Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

tekkinud hagejal kahju. Hagiavaldusele on juurde lisatud väärteomenetluse lõpetamise määrus (dtl 7). Kinnistul oli lõhutud hoone katus, eemaldatud ajutine katusekate, soojustusmaterjal katuselt laiali pillutud ja lõhutud. Hoones olnud ehitusplokid olid mööda kinnistut laiali pillutud, vastu põrandat puruks pekstud ning hoone kõrval maa sees asuvasse reovee septikusse pillutud. Septik oli ääreni ehitusmaterjale täis. Lisaks oli lõhutud spetsiaalselt nimetatud hoone jaoks lõigatud ehituskivid. Kõrvalasuva ehitise kanalisatsioonitorud, mis olid paigaldatud pinnasesse, on maast välja tõmmatud ning liiv ja muu sodi on vihmaga kandunud allesjäänud torustikku ning septikusse. Hageja on püüdnud leida kohtuvälist lahendust neljal korral. Lisaks hagiavaldusele ja selle lisale esitas hageja 28.10.2022 kohtule selgituse, millest tulenevalt andis hageja kostjatele veelkord võimaluse asi lahendada kohtuväliselt (dtl 21). Kostjad on teinud hagejale kompromissettepaneku, millest hageja on loobunud (dtl 41).

hagejatele ettepanek sõlmida kompromiss ja anda hagejatele tähtaeg kostjate pakutud kompromissiga nõustumiseks. Alternatiivselt rahuldada hagi kostjate vastu üksnes kompromissettepanekus kostjate poolt pakutud ulatuses, välja arvatud riigilõivu hüvitamist puudutavas osas ja jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hagejate kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostjad andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostjad on nõus tehtud kahju hüvitama. Samuti on nad teavitanud hagejat, et ei nõustu hüvitama kõiki kinnisasjal esinevaid puuduseid, mis hageja kahjude kalkulatsioonis kajastub (dtl 60), kuivõrd need ei ole kostjate tegevusega seotud. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et O.-K. krunt on väga halvas seisukorras juba aastaid ja on selgelt aru saada, et krundi omanikul puudub tegelik huvi krundi heakorra vastu (krunt on prügiga reostatud ja hooldamata). Kostjad leiavad, et hageja kinnisasjale ja hoonele tekkida võinud muud kahjud ja krundile veetud jäätmed on eelkõige hageja kui kinnisasja omaniku hoolsuskohustuse eiramisest tulenev kahju. Kostjad ei ole valmis hüvitama tõendamata kahju ning on järjepidevalt sellele seisukohale ka jäänud. Kostjad on esitanud heauskse kompromissettepaneku, mis hõlmab tõendatud kahjusid. Hageja kontakteerus kostjate xga ja 08.10.2020 kohtuti O.-K. kinnistul, et võimalikud kahjud tuvastada ja kokku leppida nende hüvitamises, kuid kokkulepet ei saavutatud. Peale kohtumist saatis pea aasta hiljem,

16.07.2021, hageja esindaja alaealiste laste xle pretensiooni (dtl 61), millele kostjad on vastanud ning teinud ka omapoolsed pakkumised (dtl 65-66). 17.10.2022 esitas hageja kostjatele kirja, mille kohaselt on hageja esitanud kostjate vastu hagiavalduse kohtusse (dtl 67). M. M. ja S. S. ei ole püüdnud vältida vastutust ning on esitatud ka väärteo ülekuulamise protokollid (dtl 62-64), milles on M. M. ja S. S. oma tegusid kirjeldanud detailselt. Kostjad on seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole hageja esitanud piisavaid tõendeid enda nõutud kahjude hüvitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ja põhjuslikke seoseid teo ning tagajärje vahel.

