X hagi Timecar OÜ vastu tuvastada sõiduki müügilepingust taganemine, mõista välja ostusumma 1200 eurot ja kahjuhüvitis 957,06 eurot ning kohustada kostjat võtma sõiduk tagasi ja andma nõusolek sõiduki omandiõiguse ning valduse vastuvõtmiseks või asendada tahteavaldus kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2023 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5657,06 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Timecar OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood esindaja MP
XXXXXXXXXXX),
lepinguline
Kostja Timecar OÜ (registrikood 11992513), lepinguline esindaja Liina Karlson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata apellandi taotlus apellatsioonkaebuse lisadena esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
Harju Maakohtu 04.07.2023 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem kui 1716,86 eurot ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
4.Tühistatud osas teha uus otsus tervikresolutsioonist nähtuvas ulatuses.
2-22-12646
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat võtma tagasi (üle) sõiduki Mazda 6 registreerimismärgiga XXXXXX ning andma nõusoleku sõiduki omandiõiguse ja valduse vastuvõtmiseks või asendada see kohtuotsusega. 2) Hagi rahuldada osaliselt. 3) Mõista Timecar OÜ-lt välja X kasuks lepingujärgi tasutud ostuhind ja kahjuhüvitis kokku 1716,86 eurot. 4) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5) Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. 6) Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 1295 eurot ja ringkonnakohtus 499,50 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada kokku 1435,60 eurot. 7) Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1722,50 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 344,50 eurot. 8) Tasaarvestada menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõista Timecar OÜ-lt välja X kasuks menetluskulude hüvitis 1091,10 eurot. 9) Kohustada Timecar OÜ-d tasuma Xle menetluskulude hüvitise 1091,10 eurot tasumisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ringkonankohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja ostjana esitas hagi müüja (kostja) vastu nõuetega tuvastada sõiduki müügilepingust taganemine, mõista välja ostusumma 1200 eurot ja kahjuhüvitis summas 957,06 eurot ning kohustada kostjat võtma tagasi sõiduk ja andma nõusolek sõiduki omandiõiguse ning valduse vastuvõtmiseks või asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ostis 01.07.2021 kostjalt 2006. a toodetud sõiduki Mazda 6 (reg/märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXX) hinnaga 1200 eurot. Ostmisel tegi hageja viie minuti pikkuse ringi kauplemiskoha vahetus läheduses ega tuvastanud peale katkise konditsioneeri rohkem vigu, kui need, mida kostja esindaja talle ütles. Igapäevaselt sõites tundus, et kõik ei ole korras, sest auto kiskus vasakule ja pidurid krigisesid. Hageja lasi autot parandada ja lõpuks ekspertiisi teha, milles selgus, et auto on sisuliselt sõidukõlbmatu, sest selle taastamisväärtus ületab mitmekordselt ostuhinna.
2(20)
2-22-12646
3.Pärast tehnoülevaatust, kus sõiduk tunnistati sõidukõlbmatuks, esitas hageja 30.09.2021 kostjale kirjaliku kaebuse ja soovis lepingust taganeda ning tehtud kulutuste hüvitamist koos ostuhinna tagastamisega, kokku 2261,16 eurot. 13.10.2021 vastas kostja eitavalt. Hageja pöördus uuesti kostja poole ja täpsustas nõuet ning soovis hüvitist 2157,06 eurot, sh ostuhind 1200 eurot.
4.Tarbijavaidluste komisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt, määrates, et kostja peab tagasi maksma ostuhinna 1200 eurot ja hüvitama soetatud tulekustuti 15 eurot. Selle peale kirjutas kostja juhatuse liige 28.03.2022, et on valmis täitma otsuse ja auto tagasi ostma ning tasuma auto eest 1200 + 15 eurot. Hageja oli samuti otsusega nõus ja teatas kostjale pangakonto andmed, millele raha kanda. Kostja ülekannet ei teinud, mistõttu ei saa ka hageja sõidukit tagastada ega algatada liiklusregistris omanikuvahetuse menetlust.
5.Kostja kasutas eksitavat kauplemisvõtet, kui ei teavitanud hagejat sõiduki tegelikust seisundist ega sellest, et enne liikluses osalemist vajab sõiduk suures ulatuses parandustöid. Samuti ei teatanud kostja tarbija õigustest, sh õigusest nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS).
6.Hageja tegi sõidukile järgmisi kulutusi: tasus soetusmaksumuse 1200 eurot, registreerimistasu (riigilõiv) 48 eurot, liikluskindlustuse 135,05 eurot, rehvide hoiustamise eest 35 eurot, tulekustuti eest 15 eurot, pidurite kontrolli eest 125,20 eurot, pidurite remondi eest 439,81 eurot, ekspertiisi eest 125 eurot, ülevaatuse tasu 34 eurot, kokku 2157 eurot.
7.Ostes hageja teadis, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mille konditsioneer ei tööta, kuid lühikesel proovisõidul ei tulnud muud vead välja (nt kriiksuvad ja mittekorras pidurid, täielikult läbi roostetanud kandekonstruktsioon ja põhi), millest oleks pidanud kostja hagejat teavitama. Hagejale ei tähenda „esineb roostet“ seda, et autopõhi on niivõrd läbi roostetanud, et sõiduk ei ole enam sõidukõlblik, vaid seda, et sõiduk on vaatamata roostele sõidukõlblik ning rooste saab lihtsate võtetega parandada.
8.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 595 eurot ja esindajakulu 700 eurot. Kostja seisukohad
9.Kostja vaidleb hagile vastu.
10.Kostja on püüdnud korduvalt hagejaga asja lahendada, kuid hageja sooviks ei ole sõidukit tagastada, vaid nõuda pahatahtlikult summade hüvitamist. Kui kohus leiab, et kostja vastutab sõidukil esinenud puuduste eest, palub kostja arvestada üksnes müügitehingu hinda ja arvestada sellest maha hageja kasu, mis ta sai sõiduki kasutamisest.
11.Sõidukil oli 14.08.2020 tehtud tehnoülevaatus, mis kehtis kuni 30.09.2021. Sõiduki vanus oli 15 aastat, läbisõit 155 796 km, müügihind kuulutuses 1500 eurot (sh käibemaks). Kostja tegi hagejale allahindlust 300 eurot esmaste vigade parandamiseks. Kostja käes oli sõiduk eelnevalt üksnes 9 päeva.
3(20)
2-22-12646
12.Hinna 1200 eurot osas saavutasid pooled kokkuleppe seetõttu, et kostja selgitas hagejale, et 15 aastat vanal sõidukil esineb roostet ja konditsioneer ei tööta. Enne ostu tegi hageja proovisõidu ja vaatas sõiduki üle. Hageja sai aru, et vanust ja hinda arvestades on tegemist vana ja kasutamisest tingitud kulumisjälgedega sõidukiga. Hageja veendus, et tegemist on just sellise sõidukiga, mida ta soovib.
13.Ajavahemikul ostust tehnoülevaatuseni (01.07.–11.09.2021) tegi hageja sõiduki kuluosade remondiks ja seisukorra uurimiseks kulutusi, kuid ei pöördunud enne kulutuste tegemist kordagi kostja poole. Kui hageja oleks kohe pöördunud kostja poole, oleks kostja saanud hagejat aidata / sõiduki tagasi osta. Hagejal on puudunud soov koostööd teha.
