OÜ Communique Estonia hagi Mittetulundusühing Eesti Tsiviilallianss vastu võla nõudes 3276 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Hageja: OÜ Communique Estonia (registrikood 14477906) Hageja seaduslik esindaja: X Kostja: Mittetulundusühing Eesti Tsiviilallianss (registrikood 80593505) Kostja seaduslik esindaja: Y Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Mittetulundusühingult Eesti Tsiviilallianss OÜ Communique Estonia kasuks välja võlgnevus 3276 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab
ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.OÜ Communique Estonia esitas 27.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2730,00 euro saamiseks. Kohus tegi 28.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.12.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Mittetulundusühing Eesti Tsiviilallianss esitas 14.12.2023 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse.
2.Hageja esitas 04.01.2024 hagi, mida täiendas 19.01.2024 ja 26.01.2024 menetlusdokumentidega. Hageja palus kostjalt välja mõista 05.01.2022 sõlmitud suulise koostööleppe alusel väljastatud arvest nr 230206 tuleneva põhivõlgnevuse summas 3276 eurot. Hageja tõi välja, et kostja soovis tellida erinevaid kommunikatsiooniteenuseid ja konsultatsiooni. Pärast suulise koostööleppe sõlmimist tegi Communique Estonia Eesti Tsiviilalliansi tellimusel kommunikatsioonitegevusi, mille eest kostja jättis tasumata. Töid tellis Y ja Eesti Tsiviilallianssi esindaja W nii suuliselt kui kirjalikult. Hageja esitas kostjale tehtud tööde kokkuvõtted 18.10.2022 ja kostja oli nendega nõus. Kõikide tegevuste eest kokku on Communique Estonia esitanud 22.02.2023 arve summas 2730 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk kokku summas 3276 eurot. Communique Estonia ei esitanud arvet kohe pärast tegevuste elluviimist ja nende raporteerimist, sest Eesti Tsiviilallianss palus võimalust tasuda tellitud teenuste eest hiljem (täpsustamata aega). Selle arve kättesaamist kinnitas Eesti Tsiviilallianssi juht ja asutaja Y 23.02.2023: „Sinu arve aktsepteeritakse MTÜ-le maksmiseks, aga hetkel ei saa garanteerida arve maksmise tähtaega. Tegeleme toetuste hankimisega ja kohe kui summad laekuvad saab su arve tasutud.“. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks arvet nr 230206 tasunud.
3.Kohus võttis hagi 29.01.2024 lihtmenetlusse.
4.Kostja vaidles 10.02.2024 vastuses hagile vastu tuues välja, et X pakkus oma teenuseid MTÜ Eesti Tsiviilallianss kommunikatsiooni parendamiseks ja annetuste kaasamiseks ning esimese vestluse (telefonikõne) raames lepiti kokku, et MTÜ Eesti Tsiviilallianss tegutseb annetustelt saadava tulu baasil ja saab teenuste eest tasuda alles siis kui laekuvad annetused. X väitel tal rahalisi probleeme ei olnud, ehk talle see kokkulepe sobis. Samuti pidas ta MTÜ tegevust väga tähtsaks ja oli valmis sellise riskiga missioonitundest MTÜ tegevuses osalema. Samuti nõustus ta, et tema enda tegevuse edukus on see millega tema teenuse eest tasumine on võimalik. X äkiline muutus koostöö lõpetamiseks ja arvelduse teostamiseks tuli suure üllatusena. Arve esitamise nõudele vastasime, et ta sellega ootaks ja isegi kui ta selle esitab, siis meie kokkulepe oli, et tasume arve alles siis kui laekuvad annetused ja kui tal misiganes isiklikul põhjusel on vaja see arve esitada, siis me ei saa selle arve tasumist garanteerida enne annetuste laekumist. Vaatamata sellele ta selle arve esitas ja peale seda ka teavitasime, et maksame arve siis kui on piisavalt annetusi, et arve tasuda ning seda kavatseme ka teha koheselt kui piisav hulk annetusi laekub. X poolt arvestatud töö eest tasumine vastavalt kokkuleppele oli seotud ka tema enda töö edukusega, mis aga ei toonud soovitud tulemit. X oli ta teadlik, et tasume arved ainult annetustest laekuvate summade eest ning kõik arvete esitamised ja maksmised lepitakse eelnevalt kokku vastavalt annetustest saabuvatele laekumistele, ning ta oli nende tingimustega nõus kui liitus MTÜ Eesti Tsiviilallianss tiimiga. Kostja esitas hagejale omapoolse kompromissettepaneku.