vastavalt väärteomenetluse lõpetamise määrusele (dtl 95-100). Kostjate väide, et hageja on kinnistu hüljanud või maha jätnud ei vasta tõele, kuivõrd kuni 2020 aprillini oli kinnistul videovalve ning sealt edasi on silma peal hoidnud naaber. Hageja on dokumendis esitanud ka nõuete kalkulatsiooni, mis on muutunud ehitusmaterjalide hindade muutuse tõttu (dtl 99). Hageja on 19.10.2023 menetlusdokumendis palunud asendada sündmuse ajal alaealise S. S. vastu esitatud nõue nõudega tema x R. S. ja K. S. vastu (dtl 112-113). Hageja leiab, et M. M. ja S. S. on tekitatud kahjud omaksvõtnud, kuivõrd väärteomenetluse lõpetamise määrust ei ole kostjad vaidlustanud, samuti kostjad ei ole vaidlustanud hageja esitatud kalkulatsiooni. Hageja on nõus kompromissiga, mille kohaselt kostjad tasuvad kahju suuruses 4 543,92 eurot ning riigilõiv võrdselt kolme osapoole vahel.

kostja III) on põhjendatud ning alaealise kostja II osas tuleb jätta nõue läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). Lisaks andis kohus võimaluse esitada kostjatel täiendavaid seisukohti.

proovinud leida probleemile lahendust, kuid ei ole nõus maksma hageja nõutavat summat, kuivõrd see on hagejal tõendamata. Lisana on esitatud pildid, millest nähtub hageja poolt paigaldatud silt pärast politsei krundil käimist ning pilt võõrast isikust krundil (dtl 123-124). Kostjate hinnangul tõendab pilt sildist, et hageja ei ole ise ka kindel, kas lapsed olid võimelised kõike hageja poolt väidetud korraldama ja teine pilt võõrast isikust, mis näitab, et hageja kinnistul võivad jalutada ja erinevat kraami vedada ükskõik kes. Kostjad on 18.03.2024 vastanud kohtunõudele, milles kohus on palunud kostjate seisukohta hageja esitatud (23.03.2023 viiviseraport, dtl 102; 19.10.2023 viivisekalkulatsiooni selgitus, dtl 112 ja 23.02.2024 viivisenõude täpsustus, dtl 125) viivisenõudele (dtl 118-121). Kostjad ei ole hageja viivisenõudega nõus, sest hageja on kostjate kompromissettepanekuid ignoreerinud ja kohtumenetlust sai alguse ning on pikenenud ainult hageja tegevuse tõttu. Hageja on esitanud tõendamata ja põhistamata nõudeid ning pole kostjaid kuulda võtnud seosest teo, tagajärje, põhjuslike seoste ning tegeliku tekitatud kahju osas. Kostjad on püüdnud hagejale seda korduvalt seletada, kuid tulutult. Kostjad leiavad TsÜS § 150 lg-le 1 tuginedes mh, et hageja viivisenõue on aegunud. Hageja sai kahju hüvitama kohustatud isikutest teada 08.10.2020. Seega on möödas 3 aastat ja 5 kuud.

KOHTU PÕHJENDUSED

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 ja § 127 lg 4 järgi eelkõige kahju tekitaja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kahju tekitanud teo(d), kahju olemasolu, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo nr 3-2-1-5312, p 14 ja RKTKo nr 3-2-1-132-16, p 14).

teod, mis vastavad õigusvastase teo tunnustele (VÕS § 1045 lg 1 p 5), seejärel kas sellised teod on põhjuslikus seoses kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab.

viibisid hagejale kuuluval O.-K. kinnistul. On tuvastatav, et kostja I on võtnud omaks hageja kinnisasjal septikusse kivide loopimise ja katusele pingi tegemise ning alaealine S. S. on võtnud omaks, et viskas katuselt alla penoplasti plaate. Kohus tuvastab alaealiste M. M. ja S. S. antud ütlustest, et kostjad on viibinud hageja kinnistul mitmel korral. M. M. on väärteomenetluse ütlustega selgitanud, et ehitas olemasolevatest asjadest katusele pingi, tõstes ringi aluseid ja pannes sinna peale poolikud penoplasti tükid. M. M. kinnitab ka seda, et viskasid koos S. S.ga septikusse kive, võis olla 8-10 kivi. Samuti tõsteti laudu põõsa alt hoonesse, et neist hiljem onn ehitada (dtl 62-64, ülekuulamise protokollid).

