Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

17 351,43 0,00 6 200,00 29,54 1 254,86 498,82 6 517,65 351 968,89

xxx (isikukood xxx) xxx (isikukood xx)

KOKKU

27 484,93 76,00 419 635,84

27 484,93 76,00 419 635,84

Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus määras massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi. Deposiiti ei tasutud. Kohus tegi PankrS § 19211 lg 1 alusel maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et nad ei esita avaldust. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata ja sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada pankrotimenetluses võlgniku pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. PankrS § 193 lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lõikele 11.

PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu ja kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega halduri poolt taotletud summas. Haldur on palunud määrata halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras summas 1000,40 eurot (sh käibemaks). Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesolevalt on kuupalga alammäär 820 eurot. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku summas 1000,40 eurot, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. Kohus peab põhjendatuks kinnitada ka pankrotimenetluse kulud kokku summas 14934,28 eurot (käibemaksuga; sh 03.02.2020.a kohtumäärusega kinnitatud ja välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1900,80 ja kulud 37 eurot; pankrotihalduri tasu summas 9876,48 eurot (sh 10.02.02021 määrusega kinnitatud osas 6537,60 eurot), võlausaldaja Kaizern OÜ menetluskulude katteks 2820 eurot ja võlausaldaja xxx OÜ menetluskulude katteks 300 eurot). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 4 näeb ette, et kui kohus lõpetas pankrotimenetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, siis märgitakse pankrotihaldur äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana, kui ta ei ole teisiti avaldanud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku endine juhatuse liige A K.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.