Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20. mai 2024.a tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-130047
Tsiviilasi
SWENOR Bygg OÜ hagi E L-V vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
67,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SWENOR Bygg OÜ, registrikood 12134800, asukoht Kesk tn 6, Võru linn 65605 e-post: [email protected]; Lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers, e-post: [email protected] Kostja: E L, isikukood xxx, elukoht xxx Ärakuulamine, 24.01.24, osalesid hageja lepinguline esindaja Kristjan Kers, kostja E L
Menetluse liik
Resolutsioon
1.Jätta rahuldmata SWENOR Bygg OÜ hagi E L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Jätta SWENOR Bygg OÜ ja E L menetluskulud SWENOR Bygg OÜ kanda, nende kulude suurus kindlaks määramata ja kostja menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue
1.Hageja ja kostja lepingulised suhted said alguse keskkonnast hange.ee (keskkond). Hange.ee enda kirjelduse kohaselt on see „iseteeninduskeskkond, kus era- ja juriidilised isikud saavad korraldada ehitushankeid ning ettevõtted nendel hangetel osaleda – suhelda ja teha pakkumisi“. Kostja avaldas keskkonnas hanke ning valis hageja võitjaks. Selle tulemusel sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamine. Kostja kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest 480 eurot. Hankes oli märgitud soovituslik tööde teostamise aeg 01.11.2019-17.11.2019. Kuna kostja ei olnud tehniliste eriteadmistega isik ja kostjale oli kolmandate isikute poolt varem sellist tüüpi ehitis valmis
ehitatud, siis kostja täpsetest soovidest aru saamiseks ja ideede kooskõlastamiseks käis hageja Kosel kostjaga kooskõlastatult tema juures tutvumas varasema tööga ja selgitas enda nägemust. Pärast varasema tööga tutvumist oli tarvis kooskõlastada töö tegemisega seonduvad asjaolud ja välja selgitada töö tegemise täpne aeg, lähtuvalt kokkuleppe mittesaavutamisest hankes märgitud ajaperioodil. Hageja jäi neis küsimustes pärast 04.12.2019 e-kirja kostja vastust ootama. Hageja kirjutas kostjale uuesti samadel küsimustel 10.01.2020, kuid taaskord tulemuseta. Pärast ligikaudu kolmekuulist vahet kostja viimasest tagasisidest andis hageja kostjale 02.02.2020 e-kirjas teada, et kuivõrd on kostja vastust pikalt oodanud siis kolme tööpäeva jooksul vastuse esitamiseta loeb hageja kostja poolt töövõtulepingu ülesöelduks. Kostja vastas sama päeva õhtul, et on töövõtulepingu alusel tehtavast tööst jätkuvalt huvitatud. 03.02.2020 andis hageja e-kirjas teada, et vahepeal tekkinud kohustuste tõttu on tema graafik lähiajal hõivatud. Kostja vastas, et on nõus töö teostamisega kevadel. Hagejale selline versioon sobis ja hageja andis sellest kostjale 03.02.2020 e-kirjaga teada, kuid märkis, et kostja teavitaks aegsasti ette ja lepiks eelnevalt hagejaga kokku, millal täpsemalt töö teostada. Kostja 2020. aasta kevadel hagejaga ühendust ei võtnud.
2.2020. aasta juulikuu lõpus leidis hageja hange.ee veebilehelt kostja uue hanke sama töö teostamiseks. Sellega sai hagejale ilmsiks asjaolu, et kostja on töövõtulepingu üles öelnud. Hageja esitas sellest lähtuvalt kostjale töö tegemise tekkinud kulutuste hüvitamiseks arve. Kostjale esitatud arve sisaldas hageja kulu, mille ta oli kandnud hange.ee-le hanke võitmise eest summas 14 eurot (käibemaksuga) ning sõidukulu xxx koos kostja juures töö tegemise asjaolude väljaselgitamiseks läinud ajakuluga summas 36 eurot. Kostja keeldus hageja esitatud arve tasumisest ja 29.07.2020 vastuses. Kostja väitis veel järgnevas vastuses, et ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Samas vastuses vastuoluliselt eelnevas kirjas väidetule märgib kostja, et hageja hoopis ei täitnud oma lepingulisi kohutusi. Hagiavalduse esitamise hetkel on arvel märgitud tasu tasumata.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot, viivised summas 13,32 eurot ning viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu rahuldatud põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3675,47 eurot ja kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad
4.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja kõik kulud hageja kanda.