14.Tehnoülevaatusel määrati kordusülevaatuse kuupäevaks 30.10.2021, mis tähendab, et sõidukit oli võimalik 01.07.-30.10.2021 liikluses kasutada. Seega hageja väide “pärast ametlikku tehnoülevaatust, kus sõiduk tunnistati sõidukõlbmatuks” ei vasta tõele. Maanteeameti avaliku registri andmete kohaselt saadeti sõiduk korduvale ülevaatusele kahel põhjusel: 1) vasaku karbi esiosa ja selle ümbrus vajavad keevitamist; 2) kuulliigendites on lõtk (parem alumine esimene ja mõlemad ülemised), mille puhul on tegemist tavalise kuluosaga, mis vajavad korralist hooldust. Nende asjaolude teadmist ei saa eeldada kostjalt, sest neid saab tuvastada vaid vastava kvalifikatsiooniga tehnoülevaatuse spetsialist, kes hindab sõiduki tehnilistele nõuetele vastavust, sh roostekahjustuse ohtlikkust auto seisukorrale. Kuna kostjal selline kvalifikatsioon puudub, lähtus ta sõiduki seisukorra hindamisel kehtivast tehnoülevaatusest. Kostja ei saa vastutada 14.08.2020 tehnoülevaatuse eest.
15.Kui kohus leiab, et kostja vastutab lepingutingimustele mittevastava asja müümise eest, palub ta jätta tähelepanuta kahju hüvitamise nõue 957,06 eurot (registreerimistasu, kindlustus, rehvide hoiustamine, tulekustuti, pidurite kontroll, pidurite remont, ekspertiis, ülevaatus). Hageja ei pöördunud kostja poole enne kulutuste tegemist ega andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata või parandada.
16.Kostja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat võtma sõiduk tagasi ning andma nõusolek sõiduki omandiõiguse ja valduse vastuvõtmiseks või asendada see kohtuotsusega. Muus osas rahuldas maakohus hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2016,86 eurot, jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1165,50 eurot.
18.Vaidlus puudub, et hageja ostis 01.07.2021 kostjalt sõiduki hinnaga 1200 eurot (müügileping dtl 15, maksekorraldus dtl 16). Samuti ei vaidle pooled, et 30.09.2021 tegi hageja kostjale e-kirja teel lepingust taganemise avalduse (dtl 167–168), millele kostja vaidles 12.10.2021 vastu (dtl 166). Vaidlus puudub, et kostja tegeleb majandustegevusena kasutatud sõidukite müügiga.
19.Pooled vaidlevad, kas sõidukil esines varjatud puudusi, kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, kas kostja vastutab selle eest, kas hagejal tekkis õigus lepingust taganeda ja kas hageja on toimivalt lepingust taganenud, kas kostja peab
4(20)
2-22-12646 hagejale hüvitama hagis nõutud summad ning kas kostja on kohustatud sõiduki tagasi võtma.
20.Kohus viitas VÕS § 208 lõigetele 1 ja 4, § 217 lõikele 1, § 218 lõigetele 1–3. Hageja saatis kostjale 30.09.2021 e-kirja (dtl 167), milles kirjeldas avastatud puudusi. Hageja kirjutas, et septembris toimunud iga-aastasel ülevaatusel selgus, et auto vedrustuse osad kuulliigendid on läbi ja põhi on niivõrd mäda, et sellega liiklemine on ohtlik ja tuleb esitada peale vigade kõrvaldamist uuesti ülevaatusele. Auto keevitustööde ekspertiisi tulemusel selgus, et põhja ja karpide keevitustööde maksumus on nii suur, et ületab auto väärtuse kahe- või kolmekordselt. Müügikuulutuses esinenud igati kasutuskõlblikena esitletud talverehvidest osutusid kõlblikeks vaid kaks. Sõiduki pidurite tegelik olukord oli liiklusohtlik, hageja lasi pidurisüsteemi korda teha maksumusega 439,81 eurot. Konditsioneeri esimene jahutusradiaator on läbi ja lekib mõlemast otsast, mille remondi hind on orienteeruvalt 180 eurot, millele lisandub jahutusvedeliku täitmine 45 eurot.
21.Hagiavalduses (dtl 5, punkt 2.7) on hageja tuginenud sellele, et sõiduk ei vastanud kokkulepitud omadustele, mh ei läbinud sõiduk korralist ülevaatust. Hageja viitas tarbijavaidluste komisjoni seisukohale, mis leidis, et sõiduk ei vastanud algusest peale nõuetele, sest läbiroostetanud sõiduk on sedavõrd tõsine lepingutingimustele mittevastavus, mis õigustab kohest müügilepingust taganemist. Seega lähtub ka kohus sellest, et hageja tugineb müügilepingust taganemisel samadele asjaoludele. Seega ei oma taganemisavalduse materiaalse kehtivuse analüüsimisel tähendust talverehvide, konditsioneeri ja pidurite olukorraga seonduv (küll aga tuleb siis, kui taganemisavaldusel oli õiguslik toime, analüüsida sellega seotud kulutuste hüvitamise nõuet).
22.Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lõike 2 punkti 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lõike 1 teise lause järgi olema tõesed. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (RKTKo 28.032012, nr 3-2-1-17-12, punkt 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, punkt 19; 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, punkt 18).
23.Müügileping ega müügikuulutus (dtl 86) ei kirjeldanud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud selles osas eritingimusi ega välistusi. Pooled vaidlevad, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Käesoleval juhul oli tegemist kasutatud ja lepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 15 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud erikokkuleppeid selles osas. Samuti ei teinud nad välistusi mingitele nõuetele mittevastamise osas või et sõiduk ei vastaks tavapäraselt nii vanadele sõidukitele esitatavatele nõuetele või et sõidukil oleksid mingid puudused.
24.Sõiduki korralisel ülevaatusel 11.09.2021 on ülevaataja teinud järgmised märkused (dtl 37): „Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad: OLULINE VIGA: Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad: Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. vasaku karbi esi osa ja selle ümbrus (keevitada). Veermik ja vedrustus: OLULINE VIGA: Vedrustus.: Kuulliigendis on lõtk. parem alumine esimene ja mõlemad ülemised. 5(20)
2-22-12646 Tuled, helkurid ja elektriseadmed: VÄHEOLULINE VIGA: Lähi- ja kaugtulelaternad: Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk üle tootja ettenähtud langemisnurga. vasak madal.“
25.Hageja on esitanud kohtule RP poolt 05.11.2021 koostatud eksperdi arvamuse. RP on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi. Tema staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana on aastast 1998. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja on ta kantud alates 14.02.2018 kui maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegija. Kohus hindab nimetatud dokumenti dokumentaalse tõendina TsMS § 293 lõike 2 teise lause alusel. Arvamusest nähtub, et asjatundja teostas sõiduki ülevaatuse 27.10.2021 Tallinnas, Lehtri 4 asuva Hiteh Autoteenindus OÜ autoremonditöökoja territooriumil.
26.Kohus tuvastab ülevaatusel leitu ja asjatundja arvamuse alusel, et hageja on tõendanud järgmised asjaolud: 1) 11.09.2021 korralisel ülevaatust ei läbinud auto kahe olulise vea tõttu – konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud, vasaku karbi esiosa ja selle ümbrus (keevitada) ning kuulliigendites oli lõtk; 2) sõiduki kandevkonstruktsioonil, küljekarpidel ja pikitaladel esinevad läbivad korrosioonikahjustused, mis on sedavõrd ulatuslikud, et esiistmetel istujatel on oht jalad sõiduki põhjast läbi lükata; 3) arvestades korrosioonikahjustuste ulatust tuleks sõiduki küljekarbid ja põhjaplekk suures osas vahetada. Eeldatav tööde maksumus ületab sõiduki ostuhinna mitmekordselt; 4) arvestades, et kahjustusi on võimalik näha vaid sõiduki altvaatlusel, ei ole neid võimalik märgata tavapärase ostuprotsessi käigus, kui sõiduki rattad toetuvad maapinnale; 5) korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduki kandevkonstruktsioon nõrgenenud, mistõttu ei ole tagatud kere homogeensus ega jäikus võimalike liiklusõnnetuste korral. Seetõttu on vaadeldava sõidukiga liiklemine ohtlik; 6) sõiduki väärtus on hinnatav sõiduki lammutamisel saadavate varuosade realiseerimisest või sõiduki utiliseerimisel romusõidukina saadava tuluga, milleks on ca 200 eurot.
