Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised Hageja:
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Registrijärgne aadress: Estonia pst 9, 10143, Tallinn, Harju maakond), Hageja esindaja: Elari Arjak, xxx Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, Postiaadress: xxx, e-post: xxx); Kostja esindaja: VS, e-post: xxx
Menetlusliik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt X hageja OÜ Europark Estonia kasuks 40 eurot. 3) Jätta poolte menetluskulud X kanda ja X menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 4) Välja mõista välja kostjalt X hageja OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulud summas 888 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 768 eurot). 5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda OÜ-le Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja seisukohad, hagi asjaolud ja nõue
1.Käesoleva hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA X’lt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 20.09.2011 kuni tänaseni. Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 21.10.2019, Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, leppetrahvinumber 1412110191045202, maksetähtaeg 04.11.2019, võlgnevuse summa 30 eurot. EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on väljendanud selgelt parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele. Hageja saatis 09.06.2021 ja 01.06.2022 kohtueelselt kostjale e-posti teel meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletusteatistele ei reageerinud. Kirjad on saadetud kostja kontaktandmetele, mis olid kostjal kliendina hageja juures registreeritud.
2.Hageja tuntud parkimisoperaatorina korraldab hageja parkimist 3 laiaulatuslikult. Eramaal on õigus kehtestada maaomanikul sobivad tingimused eramaa kasutamiseks. Liiklusseadusest tulenevad standardid eramaal ei ole asjakohased vaid eelkõige on oluline, et keskmine mõistlik isik juhistest aru saaks. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades, et EP kontrollis 21.10.2019 aastal Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8 parkimisalal 33 korda sõidukite parkimisõiguse olemasolu ning selle tulemusel väljastas kaks leppetrahvi, millest üks tasuti tähtaegselt ning teine on käesolevas asjas hagi esemeks, siis ei ole kostja väited isegi eluliselt usutavad, et liiklusmärgid ei olnud nähtaval või need olid paigaldatud nõuete vastaselt.
3.Kostja väited seoses võimalike liiklustahvlite ja nt „ALA“ puudumise või parkimisala lõpetava märgita on asjakohatud. Liiklusseaduse § 2 p 50 sätestab, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Kui sõidukiga lahkutakse ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud alalt, siis enam ei viibita parklas.
Analoogia korras: kui linna vahel on liikluskiiruse piirangu märk „30“, siis see kehtib asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni. Kostja tõlgenduse kohaselt kehtib märk nr 30 üksnes kuni piirangut lõpetava märgini, mis on vale. Hageja on korduvalt püüdnud leida kostjaga kompromissi (19.10.2022 seisukoha lisa 2, 30.11.2022 seisukoha lisa 1 ja 20.03.2023 seisukoha lisa 1), kuid kompromissi ei ole pooled saavutanud. Hageja ei nõustu kostjaga, et menetluskulud on tekkinud seoses sellega, et hageja ei väljastanud kostjale leppetrahviga seotud materjale. Hageja on edastanud kostjale 2 meeldetuletuskirja enne kohtusse pöördumist viitega leppetrahviga seotud informatsioonile ning võimalusele tutvuda leppetrahvi ja piltidega iseteeninduse keskkonnas. Kostja ise tegelikult tunnistab seda, et rikuti parkimistingimusi ning on nõus on põhivõlgnevuse summas 30 eurot tasumisega. Kostja heidab hagejale ette, et viimane pidi temaga kontakteeruma varasemalt sõlmitud kliendilepingus märgitud andetel ning hagejal justkui puudus alus teha päringu Transpordiametile. Kostja on esitanud tõendid (kostja 8.11.2022 vastuse lisa 1), et seoses sõidukiga XXXXXX on kostja olnud varasemalt hageja lepinguline klient. Antud tõend ei oma käesolevas menetluses mingit tähtsust, mh seetõttu, et leppetrahv ( hagiavalduse lisa 1) on vormistatud 21.10.2019, kuid väidetav leping seoses sõidukiga XXXXXX hageja ja kostja vahel lõppes