20.05.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-151228
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi J. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2474,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046); lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: J. A. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx (endise ärinimega Xxxx) ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust tulenev põhivõlg 1998 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 27.09.2023 - 24.01.2024 eest 79,44 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja intress 189,18 eurot, viivise nõue 172,80 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 5 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 85,17% ulatuses ja kostja menetluskulud 14,83% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 298,10 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 298,10 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 24.01.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: välja mõista kostjalt hageja kasuks Xxxx (endise ärinimega Xxxx) ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus 1998 eurot, intress 189,18 eurot, hagi esitamise seisuga (24.01.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 252,24 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot.
2.Hageja selgitab, et nõude aluseks on Xxxx (endise ärinimega Xxxx) ja J. A. vahel 29.05.2023 panga iseteeninduskeskkonnas sõlmitud krediidikontoleping. Hageja selgitab, et laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (lisa 1). Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Xxxx iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 29.05.2023. Poolte vahel sõlmitud lepingul ei ole märgitud VÕS § 404 lõikes 2 märgitud andmeid ning VÕS § 408 lg-st 1 tulenevalt on selline leping tühine, kuid VÕS § 408 lg 2 alusel muutub sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kuivõrd Kostja sai krediidi kätte ning on krediidi alusel teostanud tagasimakseid, siis on krediiti kasutama hakatud ning seetõttu ei ole krediidileping VÕS § 408 1 alusel tühine. Krediidilepingu (lisa 1.1) tingimuste punkti 6.1 võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostjale teostati krediidisumma väljamakse 29.05.2023 kell 16:40 tema arvelduskontole xxxx summas 1998,00 eurot (lisa 2 – maksekorraldus). Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45.93% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2000.00, ja päevaintressil 0.1052000% (38,40 % aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.
3.Hageja väitel ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset. Kuivõrd ühtegi tagasimakset ei teostatud, siis oli kostja alates juunist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, juuni 2023, juuli 2023, august 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on
11.09.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks (lisa 3). Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 26.09.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1998 eurot. Krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi 189.18 eurot, mida hageja on arvestanud alates 29.06.2023 kuni 26.09.2023 summalt 1998 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 38,40% aastas ehk 0.1052% päevas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt (1998 eurolt) alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 252,24 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (lisa 1.2) – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Hageja on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) nõudekiri 06.10.2023 – 25€ (lisa 4); 2) pretensioon 20.10.2023 – 5€ (lisa 5); 3) hagihoiatus 27.10.2023 – 5€ (lisa 5). Nõue on loovutatud hagejale 06.10.2023. Kostjat teavitati 06.10.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (lisa 4).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 14.03.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud Hageja väidete kohaselt sõlmiti leping sidevahendite teel. Hageja selgitas, et leping sõlmitakse algse krediidiandja Xxxx plc iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (lisa 1). Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Xxxx iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 29.05.2023. Kostjale edastati dokumendid lepingu sõlmimise päeval 29.05.2023 iseteenindusportaalis. Hageja on kohtule esitanud ka faili „Laenutaotlus süsteemist“ (dtl 76), millel on pealkirja „Loan application info“ all rida „Arrived 29.05.2023 17:06:43“. Samas edasi on „Loan state“ pealkirja all „Validated date“ 29.05.2023 17:33:13, „Decisioning date“ 29.05.2023 17:06:43, Scored date“ 29.05.2023 17:06:43. Krediidisumma väljamakse tõend kannab ajamärgendit 29.05.2023 kell
16:40. Kuivõrd tegemist on piiriülese krediidiandjaga, võis krediidiandja süsteemis olla teine kellaaeg, millele viitab ka laenutaotluse dokumendis olev märge „Paid date 29.05.2023 17:40:13“. Eeltoodust kohus järeldab, et kostja esitas laenu taotluse 29.05.2023. Hageja väitel esitati kostjale Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille hageja on esitanud ka kohtule. Hageja toob välja, et poolte vahel sõlmitud lepingul ei ole märgitud VÕS § 404 lõikes 2 märgitud andmeid, et kuivõrd tarbija sai laenu kätte, siis ei ole krediidileping andmete puudumise tõttu tühine. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Hageja on selle kohta esitanud üksnes faktiväite (et üldtingimused ja teabeleht esitati kostjale 29.05.2023 Xxxx plc iseteeninduskeskkonnas). Lihtmenetluses saab kohus poole seletust arvestada tõendina. Kohus loeb seega tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud hagi aluseks olev tarbijakrediidileping. Hageja on esitanud selge faktiväite laenu väljamaksmise kohta ning ka tõendi (dtl 77). Seega on tõendatud, et kostja sai 29.05.2023 kätte laenu summas 1998 eurot.
