Hageja väidab, et XXX XXXle leppetrahvi tasumisel oli võlgnik maksejõuetu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et võlgnik ei olnud kostja poolt 13.11.2018-07.12.2018 maksete tegemisel püsivalt maksejõuetu, sest ta suutis nimetatud maksete tegemise ajal sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada.
60.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 maksete tegemise ajal kehtinud 10.06.2018 redaktsiooni järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik tegi XXX XXXle leppetrahvi maksed vahemikus 13.11.2018-07.12.2018 ja maksete tegemisele eelnevalt oli võlgniku emaettevõtja 09.10.2018
kandnud võlgnikule 80 000 eurot. Kohus tuvastab, et 08.11.2021 Harju Maakohtu määrusega kinnitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt olid võlgnikul järgmised kohustused võlausaldajate ees: Tallinna kohtutäitur XXX - nõue summas 858,00 eurot, OÜ XXX XXX nõue summas 9453,65 eurot, XXX OÜ nõue summas 632,66 eurot, XXX OÜ- nõue summas 1278,09 eurot, XXX OÜ- nõue summas 82 696,15 eurot (tlk 152-153).
61.Seega puudusid ajavahemikus 13.11.2018-07.12.2018 võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikuteks ehk võlgnikul puudusid välised võlausaldajad. XXX’i kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku suhtes muutus sissenõutavaks 01.06.2020. Nimelt oli XXX’i poolt 15.11.2016 tsiviilasjas nr 216-17281 esitatud põhinõue 3052,80 eurot, kuid võlgnik esitas 12.12.2016 XXX’i suhtes vastuhagi põhinõudega 129 060 eurot. Harju Maakohus jättis 06.12.2019 otsusega XXX’i hagi rahuldamata. XXX nõue rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2020 otsusega, mis jõustus 01.06.2020, so 2 aastat pärast nimetatud maksete tegemist XXX XXXle (tlk 52-57 pöördel).
62.Hageja on menetluse vältel tuginenud sellele, et negatiivse netovara seisund ja kahjum on võlgnikul eksisteerinud nii 2016, 2017 kai ka 2018. a. s.t. nii eelneval perioodil kui ka aastal, mil võlgniku juhatus otsustas tasuda osakapitali sissemakse arvel XXX XXX b.v esitatud leppetrahvi nõuded. Hageja väitel tasus võlgnik leppetrahvi, summas 65 000 eurot, XXX XXX b.v-le olukorras, kus ta oli ilmselgelt maksejõuetu. Samas on hageja ignoreerinud asjaolu, et leppetrahvi tasumise ajal ajavahemikus 13.11.2018-07.12.2018 puudusid võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikuteks ehk võlgnikul puudusid välised võlausaldajad nagu kohus on eelnevas punktis välja toonud. XXX’i kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku suhtes muutus sissenõutavaks 01.06.2020. Kohus nõustub kostjaga, et võlgniku maksejõuetust ei tõenda pelgalt see, et võlgnik tegutses kahjumlikult või et võlgniku omakapital oli negatiivne. Vastasel juhul oleksid automaatselt maksejõuetud mitmed alustavad ettevõtted ja start-up’id, kelle rahavoog sõltub emaettevõtte või investorite poolt antavatest investeeringutest. Kohtupraktikas on kinnitatud, et maksejõuetuse kindlaks tegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega, näiteks võivad äritegevusega seotud suuremad investeeringud hakata alles hiljem tulu teenima. Kostja on välja toonud, et võlgniku puhul oli just selline olukord, sest võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse (tasudes XXX`ile tarkvara loomise tasu) ning pidi hakkama tarkvara üleandmise järgselt saama XXX XXXlt tarkvara kasutusse andmise eest litsentsitasu.
