nende Hageja U.E (isikukood XXX) Kostja L.M.I (registrikood XXX) Kostja seaduslik esindaja F.D (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja G.W (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Keelduda menetlusse võtmast U.E hagiavaldus L.M.I vastu kahju hüvitamise nõudes.
Jätta menetluskulud U.E kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Toimetada käesolev kohtumäärus hagejale kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud
1.U.E esitas Harju Maakohtule hagi L.M.I vastu moraalse kahju 5000 euro või alternatiivselt käsunduslepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 5000 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud pooltevahelist kliendilepingut ja jätnud hageja huvid kaitseta ning sellega tekitades hagejale hingelisi ja psüühilisi kannatusi (kostja põhjustas hagejale stressi, üleelamisi, meeleolu langust, nördimust). Hageja palus end vabastada riigilõivu tasumisest.
2.Kohus jättis 03.05.2024 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Samuti jättis kohus käiguta menetlusabi taotluse ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetati hagejale kätte AET-i kaudu 03.05.2024.
Hageja oli hagiavalduses välja toonud kliendilepingutest tulenevad rikkumised. Hageja pole neid rikkumisi sidunud aga konkreetse lepinguga. Hageja pidi iga rikkumise fakti siduma konkreetse lepinguga, sest kohtul pole muul viisil võimalik sellele faktile anda õiguslikku hinnangut. Samuti pidi hageja faktiväited sisustama. Hageja märgib, et hagejale on teatavaks saanud erinevatelt kaaskinnipeetavatelt (kes on samuti kostja kliendid), et kostja on nendega kohtumistel avaldanud hageja eraelu ja perekonnaelu andmeid/infot (ettevõtlusega ja perekondlike asjaolusid), mis on kostjale teatavaks saanud lepingulisest suhtest hagejaga. Hageja peab täpsustama kellele ja mida on kostja avaldanud. Abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada. Kostja on hagejale väitnud, et ta on asunud pärast lepingute sõlmimist hageja õigusi ja huve kaitsma ning on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale haldusasjas nr 3-22-400, Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-9033 ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-22-2031 taotlused, et ta on hageja esindaja, kuid hagejale tagati alates 20.10.2023 ligipääs e-toimikule ning toimikutega tutvumisel selgus, et kostja ei ole üheski asjas esitanud taotlusi, et talle tagataks ligipääs toimikutele ning kostja ei ole teinud ühtegi menetlustoimingut. Nimetatud asjaolude kohta pidi hageja esitama tõendid. Kostja ei ole alates maist 2023 esitanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile hageja allkirja ekspertiisi teostamiseks vajalikke materjale (nn 28.09.2017 ülekuulamise protokolli originaali), kuigi kostja on saanud hageja käest vajalikud materjalid ja suunised. Hageja peab täpsustama millistest materjalidest käib jutt, milles seisnes suunis ja kuidas see anti. Kostja jättis lahendamata 18.08.2023 hageja ettevõttele (H OÜ) Päästeameti poolt tehtud ettekirjutuste küsimused /vaidlused. Hageja peab selgitama, mida tähendab, et kostja jättis lahendamata ettekirjutuste küsimused/vaidlused. Kostja on jätnud Põhja prefektuuri poolt (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetletavates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata. Hageja peab täpselt täpsustama, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada. Kostja tegevusetuse/tegevuse tagajärjel jäid hageja õigused ja huvid kaitseta ning said kannatada, millega kostja põhjustas hagejale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning üleelamisi, meeleolu langust, nördimus, millega tekitas hagejale moraalset kahju. Hageja peab täpsustama millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada, millega kostja põhjustas hagejale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning üleelamisi, meeleolu langust, nördimus, millega tekitas hagejale moraalset kahju. Samuti tuli hagejal selgitada, millise konkreetse tegevusega või käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendada seost tegevuse või käitumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kõiki oma väiteid pidi hageja konkreetsete faktiliste asjaoludega põhistama ning tema tõendamiskoormisesse kuuluvaid asjaolusid olema suuteline ka tõendama. Hageja kohta avaldatu faktiväiteks või väärtushinnanguks kvalifitseerimine võib sõltuda kontekstist ja seetõttu on oluline hagejal neid asjaolusid täpsustada. Kõigi asja lahendamiseks vajalike asjaolude ammendav välja toomine on oluline ka mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Hagis tuleb märkida, milliste tõenditega hageja oma väiteid tõendada soovib. Lisaks pidi hageja esitama korrektse menetlusabi taotluse. Vastavalt TsMS § 184 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi saamiseks esitada vastav taotlus kohtule. Nõuded menetlusabi taotlusele on toodud TsMS §-s 185. Kohus selgitas, et TsMS § 185 lg 2 kohaselt taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kohus edastas taotlejale menetlusabi taotluse näidisvormi. Hagejal tuli esitada kohtule nõuetekohaselt täidetud menetlusabi taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinnale.