27.Kostja ei ole otsesõnu eitanud, et sõidukil eelloetletud viga (täielikult läbiroostetatud põhi) esineb. Kostja on seisukohal, et 15 aastat vana sõiduauto ostmise korral ei saa mõningad auto põhja all olevad roostekahjustused tuua kaasa lepingutingimustele mittevastavust, kuna selliste kahjustuste olemasolu ei ole selles vanuses kasutatud sõidukite puhul ebatavaline (dtl 78, punkt 2.4). Kostja ei ole samas esitanud tõendeid selle kohta, et asjatundja arvamuses väljatoodud roostekahjustused ei olnud selles kirjeldatud ulatuses, vaid tegemist oli „mõningate roostekahjustustega“. Seega lähtub kohus sellest, et sõiduk oli eelpool tuvastatud olukorras.
28.Kostja vastuväidete kohaselt (dtl 75, punkt 1.2) oli sõiduki hind 1200 eurot just seetõttu, et kostja selgitas hagejale, et 15 aasta vanusel sõidukil esineb roostet ja konditsioneer ei tööta. Enne ostu tegi hageja proovisõidu ja vaatas sõiduki üle, seejuures sai hageja aru, et vanust ja hinda arvestades on tegemist vana ja kasutamisest tingitud kulumisjälgedega sõidukiga. Hageja on nõustunud (dtl 111, punkt 1.2), et sõidukit ostes ta teadis, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mille konditsioneer ei tööta, kuid lühikesel proovisõidul ei tulnud mud vead välja.
29.Kostja ei tõendanud, et oleks hagejat informeerinud puudustest, mis kohus luges tõendatuks ja eelnevalt tuvastas. Konditsioneerile viitamine ei ole asjakohane, sest hageja ei tuginenud sellele puudusele lepingust taganemisel ega hagiavalduse
6(20)
2-22-12646 esitamisel. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostja juhtis sõiduki ülevaatamisel tähelepanu, et sõidukil „esineb roostet“, ei tähenda see informeerimist sellest, et sõiduk on (asjatundja arvamusele tuginedes) kandevkonstruktsiooni läbivate korrosioonikahjustuste tõttu liiklemiseks ohtlik ning selle vea kordategemine ületab sõiduki ostuhinda mitmekordselt. Ühestki kostja esitatud tõendist ei tulene, et hageja oli või pidi olema teadlik ostetava sõiduki sellisest seisukorrast.
30.Nähtuvalt müügikuulutusest müüs kostja sõidukit kui Eestis arvel ja kehtiva ülevaatusega kuni 09/2021 (dtl 42) olevat. Kuulutusest ei tulenenud ühelgi moel, et tegemist oleks mahakandmisele kuuluva sõidukõlbmatu autoga. Seega võis hageja müügilepingut sõlmides eeldada, et sõiduk on liiklemiseks ohutu ning läbib korralise tehnilise ülevaatuse oluliste ja väga kalliste vigadeta. Sõiduki 15 aasta pikkune vanus tähendab seda, et sõidukil võivad esineda tavapärasest kasutamisest tulenevad kulumised ja vead, kuid mitte seda, et sõiduki kandevkonstruktsioon kuulub ulatuslike korrosioonikahjustuste tõttu täielikult taastamisele. Kostja ei ole tõendanud, et tavapäraselt tuleb 15 aasta vanust autot ostes eeldada, et selle ülevaatuse läbimiseks ja liiklemiseks ohutuks muutmiseks tuleb kulutada auto ostuhinnaga võrreldes veel mitmekordne summa.
31.Samuti on hageja tõendanud, et viidatud asjaolu ei olnud võimalik tuvastada sõiduki tavapärase ülevaatuse käigus, kui sõiduki rattad on maas. Kohtu arvates puudus hagejal kohustus sõidukit ostes lasta see üle vaadata spetsialistil ja / või spetsiaalses töökojas, kus oleks võimalik autot uurida ka põhja alt. Asjatundja on 17.11.2022 täiendavalt selgitanud (dtl 164), et sõiduki välised keredetailid olid läbivate korrosioonikahjustuste varjamiseks üle värvitud, mistõttu maapinnal paikneval sõidukil ei olnud võimalik kahjustuste ulatust tuvastada. Kostja ei ole tõendanud, et seda oleks olnud võimalik tuvastada ka lühikese proovisõidu käigus. Seega on tegemist varjatud puudusega.
32.Hageja ostis sõiduki 01.07.2021 ning teatas põhja ulatuslikust roostest 30.09.2021 ekirjaga. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 218 lõike 2 redaktsioon sätestas, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Samuti ei ole see eeldus antud juhul puuduse olemusega vastuolus, vaid vastupidi – ei ole usutav, et see puudus sai tekkida pärast sõiduki valduse üleandmist kostjalt hagejale. Kohus märgib, et juba 03.12.2018 ülevaatusel on tehtud sõidukile märkus rooste esinemisest auto põhja all (dtl 37). Seega tuvastab kohus, et hageja viidatud puudus oli olemas sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal temale.
33.Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, punkt 25; 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, punkt 31).
34.Asjas olevate tõendite kohaselt ei saanud hageja antud juhul varjatud puudusest teada enne, kui septembris 2021. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et hageja oleks pidanud saama sõiduki kandevkonstruktsiooni olukorrast teada varem. Hageja
7(20)
2-22-12646 taganes müügilepingust 30.09.2021 e-kirjaga, seega mõistliku aja jooksul puuduse tuvastamisest.
35.Kostja mitteteadmine müügilepingu puudusest ei vabasta teda vastutusest. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (RKTKo 25.05.2015, nr 3-2-1-50-15, punkt 17). VÕS § 218 lõikest 1 ja § 214 lõikest 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
36.Samuti ei ole hageja ja kostja vahelise õigussuhte analüüsimisel oluline kuidas, kellelt ja mis asjaoludel kostja sõiduki omandas (kostja vastuse punktid 1.1–1.2, dtl 74–75). Samuti ei ole käesolevas menetlusetapis oluline Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.03.2022 otsuse nr 19-1/21-14339-013 tegemise ja selle täitmise või mittetäitmisega seonduv.
37.Sõiduki müügilepingu oluliseks tingimuseks saab antud juhul pidada asjaolu, et sõiduk on liiklemiseks ohutu ja ilma suuremate kuludeta koheselt kasutatav ja läbiks korralise tehnilise ülevaatuse. Müügilepingu oluliseks rikkumiseks tuleb antud juhul pidada olukorda, kus (asjatundja arvamusele tuginedes) kandevkonstruktsiooni läbivate korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduk liikluses liiklemiseks ohtlik ja selle kordategemiseks kulub auto hinnast mitu korda suurem summa.
38.Asjatundja on 17.11.2022 täiendavalt selgitanud (dtl 164), et sõiduk vastas kandevkonstruktsiooni ulatuslike korrosioonikahjustuste tõttu romusõidukile, mille ulatus oli tuvastatav vaid sõiduki vaatlusel üles tõstetuna tõstukil. Samuti väitis asjatundja, et ehkki Mazda6 korrosiooniprobleemid on üldtuntud (kohus siinkohal märgib, et ilmselt on need siiski üldtuntud vaid autode või nende remondiga tegelevatele spetsialistidele, mitte tingimata nö keskmisele ostjale), siis eksperdile esitatud sõiduki tehniline seisukord ei ole võrreldav igapäevases teeliikluses osalevate sõidukitega ning selle reaalne väärtus on võrreldav sõiduki utiliseerimisest saadava tuluga (sõltuvalt vanametalli hinnast 150–300 eurot).