antud andmete põhjal 01.02.2019 ehk enne vaidlusalust leppetrahvi väljastamist. Hageja ei saa kasutada kliendilepingu raames saadud andmeid leppetrahvide teavituste saatmiseks, kuna esiteks, leppetrahviga seotud võlasuhe on tekkinud teisel õiguslikul alusel ning ei ole kuidagi seotud kliendilepingualase isikuandmete töötlemisega (leppetrahviga seotud isikuandmete töötlus väljub kliendilepingu täitmise eesmärgil andmete töötlemise piiridest ning selline töötlemine oleks vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega). Teiseks ei ole see tehniliselt võimalik juba ainuüksi kliendimahu ning andmebaaside erinevuse tõttu. Tegemist on erinevate parkimisaladega ning vormistatud leppetrahvide puhul tehakse kindlaid menetlustoiminguid. Seoses leppetrahviga, mis oli vormistatud 21.10.2019, on hageja teinud vastavad päringud kostja andmete saamiseks Transpordiametisse ning rahvastikuregistrisse ning saatnud saadud andmete põhjal kostjale kaks meeldetuletuskirja rahvastikujärgsele e-postile 09.06.2021 ja 01.06.2022 (hagiavalduse lisa 4). Rahvastikujärgne e-posti aadress xxx kattub kostja poolt esitatud 8.11.2022 vastuses nimetatud e-posti aadressiga. Meeldetuletuskirjade kättesaamist on kostja korduvalt kinnitanud, kuid ebaselgetel põhjustel arvas kostja, et tegemist on reklaamiga (kostja vastus 15.09.2022 punktis 4, kostja 8.11.2022 ja 10.11.2022 vastus). Hageja sai eeldada, et kostja eiras teadlikult tasumise kohustust, sest hageja poolt saadetud meeldetuletuskirjade sisu on igapäevases menetluses selge ning arusaadav. Isegi kui kostjal oleks olnud kehtiv kliendileping hagejaga, siis menetlustoimingud oleks tehtud täpselt samas järjekorras (päring Transpordiametisse, siis päring rahvastikuregistrisse, siis meeldetuletuskirjade saatmine), kuid tulemust see muutnud ei oleks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Menetluskulud, sealhulgas 20 eurot, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses, palub jätta kostja kanda ning palub märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kostja seisukohad
9.Kostja poeg juhtis trahvi saamise ajal autot. Kostja on üle 10 aasta Solaris kaubanduskeskuses parkimise eest maksnud üle 12000 EUR, sellel ettevõttel olid kõik asjakohased kontaktandmed, mis võimaldasid pärast registreerimist saata posti teel koopia "trahvist". Kostja leiab, et hageja ei oleks tohtinud kostja andmeid Transpordiametist küsida, tal olid need juba ammu enne seda sündmust. Kostja täpsustas, et e-posti aadress xxx kasutab ainult Eesti ja Eesti organisatsiooniliste küsimuste jaoks, seega kontrollib seda ainult siis, kui on vaja midagi maksudega teha või korteriarve tasuda. Kiri, mis tuli keset suve, kui auto seisis viimased 14 kuud maja privaatses parklas liikumatult. Kostja võttis seda kirja täiesti õigustatult rämpspostireklaamina.
10.Pärast kohtuasja toimikuga tutvumist nõustus kostja enamike punktidega, kuid leiab, et hageja peab tasuma esindaja tegelikud õigusabikulud. Kostja soovis hagejalt saada fotosid, seda nõudis augusti alguses ning kinnitas, et maksaks selle trahvi vabalt ära, kui hageja esitaks foto parklast vastava kuupäeva ja kinnitusega, et tunneks paberitelt trahvi ära. Neid hagejalt ei saanud, kuigi selleks oli kostjal õigus. EUROPARK esitles need fotosid kolm kuud hiljem, pärast kahekuulist kohtumenetluse perioodi. Seega on hageja väidetavad "menetluskulud" põhjendamata.
11.Kuna hageja esitas pärast kostjapoolset nõudeid, tõendid 3-kuulise viivitusega, on kostja valmis tasuma parkimistrahvi 30 EUR. Poolte kohtukulud palub jätta enda kanda. Hageja menetluskulude hüvitamise nõue on ebamõistlikuks, tulenevalt tahtlikust tõendite varjamisest kohtueelses ja kohtuvälises menetluses.
12.Kostja maksis hagejale eraparkla eest üle 11 000 euro ja kostja oli nõus lisaks maksma kompromissina 125 eurot, kuid hageja on sellest keeldunud, millega on rikkunud kostja õigusi ja lahendamise nõuet. Europark, mida esindab EFTA LEGAL, rikkus teenuse kohta teabe hankimise valdkonnas teadlikult tarbijaõiguste kaitse seaduse nõudeid Tarbijakaitseseadus (TKS) §3 ja §4. Kõik, mida hageja soovib saavutada on kohtuvaidlusest menetluskulude arvelt tulu saamine.
