Võlaõigus › Võõrandamislepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 01.07.2021 kostjalt sõiduki 2006.a Mazda 6 (registreerimismärk xxx ja VIN-kood xxx) hinnaga 1200 eurot. Auto ostmise ajal tegi hageja 5-minutilise ringi kauplemiskoha vahetus läheduses, mille käigus ta ei tuvastanud peale konditsioneeri rohkem vigu, kui need, mida kostja esindaja talle ütles. Autoga igapäevaselt sõites tundus, et kõik ei ole korras, sest auto kiskus vasakule ja pidurid krigisesid. Hageja lasi autot parandada ja lõpuks ka ekspertiisi teha, milles selgus, et auto on sisuliselt sõidukõlbmatu, sest selle taastamisväärtus ületab mitmekordselt selle ostuväärtuse. Pärast ametlikku tehnoülevaatust, kus sõiduk tunnistati sõidukõlbmatuks, esitas 30.09.2021 kostjale kirjaliku kaebuse ja soovis lepingust taganeda, muu hulgas soovis hageja ka tehtud kulutuste (registreerimistasu, tehnilise ülevaatus, kindlustus, rehvide hoiustamine, tulekustuti, pidurite kontroll ja remont) hüvitamist summas koos auto ostuhinnaga 2261,16 eurot. 13.10.2021 vastas kostja hagejale eitavalt. Hageja pöördus uuesti kostja poole ning täpsustas oma nõuet ning soovis hüvitamist summas 2157,06 eurot, sealhulgas auto ostusumma 1200 eurot. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt määrates, et kostja peab tagasi maksma auto ostuhinna 1200 eurot ja hüvitama hageja poolt soetatud tulekustuti hinna 15 eurot. Selle peale kirjutas kostja esindaja (juhatuse liige) 28.03.2022, et ta on valmis täitma otsust ja auto tagasi ostma ning tasuma auto eest (vastavalt otsusele) 1200 eurot ja 15 eurot tulekustuti eest. Hageja vastas 04.05.2022, et on otsusega nõus ja lisas e-kirjale oma pangakonto andmed, millele raha üle kanda. Pärast seda ei ole kostja vastanud hageja ühelegi e-kirjale (näiteks 8. juuni, 21. juuni 2022), samuti mitte hageja lepingulisele esindajale, kes talle samuti e-kirja saatis 27.07.2022, et uurida, miks ei ole pärast 28.03.2022 raha üle kantud ega esitatud ühtegi põhjust, miks seda seni tehtud ei ole. Kuna kostja ei ole täitnud oma lubadust (kohustust), ei saa ka hageja täita oma kohustust ehk tagastada sõiduk ja algatada Transpordiameti liiklusregistris sõiduki omanikuvahetuse menetlust, sest lepingust taganemise korral peavad üldjuhul mõlemad lepingupooled täitma oma kohustuse üheaegselt, välja arvatud juhul, kui tegevused peavad järgnema üksteisele. Hageja leiab, et kostja kasutas eksitavat kauplemisvõtet, sest ei teavitanud hagejale sõiduki tegelikust seisundist ehk selle omadustest (sh kaasnevatest riskidest) ega ka sellest, et enne liikluses osalema minekut vajab sõiduk suures ulatuses parandustööde tegemist, samuti mitte hageja kui tarbija õigustest, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele. Hageja tegi sõidukiga 2006. a Mazda 6 (registreerimismärk xxx) järgmised kulutused: sõiduki soetusmaksumus 1200 eurot, sõiduki registreerimistasu (riigilõiv) 48 eurot, sõiduki liikluskindlustus (1 aasta) 135,05 eurot, rehvide hoiustamine 35 eurot, tulekustuti 15 eurot, pidurite kontroll 125,20 eurot, pidurite remont 439,81 eurot, ekspertiisi arve 125 eurot, ülevaatuse tasu 34 eurot. Kokku 2157 eurot. Hageja nõustub, et sõidukit ostes ta teadis, et tegemist kasutatud sõidukiga, mille konditsioneer ei tööta, kuid lühikesel proovisõidul ei tulnud välja muud vead (näiteks kriiksuvad ja mittekorras pidurid, täielikult läbi roostetanud auto kandekonstruktsioon ja põhi), millest oleks pidanud kostja hagejat teavitama. Hagejale ei tähenda „esineb roostet“ seda, et autopõhi on niivõrd läbi roostetanud, et sellest tulenevalt ei ole sõiduk

enam sõidukõlblik, vaid seda, et sõiduk on vaatamata roostele sõidukõlblik ning rooste saab lihtsate võtetega parandada, mitte seda, et ta peab näiteks ära vahetama terve autopõhja selleks, et see oleks sõidukõlblik.