39.Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis. Kostja pidi kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, seega on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lõike 2 punkti 1 järgi. See annab ostjale õiguse lepingust taganeda VÕS 116 lõike 1 mõttes.
40.Kohus viitas VÕS § 223 lõigetele 2 (müügilepingust taganemisel kehtinud redaktsioonis) 3. Kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud 30.09.2021 avaldusega pooltevahelisest 01.07.2021 sõiduki müügilepingust taganema. Kuna müügilepingust taganemisel on toime, tuleb poolte nõudeid hinnata tagasitäitmise võlasuhte kontekstis (VÕS § 189 lõige 1). Hagejal on õigus nõuda kostjalt sõiduki eest tasutud müügihinna tagastamist, kostjal on õigus nõuda hagejalt sõiduki tagastamist. Sõiduki kasutuseelise nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja on küll palunud arvestada maha hageja kasu, mis ta sai sõiduki kasutamisest (dtl 74, punkt 3), kuid ei ole välja toonud sellega seonduvaid asjaolusid ega neid tõendanud. Ka ei esitanud kostja menetluses hageja vastu sõiduki väljaandmise nõuet. Hageja on kinnitanud valmidust
8(20)
2-22-12646 sõiduk kostjale tagastada ning on esitanud vastava kostja tahteavalduste tuvastamise ja kohtuotsusega asendamise nõude.
41.Kohus viitas VÕS § 191 lõikele ning § 190 lõike 1 punktidele 1 ja 2. Sõiduki müügihind oli 1200 eurot. Hageja on taotlenud müügihinna hüvitamist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1200 euro tasumist VÕS § 189 lõike 1 järgi.
42.Hageja on toonud hagiavalduse punktis 1.20 välja kulutused sõiduki parandamiseks või sellega seoses 957,06 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib. Hageja nõuab järgmiste kulutuste hüvitamist (sulgudes toodud viide tõendile, mis kulu kandmist tõendab): 1) sõiduki registreerimistasu (riigilõiv) 48 eurot (dtl 17); 2) liikluskindlustus 135,05 eurot (dtl 18); 3) rehvide hoiustamine 35 eurot (dtl 19, 20); 4) tulekustuti 15 eurot (dtl 22); 5) pidurite kontroll 125,20 eurot (dtl 24); 6) pidurite remont 439,81 eurot (dtl 21); 7) ekspertiis 125 eurot (dtl 52, 25); 8) ülevaatuse tasu 34 eurot (dtl 23).
43.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et 125,20 eurot on makstud Carstop Kadakale vaidlusaluse sõiduki pidurite kontrollimise eest. Dtl 24 maksekorraldusega koos ei ole esitatud arvet, millest kohus saaks tuvastada, mille eest see on tasutud. Samuti ei kuulu hüvitamisele tulekustuti kulu 15 eurot, kuna see ei ole sõidukile kohtkindlalt ega püsivalt paigaldatud ega muutu sõiduki osaks. Hageja võib selle sõidukilt eemaldada ja ta saab seda kasutada muudel sõidukitel. Ülejäänud sõidukiga seoses tehtud kulutused kokku summas 816,86 eurot on hüvitatavad erinevatel õiguslikel alustel Maanteeametile omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot, rehvide hoiustamise tasu 35 eurot, sõiduki ülevaatuse eest makstud 34 eurot ja liikluskindlustuse tasu 135,05 eurot on hüvitatav lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna (VÕS § 115 lõike 1 alusel). Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline kehtis kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või toimetu) ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (VÕS § 127 lõige 1). Ekspertiisi kulu 125 eurot on hüvitatav kui mõistlik kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kohtule (VÕS § 128 lõige 3). Pidurite remont 439,81 eurot on hüvitatav VÕS § 191 lõike 2 järgi. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 2016,86 eurot.
44.Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjat võtma sõiduk tagasi ning andma nõusolek omandiõiguse ja valduse vastuvõtmiseks või asendada see kohtuotsusega (dtl 6). Kuna omandi ja valduse tagastamise nõue kuulub vastavalt VÕS § 189 lõikele 1 kostjale, ei saa hageja vastavat nõuet esitada. Kohus on selle võtnud ekslikult menetlusse. Seega jätab kohus selle nõude TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata. Hageja ei ole esile toonud, mis on tema põhjendatud huviks sellise nõude esitamisel.
45.TsMS § 442 lõike 2 punkti 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lõikest 1, §-st 123 ja §-st 134 on tsiviilasja hagihinnaks 5657,06 eurot.
46.TsMS § 163 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.
9(20)
2-22-12646
47.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 ja § 177 lõike 1 punktiga 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 595 eurot ja esindajakulu 700 eurot. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu, millest kuulub kooskõlas TsMS § 138 lõikega 2 kostja poolt hagejale hüvitamisele 90%.
49.Hageja esindaja tunnitasu määr on 60 eurot. Kostja tunnitasule vastu ei vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu 60 eurot ei ületa õigusteenuse turu keskmist tunnihinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 11,66 t. Kohus leiab, et ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 700 eurot, millisest kuulub kostja poolt hüvitamisele 630 eurot.
50.Eeltoodu alusel kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulud summas 1165,50 eurot. Kostja on avaldanud, et temal puuduvad menetluskulud. Apellatsioonkaebus
51.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Alternatiivselt saata asi maakohtule uuesti otsustamiseks. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses.
52.Vaidlust ei ole, et: 1) poolte vahel sõlmiti tarbijamüügileping; 2) müügihinnaks oli 1500 eurot, kostja alandas hinda 300 euro võrra esmaste parenduste tegemiseks; 3) lepingu esemeks oli kasutatud ligikaudu 15 aastat vana sõiduk; 4) hageja vaatas sõiduki üle, tegi proovisõidu ja oli teadlik rooste esinemisest; 5) hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, lepingut ei ole tagasi täidetud.
53.Vaidlus on järgmiste asjaolude üle: kas sõidukil tuvastatud puudused on varjatud või tavalised; kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi; kas taganemine on kehtiv; kas ning millises ulatuses kohustub kostja hagejale kahjud hüvitama.
54.Maakohus rikkus TsMS § 436 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 442 lõikes 8 sätestatut, kui jaatas lepingurikkumist ning lugedes hageja nõude peaaegu tervikuna põhjendatuks poolte selgitusi ja tõendeid sisuliselt analüüsimata. Otsuse põhistuses on jäetud arvestamata kostja põhjendused ning piiratud on tõendamiskoormist. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui menetlusõigusnorme ja tegi sellest tulenevalt ebaõige otsuse.
55.Maakohus märkis, et leping ega müügikuulutus ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud eritingimusi ega välistusi. Samuti märkis kohus, et eeldab sõiduki vastavust otsuse punktis 11 toodud olukorrale. Isegi kui sõiduk oli punktis 11 kirjeldatud olukorras, ei võimalda see jaatada lepingutingimustele mittevastavust, kuna lepingutingimused ei leidnud tõendamist. Hinnang lepingutingimuste rikkumisele baseerub kohtu subjektiivsel arvamusel, mis omakorda on kallutatud eksperdiarvamusest ega arvesta poolte avaldusi ja selgitusi.
10(20)
2-22-12646
56.Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Eksperdiarvamuse lisaks olevatelt fotodelt nähtuvalt ei saa rooste esinemist pidada varjatud puuduseks. Sõiduki hoolsal ülevaatusel pidanuks hageja nägema roostet sõltumata sellest, et sõiduki rattad olid maas ning olema võimeline andma esmase hinnangu rooste ulatusele ja mõjule sõiduki kasutamise ja / või hinna / kvaliteedi suhte tähenduses. Seda olukorras, kus rooste esinemise fakt oli kostja poolt hagejale lepingu sõlmimise eel avaldatud ega saanud tulla üllatusena lepingu sõlmimise järel.