13.Europargil olid olemas kõik vajalikud kontaktandmed auto ja auto omaniku kohta. Europark ja kostja vahel sõlmiti leping eraparkimisteenuse osutamiseks Solarise kaubanduskeskuses asuvas parkimismajas ajavahemikul 20.09.2011-01.02.2019. Kostja leiab, et EUROPARK oleks pidanud kasutama kontaktandmeid, et temaga varsti ühendust võtta, selle asemel et 1,5 aastat oodata. Seda tehtu tahtlikult, et kostjal ei tekiks võimalus oma õigusi kaitsta nii hilise etteteatamisega. Hagejal oli võimalus neid andmeid kasutada vastavalt lepingu sõlmimisel sõlmitud isikuandmete töötlemise kokkuleppele, eelkõige punktide 3.8 ja 3.10 alusel. Hageja ei kasutanud neid tahtlikult kostja õiguste kaitsmise raskendamiseks, seega teatamine 1,5 aasta hiljem, on lubamatu. Liiklusmärk on ebaseaduslik. Märki 578a kasutati ebaseaduslikult ilma märgita 578b. Veelgi enam, kogu see märk peab olema tsooni märk (märgirühm 38), vastasel juhul kehtib see ainult märgist paremal asuval teelt sissesõidul. Parkimisalal on vaja kasutada märkide rühma 38 ja sellise parkla lõppu -märkide rühma 39.
14.Kuna parklas kasutatavad märgid on ebaseaduslikud, siis trahvi ei saa nõuda. Lisa 2 näitab 30.08.2022 parkimisplaani, kus väljapääsuna on selgelt märgitud koht, millel on silt, millele hageja viitab ja mida väidab kui "ainuke sissepääs. See liiklusmärk asub väljapääsu, mitte sissepääsu juures ja seda ei saa selles menetluses kasutada. Ka see liiklusmärk ei vasta liiklusseaduses sätestatud nõuetele. See märk ei kehti parkimise kohta. Sellega seoses ei vastanud parkimistsoon trahvi tegemise ajal seadusega kehtestatud normidele ega saa olla selle tsooni rikkumise eest rahatrahvi määramise aluseks. Eeltoodu kohaselt ei olnud trahvi määramise ajal nimetatud territooriumil seaduse kohaselt tasulist parkimistsooni. Europark ei ole pädev nõudma trahvi tasumist. Trahvi tegemise ajal ei olnud hageja enda esitatud andmete kohaselt territooriumil korralikult korraldatud tasulist parkimist
15.Hageja rikkus tahtlikult kostja tarbijaõigusi ning keeldus 08.02.2022 (Lisa_5) lepingulist sanktsiooni puudutavat teavet andmast..
16.Kostja palub jätta Europarki hagi kostja X kasuks rahuldamata, tunnistada kostja X õigsust, nõuda hagejalt sisse menetluskulud, mis kostja on kandnud hageja süülise tegevuse tõttu ning leiab, et leppetrahv 30 € tuleb tunnistada õigusvastaseks. Poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
17.Käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsus on kooskõlas TsMS § 444 lg 2 lihtsustatud vormis.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
20.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
Pooled vaidlevad leppetrahvinõude seaduslikkuse üle, kas kostja on parkimistrahvi kätte saanud, kas kostja on kohustatud tasuma hageja sissenõudmiskulusid ja kas kostja on kohustatud tasuma hageja menetluskulusid
21.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli • 21.10.2019 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks. • Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1412110191045202 summas 30 eurot, maksetähtajaga 04.11.2019) on kostja poolt tasumata. • Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis 20.09.2019 aadressil Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lisaks on see tõendatud hageja esitatud tõenditega (hagi lisa 1 väljatrükk 21.10.2019 leppetrahvist koos fotode sõidukist, hagi lisa 2, Fotod parkimistingimustest: Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8 (EP9))
22.Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: (I); kas kostja on sõlminud hagejaga 21.10.2019 parkimislepingu (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid 21.10.2019 vaidlusalusel parkimisalal) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (VI).
23.Hageja on välja toonud, et esitas leppetrahvinõude sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX (30.08.22, lisad 1, 2, 3) ja fotod hageja opereeritavast parklast asukohaga Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, millest nähtub, et sõiduk riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX oli pargitud nimetatud parkimisalale järgnevalt: 21.10.2019, asukohaga Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi leppetrahvinumbriga 1412110191045202, maksetähtaeg 04.11.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (hagi Lisa 1).
24.Kostja vaidles hagile vastu ning kostja hinnangul hagiavalduse esitatud lisast 1 esitatud fotod näitavad selgelt, et trahv on õhuke kollast värvi paberitükk, ilma igasuguse kestata, mis kaitseks ilmastiku eest. See leht, isegi kui see jäi klaasipuhasti taha (mis minu autos ei olnud sel hetkel tihedalt esiklaasi vastu), lendab kõige kergemast tuulest eemale ning kostja ei ole trahvi kunagi paber- ega digitaalsel kujul saanud.