nähtub asjaolude kirjeldus ning väärteo kvalifikatsioon (dtl 7). On tuvasta Toomas Alp on esitanud kostjatele hageja esindajana pretensiooni, millega on kostjatele tehtud ettepanek anda teada, kui suures ulatuses on kostjad nõus vabatahtlikult hageja kalkulatsiooni arvestades kahju hüvitama (dtl 61). Kostjad on pretensioonile vastanud ning teinud selleks omapoolsed pakkumised (dtl 6566).

kostjate II ja III alaealine x S.S. on toime pannud õigusvastase teo, mis on kvalifitseeritud väärteona karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 ja 218 lg 1 järgi, s.o väheoluline varavastane süütegu. KarS § 218 lg 1 alusel karistatakse väheväärtusliku asja varavastase süüteo eest kuni 300 trahviühikuga. Lõpetamise määruses on loetletud hageja poolt kinnistul toimepandud asjaolud, kuid väärteomenetluse lõpetamise määrus järgi ei ületa need KarS § 12 1 p 1 alusel olulise kahju ulatust, milleks on seaduse kohaselt 4000 eurot. Eelnimetatud tõendite alusel on seega tuvastatav kostja I ja Kostjate II ja III poja õigusvastane tegu ehk hageja omandi rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses.

tõendanud. Hageja ei ole esitanud peale väärteomenetluse lõpetamise määruse kohtule ühtegi

tõendit selle kohta, et kinnistule tekitatud kogu hageja poolt kirjeldatud kahju on tulenenud just ja ainult kostja I ja S. S. tegevusest. Lapsed on omaks võtnud kinnistul toime pandud teod osaliselt ning kostjad on olnud valmis hüvitama kahju kokku 491,40 eurot järgnevalt: septiku tühjendamine reoveest – 50 eurot; septiku tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalidest – 150 eurot; septiku täitmine veega – 50 eurot; soojustusplaatide tellimine – 3 x 35 eurot ehk 105 eurot; soojustusplaatide transport – 60 eurot; ehitusplokid Aeroc ecoterm –10 x 5,14 eurot ehk 51,4 eurot; ehitusplokkide transport – 25 eurot. Kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamise määrusega on tõendatud küll õigusvastane tegu, kuid tõendamata on, et hageja kirjeldatud kahju ulatus on tekitatud üksnes kostja I ja S. S. poolt. Kostjad on esitanud kohtule hageja kalkulatsiooni (dtl 60) ning hilisemalt on esitanud kalkulatsiooni ka hageja (dtl 99). Nimekirja kohaselt nõuab hageja kostjatelt järgnevate tööde ja materjalide hüvitamist: septiku tühjendamine, septiku tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalidest, hoone vundamendi vahel asuva kanalisatsioonitorustiku taastamine, hoone vundamendi vahel asuva kanalisatsioonitorustiku läbipesu, hoone vundamendi vahel asuva kanalisatsioonitorustiku kaamerauuring, septiku täitmine veega, kaevukaane teleskoop, anaeroobne filter septikus, kaevukaane teleskoobi ja anaeroobse filtri transport Tabasalust objektile, hoone ümbruse koristamine soojustusmaterjalidest, hoone koristamine lõhutud ehitusmaterjalidest, lõhutud materjalide utiliseerimine, hoone katuse ajutise veepidavuse tagamiseks vajalikud tööd, hoone katuse ajutise veepidavuse tagamise abimaterjalid, hoone katuse taastamine (ajutine lõhutud kate maha, puhastamine/kuivatamine, soojustus tagasi, uus kate peale), hoone katuse ajutine kate (lõhutud ajutise katte asemel), spetsiaalselt Orika Kõrtsi objekti jaoks tehasest tellitud kaldega lõigatud soojustusplaadid (1200x2000), soojustusplaatide transport Maardust objektile, ehitusplokid Aeroc ecoterm, ehitusplokkide Aeroc ecoterm transport kauplusest objektile, spetsiaalselt lõigatud Aeroc plokkidest plaadid (materjal, lõikamine, aeroc lintsae rent, transport), kahjude hindamine objektil, pakkumiste küsimine, kalkulatsiooni koostamine, asjaajamine.

VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemist. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab VÕS § 132 lg 1 alusel hävinud/kaotsiläinud vara väärtuse hüvitamist, mis vastab kinnisasjal lõhutud asjade kahjustamises. Deliktiõiguse eesmärk seoses omandi kaitsega on kaitsta isiku omandis olevate esemete koosseisu säilimist. Seetõttu kuulub omandi rikkumise korral VÕS § 132 järgi eelkõige hüvitamisele rahasumma, mis on vajalik kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra taastamiseks (parandamise kulud) või hävimise või kaotsimineku korral uue samaväärse asja hankimiseks. Riigikohus on seisukohal, et kahjuhüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo nr 1-19-6307, p 63).

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Kohtu hinnangul on osaliselt tõendatud põhjuslik seos kostja I ja S. S. poolt kinnistul viibimise ja hagejal tekkinud kahju vahel.

korral ning teinud katusel ümberkorraldusi, lisaks visanud kive septikusse ning visanud katuselt alla penoplasti plaate, siis kohus peab mõistlikuks nende tõendatud tegevuse tulemusel kahju hüvitamist hagejale. Kohus leiab, et õigustatud nõue on septiku tühjendamine reoveest ja selle tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalist ja septiku täitmine veega. Hageja ei ole tõendanud ega seostanud kaevukaane teleskoobi ja anaeroobse filtri nõuet. Kohus märgib, et ei ole torutööde ja sellega seonduva osas spetsialist ning kohtule ei ole esitatud ka vastavaid väiteid või tõendeid, mida kohus saaks eelnevaga seonduvalt hinnata. Tõendatud ei ole, milline filter oli septikus eelnevalt ning kuivõrd hageja on öelnud, et filtri seisukord on teadmata, siis ei saa teada olla ka asjaolu, et filter oleks kostja I ja/või S. S. poolt purustatud või kahjustatud. Hageja nõuded seoses hoone koristamisega ning lõhutu utiliseerimisega on kohtu hinnangul põhjendatud. Asjaolu, et kostja I ja S. S. on viibinud hageja kinnistul mitmel korral ning tunnistanud, et on viibinud maja katusel ning teinud seal ümberkorraldusi, ei ole kohtule veenev, et kohus saaks rahuldada ka hageja kõiki kahjunõudeid seoses katusetöödega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milline oli katuse seisukord enne kostjate viibimist katusel. Kostjad on selgitanud, et ehitasid seal olemasolevatest asjadest pingi, tõstes aluseid ringi, seega saab kohus aru, et katusel oli lahtiselt materjali, mille tõttu võis katus ka ilmastikuoludega vms seonduvalt kahjustada saada. Seega ei ole võimalik usaldusväärselt ega objektiivselt hinnata, kas nimetatud kahju on tekitanud just kostja I ja S.S. ning kui suures ulatuses on kahju katusel just laste poolt põhjustatud. Kohtule on esitatud tõendeid, millest võib järeldada, et hageja kinnisasjale on olnud juurdepääs ka teistel võõrastel isikutel (vt dtl 123-124, s.o pilt võõrast isikust hageja kinnisasjal), seega ei pruugi ka hagejal olla täit ülevaadet, kes on talle kuuluval kinnisasjal lisaks M. M.le ja S. S.le veel viibinud ja/või kelle (täiendava) tegevuse läbi on hageja kinnisasjale kahju tekitatud. Hageja nõue seoses soojustusplaatide, ehitusplokkide ja spetsiaalselt lõigatud plaatidele tuleb rahuldada osaliselt. Hageja ei ole tõendanud, kui palju oli kinnisasjal soojustusplaate ja ehitusplokke, seega rahuldab kohus hageja vastava nõude osa tulenevalt kostjate poolt väljatoodud kahjustatud soojusplaatide ja ehitusplokkide arvule. Kohus jätab hageja nõude (kahju hindamine objektil, pakkumiste küsimine, kalkulatsioon, asjaajamine) rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kohtule põhjuslikku seost alaealiste M. M. ja S. S. teo ning nimetatud kahju vahel.