5.Krediidi kulukuse määr Tarbijakrediidi teabelehes (dtl 34) oli krediidi kulukuse määraks märgitud 45,93%, mis oli võrdne lepingu sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määra ülempiiriga 45,93 %.
6.Nõude loovutamine Hageja väitel nõue on loovutatud hagejale 06.10.2023 ning kostjat teavitati 06.10.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (lisa 4). Kohus märgib, et hageja väidetud nõude loovutamise teate on saatnud hageja, tõendina on esitatud ka e-kiri (dtl 41). Hageja hinnangul ei ole nõude loovutamise lepingu tõendina esitamine võimalik ega vajalik. Hageja selgitab, et kuivõrd nõuete loovutamine toimus suure hulga nõuete kogumis, siis sisaldab nõuete loovutamise leping lisaks asjassepuutuvale nõudele ka suure hulga teiste nõuete ning nende nõuetega seotud isikute delikaatseid isikuandmeid, mille avalikustamine ei ole võimalik. Loovutamise lepingu redakteerimisel aga selliselt, et eemaldada asjasse mittepuutuvate isikute andmed, kaotaks kogu tõend oma tõendamisväärtuse. Hageja hinnangul ei ole ka praktilist vajadust nõude loovutamise lepingu esitamiseks, kuivõrd nõude loovutamise toimumise osas puudub poolte vahel vaidlus. Nõude loovutamine ei eelda võlgniku heakskiitu ning nõude loovutamisest on võlgniku teavitatud. Kohus selgitab hagejale, et kohtu poolt nõude loovutamise tuvastamine on vajalik selleks, et veenduda, et hagejal üldse on nõue ning et sama nõudega ei saaks hiljem kohtusse tulla algne võlausaldaja, väites, et nõude loovutamist pole olnud. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et üheks hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oleks ka see, kui hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hageja õiguste rikkumine ei oleks võimalik, kui hagejal ei oleks õigust (nõuet). Kohus märgib, et hageja on võlgade kokkuostmisega tegelev ettevõte, kes saab oma äriprotsessid ja dokumenteerimise korraldada selliselt, et hiljem oleks võimalik nõudeid ja õigusi sobival viisil tõendada. Seega usub kohus, et hagejal oleks kindlasti võimalik teha oma nõuete loovutamise korralduses ka muudatusi, selliselt, et nõude loovutamine oleks ka tõendatav (ilma teiste isikute andmeid avaldamata). Kuivõrd antud juhul on tegemist lihtmenetlusega, saab kohus arvestada tõendina ka poole seletusi. Kohus arvestab seega, et hageja on esitanud nõude loovutamise kohta faktiväite ning arvestades, et hageja on esitanud andmeid ja dokumente, mida eelduslikult ei ole võimalik saada mujalt kui algselt krediidiandjalt, siis on eluliselt usutav, et hageja on nõude omandanud.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõte Kohus on hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse kohta esitanud üksikasjalikud selgitused menetlusse võtmise määruses (p 6.3, dtl 62). Kohus ei korda neid selgitusi. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 prim 4) järgimiseks kogus krediidiandja Xxxx (endise ärinimega Xxxx) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (lisa 6). Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (lisa 7). Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja, et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse (dtl 76). Sellelt ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud sissetulekut, olemasolevaid finantskohustusi, igakuiste majandamiskulude suurust, ülalpeetavaid või üldse midagi peale kostja nime ja kontaktandmete. Laenutaotlusel on küll üks andmeväli „Income source“, kuid seegi on täitmata. Hageja on esitanud väidetavate väliste päringute kohta tõendi (dtl 48), see on dateeritud 29.05.2023 ning on näha, et päring on tehtud kostja kohta. Kohus saab aru, et tegemist on ilmselt Creditinfo raportiga ning näha on üksnes Creditinfo väited, et mingid päringud on teostatud ja et vasted puuduvad. Ka ei piisaks üksnes neist päringutest, et VÕS § 4034 kohast vastutustundliku laenamise kohustust järgida. Algne krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja sissetulekut, sissetulekuallikat ja selle olemust, olemasolevaid finantskohustusi, igakuiseid elamiskulusid. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole kuidagi täitnud vastutustundliku laenamise kohustust.