57.Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord (edaspidi kord) § 8 lõige 1 sätestab, et korralisel ülevaatusel kontrollitakse kohustuslikult sõiduki registriandmeid ja sõiduki osi, seadmeid, sõlmi ning varustust järgmistes valdkondades: identifitseerimine, pidurisüsteem, juhtimisseade, nähtavus, tuled, helkurid ja elektriseadmed, veermik ja vedrustus, raam, kere ja sellele kinnituvad osad, muu varustus, saaste, täiendavalt kontrollitavad sõlmed reisijate veoks kasutataval M2- ja M3-kategooria sõidukil. 03.02.2018 tehti korralisel ülevaatusel sõiduki kohta märkus: Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad: VÄHEOLULINE VIGA: Kabiin, kere ja pealisehitus: Porikaitse on halvenenud seisukorras. Rooste. Sellele järgneva kahe aasta vältel ei ole korraline ülevaatus mistahes sõidukil esinevaid puudusi välja toonud. Ei ole eluliselt usutav, et ulatuslikud vead ja rooste ilmnesid sõidukil alles perioodil 15.08.2020 kuni 11.09.2021 (s.o ajavahemik eelviimase ülevaatuse teostamisest viimase teostamiseni). Ka hageja on 18.11.2022 menetlusdokumendi lisas nr 22 väljendanud analoogset seisukohta: Võimalik ei ole, et ainult ühe aastaga eelmisest ülevaatusest 13 000 km läbinud auto agregaadid ja põhi on ootamatult nii läbi mädanenud, et auto on muutunud kasutuskõlbmatuks./.../ On selge, et ka aastal 2020 ja vbla isegi 2019 teostatud kohustuslikku ülevaatust ei oleks olnud võimalik täiesti “rohelisena” läbida, sest vead peavad olema juba tekkinud ammuilma./.../ Siinkohal ehk tuleks pilk pöörata 2020 ja 2019aasta ülevaatuspunktide otsuste tõele vastavusele. Ka eksperdiarvamus ei luba seda eeldada. Eksperdiarvamus ei sisalda mistahes hinnangut roostele, selle tekke ja esinemissageduse vms kohta, et selle pinnalt saaks teha mistahes kandvaid järeldusi. Kostja eeldab eeltoodud info pinnalt, et tõenäoliselt pidi rooste olema ajas progresseevus ning tuvastatav ka 2019 ja 2020 aset leidnud korralistel ülevaatustel. Kummalisel kombel ei peetud siis sõidukit liikluses osalemiseks kõlbmatuks. Kostja tugines sõidukit müües registrist nähtavale teabele, st sõiduk on liikluses osalemiseks kõlbulik.
58.Lepingutingimustele mittevastavust tuleb jaatada, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Nii vanus kui hind lubasid eeldada, et sõiduk ei ole uueväärne ning eeldab varem või hiljem remonti. Seda ei saa käsitleda tarbija petmisena. Rooste on sellises vanuses sõidukite puhul tavaline. Eksperdi sõnul on korrosiooni probleemid Mazda6 puhul üldtuntud. Seega on äärmiselt küsitav, kas antud teabele tuginedes saab rooste üldse liigitada puuduseks. Sõiduki pidurid on kuluosa ning nende vahetuse vajadus aja jooksul paratamatu. Samuti on tavaline kulu mootoriõli ja filtrite vahetusele, ülevaatusele, kindlustusele jne. Hageja sai sõiduki alla turuhinna.
59.Maakohus tuvastas, et hageja ei saanud varjatud puudusest teada enne, kui septembris 2021. Kostja kohtuga ei nõustu. Hageja tasus 12.08.2021 piduriklotside, piduriketaste,
11(20)
2-22-12646 pidurisadula, pidurisadula liuguri, mootoriõli ja filtrite eest. Kuivõrd piduritega seotud tööd teostatakse tõstukil, pidi töökoda märkama sõiduki seisukorda ja sellest hagejat informeerima. Seda eeldusel, et olukord oli tõesti nii hull kui eksperdiarvamus lubab eeldada. Sellisel juhul võib omakorda eeldada hageja informeeritust. Kui sõiduk oli augustis 2021 tõepoolest nii kehvas konditsioonis, on küsitav, miks hageja üldse lasi teostada remondi- ja hooldustöid.
60.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi, mõistes välja müügihinna ja kahjuhüvitise, kohustamata hagejat tagastama kostjale müügilepingu esemeks oleva sõiduki valduse ja omandi. Kui ringkonnakohus jaatab lepingust taganemise kehtivust, tõlgendas maakohus siiski vääralt VÕS § 189 lõiget 1, jättes sõiduki valduse ja omandi hagejale. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama. Õiguskirjanduses on selgitatud, et taganemisega kaasneb võlaõiguslik kohustus omand tagasi kanda. VÕS § 189 lõige 5 sätestab, et lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. VÕS § 223 lõike 7 kohaselt muutub tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et sõiduki tagastamise nõude rahuldamine eeldab kostja vastavasisulist nõuet. Müügilepingu eseme tagastamine on lepingu tagasitäitmisega seotud kohustus ega eelda müüja vastavasisulist nõuet. Seega olukorras, kus kohus hageja nõude rahuldas, tulnuks hagejalt kostja kasuks mõista välja ka lepingu eseme valdus ja omand. Maakohus väljendas vastavat seisukohta ka 03.11.2022 menetlusosalistele antud selgitustes. Vaidlustatavast otsusest ega toimiku materjalidest ei ilmne lepingu eseme tagastamise võimatus ega kostja keeldumine sellest. Kostja on korduvalt avaldanud valmidust sõiduk tagasi osta.
61.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes kostjale selgitamata kasutuseelise nõude sisu ning andmata võimalust vastavasisulise nõude formuleerimiseks. Sellega on võetud kostjalt õigus teostada menetluslik tasaarvestus. 03.11.2022 selgitused ei hõlma kasutuseelist. Arvestades, et kostja ei ole õigusteadmistega isik ja tal puudus menetluses lepinguline esindaja ning kostja oli esitanud 06.10.2022 menetlusdokumendis taotluse vormis palve arvestada maha sõiduki kasutamisega seotud kasu, oleks vastavasisuline selgitus olnud asjakohane ning ootuspärane. Maakohus eiras kostja taotlust.
62.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi, leides, et pidurite remondi eest tasutud 439,81 eurot on hüvitatav VÕS § 191 lõike 2 järgi. Summa 439,81 eurot ei hõlma üksnes pidurite remonti, vaid ka mootoriõli ja filtrite vahetust, mis on käsitletav sõiduki korralise hoolduskuluna. VÕS § 191 lõige 2 sätestab, et kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktidele 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused, muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. Õiguskirjanduses selgitatakse, et sätte kohaldamise eelduseks on, et üleantu tõepoolest tagastatakse või hüvitatakse vastavalt VÕS § 189 lõigetele 1 või 2. Vaidlustatav kohtuotsus ei näe ette müügilepingu
12(20)
2-22-12646 esemeks oleva sõiduki tagastamist, mistõttu on nõude rahuldamine VÕS § 191 lõike 2 alusel põhjendamatu.
