Hageja: Sillamäe linn, Sillamäe Linnavalitsuse kaudu, rk 75003909, asukoht: Kesk 27, Sillamäe, Ida-Virumaa, lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja: V M, ik xxxx, elukoht xxxx; Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt V Milt hageja Sillamäe linna kasuks 14.07.2020 sõlmitud üürilepingust tulenev tasumata põhivõlgnevus perioodil 2021 veebruar kuni 2023 august summas 2886,78 eurot ja 22.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 675,51 eurot.
3.Välja mõista kostjalt V Milt hageja Sillamäe linna kasuks edaspidine lepingujärgne viivis määraga 0,1% päevas tasumata põhinõude (2886,78 euro) jäägilt alates 23.05.2024 kuni põhinõude 2886,78 euro kohase täitmiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt V Milt hageja Sillamäe linna kasuks menetluskulude katteks 775 eurot.
5.Välja mõista kostjalt V Milt hageja Sillamäe linna kasuks viivis menetluskuludelt (775 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja V Mi menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.17.07.2023 esitas Sillamäe linn Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 02.10.2023 Viru Maakohtule hagi V M vastu võlgnevuse nõudes ning 05.12.2023 hagiavalduse täienduse.
2.Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt on Sillamäe linn korteriomandi aadressil xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Sillamäe linna omandis olevate korterite haldamise ja teenindamisega tegeleb munitsipaalettevõte AS xxxx (rk xxxx) (edaspidi „valitseja“) vastavalt Sillamäe Linnavolikogu 30.05.2006 määrusega nr 26-m kehtestatud Sillamäe linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale. 14. juulil 2020 sõlmisid Sillamäe linn (edaspidi hageja, üürileandja) valitseja kaudu ja V M eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks munitsipaalkorteri üldpinnaga 21,7 m2 asukohaga xxxx (endine xxxx tn) xxxx tema ja tema perekonnaliikmete elamiseks tähtajaga kuni 14.07.2021. Kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ning korteriga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused) vastavalt üürilepingu tingimustele. Kostja võttis korteri vastu 14.07.2021 ning asus korterisse elama. Pärast üürilepingu tähtaja möödumist ei ole kostja eluruumi tagastanud ning jätkab selle kasutamist käesoleva ajani. 2023 suvel suhtles valitseja töötaja kostjaga võlgnevuse suhtes. Kostja lubas sõlmida maksegraafiku ja tasuda võlgnevuse selle alusel, kuid käesoleva ajani ei ole maksegraafikut sõlminud ega hakanud võlgnevust tasuma. Vastavalt üürilepingu p-le 4.9 kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamise eest üüri Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud määras. Sillamäe Linnavolikogu 28.05.2020 määruse nr 58 „Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele üüri piirmäära kehtestamine“ (RT IV, 05.06.2020, 99) §-st 1 tulenevalt Sillamäe linna omandis olevatele
eluruumidele ja sotsiaaleluruumidele üüri määr enne alates 08.06.2020 kuni 30.04.2022 oli 0,50 eurot eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus, alates 01.05.2022 kuni 30.04.2023 oli 1 eurot ruutmeetri kohta ja alates 01.05.2023 on 1,50 eurot ruutmeetri kohta (RT IV, 12.03.2022, 5). Kostjale üüritud eluruumi pinda arvestades moodustas üür 10,85 eurot (0,5*21,7) kuus alates 14.07.2020 kuni 30.04.2022, 21,7 eurot (1*21,7) kuus alates 01.05.2022 kuni 30.04.2023 ja 32,55 eurot (1,5*21,7) kuus alates 01.05.2023 kuni käesoleva ajani. Vastavalt üürilepingu p-le 4.10 lisaks üüri maksmisele pidi üürnik kandma kõik üüritud asjaga seotud kulud (kõrvalkulud), maksud ja koormised. Asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Selle punkti alusel pidi kostja tasuma korteriga seotud majandamiskulude eest, mis esitas korteriühistu oma arvetes hagejale. Korteriühistu arvete koostamise aluseks olid kostja poolt tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu poolt kantud kulud. Üüritud korteri kasutamise eest esitati kostjale igakuiselt arved korteriühistu kaudu, mis sisaldasid üüri ja korteriühistu majandamiskulusid. Vastavalt üürilepingu p-le 4.11 arve tasumise tähtpäevaks oli järgmise kuu 25. kuupäev. Arved esitati kostjale korteri postkasti vastavalt üürilepingu p-le 3.11. Vaatamata eluruumi tegelikule kasutamisele ja kommunaalteenuste tarbimisele alates veebruarist 2021 jättis kostja alljärgnevad arved täielikult tasumata: Periood