25.Kohus asub seisukohale, et kostja hinnang, et parkimistrahvi paber ei ole ilmastikukindel ning lendab tuulega minema, on asjakohatu, kuna hageja on välja toonud, et hagiavalduses esitatud lisa nr 1 on väljatrükk esitatud leppetrahvist. Erinevuseks on üksnes paber – leppetrahv väljastatakse ilmastikukindlale kollasele paberile. Hagile lisatud piltidest nähtub selgelt, et kojamehe ja klaasi vahele on paigutatud kollane paber. Ehkki kohtule esitatutud leppetrahvinõude 1412110191045202 juurde lisatud fotodelt ei ole välja loetav (hagi lisa 1), et tegemist on leppetrahvi nõudega, siis ühtegi tõendit, et kollane teatis kojamehe all võiks olla mingi muu dokument kui leppetrahvinõue ei ole kostja esitanud. Seega tõendi alusel ja tulenevalt tavapärasest praktikas asub kohus seisukohale, et hageja esitatud fotodest võib asuda seisukohale, et hageja pani kostja sõidukile leppetrahvi kohta teatise esiklaasile kojamehe alla ning ei esitanud kohtule fotosid suvalise kollase teatisega kojamehe all. Seega, kohus hinnanud hageja esitatud fotosid ja esitatud seisukohti kogumis, on tõendatud, et ka kuupäeval 21.10.2019, Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia
8, Tallinn asuvas parklas parkimistingimuste rikkumisel on kostja sõiduki kojamehe alla asetatud leppetrahvi kviitung (leppetrahvinumber 1412110191045202).
26.Ühtlasi leiab kostja, et ei ole tõendatud, kas kostja või sõiduki omanik/vastutav kasutaja sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud väidetava leppetrahvinõude ka kätte sai. Kostja kinnitas, et pole kirjeldatud viisil paberkandjale trükitud ja sõiduki kojamehe ning klaasi vahele asetatud leppetrahvinõudeid kätte saanud.
27.Parkimisalale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 4 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel lepingu parkijaga. Sõites tasulise parkla asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
28.TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud.
29.Kohus on eeltooduga ja hageja poolt esitatud tõenditega (hagi lisa 1-4) leidnud, et tavapärane on praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning tavapärane praktika on see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele ning tavapärane on ka praktika, et parkimisteenuse korraldaja teeb parkimisrikkumise tuvastamisel pildid sõidukist koost leppetrahvinõudega kojamehe vahel. Seega leiab kohus, et hageja on kostjale tahteavalduse (leppetrahvi nõude) kätte toimetanud. Fotodelt nähtuvalt on tahteavaldused kätte toimetatud 21.10.2019 (hagi lisad 1-4). Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. See, et kostja ka tegelikult selliselt esitatud leppetrahvinõude kätte saaks, on kostja risk.
30.Seega on kostja sõiduki vastutava kasutajana rikkunud pooltevahelist üüri/parkimislepingut (VÕS 76 lg 1, § 100), mis annab võlausaldajale võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Täiendavalt märgib kohus, et kostja on oma seisukohas (08.11.22 p 1) kinnitanud, et on valmis tasuma parkimistrahvi 30 eurot. Seega peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 30 eurot.
31.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot.
32.Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole saatnud parkimistrahvi kostjale e-postiga, kuigi kostja andmed olid hageja andmebaasis, sest kostja oli aastaid hageja klient.
33.Hageja on selgitanud (30.11.2022 p 2.2, 20.03.23 p 2.3.1), et kuna leppetrahv (hagiavalduse lisa 1) on vormistatud 21.10.2019, kuid pooltevaheline leping seoses sõidukiga XXXXXX lõppes 01.02.2019 ehk enne vaidlusalust leppetrahvi väljastamist, siis pidi hageja seoses 21.10.2019 leppetrahviga teinud isiku tuvastamiseks päringud Transpordiametisse ning rahvastikuregistrisse. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei saa kasutada kliendilepingu raames saadud andmeid leppetrahvide kohta teavituste saatmiseks, kuna vaidlusaluse leppetrahviga seotud võlasuhe on tekkinud teisel õiguslikul alusel ning ei ole kuidagi seotud kliendilepingualase isikuandmete töötlemisega.