63.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi, leides, et omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot, rehvide hoiustamise tasu 35 eurot, sõiduki ülevaatuse eest makstud 34 eurot ja liikluskindlustuse tasu 135,05 eurot on hüvitatav lepingurikkumisega tekitatud kahjuna (VÕS § 115 lõike 1 alusel). Vaidlustatav otsus ei näe ette sõiduki tagastamist, seega omand hagejal säilib ja ta saab seda kasutada ja käsutada. Seega on küsitav, miks on kostja kohustatud hüvitama omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot. Analoogne on olukord kohustusliku ülevaatusega seoses kantud kuluga. See kulu ei tekkinud hagejale seoses sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse väljaselgitamisega või tõendamiskoormise täitmisega vms. Kulu tegemine oli hagejale kui sõiduki omanikule seadusega ette nähtud. Sama on rehvide hoiustamise tasuga, mis on vabatahtlik ja millel puudub põhjuslik seos hagi esemega. Hageja võiks nõuda kasutuskõlbmatute rehvide utiliseerimistasu 3,60 eurot. Arve hõlmab tasu rehvide hoiustamise eest 10 kuu eest, mis võib anda alust kulu vähendamiseks VÕS § 127 lõike 5 alusel. Kohustusliku liikluskindlustuse üldtingimuste punkti 11.2.5 kohaselt oli kindlustusvõtjal õigus kehtiv liikluskindlustuse leping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et sõidukit ei saa tehniliselt kasutada või mõnel muul põhjusel. Fakt, et sõidukit ei saa kasutada, pidi saama hagejale teatavaks hiljemalt 11.09.2021. Puudub teadmine, kas hageja lõpetas toona kehtinud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu erakorraliselt ning kui, siis millal. Kahjuhüvis võib olla vähendatav VÕS § 127 lõike 5 alusel.
64.Kostja vaidles maakohtus läbivalt vastu nõudele tervikuna, mistõttu puuduvad tema menetlusdokumentides kulupõhised vastuväited, mis ei tähenda, et kohus ei oleks saanud või pidanud hindama kulusid nii sisu kui põhjendatuse aspektist.
65.Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu sõlmimise eel vähendati hinda 300 euro võrra eelkõige mittetöötava konditsioneeri parandamise eesmärgil. Konditsioneeri töökorda viimise kulu ei ole hageja tõendanud. Maakohus oleks pidanud antud asjaolu märkama ning pidama oluliseks, kuna tehtud hinnaalanduse arvelt eksisteerib teoreetiline võimalus kahjuhüvitise vähendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
66.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Edasine menetlus
67.09.05.2024 esitas kostja alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt on apellatsioonimenetluse ajal saanud kostjale teatavaks, et müügilepingu tagasitäitmine ei ole võimalik, kuna hageja on sõiduki võõrandanud, mistõttu ei tal võimalik sõidukit kostjale tagastada. Kostja viitab VÕS § 189 lõike 2 punktile 2, mille alusel peab hageja seega hüvitama kostjale üleantu väärtuse. Sõiduki väärtus oli mitte vähem kui 899 eurot. Kostja teeb alternatiivse tasaarvestusavalduse olukorraks, kui ka ringkonnakohus tuvastab, et hageja on kehtivalt lepingust taganenud.
68.Kostja esitas väljatrüki vaidlusaluse sõiduki andmete ja müügikuulutuse kohta ning palub need võtta uute tõenditena vastu.
13(20)
2-22-12646
69.Hageja vaidleb taotlustele vastu ja palub jätta tasaarvestuse avaldus läbi vaatamata. Hageja nõustub, et võõrandas sõiduki 24.11.2023, kuna oleks pidanud hakkama alates 01.12.2023 tasuma parkimise eest. Hagejal puuduvad vahendid, et tasuda sõiduki teisaldamise eest, samuti, et tellida novembri alguses varastatud numbrimärkide dublikaadid. Müügikuulutusest nähtuv hind ei ole müügihind. Hageja võõrandas sõiduki tasuta. Kuna nüüdseks on sõidukil kehtiv tehnoülevaatus, on seega uus omanik sõidukit remontinud olulisel määral. Hageja ei ole sõidukit 2024. a näinud ega tea, milliseid töid on tehtud.
70.Hageja esitas võõrandamise tõendamiseks 24.11.2023 müügilepingu ja 03.11.2023 teate numbrimärkide varguse kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
71.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas õigesti hagi osaliselt, kuid apellatsioonimenetluse ajal toimunud asjaolude olulise muutumise tõttu tuleb muuta hagi osalise rahuldamise ulatust (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti tuleb tühistada maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Ringkonnakohus jaotab mõlema kohtumenetlusega seotud kulud. Kostja alternatiivne tasaarvestusavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
72.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab ringkonnakohus esmalt seni lahendamata menetluslikud taotlused. Praeguses asjas on lahendamata kaebuse punktis 3.5.5 esitatud taotlus võtta täiendavate tõenditena apellatsioonimenetluses vastu sarnaste sõidukite müügikuulutused ja teave uute sõidukite hindadest tõendamaks, et vaidlusaluses müügilepingus kokkulepitud hind oli alla samaväärsete sõidukite turuhinna. Hageja vaidleb taotlusele vastu.
73.Ringkonnakohus taotluse rahuldamiseks alust ei näe. TsMS § 652 lõigetest 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lõikest 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. TsMS § 238 lõike 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
74.Kaebuses ei ole põhistatud, miks ei saanud kostja sama asjaolu kohta esitada tõendeid kooskõlas TsMS § 329 lõikega 1 õigeaegselt maakohtumenetluses. Tsiviilasja materjalidest maakohtupoolset menetlusõiguse rikkumist, mis oleks takistanud tõendite esitamist, ei nähtu. Maakohus täitis selgitamiskohustuse asjakohaselt 03.11.2022 korraldavas määruses (dtl 145–148). Samuti ei ole tegemist praeguses vaidluses asjakohaste tõenditega, st tõenditega, mille alusel saaks tuvastada praeguses vaidluses tõendamisele kuuluvat elulist asjaolu. Hageja ei esitanud hagi lepingujärgse hinna alandamiseks (VÕS § 101 lõike 1 punkt 5, § 112). Hageja esitas lepingust taganemise alusel tagasitäitmise nõude ja lepingurikkumise alusel kahju hüvitamise nõude (VÕS § 189 lõige 1, § 115 lõige 1).
14(20)
2-22-12646
75.Samuti on lahendamata kostja 09.05.2024 taotlus võtta täiendavate tõenditena vastu apellatsioonimenetluse ajal muutunud eluliste asjaolud tõendamiseks vaidlusaluse sõiduki müügikuulutus ja väljatrükk sõiduki andmetest, kust nähtub omaniku vahetus 06.12.2023. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega, millised tekkisid peale maakohtu menetluse lõppemist, mistõttu kuulub taotlus rahulamisele TsMS § 238 lõike 1 ja § 652 lõike 3 punkti 2 alusel. Sama põhjendusega kuuluvad vastuvõtmisele ka hageja 16.05.2024 vastuses tasaarvestusavaldusele esitatud apellatsioonimenetluse ajal tekkinud dokumentaalsed tõendid.
76.TsMS § 659 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas rahuldas maakohus hagi osaliselt ja otsusele on kaebuse esitanud ainult kostja. Seega kontrollib kolleegium maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi rahuldati. Muus osas, st osas, milles hagi jäi rahuldamata ja hageja üks nõuetest läbi vaatamata, kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli. Kostja väited kaebuses, et tema vaidlustab otsuse täielikult, sh hageja nõude läbivaatamata jätmise osas, on ekslikud. Selles osas maakohtu otsus kostja õigusi ei riku ja kaebuse väited ei ole asjakohased. Uute asjaolude alusel kontrollib kolleegium ka kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust.