5.Hageja tõi 26.02.2024 esitatud seisukohas välja, et MTÜ Tsiviilallianss tellis Communique Estonialt kommunikatsioonitegevusi, võttis tellitud tegevused vastu, oli selgesõnaliselt rahul saavutatud tulemustega ega väljendanud kordagi enne arve esitamist rahulolematust tehtud töödega. Seda kinnitab ka fakt, et kostja (MTÜ Tsiviilallianss) ei vaidlustanud hageja poolt esitatud arvet tehtud tegevuste eest, vaid palus ainult maksetähtaja pikendamist. Samuti kirjutas kostja esindaja Y 26. oktoobril 2022.a saadetud e-kirjas hagejale: „Meie koostöö lõppu ma isiklikult ei sooviks, sest ETA-l on plaanis tegevusi mis vajavad ka sinu abi.“. Lisaks sellele
kirjutas Y samas 26.10.2022 kirjas „Kindlasti maksame, aga hetkel veel vahendeid selleks ei ole.“. Nendest faktidest oskan järeldada, et Communique Estonia töö kvaliteedile ei olnud kostjal ühtegi etteheidet ning nad väljendasid sõnaselgelt valmisolekut tellitud tegevuste eest tasumiseks vastavalt esitatud arvele. Neist asjaoluist lähtudes ei ole mul võimalik nõustuda kostja kompromissettepanekuga sellisel kujul, nagu kostja seda soovib oma 10.02.2024 kohtule esitatud vastuses. Hageja rõhutab, et ei ole mitte kunagi soovinud liituda ega olla osa MTÜ Eesti Tsiviilallianssi tiimist, kuigi kostja seda väidab. Hageja osutas kostjale teenust ise- ja eraldiseisva ettevõttena vastavalt kostja tellimustele.
6.Kohus teavitas pooli 15.03.2024 kirjaga, et menetleb asja kirjalikus menetluses ja lihtsustatud korras, selgitas tõendamiskoormist, suunas pooli vaidlust kokkuleppel lahendama ning andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning vastaspoole esitatu osas esitada seisukohad. Pooled täiendavaid seisukohti, taotluse ega tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
11.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale tasumiseks suulise koostöölepingu alusel koostatud arve nr 230206 summas 3276 eurot, millel oli maksetähtpäevaks märgitud 06.03.2023 ning mida kostja ei ole tasunud.
13.Kostja on välja toonud, et poolte vahel oli kokkulepe arve tasumiseks siis, kui kostjale laekub piisavalt annetusi ning hageja töö ei toonud soovitud tulemust. Hageja vaidles viitatule vastu, tuues välja, et kostja ei esitanud hageja tööle etteheiteid enne hagivastust ning tasumise osas palus kostja võimalust tasuda arve hiljem, täpsustamata seejuures tasumise tähtpäeva.
14.Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kostja esitatud vastuväited paljasõnalised ja tõendamata – mh pole kostja välja toonud, millised
etteheited tal on hageja poolt tehtud tööle ja milline oli selles osas poolte kokkulepe. Täiendavalt on kostja küll tuginenud arve tasumise sõltuvuse annetuste saamisest, kuid ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks vastavasisuline kokkulepe ja annetuste puudumine arve tasumise tähtaja perioodil või selle järgselt.
15.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Kohtutoimiku ja Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt tuleb viidatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on õigus taotleda menetluses enamtasutud riigilõivu tagastamist.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
20.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.