34.Leppetrahvinõude meeldetuletuskirja on hageja saatnud kostja rahvastikujärgsele epostile 09.06.2021 ja 01.06.2022 (hagiavalduse lisa 4). Sealjuures rahvastikujärgne eposti aadress xxx kattub kostjapoolselt esitatud 8.11.2022 vastuses nimetatud e-posti aadressiga.
35.Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Siiski kohaldatakse võlausaldaja kasuks ka TsÜS-i § 70, mille järgi isegi kui kirja edastamisel esineb viivitus või see läheb edastamisel kaotsi, loetakse kiri kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus leiab, et kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile, mis kattub kostja menetluses esitatud e-posti aadressiga, on mõistlik viis selle edastamiseks.
36.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostjale saadetud meeldetuletuse osas hageja sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud.
37.Asjaolu, et meeldetuletuskirjade osas on kostja arvanud, et tegemist on reklaam/rämpspostiga ning neid mitte avanud/hagejale vastanud (kostja 15.09.2022 vastuse p 4, kostja 8.11.2022 ja 10.11.2022 vastus), on kostja enda risk ning vastutus ning ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata.
38.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus kokku summas 30 eurot ja sissenõudekulu summas 10 eurot.
39.Kostja väidetele parkimisala märgistuse/liiklusseaduse tõlgenduse/tõkkepuu olemasolu osas kohus hinnangut ei anna, kuna kohus leiab, et kostja viited ebaseaduslikele liiklusmärkidele ei ole asjakohased ega oma asjas tähtsust, sest antud vaidluse puhul on tegemist eramaal parkimisega/parkimislepinguga, ning ei ole tegemist avalik õigusliku trahviga. Kohus leiab, et kostja väited hageja menetluses venitamise osas ei ole leidnud tõendamist, kostja on menetluse alguses (hagi lisadena) esitanud asjakohased tõendid leppetrahvi kohta ning hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kompromissi saavutamiseks (19.10.2022 seisukoha lisa 2, 30.11.2022 seisukoha lisa 1 ja 20.03.2023 seisukoha lisa 1). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust ja seetõttu ei hinda vastavaid poolte väiteid.
42.Kohus andis 19.05.23 kohtukirjaga pooltele tähtajad, sh kulude nimekirja esitamiseks (26.05.23) ja teise poole kuludele aja vastamiseks (vastamise aeg 07.06.23).
43.Hageja on menetluse kestel jooksvalt esitanud menetluskulude nimekirjad. Hagejal on seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega tekkinud järgmised menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud): 18.04.2023 esitas kulude nimekirja (kirja enda peal märge 19.04.23), selle järgi on kulud 1040 €. Kostja on selle nimekirja jätte saanud kättetoimetamise portaali kaudu 19.04.23. 27.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulude suurus kõik kokku 1150 eurot. Kostja on selle kätte saanud e-toimiku kaudu 28.04.23.
44.Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega, kuna hageja on menetlust venitanud, ei ole andnud koheselt välja trahvi tõendavaid dokumente ning ei ole koheselt võtnud ühendust kostjaga. Hageja oma menetluskulusid ei esitanud, mistõttu ei saa ka seisukohta anda hageja kulude kohta. Hageja keeldus olukorda kohtuväliselt lahendamast ja keeldub leppimast, mis viitab sellele, et hageja kavatseb kohtuprotsessiga lihtsalt raha teenida. Hageja ei järgi kohtu juhiseid ega järgi menetluse tähtaegu. Hageja oleks pidanud vastama augustikuus kostja kirjale ja olukord poleks kohtusse jõudnud. Hageja keeldus vastamast, mis rikkus kostja õigusi ja viis olukorra kohtusse. Hageja kantud kulud ei ole mõistlikud ega vajalikud.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (lisandub käibemaks). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline (tegemist on nn
tüüphagiga), mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu).
47.Samuti on osaliselt üle paisutatud lepingulise esindaja ajakulu. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja esitanud hagiavalduse (30.08.22), osalenud ärakuulamisel (01.03.23) ning esitanud seisukohad (19.10.22, 01.11.22, 30.11.22, 20.03.23, 18.04.23, 27.04.23). Seega tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 ning võttes arvesse asja olemust, selle keerukust, hagihinda, esitatud seisukohtade mahtu on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu käesolevas menetluses on põhjendatud 8 tunni ulatuses kokku 768 eurot (8 x 96), mis tuleb kostjalt välja mõista.
48.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lgd 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
49.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 484.2.
50.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 888 eurot (sh km), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 768 eurot (s.o 8 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 408 eurot (100+20+288). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
51.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.