63.Hagis ette heidetavad maksed on tehtud perioodil 13.11.2018-07.12.2018. Kohtule esitatud võlgniku 2019 majandusaasta aruande kohaselt võlgnik lõpetas järgneva 2019.a majandusaasta 26 698 euro suuruse kasumiga (tlk 160), samuti paranes võlgniku omakapitali seis (tlk 159 pöördel). Nimelt kui võlgnik võlgniku omakapital oli 31.12.2018 seisuga -31 826 eurot, siis 31.12.2019 oli võlgniku omakapital -5128 eurot. Seega ei saa kohus nõustuda hageja väidetega võlgniku maksejõuetuse süvendamise kohta. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus kuulutati välja 08.07.2021 ehk enam kui kaks ja pool aastat pärast maksete tegemist. Ajutise pankrotihalduri 04.06.2021 aruandest nähtuvalt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks koostööpartneriga XXX tekkinud kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 21617821 (tlk 10-13). Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17821 jõustus alles 01.06.2020. Seega ei olnud kohtu hinnangul olnud võlgnik 2018. a lõpus maksejõuetu ning võlgniku püsiv maksejõuetus ei saanud välja kujuneda enne 2020. aastat seonduvalt tsiviilasjas nr 2-16-17821 tehtud kohtulahendi jõustumisega. Seega ei ole hageja etteheited kostja väidetava maksejõuetuse ning võlgniku poolt leppetrahvi maksete teostamise kohta omavahel põhjuslikus seoses.
64.Vaidlust pole selle üle, et 13.11.2018-07.12.2018 leppetrahvi maksetele eelnevalt oli võlgniku rahaline olukord ülevaatlikult järgmine: XXX XXX esitas võlgnikule 31.12.2015
leppetrahvi nõude summas 78 870 eurot ja 14.11.2016 leppetrahvi nõude summas 50 190 eurot. XXX esitas 15.11.2016 võlgniku vastu hagi 3052,80 euro nõudes. Võlgnik esitas 12.12.2016 XXX’i suhtes vastuhagi summas 129 060 eurot. Võlgniku emaettevõtja kandis 09.10.2018 võlgnikule 80 000 eurot.
65.Eeltoodust nähtuvalt võlgniku poolt XXX’i vastu esitatud nõue 129 060 eurot ületas oluliselt XXX’i poolt võlgniku vastu esitatud nõuet 3052,80 eurot. Samas oli XXX XXX esitanud lepingu rikkumise tõttu võlgnikule leppetrahvi nõuded. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine on põhjendamatu ja kostja võis uskuda, et tema poolt leppetrahvi tasumine XXX XXX on võlgniku parimates huvides. Kohus nõustub kostjaga, et Harju Maakohtu poolt XXX’i hagi 06.12.2019 otsusega rahuldamata jätmine viitab sellele, et XXX’i nõue ei olnud õiguslikult ühene ning kostja ei pidanud kindlalt eeldama, et kohus hagi rahuldab. Hagis esitatud põhinõude suuruseks oli 3052,80 eurot, mille tasumiseks oli võlgnikul ka leppetrahvi maksete tegemise järgselt piisavalt raha. Lisaks esitas võlgnik XXX XXX leppetrahvi nõude ulatuses omakorda 12.12.2016 vastuhagi XXX’ile. Kostja võis võlgniku juhatuse liikmena uskuda, et vastuhagi rahuldamise korral on võimalik selle arvelt täielikult tasuda leppetrahvikohustus XXX XXX ees.