Arvete tasumata jätmise tõttu kogunes kostjal võlgnevus 2021 veebruar – 2023 august perioodi eest kokku summas 2886,78 eurot. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja üürilepingust tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu leiab hageja, et kostja peab tasuma temale üüri 2021 veebruar – 2023 august perioodi eest summas 553,35 eurot ja kõrvalkulud 2021 veebruar – 2023 august perioodi eest summas 2333,43 eurot, s.o kokku 2886,78 eurot. Pooltevahelise 14.07.2020 üürileping kehtis kuni 14.07.2021, kuid vaatamata sellele jätkas kostja üüritud korteri kasutamist ka pärast lepingu tähtaja möödumist. VÕS § 310 lg 1 järgi kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Hageja ei esitanud kostjale nõuet korteri tagastamiseks ega vabastamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul, seega muutus üürileping tähtajatuks. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevat põhivõlgnevust 2886,78 eurot ning jooksvat lepingujärgset viivist 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 02.10.2023 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Vastavalt üürilepingu p.-le 4.12 maksmisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 20.12.2023. Kostjat oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 20.12.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.01.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnikul lasub tasu maksmise kohustus. Vastavalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
7.Poolte vahel on 14.07.2020 sõlmitud eluruumi üürileping, millega anti kostjale kasutamiseks tähtajaga kuni 14.07.2021 munitsipaalkorter üldpinnaga 21,7 m2 asukohaga xxxx tn (endine xxxx tn) xxxx. Leping on muutunud VÕS § 310 lg 1 alusel tähtajatuks. Kostjal on lepingu järgi kohustus tasuda nii üüri Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud määras kui ka kõrvalkuludena korteri majandamiskulude eest vastavalt korteriühistu arvetele, mis esitati hagejale. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud tasumata nii üüri perioodil 2021 veebruar – 2023 august summas 553,35 eurot kui ka kõrvalkulud perioodil 2021 veebruar – 2023 august summas 2333,43 eurot, kokku 2886,78 eurot.
8.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude kogu põhivõlgnevuse 2886,78 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel lepingujärgne viivis määraga 0,1% päevas (36,5% aastas) alates hagi esitamisest 02.10.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 02.10.2023 – 22.05.2024 (k.a) 234 päeva eest tasumata põhivõlgnevuselt 2886,78 eurolt, mis moodustab 675,51 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee) ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
11.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 23.05.2024 edasiulatuv viivis tasumata põhivõla jäägilt määraga 0,1% päevas kuni põhivõla 2886,78 euro tasumiseni, kuid lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2211,27 eurot (2886,78 – 675,51).
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 455 eurot, õigusabikulud summas 320 eurot ning viivise menetluskuludelt.
15.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
16.Hagejale on osutatud õigusabi 3,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist (0,2 h ehk 20 eurot) ja hagiavalduse ettevalmistamist, s.h. kliendiga kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine, dokumentidega tutvumine ja analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite hankimine (3h).
17.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
18.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
19.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (3 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks ning kohtupraktikaga kooskõlas olevaks.
20.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 775 eurot (455 + 20 + 300), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
21.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.