Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X (X) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja VS
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12.06.2023 otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu menetluses 495 eurot ja mõista see Xlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls-s 2 ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 07.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 40 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. 12.08.2022 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 40 eurot, millest 30 eurot moodustas leppetrahvide võlg ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need kostjalt koos seadusjärgse viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 21.10.2019 hageja opereeritavale parkimisalale asukohas Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi 30 eurot maksmise tähtaeg oli 04.11.2019, kuid see oli hagiavalduse esitamise seisuga tasumata. Kostja ei esitanud leppetrahvile vastuväiteid, kuigi sellele võimalusele leppetrahvinõudes viidati. Hageja saatis kohtueelselt (09.06.2021 ja 01.06.2022) kostjale võla tasumise meeldetuletused, kuid kostja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Sissenõudmiskulud (10 eurot) koosnesid päringute tegemisest registritesse ja meeldetuletuskirjade saatmisest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Trahvinõuded pidid olema ilmastikukindlas ümbrises. Kostja ei saanud trahvi kätte paberkandjal ega sõiduki esiklaasi ja kojamehe vahele asetatult. Leppetrahv võis lennata tuulega kojamehe vahelt ära. Esimest korda sai kostja trahviteate pooltest aastat hiljem, kuivõrd ta pidas trahvi reklaamiks/rämpspostiks. Seaduse rikkumine trahvi esitamisel, mis tõi kaasa trahvi saamise võimatuse ja selle täitmise või vaidlustamise võimatuse, muutis trahvinõude õigusvastaseks. Fotod parkimisterminalist, parkimismärgist ja parkimisreeglitest tehti erinevatel kellaaegadel. Seega ei olnud tõendatud nende olemasolu trahvi määramise ajal. Parkimiskohad olid märgistatud valge, mitte sinise värviga. Parklat tähistavad märgid ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Hageja ei tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu, keeldus kompromissi sõlmimisest ja venitas menetlust. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 888 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 768 eurot), samuti viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli 21.10.2019 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Samuti puudus vaidlus selles, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue oli kostja poolt tasumata. Hageja tõendas, et sõiduk pargiti 21.10.2019 hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, parkimistingimusi rikkudes. Kostja väide, et parkimistrahvi paber ei olnud ilmastikukindel ja lendas tuulega minema, oli asjakohatu. Asja materjalidest nähtus, et
kojamehe ja klassi vahele paigutati kollane leppetrahv. Käesolevas asjas ei tuginenud kostja erandlike asjaolude esinemisele, millest tulenevalt võis tavapäraselt mõistlik leppetrahvi edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Kohtu hinnangul oli tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui linnatänavatel ning samuti on tavapärane, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Asja materjalidest nähtuvalt toimetati leppetrahv kostjale kätte 21.10.2019. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis oli tõendatud fotodega. Kostja rikkus vastutava kasutajana pooltevahelist üüri-/parkimislepingut, mis andis hagejale võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu. Täiendavalt märkis kohus, et kostja kinnitas oma 08.11.2022 seisukohas, et on valmis tasuma parkimistrahvi 30 eurot. Seega pidas kohus hageja nõuet tõendatuks ja põhjendatuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja saatis kostjale leppetrahvinõude meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile 09.06.2021 ja 01.06.2022. Seejuures kattus kostja rahvastikuregistri järgne e-posti aadress XXX kostja 08.11.2022 vastuses nimetatud e-posti aadressiga. Kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile, mis kattus kostja menetluses esitatud e-posti aadressiga, oli mõistlik viis selle edastamiseks. Seega oli hageja sissenõudmiskulude nõue (10 eurot) kostjale saadetud meeldetuletuste osas põhjendatud ja tõendatud. Asjaolu, et meeldetuletuskirjade osas arvas kostja, et tegemist oli reklaamiga/rämpspostiga ning ei avanud ega vastanud neile, oli kostja enda risk ja vastutus ning ei andnud alust jätta nõue rahuldamata. Kostja väidetele parkimisala märgistuse osas kohus hinnangut ei andnud, kuna kostja viited ebaseaduslikele liiklusmärkidele ei olnud asjakohased ega omanud asjas tähtsust. Antud vaidluse puhul oli tegemist eramaal parkimisega, mitte avalik-õigusliku trahviga. Kostja väited hageja menetluse venitamise osas ei leidnud tõendamist. Hageja esitas asjakohaseid tõendeid leppetrahvi kohta ning pöördus korduvalt kostja poole kompromissi saavutamiseks. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Parkimisala pidi olema selgelt tähistatud. Antud parkla ei olnud selgelt tähistatud, sest parkla silt ei olnud paigutatud selle sissepääsu juurde. Kostja ei saanud aru, et ta viibis hageja opereeritaval parkimisalal. Hageja ei tõendanud lepingulise suhte olemasolu kostjaga. Kuivõrd silt pakkumusega ei olnud parklasse sissesõidu juures, ei teinud hageja kostjale pakkumust, mis tähendab, et kostja ei saanud seda vastu võtta. Kohtu keeldumine arvestamast märgi mittenõuetekohast paigaldamist rikkus kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Samuti rikkusid kohtu 03.03.2023 ja 04.10.2023 kirjad kostja õigusi õiglasele kohtupidamisele. Kohus ignoreeris menetluse ajal süstemaatiliselt kostja taotlusi ja kaebusi. 25.10.2022 nõue, milles kostja palus protsessi lõpetada hagejaga läbirääkimistel olulise teabe varjamise ja tarbijaõiguste rikkumise tõttu, jäeti tähelepanuta. Kohtuvaidluse lõpetamiseks olid mõjuvad põhjused, kuna hageja keeldus küsimust kohtuväliselt lahendamast ja varjas teavet. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja 28.04.2023 kaebuse menetlusdokumentides avaldatud solvangute kohta. Kostja hinnangul oli Transpordiametile korduva päringu tegemine põhjendamatu. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja avaldas korduvalt soovi lõpetada menetlus parkimistrahvi tasumisega, kuid hageja soovis hagist kasu saada. Hageja menetluskulud olid terves ulatuses ebamõistlikud, kuivõrd
hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmimisega. Arvutuste tegemisel jõudis kostja siiski järeldusele, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu ei saanud ületada nelja tundi tunnitasuga 65 eurot. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
7.Kostja tõi apellatsioonkaebuses välja, et poolte vahel puudus parkimisleping, kuivõrd kostja ei saanud aru, et ta viibis eraparklas, sest parkimisala sildid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.
8.Ringkonnakohus märgib, et hageja on nii hagiavalduses kui ka esitatud seisukohtades välja toonud, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kohtu hinnangul on fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest tõendatud (dtl 5053, 93-96), et hageja opereeritava parkla mõlema sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärgid, mis annavad sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega pidi vastav asjaolu olema kostjale arusaadav. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda pooltevahelise lepingu sõlmituks ning kostja vastupidine väide on põhjendamatu.
9.Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga oli tõendatud, et kostja parkis oma sõiduki 21.10.2019 parkimisalale Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8 (EP9, 1143), Tallinn ja et kostjale väljastati 30 euro suurune leppetrahv maksetähtajaga 04.11.2019. Kuivõrd sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaart või parkimisautomaadist ostetud parkimispilet ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist, sai järeldada, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kuivõrd hageja tõendas, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes, on põhjendatud nõuda kostjalt lepingust tulenevat leppetrahvi 30 eurot (VÕS § 108 lg 1, VÕS § 158 lg 1). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot oli põhjendatud (VÕS § 1132 lg 2 p 1).
10.Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi, viidates seejuures 25.10.2022 menetlusdokumendile ja 28.04.2023 menetlusdokumendile, milles kostja palus kohtul sekkuda ja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise
lubamatusest. Samuti tõi kostja esile, et kohtu 03.03.2023 ja 10.04.2023 kirjad rikkusid tema õigusi õiglasele kohtupidamisele.
11.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 25.10.2022 menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud taotlusena menetluse lõpetamiseks, kuid sisaldas kostja vastuväiteid seoses hageja väidetava pahatahtliku käitumisega kohtumenetluses. Kohus palus hagejal esitada vastava dokumendi kohta seisukoht hiljemalt 01.11.2022. 28.04.2023 menetlusdokumendis palus kostja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise lubamatusest. Maakohus selgitas 19.05.2023 kirjas, et võtab arvesse kostja 28.04.2023 esitatud menetlusdokumenti ega lükka seda tagasi, kuigi eelmenetlus lõppes 31.03.2023 ning viidatud seisukoht esitati pärast eelmenetluse lõppu. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi. Asja materjalidest nähtuvalt võttis kohus kostja eeltoodud seisukohti asja lahendamisel arvesse.