77.Esmalt käsitleb kolleegium maakohtu otsust apellatsioonkaebuse alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuse vormistamisel menetlusõiguse norme, nagu väidab kostja kaebuses. Samuti on maakohus kohaldanud õigesti asjakohaseid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis tema väited käsitlemata ja tõendid hindamata. Kostja on apellatsioonkaebuses enamjaolt korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et kostja maakohtuga ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks õigusnorme rikkunud.
78.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele.
79.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsus on tehtud ühepoolselt hageja kasuks ja kostja kahjuks. Tsiviilasja materjalide (poolte väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kogumi) alusel on kolleegium veendunud, et maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 ja neist tehtud järelduste kujunemine on otsuse põhjendustes selgelt jälgitav. Otsus on põhjendatud kooskõlas TsMS § 442 lõikes 8 sätestatuga. Otsuse punktist 11.1 ei ole võimalik järeldada, et maakohus “eeldas” müüdud sõiduki tehnilise seisukorra vastavust punktis 11 kirjeldatule. Otsuse punktis 11 tuvastas maakohus põhjenduste punktides 9 ja 10 hinnatud dokumentaalsete tõendite (11.09.2021 tehnoülevaatuse andmed, asjatundja 05.11.2021 arvamus) alusel müüdud sõiduki tegeliku tehnilise seisukorra. Seega
15(20)
2-22-12646 maakohus ei eeldanud seisukorda, vaid tuvastas selle dokumentaalsete tõendite hindamise tulemusena. TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Praeguses asjas puuduvad pooltel kokkulepped tõendamise kohta. Poolte seletused, mis ei ole antud vande all, ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks, küll on selleks dokumentaalsed tõendid ja asjatundja arvamus (TsMS § 229 lõige 2). Kostjal oli võimalik omapoolsete tõenditega hageja tõenditest nähtuvad elulised asjaolud ümber lükata, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Asjaolu, millal sõiduki põhi nii läbi roostetas, et vastavalt asjatundja arvamusele (dtl 27–35, selgitused dtl 164) “esiistmetel istujatel on oht jalad sõiduki põhjast läbi lükata” (dtl 33), ei ole praeguses asjas oluline, sest kostja ei ole tõendanud, et see sai toimuda peale sõiduki müüki, st ajavahemikul 01.07. (müügilepingu sõlmimine) – 11.09.2021 (ülevaatuse aeg). Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses kasutatud sõidukite müügiga tegelev äriühing ei saa õigustada lepingutingimustele mittevastava sõiduki müüki tarbijale teadmatusega müüdava asja tegelikust tehnilisest seisukorrast. Müüjal vastava ala asjatundjana pidi olema võimalik müüdava sõiduki tegelikus tehnilises seisukorras veenduda ja sellest ostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus selgelt teada anda. Praeguses asjas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks juhtinud ostja tähelepanu muule kui “esineb roostet”, mille kohta leidis maakohus õigesti, et tarbijast ostja ei pidanud sellisest teavitusest järeldama sõidukil tõendatud ulatuses korrosioonikahjustusi, mille tõttu on sõiduk liikluses osalemiseks ohtlik ja mille kordategemine ületab sõiduki ostuhinna mitmekordselt. Mazda 6 roostetamisega seotud probleemid saavad olla üldtuntud vastava ala spetsialistide (kostja, mille juhatuse liige on tegutsenud kasutatud sõidukite ostu-müügi valdkonnas 30 a (kostja väide dtl 179; arvamuse andnud ekspert) jaoks, mitte aga tarbijast ostja jaoks.
80.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et taganemisest tuleneva võlasuhte puhul saab kohus kohustada praegusel juhul ostjat tagastama sõiduk müüjale ilma, et kostja oleks vastavat vastunõuet hagiavalduse vormis esitanud. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus tuvastas, et hageja esitatud lepingust taganemise tahteavalduse alusel on pooltevaheline võlasuhe muutunud tagasitäitmise võlasuhteks (VÕS § 189 lõige 1), mille puhul võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kolleegium märgib, et vastastikune tagastamine saab toimuda ka ilma vastavasisulise kohtuotsuseta. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled VÕS § 189 lõike 1 teise lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Seega kui kostja tagastab ostuhinna, tuleb hagejal tagastada sõiduk. Tsiviilasja materjalidest (pooltevaheline e-kirjavahetus peale tarbijavaidluste komisjoni otsust (dtl 11–14, 85); hageja väited hagiavalduse punktides 1.13, 1.14) nähtuvalt ei ole hageja keeldunud sõiduki tagastamisest, kui kostja tagastab ostuhinna. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka pidurite remondi kulu kostjalt väljamõistmine VÕS § 191 lõike 2 alusel praeguses asja välistatud vaatamata sellele, et hagejat ei kohustatud sõidukit kostjale välja andma.
81.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagi rahuldamata jätmiseks annab aluse menetluslik asjaolu, mis seisneb väidetavalt selles, et maakohus ei selgitanud kostjale õigust tuua esile ja tõendada elulisi asjaolusid tõendamaks hagivastuses esitatud
16(20)
2-22-12646 menetluslikku tasaarvestuse avaldust. Vastusest hagile nähtub, et kostja palus maakohtul hagi rahuldamise korral arvestada maha hageja kasu, mis ta sai sõiduki kasutamisest (dtl 74). Maakohtu otsuse punktist 14.1 nähtuvalt arvestas kohus kostja avaldust menetlusliku tasaarvestuse avaldusena, kuid jättis rahuldamata põhjusel, et kostja ei toonud välja nõude aluseks olevaid elulisi asjaolusid ega tõendanud neid. Kaebuses on kostja seisukohal, et maakohus jättis temale selgitamata kasutuseelise nõude sisu ega andnud võimalust nõude formuleerimiseks ning õigusteadmisteta isikuna ei teadnud kostja juhatuse liige, et tema taotlus on puudulik.
82.Ringkonnakohus märgib esmalt, et sõltumata asjaolust, et hagivastuse on allkirjastanud juhatuse liige, kellel puuduvad õigusteadmised, nähtub dokumendi sisust, et selle on koostanud selgelt õigusteadmistega isik. Veendumuse sellisele järeldusele annab vastuses sisalduv seisukohtade õiguslik põhjendus, mis koosneb asjakohasest ülevaatest VÕS-s sisalduvast tarbijalemüügi regulatsioonist. Kostja on möönnud, et maakohus täitis selgitamiskohustust 03.11.2022 korraldavas määruses. Maakohtu määrus sisaldab mh selgitust TsMS § 230 lõikest 1 tuleneva tõendamiskohustuse kohta. Samuti TsMS § 5 lõike 1 kohta, mille kohaselt määrab hagimenetluses pool ise, millised asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Lisaks avaldas maakohus hageja nõude kvalifikatsiooni – müügilepingust taganemisest tulene nõue. Eeltoodu alusel pidi kostjale olema arusaadav, et kui ta väidab, et hageja sai sõiduki kasutamisest kasu, tuleb tal väite aluseks olevad asjaolud esile tuua ja tõendada. Kuna kostja täiendavaid väiteid / tõendeid ei esitanud, ei olnud maakohtul võimalik menetluslikku tasaarvestusavaldust rahuldada. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui kostja oli seisukohal, et tõendamiskohustuse täitmist takistas maakohtu poolt selgitamiskohustuse (oluline menetlusõiguse normi) rikkumine, oli tal võimalik veel apellatsioonkaebuses tuua kasutuseelise tõendamiseks esile elulised asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Kostja kaebus vastavaid asjaolusid / tõendite vastuvõtmise taotlust ei sisalda.