Kostja on püüdnud korduvalt hagejaga asja lahendada kuid hagejal on see soov puudunud. Hageja soov ei ole olnud sõidukit tagastada vaid nõuab pahatahtlikult summade hüvitamisi. Kui kohus leiab, et kostja vastutab sõidukil esinenud puuduste eest, palub kostja arvestada üksnes müügitehingu hinda ja seal juures arvestada maha hageja kasu mis ta sai sõiduki kasutamisest. Sõidukil oli 14.08.2020 tehtud kehtiv tehnoülevaatus, mis kehtis kuni 30.09.2021. Sõiduki vanus oli 15 aastat, läbisõit 155 796km. Sõiduki müügihind kuulutuses oli 1500€ (sh käibemaks 250€). Kostja tegi hagejale allahindlust 300€ esmaste vigade parenduseks. Kostja käes oli sõiduk üksnes 9 päeva (kostja ostis sõiduki 21.06.2021 ja müüs 01.07.2021). Hageja ostuhindsõidukile oli 1200€. Hinna osas saavutasid pooled sellise kokkulepe seetõttu, et kostja selgitas hagejale, et 15. aasta vanusel sõidukil esineb roostet ja konditsioneer ei tööta. Enne ostu tegi hageja proovisõidu ja vaatas sõiduki üle, seejuures sai hageja aru, et selle vanust ja hinda arvestades on tegemist vana ja kasutamisest tingitud kulumisjälgedega sõidukiga. Hageja veendus, et tegemist on just sellise sõidukiga, mida ta soovib osta ja seega sõlmiti ka müügileping. Ajavahemikul ostust tehnoülevaatuseni (1.07.2021-11.09.2021) tegi hageja sõiduki (kuluosade remondiks) parendamiseks ja selle seisukorra uurimiseks kulutusi, kuid seejuures ei pöördunud hageja enne kulutuste tegemist kordagi kostja poole, vaid lasi ise sõidukit parandada. Kui hageja oleks kohe (puuduste osas) pöördunud kostja poole, oleks kostja saanud hagejat aidata/ tagasi osta aga hagejal on puudunud soov koostööd teha. 11.09.2021 tehtud tehnoülevaatusel määratakse sõidukile kordusülevaatus kuupäevaks 30.10.2021, mis tähendab, et sõidukit oli võimalik perioodil 1.07.2021-30.10.2021 liikluses õiguslikult kasutada. Seega hageja väide “pärast ametlikku tehnoülevaatust, kus sõiduk tunnistati sõidukõlbmatuks” ei vasta tõele. Maanteeameti avaliku registri andmete kohaselt saadeti sõiduk korduvale ülevaatusele kahel põhjusel: 1) vasaku karbi esiosa ja selle ümbrus vajavad keevitamist; 2) kuulliigendites on lõtk (parem alumine esimene ja mõlemad ülemised), mille puhul on tegu tavalise kuluosaga, mis vajavad korralist hooldust. Nende asjaolude teadmist ei saa eeldada kostjalt, sest selliseid asjaolusid saab tuvastada vaid vastava kvalifikatsiooniga tehnoülevaatuse spetsialist, kes hindab sõiduki tehnilistele nõuetele vastavust (sh roostekahjustuse ohtlikkust auto seisukorrale) ülevaatuse läbiviimise käigus. Kuna kostjal selline kvalifikatsioon puudub, siis lähtus kostja sõiduki seisukorra hindamisel kehtivast tehnoülevaatusest. Seejuures ei saa kostja vastutada 14.08.2020 läbitud tehnoülevaatuse eest. Kui kohus leiab, et kostja siiski vastutab lepingutingimustele mittevastava asja müümise eest, siis palub kostja jätta tähelepanuta hageja kahju hüvitamisenõude summas 957.06, mis sisaldab järgmist: sõiduki registreerimistasu (48 eurot), ühe aasta kindlustus (135,05 eurot), rehvide hoiustamine (35 eurot), tulekustuti (15 eurot), pidurite kontroll (125,20 eurot), pidurite remont (439, 81 eurot), ekspertiisi arve (125 eurot) ja ülevaatuse tasu (34 eurot). Antud juhul ei pöördunud hageja kostja poole enne kulutuste tegemist ega andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata või parandada ning seega ei ole võimalik nõuda kostjalt kulude hüvitamist.