8.Põhivõla nõue Hageja on märkinud, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1998 eurot (sest tagasimakseid tehtud ei ole). Kogu põhivõlg on sissenõutav juhul, kui leping on üles öeldud (lepingu tähtaeg ei ole saabunud, sest leping oli tähtajatu). Hageja toob välja, et kuivõrd ühtegi tagasimakset ei teostatud, siis oli kostja alates juunist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, juuni 2023, juuli 2023, august 2023, osamaksete tasumisega. Hageja väitel saadeti kostjale 11.09.2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks (lisa 3). Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 26.09.2023. Hageja on tõendina esitanud meeldetuletuskirja (dtl 39), millest siiski ei nähtu, millal ja mis viisil see on saadetud. Hageja on siiski väitnud, et teate edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas (dtl 19). Seejuures viitab hageja lepingu üldtingimuste punktile 12.1. et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Samas 26.04.2024 seisukohas märgib hageja (dtl 75), et puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud E-postiaadressile lepingus sätestatud viisil. Hageja on seega esitanud vastuolulisi selgitusi selle kohta, kuidas teade saadeti, kas teade esitati iseteeninduskeskkonnas või saadeti epostiga. Kohus võtab siiski arvesse hageja esitatud selgitusi lepingu sõlmimise protsessi kohta, millest nähtub, et läbi iseteeninduskeskkonna saab tehniliselt saata e-kirja tarbija e-postiaadressile. Seega kohus eeldab, et hageja ehk pidaski seda silmas. Samas märgib kohus, et faktiväidete selge
esitamine on hageja ülesanne ning kohus ei pea hageja segastest väidetest tuletama faktiväiteid. Edaspidi palub kohus hagejal faktiväited esitada selgelt. Kirjas on öeldud, et eraldi teadet laenulepingu ülesütlemise kohta Xxxx ei saada ja laenuleping lõppeb automaatselt 15. päeval kui võlgnevust pole tasutud. Kohus loeb seega hageja selgituste kaudu tõendatuks, et algne krediidiandja ütles lepingu üles 26.09.2023. Kuivõrd krediidi kostja kasutusse andmine on tõendatud ja hageja väitel kostja midagi tagasi maksnud ei ole, tuleb rahuldada hageja põhivõla nõue.
9.Intressinõue Hagis nõuab hageja intressi 38,40% aastas summalt 1998 eurot alates 29.06.2023 kuni 26.09.2023, kokku 189.18 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja ei ole nõude ümberarvestuses intressi arvestanud. Seega jääb hageja poolt lepingujärgse intressimäära alusel hagis esitatud intressinõue rahuldamata.
10.Viivisenõue Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 38,40% aastas tagastamata krediidisummalt (1998 eurolt) alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2024, kokku 252,24 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Õigust kohaldab kohus ise, seega rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras võlasummalt 1998 eurot alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast 27.09.2023 kuni 24.01.2024. Seadusjärgne viivisemäär 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas. Lähtudes eeltoodust on põhinõudelt 1998 eurolt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurus ajavahemiku 27.09.2023-24.01.2024 summas 79,44 eurot.
11.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot ning toob välja, et on edastanud Kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) nõudekiri 06.10.2023 – 25€ (lisa 4); 2) pretensioon 20.10.2023 – 5€ (lisa 5); 3) hagihoiatus 27.10.2023 – 5€ (lisa 5). Hageja viitab, et Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (lisa 1.2) kohaselt oli lepingus kokku lepitud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Kohus märgib, et 06.10.2023 teade oli, see, mille kohta hageja tõi välja, et sellega teavitati kostjat nõude loovutamisest. Nõude loovutamisest teavitamine on seadusest tulenev kohustus, mistõttu tegemist ei ole tasulise võla meeldetuletuskirjaga, isegi mitte sel juhul, kui nõude loovutamise teates sisaldus võla tasumist nõudev teave. Ülejäänud kahe meeldetuletuskirja kohta on hageja esitanud tõendid (dtl 43 ja 45), millest nähtub, et hageja väidetud kuupäevadel on kostja epostiaadressile saadetud kaks kirja. Kohus rahuldab seega hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude kahe kirja eest, kokku 30 eurot.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega 14.03.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2474,42 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 24.01.2024 esitatud hagi hind oli 2474,42 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1998 eurot, viivise põhivõlalt perioodi 27.09.2023 - 24.01.2024 eest 79,44 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot osas, kokku 2107,44 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast 85,17%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,83% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,17% hageja põhjendatud menetluskuludest (350 eurot), millele vastab summa 298,10 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.