83.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, milles kohus mõistis VÕS § 115 lõike 1, § 127 lõike 1 ja § 128 lõike 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja viimase poolt ostetud puudustega sõidukiga seonduvalt tehtud kulutused omaniku vahetusele, rehvide hoiustamisele, ülevaatusele ja liikluskindlustusele. Kui kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus andnud hagejale teada sõiduki tegelikust tehnilisest seisundist, ei oleks hageja sõidukit ostnud ega kulutusi teinud (VÕS § 127 lõige 4). Kostja viide võimalikule VÕS § 127 lõike 5 kohaldamise alusele ei ole kaebuses konkretiseeritud.
84.Sõltumata eelnevast on ringkonnakohus muutunud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et kostja on õigustatud teostama tasaarvestuse tema poolt tagastamisele kuuluva ostuhinnaga ja tasumisele kuuluva kahjuhüvitisega apellatsioonimenetluses, kuna peale maakohtu menetluse lõppu on saanud teatavaks, et hageja poolt sõiduki võõrandamise tõttu ei ole tal võimalik seda kostjale tagastada. VÕS § 189 lõike 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Sama sätte lõike 2 punkti 2 kohaselt peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse mh juhul, kui ta on üleantud eseme võõrandanud. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et hageja võõrandas apellatsioonimenetluse ajal lepinguobjektiks olnud sõiduki, mille ta on kohustatud
17(20)
2-22-12646 müüjale tagastama. VÕS § 197 lõike 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtupraktika kohaselt võib tasaarvestuse vastuväite esitada ka kohtumenetluses. VÕS §-s 200 sätestatud piiranguid tasaarvestusele praeguses asjas ei esine.
85.Järgnevalt tuvastab kolleegium pooltevahelise müügilepingu alusel üleantu väärtuse, mille ulatuses on kostjal nõue hageja vastu. Kuna praegusel juhul oli üleantu hind lepingus määratud, saaks kohalduda VÕS § 189 lõige 3, mille kohaselt loetakse lepingus määratud hind üleantu väärtuseks. Küll aga nõustus kolleegium eelnevalt maakohtuga, et tuvastatud on üleantud sõidukil müügi hetkel oluliste puuduste esinemine, mille tõttu asja väärtuse vähenemist tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada (vt kehtiv kohtupraktika Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-145-14 (punkt 26), 3-2-1-154-12 (punkt 20)). Seega tuleb tuvastada sõiduki tegelik harilik väärtus (turuhind) pooltevahelise müügilepingu alusel sõiduki üleandmise ajal, arvestades tõendamist leidnud väärtuse vähenemist. Kolleegium nõustub hagejaga, et üleantu väärtuse tuvastamisel ei oma tähtsust asja praegune (kohtumenetluse aegne) turuväärtus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja maakohtus esitanud asjatundja arvamuse selle kohta, et tulenevalt sõiduki tegelikust tehnilisest seisundist oli selle väärtus võrreldav utiliseerimisest saadava tuluga, milleks oli sõltuvalt vanametalli hinnast 150–300 eurot (dtl 164). Eelnevalt oli asjatundja arvamuses leidnud, et arvestades, et sõiduki kehtiv tehniline ülevaatus on lõppenud, sõiduk ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ja selle taastamisremont on kulukas, on sõiduki väärtus hinnatav selle lammutamisel saadavate varuosade realiseerimisest või sõiduki utiliseerimisest romusõidukina saadava tuluga, milleks on ca 200 eurot (dtl 123). Ringkonnakohus on eelneva alusel seisukohal, et kuna müügilepingu alusel sõiduki üleandmise ajal oli sel veel kehtiv tehniline ülevaatus, on eluliselt usutav ja mõistlik arvestada üleantu väärtusena 300 eurot. Seega kuulub kostja tasaarvestusavaldus rahuldamisele 300 euro ulatuses, mille võrra tuleb maakohtu poolt väljamõistetud rahasummat vähendada.
86.Eelpool käsitamata poolte väited kolleegiumi hinnangul praeguse asja menetluses tähtsust ei oma, mistõttu ringkonnakohus nende osas seisukohta ei võta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
87.Hagi rahuldamise ulatuse muutumise alusel tuleb muuta ka maakohtumenetlusega seotud menetluskulude jaotust. Maakohus jaotas õigesti kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna muutub rahalise hagi rahuldamise ulatus (2157,06 eurost rahuldatakse 1716,86 eurot) ja maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat vastu võtma auto omand ja valdus, on põhjendatud jätta 20% kuludest hageja ja 80% kostja kanda. Sama proportsiooni alusel kuuluvad jagamisele ka apellatsioonimenetluse kulud.
88.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 ja § 177 lõike 1 punktiga 1 määras maakohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohtu otsustusele hageja põhjendatud ja vajalike kulude suuruse kindlaksmääramisel kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega võtab kolleegium edasiste otsustuste tegemisel aluseks, et hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus oli
89.Vastavalt menetluskulude nimekirjadele koosnevad hageja kulud apellatsioonimenetluses tasust esindajale 3,5+3=6,5 t eest, tunnitasu 75 ja 79 eurot (käibemaksu ei lisandu), kokku 262,50+237=499,50 eurot (dtl 297–298, 315, 319). Hageja lepinguline esindaja tutvus kaebusega ja vastas sellele, samuti vastas kostja 09.05.2024 avaldusele. Hageja esitas TsMS § 177 lõike 4 kohase viivise taotluse.
90.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Lepingulise esindaja, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige, tunnitasu jääb pigem alla sellise teenuse keskmisele turuhinnale ja on mõistlik. Ka olid esindaja toimingud vajalikud kliendi õiguste kaitsmiseks apellatsioonimenetluses.
91.Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks esimeses ja teises kohtuastmes 1295+499,50=1794,50 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 80%, seega 1435,60 eurot.
92.Vastavalt menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja kulud apellatsioonimenetluses riigilõivust 595 eurot ja õigusabi tasust 10,25 tunni eest, tunnitasu 125 ja 137,50 eurot (käibemaksu ei lisandu), kokku 1318,75 eurot (dtl 302–303). Kostja lepinguline esindaja tutvus maakohtu lahendiga, selgitas välja kliendi positsiooni, koostas kaebuse, vahetas infot kohtu ja kliendi vahel, selgitas kliendile kohtumenetlust, koostas 09.05.2024 menetlusdokumendi ja kulude nimekirja.
93.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingulise esindaja, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige, taotletav tunnitasu ületab sellise teenuse keskmist turuhinda ega ole seetõttu TsMS § 175 lõike 1 mõttes mõistlik. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel viidatud sätte alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning esindaja kvalifikatsiooniga (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15 (punkt 14), RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785 (punkt 31), RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, punkt 19.2)). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks vandeadvokaadi kvalifikatsiooni omava esindaja puhul 180 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359, punkt 17), 150 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, punkt 19), 135 eurot (käibemaksuta) (24.05.2023, 2-20-119460, punkt 28), 180 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599, punkt 15) ning 150 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, punkt 16). Praeguses asjas ei oma kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi kvalifikatsiooni. Ka sisaldab kaebus olulises ulatuses väiteid, mis olid kostja poolt esitatud juba maakohtumenetluses. Samas on praegune vaidlus apellatsioonimenetluses sisult kolleegiumi hinnangul keskmise keerukusega ja kostja õiguste kaitsmiseks pidi esindaja hageja tegevuse tulemusena esitama menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ja vajalikuks tunnihinnaks konkreetses apellatsioonimenetluses on 110 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja toimingud olid vajalikud kliendi õiguste kaitsmiseks apellatsioonimenetluses kogu ulatuses.
19(20)
2-22-12646
94.Eeltoodust tulenevalt on seega kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks teises kohtuastmes (110x10,25)+595=1722,50 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 20%, seega 344,50 eurot.
95.TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulude hüvitisena 1435,60-344,50=1091,10 eurot.
96.TsMS § 177 lõike 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus menetluskulude hüvitiselt viivise saamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.