Kostja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vaidlus puudub pooltel selle üle, et hageja on ostnud 01.07.2021 kostjalt sõiduauto Mazda 6, registreerimisnumbriga xxx (edaspidi nimetatud sõiduk) hinnaga 1200 eurot. Vastav müügileping asub dtl 15 ning kostjale müügihinna tasumist tõendav maksekorraldus dtl

Pooled vaidlevad selle üle, 1) kas sõidukil esines varjatud puuduseid, 2) kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, 3) kas kostja vastutab selle eest, 4) kas hagejal tekkis õigus lepingust taganeda ja kas hageja on toimivalt lepingust taganenud 5) kas kostja peab hagejale hüvitama hagis nõutud summad ning 6) kas kostja on kohustatud sõiduki tagasi võtma.

Hageja saatis kostjale 30.09.2021 e-kirja (dtl 167), milles kirjeldas avastatud puuduseid. Hageja kirjutas, et septembris toimunud iga-aastasel ülevaatusel selgus, et auto vedrustuse osad kuulliigendid on läbi ja põhi on niivõrd mäda, et sellega liiklemine on ohtlik ja tuleb esitada peale vigade kõrvaldamist uuesti ülevaatusele. Auto keevitustööde ekspertiisi tulemusel selgus, et auto põhja ja karpide keevitustööde maksumus on nii suured, et ületavad auto väärtuse kahe- või kolmekordselt. Müügikuulutuses kuulutuses esinenud igati kasutuskõlblikena esitletud talverehvidest osutusid kasutuskõlblikeks vaid kaks. Sõiduki pidurite tegelik olukord oli liiklusohtlik, hageja lasi pidurisüsteemi korda teha maksumusega 439,81 eurot. Konditsioneer esimene jahutusradiaator on läbi ja lekib mõlemast otsast, mille remondi hind on orienteeruvalt 180 eurot, millele lisandub jahutusvedeliku täitmine 45 eurot.

Hagiavalduses (dtl 5, p 2.7) on hageja tuginenud sellele, et praegusel juhul ei vastanud sõiduk kokkulepitud omadustele, muu hulgas ei läbinud sõiduk korralist ülevaatust. Hageja viitas tarbijavaidluste komisjoni seisukohale, mis leidis, et sõiduk ei vastanud algusest peale nõuetele, sest läbiroostetanud sõiduk on sedavõrd tõsine lepingutingimustele mittevastavus, et õigustab kohest müügilepingust taganemist. Seega lähtub ka kohus sellest, et hageja tugineb sõiduki müügilepingust taganemisel samadele asjaoludele. Seega ei oma taganemisavalduse materiaalse kehtivuse analüüsimisel tähendust talverehvide, konditsioneeri ja pidurite olukorraga seonduv (küll aga tuleb siis, kui taganemisavaldusel oli õiguslik toime, analüüsida sellega seotud kulutuste hüvitamise nõuet). Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo 28.032012, nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, p 18).

Pooltevaheline müügileping (dtl 15) ega ka müügikuulutus (dtl 86) ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud selles osas mingeid eritingimusi ega ka välistusi.

Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 15 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud mingeid erikokkuleppeid selles osas. Samuti ei teinud nad välistusi mingitele nõuete mittevastamise osas või et sõiduk ei vastaks tavapäraselt nii vanadele sõidukitele esitatavatele nõuetele või et sõidukil oleks mingid puudused.