12.Seoses 03.03.2023 ja 10.04.2022 kirjadega märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt andis kohus istungil pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 13.03.2023. Juhul, kui pooled kompromissi ei saavuta, anti kostjale tähtaeg tõendite esitamiseks ning hagejale tähtaeg tõenditele vastamiseks hiljemalt 27.03.2023. Samuti määras kohus eelmenetluse lõppemise ajaks 31.03.2023. 03.03.2023 kirjaga täpsustas kohus istungil antud tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et kohus eksis tähtaegade täpsustamisel, mille tulemusena esitasid nii hageja kui ka kostja oma seisukohad 20.03.2023. Eeltoodud eksituse tõttu andis kohus 10.04.2023 kirjaga hagejale täiendava tähtaja kostja 20.03.2023 seisukohale arvamuse esitamiseks. Kuivõrd kohus andis ise hagejale täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks, oli põhjendatud võtta vastav seisukoht vastu. Ringkonnakohus märgib, et lisaks eeltoodule võttis kohus asja materjalide juurde hageja 27.04.2023 menetlusdokumendi ja kostja 28.04.2023 menetlusdokumendi. Seega arvestas kohus otsuse tegemisel pärast eelmenetluse lõppu esitatud dokumentidega (sh kostja esitatuga) ning hagejale vastuse esitamiseks täiendava tähtaja andmine ei saanud rikkuda kostja õigusi õiglasele kohtupidamisele.
13.Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kostja soovib vaidlustada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kaebuse väidete kohaselt jaotas maakohus menetluskulud ebamõistlikult, kuivõrd kostja avaldas korduvalt soovi lõpetada menetlus parkimistrahvi tasumisega, kuid hageja soovis hagist kasu lõigata. Kostja hinnangul said hageja esindaja õigusabikulud olla põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses tunnitasuga 65 eurot. Riigilõivu tasumise vajalikkusele ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele kostja vastu ei vaielnud. 14 Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Asja materjalidest nähtuvalt tegi hageja kolm pakkumust kompromissilepingu sõlmimiseks, s.o 29.09.2022 (dtl 97), 11.11.2022 (dtl 186-189) ja 06.03.2023 (dtl 248-250). Kompromissiettepanekute kohaselt on hageja tulnud kostjale vastu, vähendades kompromissisummas nõutavate menetluskulude suurust. Kostja kompromissiettepanekutega ei nõustunud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses käitunud pahatahtlikult ja vältinud kompromissi sõlmimist. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Maakohus märkis põhjendatult, et hageja kulud õigusabile on suurelt osalt tingitud kostja menetluses esitatud vastuväidetest nõudele, millistele hagejal tuli vastata. Kohus hindas hageja lepingulise esindaja tasumäära ja leidis, et see ületas kohtupraktikas heakskiidetud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu. Seega arvestas kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 8 tundi tunnitasuga 96 eurot, s.o kokku 768 eurot.
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt hindas maakohus hageja esindaja toimingutele kulunud ajakulu ning sidus selle toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Kokkuvõttes on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel on 8 tundi, tunnitasuga 96 eurot tunnis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasumäära osaliselt vähendada. Maakohtu põhjendused olid põhjalikud ja selgelt jälgitavad. Kohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust nõuetekohaselt. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse p-s 6 uue väite, et hageja korduv pöördumine Transpordiameti poole oli põhjendamatu. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, kuna kostja ei ole sellele väitele maakohtu menetluses tuginenud ega põhjendanud selle ringkonnakohtule esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks Transpordiameti poole korduvalt pöördunud ning et sellel väitel oleks asja lahendamise seisukohast tähendust.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
otsuse
muutmata
ja
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja tasu 586 eurot 66 senti 5 tunni ja 20 minuti eest tasumääraga 110 eurot tunnis järgmiste toimingute eest: Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumine ning kliendi teavitamine ja olukorra selgitamine (20 minutit); kliendiga edasiste asjaolude arutamine, menetluskäigu analüüs, perspektiivi hindamine (45 minutit); kostja apellatsioonikaebusega tutvumine ja analüüs (45 minutit); hageja seisukoha koostamine ja ringkonnakohtule esitamine (3 tundi ja 30 minutit). Ringkonnakohus leiab, et 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumise, kliendi teavitamise ja olukorra selgitamise ning kliendiga edasiste asjaolude arutamise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on kokku 30 minutit. Apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi ning hageja seisukoha koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab kohus kokku 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse tunnitasumäär 110 eurot on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Eelnevast tulenevalt kuulub taotlus rahuldamisele 495 euro ulatuses (4 tundi ja 30 minutit x 110 eurot/h). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.