Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2357,75 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) esindaja Dmitri Santašev Kostja: A. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine I AS ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx (eelnevalt muudetud nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx) tuleneva põhivõla osas 969,38 euro ulatuses, intressi nõudest 346,39 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 308,36 euro ulatuses.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2026,55 eurot, viivis perioodi 18.10.2023 - 12.02.2024 eest summas 77,88 eurot ning viivis põhivõlalt 2026,55 eurolt alates 13.02.2024 kuni põhivõla kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 52,50 eurot hageja kanda. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot kostja kanda. Jätta kostja võimalikud menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 370 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 370 euro) tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 12.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks I AS ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx (eelnevalt muudetud nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx) tulenev põhivõlgnevus 2995,93 eurot, intress 346,39 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 386,24 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot.
2.10.05.2024 teatas hageja, et soovib osaliselt loobuda 12.02.2024 kohtule esitatud hagist järgmiselt: 1) osaliselt algsest põhivõlgnevusest (algne summa 2995,93 eurot), uus põhivõlgnevuse nõue on 2026,55 eurot; 2) intressist summas 346,39 eurot; 3) osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisest (algne viivisenõude summa 386,24 eurot), uus viivisenõude summa on 77,88 eurot; 4) sissenõudmiskulust summas 35,00 eurot. Seega uueks tsiviilasja hinnaks on 2357,75 eurot (2026,55 + 77,88 + 253,32). Eeltoodust lähtuvalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 2026,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 77,88 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 2026,55 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.02.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja toob välja, et nõude aluseks on 18.03.2022 I ASi ja kohstja vahel sõlmitud krediidikontolepingu nr xxxx. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel xxxx või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni xxxx. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 14.07.2022 (lepingu nr xxxx (lisa 2)), 26.09.2022 (lepingu nr xxxx (lisa 3)) ja 29.03.2023 (lepingu nr xxxx (lisa 4)). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (vt. lepingu xxxx punkt 17.2.). Käesolevas tsiviilasjas lähtub hageja nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest.
Leping nr. xxxx: 18.03.2022 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1350 eurot (lisa 5). Leping nr. xxxx: 14.07.2022 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1680 eurot (lisa 6). Leping nr. xxxx: 26.09.2022 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 2250 eurot (lisa 8). Leping nr. xxxx: 27.03.2023 esitas kostja limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot (lisa 9). Krediidikontolepingu xxxx krediidilimiit oli kuni 3000 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul (vt. lisa 4). Lepingus oli krediidi kulukuse määr 45,67% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul või minimaalse kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud; intressimäär on 37,68% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 € (vt. tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 18.03.2022 – 02.06.2023 eest kogu summas 3162,10 eurot (lisa 11). Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kuivõrd kostja jättis juuli (summas 113,13€; maksetähtaeg 17.07.2023), augusti (summas 113,13€; maksetähtaeg 17.08.2023) ja septembri (summas 113,13€; maksetähtaeg 18.09.2023) osamaksed tasumata (lisa 12). Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 19.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate (lisa 13). Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 341,67 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 09.10.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 10.10.2023. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks.
4.Hageja tegi nõude ümberarvestuse ning märgib, et VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 0% aastas. Kostja sai krediiti kogu summas 3 162,10 eurot (vt. hagiavalduse lisa 11) ning tegi tagasimakseid kokku 1 135,55 eurot (vt. hagiavalduse lisa 15). Kuivõrd tagasimaksete summa on vähem, kui saadud krediidi summa, siis kohustub kostja tagastama hagejale saadud krediiti kogu summas 2 026,55 eurot (3 162,10 – 1 135,55). VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja saatis 10.10.2023 kostjale nõudekirja (vt. hagiavalduse lisa 17) ja palus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 3 702,22 eurot tasuda hiljemalt 17.10.2023. Kuivõrd kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud,
siis hageja on õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates 18.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.02.2024 summas 77,88 eurot (lisa 1). Täiendavalt taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud TsMS § 367 alusel. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 13.02.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,50% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 2026,55 eurot x 12,50% = 253,32 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Nõudest osaline loobumine ja riigilõivu tagastus Hageja on nõudest osalise loobumise tulemusel hagi hinna arvestanud järgmiselt: 2357,75 eurot = 2026,55 (põhivõlg) + 77,88 (sissenõutavaks muutud viivis) + 253,32 (edasiulatuv viivis arvestatuna ühe aasta eest). Kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu. Põhivõlast loobub hageja seega 969,38 euro ulatuses, intressi nõudest 346,39 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 308,36 euro ulatuses. Samas on hageja 10.05.2024 menetlusdokumendis esitanud edasiulatuva viivise nõude. Hageja ei esitanud algses hagis edasiulatuva viivise nõuet; algses hagis nõudis hageja viivist üksnes hagi esitamiseni (st sissenõutavaks muutunud viivist). Seega on hageja nõudest loobumise avalduses esitanud täiendava nõude, paludes välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. TsMS § 376 hagi muutmine on lubatud üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel. Ent TsMS § 376 lg 4 punkti 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja kõrvalnõude suurendamist. Kohus on seisukohal, et ilmselt mahub viivisenõude ulatuse muutmine TsMS § 376 lg 4 punkti 2 alla ning ei vaja kostja või kohtu luba. Seda seetõttu, et antud juhul on viivisenõude alus sama – viivist nõutakse tasumata võlasummalt (erinevalt näiteks olukorrast, kus nõutakse lepingu üles ütlemise järgselt kogu põhivõlga ning alternatiivselt nõutakse lepingu täitmist, kui üles ütlemine peaks olema toimetu). Hageja on tasunud algselt tsiviilasja hinnalt, so 3763,56 eurolt riigilõivu 455 eurot. Nõudest osalise loobumise tulemusel kujuneb uueks tsiviilasja hinnaks 2357,75 eurot, millelt tuleks tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 105 euro võrra enam (455 – 350), kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt loobumist. Hagejal on õigus loobutult osalt tagasi saada pool riigilõivu ehk 52,50 eurot. Hageja palub tagastada riigilõivu summas 52,50 eurot hageja arvelduskontole xxxx, viitenumber 71465200090320106. Pool enam tasutud riigilõivust on õigus tagasi saada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist (osalise) loobumise korral. Seega tuleb hagejale tagastada 52,50 eurot.