66.Hageja leiab, et kostja kasutas emaettevõtja tehtud osakapital sissemakset leppetrahvide tasumiseks, mis ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või võlgniku maksejõuetuse vältimise seisukohast vajalik. Kostja väidab, et võlgniku emaettevõtja Lets Pring Management OÜ tasus 09.10.2018 võlgnikule 80 000 eurot eesmärgiga, et võlgnikul oleks rahalisi vahendeid selleks, et tasuda leppetrahv summas 65 000 eurot XXX XXXle. Kostja on oma väite kinnitamiseks esitanud XXX OÜ 14.12.2022 juhatuse liikme ja tegeliku kasusaaja QQQ kinnituskirja. Kohus nõustub hagejaga, et XXX OÜ 14.12.2022 kinnituskiri on vastuolus võlgniku osakapitali suurendamise otsuses sisalduva selgitusega. Nimelt 26.06.2018. a. võlgniku osakapitali suurendamise otsusest ei nähtu, et osakapitali suurendamine oleks olnud tingitud vajadusest tasuda XX.-le leppetrahve. Osakapitali suurendamist on XXX OÜ põhjendanud vajadusega viia võlgniku netovara vastavusse seadusest tulenevate nõuetega (tlk 180-181). Samas kohus asub siiski seisukohale, et tõendamist on leidnud, et XXX OÜ poolt tehtud omakapitali sissemakse eesmärgiks oli maksta leppetrahvi XXX XXX b.v.-le, sest seda on kinnitanud ka Lets Print Management OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja XXX 14.12.2022 kinnituskirjas. ÄS § 176 p 1 alusel saavad netovara vähenemise korral osanikud otsustada osakapitali suurendamise. Seaduse järgi ei ole osakapitali suurendamise otsuses vajalik märkida eesmärki sissemakse tegemiseks ega sissemaksete kasutamise otstarvet (ÄS § 1921 ). XXX OÜ oli võlgniku ainuosanikuks, mistõttu oleks osanike otsuses täiendavate põhjenduste märkimine olnud igal juhul ebavajalik. Ainuosanikuga ühingu puhul ei ole ÄS § 173 lg 6 alusel otsuste vastuvõtmiseks vaja kokku kutsuda koosolekut ega koostada hääletusprotokolli. Seega oli osakapitali suurendamise otsust võimalik ja mõistlik teha ilma täiendavate põhjendusteta, kuna ainuosanik oleks saanud otsust põhjendada vaid iseendale. Kokkuvõtlikult ei ole kohtu arvates 14.12.2022 kinnituskirjas avaldatu vastuolus osanike otsuses märgituga. Vastasel juhul oleks sissemakse mistahes viisil kasutamine vastuolus otsusega, sest otsusesse ei olnud sissemakse kasutamise otstarvet märgitud. Selline lähenemine ei ole loogiline, põhjendatud ega ka tavapärane.
67.Kostja on välja toonud, et pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole veel vähemalt (80 000-65 000) 15 000 eurot. XXX’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude suuruseks on 9454,65 eurot. Seega oleks pärast leppetrahvide maksmist võlgniku kontole jäänud 15 000 eurot olnud piisav XXX’i nõude rahuldamiseks. Kohus peab vajalikuks üle rõhutada asjaolu, et 15.11.2016 XXX OÜ poolt oli võlgniku poolt esitatud hagi summas
3052,80 eurot, millele lisandus viivise nõue. Ülejäänud menetluskulude nõuet selles ajal veel ei olnud, ülejäänud menetluskulude nõue muutus sissenõutavaks alles 2020.a.
68.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 13.11.2018-07.12.2018 leppetrahvide tasumisega ei ole kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Leppetrahvi tasumine ei kahjustanud võlgnikku ega tema võlausaldajaid. Vaidlust pole selle üle, et leppetrahvide tasumise järgselt ei ole XXX XXX võlgnikule täiendavaid nõudeid esitanud, mis tähendab seda, et on loobunud ülejäänud nõude võlgniku suhtes maksmapanemisest.
69.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX XXX, võlgniku ja võlgniku emaettevõtja XXX OÜ juhatuse liikmeks on XXX. Kohus nõustub kostjaga, et eluliselt on ebausutav, et 13.11.2018-07.12.2018 poolt XXX XXXle tehtud leppetrahvi maksete eesmärgiks saaks olla võlgnikule kahju põhjustamine või võlgnikust raha välja viimine. Vastasel juhul puudunuks võlgniku emaettevõtjal XXX OÜ-l igasugune põhjus 09.10.2018 võlgnikule 80 000 euro kandmiseks. Ilma 80 000 euro kandmiseta XXX OÜ poolt ei oleks võlgnikul olnud arvel piisavalt raha, et tasuda 65 000 euro ulatuses leppetrahvi makseid XXX XXXle. Kui võlgniku eesmärk oleks olnud tekitada ühingule kahju ja viia ühingust raha välja, nt XXX XXXle, siis puuduks igasugune põhjendus, miks sama isiku poolt juhitav XXX oleks raha pidanud kõigepealt võlgnikule kandma.
70.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks rikkunud enda kohustusi võlgniku juhatuse liikmena (ÄS § 187 lg 2, ÄS 180 lg 5 1, TsÜS § 35), mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
71.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
72.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
73.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.