Sõiduki korralisel ülevaatusel 11.09.2021 on ülevaataja teinud järgmised märkused (dtl 37): „Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad: OLULINE VIGA: Raam, kere ja sellele

kinnitatavad osad: Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. vasaku karbi esi osa ja selle ümbrus (keevitada). Veermik ja vedrustus: OLULINE VIGA: Vedrustus.: Kuulliigendis on lõtk. parem alumine esimene ja mõlemad ülemised. Tuled, helkurid ja elektriseadmed: VÄHEOLULINE VIGA: Lähi- ja kaugtulelaternad: Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk üle tootja ettenähtud langemisnurga. vasak madal.“

Hageja on esitanud kohtule R P poolt 05.11.2021 koostatud 1717/2021 eksperdi arvamus. R P on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi. Tema staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana on aastast 1998. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja on käesoleva arvamuse koostaja kantud alates 14.02.2018 kui maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegijana. Kohus hindab nimetatud dokumenti dokumentaalse tõendina TsMS § 293 lg 2 2. ls alusel. Arvamusest nähtub, et asjatundja teostas sõiduki ülevaatuse 27.10.2021 Tallinnas, xxx asuva H OÜ autoremonditöökoja territooriumil.

Kohus ülevaatusel leitu ja asjatundja arvamuse alusel tuvastab, et hageja on tõendanud järgmised asjaolud: 1) 11.09.2021 korralisel ülevaatust ei läbinud auto kahe olulise vea tõttu – konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud, vasaku karbi esi osa ja selle ümbrus (keevitada) ning kuulliigendites oli lõtk. 2) sõiduki kandevkonstruktsiooni, küljekarpidel ja pikitaladel esinevad läbivad korrosioonikahjustused. Korrosioonikahjustused on sedavõrd ulatuslikud, esiistmetel istujatel on oht jalad sõiduki põhjast läbi lükata. 3) Arvestades korrosioonikahjustuste ulatust tuleks sõiduki küljekarbid ja põhjaplekk suures osas vahetada. Eeldatav tööde maksumus oletab sõiduki ostuhinna mitmekordselt. 4) Arvestades, et kahjustusi on võimalik näha vaid sõiduki altvaatlusel, pole neid võimalik märgata tavapärase ostuprotsessi käigus, kui sõiduki rattad toetuvad maapinnale. 5) Sõidukil kandevkonstruktsiooni läbivad korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduki kandevkonstruktsioon nõrgenenud, mistõttu pole tagatud sõiduki kere homogeensus ning jäikust võimalike liiklusõnnetuste korral. Seetõttu on vaadeldava sõidukiga liiklemine ohtlik. 6) sõiduki väärtus on hinnatav sõiduki lammutamisel saadavate varuosade realiseerimisest või sõiduki utiliseerimisel romusõidukina saadava tuluga, milleks on ca 200 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt (dtl 75, p 1.2) oli sõiduki hind 1200 eurot just seetõttu, et kostja selgitas hagejale, et 15 aasta vanusel sõidukil esineb roostet ja konditsioneer ei

tööta. Enne ostu tegi hageja proovisõidu ja vaatas sõiduki üle, seejuures sai hageja aru, et selle vanust ja hinda arvestades on tegemist vana ja kasutamisest tingitud kulumisjälgedega sõidukiga. Hageja veendus, et tegemist on just sellise sõidukiga, mida ta soovib osta ja seega sõlmiti ka müügileping. Kostja väitel (dtl 76, p 2.1) enne müügilepingu sõlmimist tutvus hageja sõidukiga ja kostja teavitas hagejat sõidukiga seotud kõikidest talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, sh sõiduki vanusest tingitud puudustest: roostest ja mitte töötavast konditsioneerist. Seega teavitas kostja hagejat kõikidest võimalikest asjaoludest, mille vastu hagejal äratuntav oluline huvi oli. Hageja on nõustunud (dtl 111, p 1.2), et sõidukit ostes ta teadis, et tegemist kasutatud sõidukiga, mille konditsioneer ei tööta, kuid lühikesel proovisõidul ei tulnud välja muud vead (näiteks kriiksuvad ja mittekorras pidurid, täielikult läbi roostetanud auto kandekonstruktsioon ja põhi). Hagejale ei tähendanud „esineb roostet“ seda, et autopõhi on niivõrd läbi roostetanud, et sellest tulenevalt ei ole sõiduk enam sõidukõlblik, vaid seda, et sõiduk on vaatamata roostele sõidukõlblik ning rooste saab lihtsate võtetega parandada, mitte seda, et ta peab näiteks ära vahetama terve autopõhja selleks, et see oleks sõidukõlblik.

roostest 30.09.2021 e-kirjaga. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 218 lg 2 redaktsioon sätestas, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Samuti ei ole see eeldus antud juhul puuduse olemusega vastuolus, vaid vastupidi – ei ole usutav, et see puudus sai tekkida pärast sõiduki valduse üleandmist kostjalt hagejale. Kohus märgib, et juba 03.12.2018 ülevaatusel on tehtud sõidukile märkus rooste esinemisest auto põhja all (dtl 37). Seega tuvastab kohus, et hageja viidatud puudus oli olemas sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal talle.

Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31).

Asjas olevate tõendite kohaselt ei saanud hageja antud juhul varjatud puudusest teada enne, kui septembris 2021. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et hageja oleks pidanud saama sõiduki kandevkonstruktsiooni olukorrast teada varem. Hageja taganes müügilepingust 30.09.2021 e-kirjaga, seega kindlasti mõistliku aja jooksul puuduse tuvastamisest arvates.

Sõiduki müügilepingu oluliseks tingimuseks saab antud juhul pidada asjaolu, et sõiduk on liiklemiseks ohutu ja ilma suuremate kuludeta koheselt kasutatav ja läbiks korralise tehnilise ülevaatuse. Müügilepingu oluliseks rikkumiseks tuleb antud juhul pidada olukorda, kus (asjatundja arvamusele tuginedes) kandevkonstruktsiooni läbivate korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduk liikluses liiklemiseks ohtlik ja selle kordategemiseks kulub auto hinnast mitu korda suurem summa.

Kuna hageja müügilepingust taganemisel on toime, tuleb poolte nõudeid hinnata tagasitäitmise võlasuhte kontekstis. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Sõiduki müügihind oli 1200 eurot. Hageja on taotlenud müügihinna hüvitamist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1200 euro tasumist VÕS § 189 lg 1 järgi.

Hageja on toonud hagiavalduse punktis 1.20 välja kulutused sõiduki parandamiseks või sellega seoses 957,06 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib. Hageja nõuab järgmiste kulutuste hüvitamist (sulgudes toodud viide tõendile, mis kulu kandmist tõendab): 1) sõiduki registreerimistasu (riigilõiv) 48 eurot (dtl 17) 2) Sõiduki liikluskindlustus (1 aasta) 135,05 eurot (dtl 18) 3) Rehvide hoiustamine 35 eurot (dtl 19, 20) 4) Tulekustuti 15 eurot (dtl 22) 5) Pidurite kontroll 125,20 eurot (dtl 24) 6) Pidurite remont 439,81 eurot (dtl 21) 7) Ekspertiisi arve 125 eurot (dtl 52, 25) 8) Ülevaatuse tasu 34 eurot (dtl 23).

koos ei ole esitatud vastavat arvet, millest kohus saaks tuvastada, mille eest see on tasutud.

Maanteeametile omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot, rehvide hoiustamise tasu 35 eurot, sõiduki ülevaatuse eest makstud 34 eurot ja liikluskindlustuse tasu 135,05 eurot on hüvitatav lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna (VÕS § 115 lg 1 alusel). Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline kehtis kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või toimetu) ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (§ 127 lg 1).

Ekspertiisi kulu 125 eurot on hüvitatav kui mõistlik kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kohtule (VÕS § 128 lg 3).

Pidurite remont 439,81 eurot on hüvitatav VÕS § 191 lg 2 järgi.

Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjat võtma tagasi (üle) sõiduki Mazda 6 registreerimismärgiga xxx ning andma nõusoleku sõiduki omandiõiguse ja valduse vastuvõtmiseks või asendada see kohtuotsusega (dtl 6).

müügilepingu sõlmimisel teadlik ning kas kostja vastutas puuduste eest. Auto valduse ja omandiga seotud nõudega seonduv oli menetluses nö tagaplaanil ja kohtu hinnangul ei kulutanud pooled selle tõendamiseks ega sellele vastuväidete esitamiseks eriti ressurssi. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 60 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 60 eurot ei ületa õigusteenuse turu keskmist tunnihinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 11,66 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 11,66 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 700 eurot, millisest kuulub kostja poolt hüvitamisele 630 eurot (700 x 90%).

Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 1165,50 eurot, millest riigilõiv summas 535,50 eurot ja esindajakulu summas 630 eurot.

Kostja on avaldanud, et viimasel puuduvad menetluskulud, kuna pole kasutanud tasulist õigusabi. Seega kostjal hüvitamisele menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024. a otsusega nr 2-2212646

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.