korda saatnud, poleks hagejale kahju saanud tekkida. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus juhindub töö ja materjalide hindade kalkulatsioonist, mis on esitatud hageja poolt 16.01.2023. Kohus rahuldab eelmistes punktides toodud põhjendustel hageja kahjunõude järgnevate toimingute ja tööde ulatuses: septiku tühjendamine reoveest – 50 eurot; septiku tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalidest – 150 eurot; septiku täitmine veega – 45 eurot; hoone ümbruse koristamine soojustusmaterjalidest – 50 eurot; hoone koristamine lõhutud ehitusmaterjalidest – 75 eurot; lõhutud materjalide utiliseerimine – 128 eurot;

-

soojustusplaatide tellimine – 3 x 50 eurot ehk 150 eurot; soojustusplaatide transport – 60 eurot; ehitusplokid Aeroc ecoterm – 10 x 6,90 eurot ehk 69 eurot; ehitusplokkide transport – 25 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kahju 802 eurot. Muus osas jääb tõendamatuse tõttu hageja kahjunõue kostjate vastu rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja I ja S. S. tegude õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg-te 2 ja 3 tähenduses käesoleval juhul puuduvad.

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Alaealise kahju tekitaja puhul märgitakse seaduses, et reeglina alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest (VÕS § 1052 lg 1). VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, alaealise vanemad või eestkostja. Sellest lähtuvalt on kohus teo toimepanemise ajal alla 14-aastase kostja S. S. asendanud tema xga (kostjad II ja III). VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus on seisukohal, et kostjad I, II ja III ei ole tõendanud, et nad pole hagejale kahju tekitamises süüdi.

ja mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 802 eurot.

mõista viivise alates 12.10.2020 kuni lahendini VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamise ajaks on TsMS § 362 lg 1 järgi hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hagi esitamise ja nõude aegumise peatumise aja määramisel on seega oluline, millal hagi kohtule esitati ja millal see kostjale kätte toimetati. Nõude aegumine saab aga TsÜS § 160 lg 1 järgi siiski peatuda üksnes selle nõude osas ja selles ulatuses, mis on hagis esitatud (vt RKTKo nr 3-2-1-52-10, p 18). Kohus loeb hagiavalduse viivisenõudes esitatuks 23.03.2023 ning seega esitatud viivisenõue ei saa olla aegunud, kuivõrd hagejale sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada 08.10.2020.

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest vaatamata pooltevahelistele läbirääkimistele ei ole hagejale siiski tekitatud kahjust midagi hüvitatud. Samas tuleb viivisenõuet arvestada kohtu poolt väljamõistetud osaliselt kahjuhüvitiselt, s.o 802 eurolt. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajast mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise alates 12.10.2020 kuni kohtulahendini, s.o 20.05.2024, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o summas 271,41 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee).

on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

MENETLUSKULUD

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati ca 22% ulatuses, jäävad vastavas ulatuses hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning 78% kostjate menetluskuludest tuleb kanda hagejal.

konsultatsioonile 414,80 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu käsitamine menetluskuluna põhjendatud, kuivõrd hageja on menetluses läbivalt esindanud ennast ise ning teinud kõik avaldused enda nimel. Menetluskulu kui õigusabikuluna saab kohus TsMS § 175 lg 1 viimase lause kohaselt arvestada üksnes kohtumenetluses menetlusosalise esindajana tegutsenud esindaja (nt jurist, advokaat) kulusid. Hageja menetluskuluna on aga põhjendatud arvestada tema tasutud riigilõivu 560 eurot. Sellest tuleb kostjatel hagejale solidaarselt hüvitada 22%, s.o 123,20 eurot (560 x 22 : 100).

tasutud õigusabikulud 496 eurot (dtl 139). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Kostjate lepingulise esindaja tunnihind 80 ja (hiljem) 95 eurot on kooskõlas sama kvalifikatsiooniga esindajate õigusabitasude keskmiste tunnihindadega. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostjate esindaja töö maht 5,6 h. Kostjate poolt esindajale tasutud õigusabikulud on põhistatud täies ulatuses. Hagejal tuleb hüvitada kostjate õigusabikuludest 78%, s.o 386,88 eurot (496 x 78 : 100).

lg-le 1 tuginedes tasaarvestada (vt ka RKTKo nr 3-2-1-91-16, p 18). Seega mõistab kohus hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud 263,68 eurot (386,88-123,20). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.