Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi J. R. vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 45 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 30 eurot ja sissenõudekulust 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista J. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude hüvitis 230 eurot.
5.Välja mõista J. R.lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-120909 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 45 euro saamiseks, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulu. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 08.06.2021, Tallinnas, Fahle maja parklas sõlmitud parkimislepingu rikkumine. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude 1410806211348506, paigutades leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele, andes 30 euro tasumise tähtajaks 22.06.2021. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 11.03.2016 kuni tänaseni. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 15 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväide seisneb selles, et kostja auto juurde naastes, ei olnud trahvikviitungit enam kojamehe vahel. Kostja leiab, et tuulise ilma tõttu võis kviitung kojamehe vahelt ära lennata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-23-120909
4.Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 1). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu järgmiste asjaolude osas: -
Kostja oli 08.06.2021 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja (dtl 53).
-
Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust Fahle maja parklas (dtl 46-52);
-
Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 08.06.2021 pargitud Fahle maja parklas (dtl 3945).
-
Pooled on parkimislepingus kokku leppinud kostja kohustuses asetada sõiduki armatuurlauale parkimisõigust tõendav dokument.
-
Sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX armatuurlaual puudus parkimisõigust tõendav dokument (dtl 40-45).
-
Pooled on parkimislepingus kokku leppinud, et hagejal on kostja parkimislepingu tingimuste rikkumisel õigus esitada kostja vastu leppetrahvinõue 30 euro ulatuses.
-
Hageja asetas leppetrahvi nõude kostja sõiduki kojamehe alla (dtl 45).
-
Kostja ei ole leppetrahvi nõuet täitnud.
-
Hageja tegi päringu Maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX andmete teadasaamiseks (dtl 54-58) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 59).
5.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna parkimislepinguga annab üks pool teisele poolele raha eest kasutamiseks asja (parkimiskoha), siis võib poolte vaheline õiguslik suhe tuleneda üürilepingust VÕS § 271 mõttes. Hageja nõude aluseks võib olla leppetrahvi kokkulepe üürilepingu tingimuste rikkumise korral (VÕS § 158 lg 1).
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
7.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. Pooled vaidlevad eelnimetatud asjaoludest vaid selle üle, kas kostja on leppetrahvinõude kätte saanud.
2-23-120909 Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Kostja osundatud fotolt on näha, et leppetrahvi kviitung oli 08.06.2021 paigutatud kostja sõiduki kojamehe alla, vastu tuuleklaasi (dtl 87). Fotolt ei ole äärmuslikud ilmastikutingimused või muud erandlikud asjaolud, mis võiksid tingida kviitungi kaotsiminekut, tuvastatavad. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohtueelselt saatis hageja kostjale elektroonilisel teel ka nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsel e-posti aadressil xxx (dtl 59).
8.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud leppetrahvi määras. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid leppetrahvi suurusele. Seega on põhjendatud hageja 30 euro suurune leppetrahvinõue.
9.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1 sissenõudmiskulu, 15 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on hageja teinud päringud Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tõendatud.
2-23-120909
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
11.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 2 tunni eest tariifiga 110 eurot tunnis.
12.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks tüüphagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 120 eurot tunnis. Seega peab kohus käesoleval juhul esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 110 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 230 (100+20+110) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot.
13.Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.