3.15.05.2024 esitas U.E kohtule vastuse kohtunõudele (puuduste kõrvaldamise määrusele). Hageja hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (TsMS §
363). Hageja leiab, et hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Enamasti tähendab see siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast kostja vastuse saamist. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud kõik faktilised asjaolud varalise kahju tekkimisest. Hageja leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8). Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid – ebaselge hagi ese ning puuduvad hagi aluseks olevad olulised asjaolud. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et see on esitatud jätkuvalt puudustega, mida hageja pole kõrvaldanud. Vastavalt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus andis hagejale võimaluse puuduseid kõrvaldada, kuid hageja ei ole seda teinud sellises ulatuses, mis võimaldaks hagiavaldust menetlusse võtta. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud sedavõrd ebaselged, et hagi ei ole sellisel kujul võimalik menetleda. Samuti ei ole hageja esitanud ka riigilõivu tasumise kohta maksekorraldust ega korrektset menetlusabi taotlust.
6.Hageja nõue põhineb kolmel kliendilepingul. Hagiavalduses on hageja märkinud 14.10.2022 kliendilepingu, mis on sõlmitud H OÜ-ga, mitte hagejaga. Kuigi hageja on selle juriidilise isiku juhatuse liige, ei saa ta enda nimel selle isiku õigusi kaitsta. Hageja pidi kohtule seetõttu selgitama, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kolmandale isikule (H OÜ-le) tekitatud kahju hüvitamist endale (s.o hagejale). Hageja ei ole nimetatut kohtule selgitanud. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel saab hageja kolmandale isikule tekitatud lepingulist kahju endale nõuda. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole selle nõude puhul võimalik ning see on alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 alusel.
7.Hageja on välja toonud kliendilepingutest tulenevad rikkumised. Hageja on küll välja toonud 04.10.2022 ja 04.11.2022 kliendilepingust tulenevad rikkumised. Kohtul puudub aga võimalik antud faktile õigusliku hinnangut anda, kuivõrd hageja ei ole hagiavaldusele lisanud juurde ühtegi kliendilepingut. Hageja pidi faktiväited sisustama. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja on hagiavalduses loetlenud kostja õigusvastase käitumist punktides A-F. Punktis A märgib hageja, et kostja on avaldanud kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu andmeid/infot. Hageja pidi täpsustama - kellele ja mida on kostja avaldanud. Abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada. Punktis B märkis hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi taotlust ega menetlustoimingut. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtegi väljavõtet antud menetlusest, et kostja ei ole midagi teinud. Punktis C märkis hageja, et kostja on saanud ekspertiisi teostamiseks hagejalt vajalikud materjalid ja suunised. Hageja pidi täpsustama millistest materjalidest käib jutt, milles seisnes suunis ja kuidas see anti. Punktis D pidi hageja täpsustama mida tähendab, et kostja jättis lahendamata ettekirjutuste
küsimused/vaidlused. Punktis E kostja on jätnud Põhja prefektuuri poolt (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetletavates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata. Hageja pidi täpsustama, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada. Hageja pidi ka täpsustama hagi p 1.7 millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada, milles seisneb hagejale kahjulik tagajärg, millest võiks tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu.
8.Hageja märgib oma vastuses puuduste nõudele, et hageja ei pea esile tooma kõiki asjaolusid ning tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb. Hagi menetlusse võtmisel ei saa hinnata tõendeid ning tõendeid saab hinnata alles sisulisel lahendamisel kohtuotsuses. Seega on kohus ebaõigesti jätnud hageja hagi käiguta ja menetlusse võtmata ning asunud menetlusse võtmise staadiumis hindama ja nõudma tõendeid, mistõttu tuleb kohtu hagi menetlusse võtta.
9.Hagejal on iseenesest õigus, et tõendite hindamine ei kuulu hagi menetlusse võtmisesse. Kohus nõustub, et kohus ei hinda tõendeid nõude menetlusse võtmisel. Tõend kinnitab nimelt faktilise asjaolu olemasolu või selle puudumist. Hagiavalduse puudus on aga see, et hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid. Hageja ei ole vastavalt kohtu nõudmisele selgitanud faktiväited, so milles seisneb kostja õigusvastane käitumine. Faktiväidete kohtu ette toomine on hageja ülesanne. Alles siis, kui on teada faktiväited, saab nende kohta esitada tõendeid, saab need võimalusel lugeda üldteada asjaoluks või kostja saab need omaks võtta. Kohus on märkinud, et abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada, samuti ei saa kostja seda omaks võtta. Faktiväide on hagiavalduse formaalne element TsMS § 363 lg 1 p 2, s.o hagi alus. See peab olema hagis esitatud ja see on hageja kohustus. Menetlusse võtmisel kontrollib kohus eelkõige hagiavalduse formaalsete nõuete täitmist.