6.Kohtuotsuse tegemise eeldused ja põhjendused
6.1.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kätte toimetatuks loetud 09.03.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka e-postiaadressile xxxx. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.
Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
6.2.Hageja väitel on algne krediidiandja loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Hageja on esitanud algse krediidiandja poolt väidetavalt kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teate, milles algne krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le (dtl 327). Hageja väitel saadeti teade posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so Xxxx. Kohus loeb seega hageja selgituste alusel tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.
6.3.Kohus tuvastas hageja esitatud tõendite alusel, et algne krediidiandja on kostja arvelduskontole xxxx üle kandnud kokku 3162,10 eurot järgmiselt: 18.03.2022 - 1000 eurot, 07.04.2022 - 200 eurot, 18.04.2022 - 150 eurot, 15.07.2022 - 50 eurot, 15.07.2022 - 309 eurot, 05.10.2022 - 150 eurot, 07.10.2022 – 100 eurot, 08.10.2022 – 50 eurot, 19.10.2022 – 284 eurot, 23.02.2023 – 61,20 eurot, 29.03.2023 – 400 eurot, 30.03.2023 – 363,64 eurot, 02.06.2023 – 44,26 eurot (dtl 319- 325). VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohus selgitas hagejale, et hageja on hagiavalduses kirjeldanud, mil viisil IPF Digital krediidikonto taotlemine ja lepingu sõlmimine käib, aga ei ole esitanud faktiväiteid selle kohta, kuidas antud juhul hagi aluseks olevad lepingud sõlmiti. Kohus selgitas, et juhul kui tegemist oli sidevahendite teel sõlmitud lepinguga, tuleb hagejal välja tuua a) mis kuupäeval, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi ning b) mis kuupäeval ja millisel viisil krediidiandja lepingudokumendid kostjale esitas (kas esitati kõik need lepingudokumendid, mis hageja ka kohtule esitas). Hageja täpsustavaid faktiväiteid ei esitanud, vaid esitas nõudest osalise loobumise. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja viidatud lepingud oleksid sõlmitud eelpoolkirjeldatud vormis. Kuivõrd aga raha ülekandmine (välja maksmine) kostjale on tõendatud, on hagejal ka juhul, kui leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, õigus alusetu rikastumise sätete alusel nõuda põhivõla tagastamist. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kogu summas 1135,55 eurot. Kohus rahuldab seega VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 2 026,55 eurot (3 162,10 – 1 135,55).
6.4.Viivist saab alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõude korral arvestada VÕS § 113 lg 2 kohaselt kas alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas võla sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja selgitab, et saatis 10.10.2023 kostjale nõudekirja (vt. hagiavalduse lisa 17) ja palus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 3 702,22 eurot tasuda hiljemalt 17.10.2023. Kuivõrd kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, siis hageja on õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates 18.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.02.2024 summas 77,88 eurot (lisa 1). Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 13.02.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,50% aastas. Kohus märgib, et hageja on esitanud kohtule e-kirja (dtl 333), millest nähtub, et 10.10.2023 on hageja esindaja saatnud kostjale e-postiaadressile xxxx e-kirja pealkirjaga „Nõudekiri
(903201)“, millele oli lisatud manus (Nõudekiri) ning e-kirjas teavitatakse kostjat nõude omandamisest ning nõutakse kogu põhivõla tasumist. Kohtu hinnangul saab antud kirja käsitleda VÕS § 113 lg 2 mõttes nõudest teatamisena. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlalt viivis seadusjärgses määras alates 18.10.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
7.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud koos menetlusse võtmise määrusega. Hageja hiljem menetluskulude nimekirja täiendanud ei ole. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal TsMS § 133 kohaselt 3763,56 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 475 eurot, millest riigilõiv on 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud on 20 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja on hagist osaliselt loobunud ja kohus on võtnud hagist osaliselt loobumise vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 3763,56 eurot riigilõivu 455 eurot, seega 105 euro võrra enam kui tuleb tasuda hagilt riigilõivu pärast hagist osaliselt loobumist. Kohus on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastanud hagejale poole enam tasutud riigilõivust, s.o 52,50 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 52,50 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja riigilõivu summas 350 eurot kostja kanda. Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostja kanda. Kostja ei ole menetluses vastanud ega esitanud enda menetluskulusid. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 370 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.