10.Kohus märkis, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi hagiavalduse sisule esitatav nõue. Kohus leiab, et hageja on jätnud selle nõude täitmata ja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele seda puudust kõrvaldanud. Hagi aluseta ei ole võimalik kohtul hagi menetleda ning hagiga saavutatav eesmärk hagejale (saada kostjalt raha kahju hüvitamiseks) ei ole saavutatav. Sellist hagi, mida hageja on esitanud, ei ole kohtul võimalik rahuldada.
11.Hageja märgib hagis, et kostja on avaldanud hageja kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu infot, mis on teatavaks saanud hagejaga sõlmitud lepingulisest suhtest. Sellist väidet ei ole võimalik tuvastada, sellele ei saa kostja vastu vaielda või omaks võtta, sest ei ole arusaadav millest käib jutt – kellele ja mida on kostja poolt avaldatud. Veel vähem on võimalik kahjuhüvitist sellel hagi alusel välja mõista. Edasi märgib hageja, et kostja oli talle lubanud hageja õigusi kaitsta haldusasjas 322-400, tsiviilasjas 2-23-9033 ja 2-22-2031, kuid vajalikke taotlusi pole kostja teinud. Hagiavalduse ps 1.7 märgib hageja, et kostja tegevusetuse tagajärjel on hageja õigused ja huvid jäänud kaitseta ning sellest tekkis hagejal stress, depressioon, alanduse tunne, nördimus ja heaolu langus, millega kostja tekitas hagejale moraalset kahju. Kohus palus hagejal selgitada, millised konkreetsed õigused ja huvid jäid kaitseta ning millest võis tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu. Kostja ei ole seda kohtule selgitanud. Kohus leiab, et taotluste esitamata jätmine iseenesest ei tähenda veel hageja õiguste ja huvide kaitsmata jätmist. Seda asjaolu tulnuks täiendavalt selgitada – milline konkreetne taotlus jäi esitamata ja milles seisnes hageja huvide kaitseta jätmine. Sellest omakorda saab tuletada kas hagejale sai üldse tekkida kahjulikku tagajärge. Kui hageja väidab, et kahjulik tagajärg tekkis, siis tuleb täiendavalt esile tuua ja selle põhjus. Pelgalt väide, et kostja on jätnud mingid taotlused kohtuasjades esitamata ei anna alust kostjalt välja mõista kahjuhüvitis, s.o taaskord ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Sama kehtib hageja väite kohta, et kostja on jätnud esitamata Eesti Kohtumeditsiinilise Ekspertiisi Instituudi eksperdile ekspertiisi teostamiseks vajalikud materjalid ja suunised. Ei ole arusaadav millisest ekspertiisist jutt käib, mis on need materjalid ja suunised, milles seisneb kahjulik tagajärg. Väide abstraktsest ekspertiisist, materjalidest ja suunistest ei anna alust hagi rahuldamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Täpsustamata on ka hageja väide huvide konfliktist (punkt f) – ei ole arusaadav, kellega on kostja sõlminud hageja huvide vastaselt kliendilepingu ning milles hageja huvide vastasus ja kostja huvide konflikt seisneb.
12.Kohus leiab, et hageja on jätnud täitmata TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestatud hagiavalduse sisunõude ning jätnud esitamata hagialuseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse). Vaatamata hagi käiguta jätmisele ei ole hageja puudusi kõrvaldanud. Hageja vastuväitest nähtub, et hageja ei soovigi puudusi kõrvaldada. Kuna hagist ei nähtu ka konkreetne kostja käitumine, mida saaks pidada õigusvastaseks, hageja ei ole selgitanud, milles seisnes tema õiguste rikkumine ja kuidas tekkis kahjulik tagajärg, ei saa kohus asuda seisukohale, et hagi on esitatud hageja kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna faktilisi asjaolusid ei ole esile toodud, ei ole kostjal võimalik hagile vastu vaielda või seda omaks võtta ning kohtul ei ole võimalik sellist hagi rahuldada. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik antud hagiga saavutada. Asja menetlemine põhjustaks vaid menetluskulusid. Kohus andis hagejale võimaluse antud puudused kõrvaldada, hageja pole seda teha soovinud. TsMS § 340 1 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Hagi alus on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi hagiavalduse vorminõue. Kuna sellest vorminõudest sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, on tegemist olulise vorminõudega. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kõik need eeltoodud tingimused on täidetud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.
13.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale.
14.Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis kohus jätab hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kohus pole hagimaterjale kostjale kätte toimetatud. Samuti ei ole hagejale menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.