5.Hageja väidab, et sõlmiti leping. Kostja ei nõustu selle väitega. Lepingut ei sõlmitud. Hageja pole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist ja ega ära näidanud kus ja mis moodi töövõtulepingu sõlmimine toimus ja kus ja mis hetkel oli vastavad tahte avalduse vahetatud selliselt, et pooled saaksid aru, et nad on omavahel õiguslikult seotud. Ära polnud ka näidatud, mis moodi oli kokku lepitud tasu maksmine ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Aktsept puudub. Kostja peab kogu protsessi lepingu eelseteks läbirääkimisteks, mis luhtusid. Hange.ee ei vahenda lepingute sõlmimist, seega nii nagu hageja väidab, et automaatselt tahteavalduse esitamine hange.ee keskkonnas ei võrdu lepingu sõlmimisega. Just põhjusel, et
punkt 1 toodud asjaolud olid kokku leppimata. Asi venis mõlema poolselt, aegus ja kostja eeldas, et mõlema poolelt vaadates on teema maas. Kuni hetkeni, kui hageja hakkas esitama alusetuid nõudeid. Seetõttu ei olnudki lõpuks kummalgi selget arusaama, millal töö tehakse. Kostja seisukohalt oli soovituslikust töö tähtajast mitmeid kuid üle läinud. Kui tõesti oleks leping olnud sõlmitud automaatselt hange.ee lehel hageja väljavalimisega, siis soovitud kuupäevadest hageja ise kinni ei pidanud. Ta tuli enda initsiatiivile kohale vaatama palju hiljem, alates hanke võitjaks kuulutamisest. Ebaselge on, miks ta ei tulnud kohale varjet ehitama. Oli iseenesest mõistetav, et varje tuleb tellija juures ehitada. Jääb ebaselgeks, miks siis selle osas tekkis arutelu või miks hageja tekitas olukorra, et ta ei tahtnud kostja juurde seda tegema tulla. Sama küsimus ja arutelu tekkis arutelu ehitusmaterjalide osas. Kui hageja oleks tulnud soovitatud kuupäevade jooksul kohale, oleks materjal ka kohale tulnud. Hageja ei öelnud täpset kuupäeva ka, millal ta tööd tegema tuleb, soovituslik kuupäev oli ammu möödas, rääkimata sellest, et tal oli kogu aeg väidetavalt kiire ja et saaks teha tööd vaid nädalavahetustel. Seega ei olnud lepingut, olulised tingimused olid kokku leppimata.
6.Hageja väidab, et kostjal ei olnud kohustust hange.ee võitja valida. Seda kohustust kostjal ei olnud, jääb selgeks siis see mõte. Pakkuja andmeid ehk nime, registrikoodi, kontaktandmeid näeb alles siis, kui võitja välja valid. Seega - kuidas sai olla leping sõlmitud kui ei tea, kellega leping sõlmitakse. Hange.ee keskkonnas ei saa otse osapooled üksteisega suhelda, vaid kogu vestlus on avalik ja kui sinna panna oma kontaktandmed, siis hange.ee keskkond kustutab hanke üldse ära, see on neil kasutustingimustes (4.3). Hange.ee keskkonda ei ole lubatud lisada hanke dokumente, mis sisaldavad isikuandmeid (sh nimi, isikukood, kontaktandmed)). Selleks, et kostja saaks alustada hanke võitjaga läbirääkimisi, selleks peabki hanke korraldaja ta välja valima, et siis saaks üksteise kontaktandmed ja läbirääkimised saaksid alata. Hankes ei olnud ka kirjas, et võitja valimisega tekib kohe kohustus tasu maksta hagejale; liiatigi kui töid ei ole teostatud (siiani). Hagejal ei tekkinud nö hanke võitjaks valimisega otseseid kulusid ega ka kohustusi kostja tõttu, tal oli võimalus töö mitte vastu võtta. Ka kostjal oli hanke korraldamisega kulutused. Kostja leiab, et ta ei tuleks selle pealegi, et hakata neid nõudma hagejalt, sest töö ei saanud tehtud, see on kostja hinnangul tema enda ja hange.ee omavaheline küsimus. Sama, nagu hageja poolt esialgu nõutud summa kostjalt, oli see hageja ja hange.ee omavaheline küsimus.
7.Kostja hinnangul hagejal puudub igasugune õiguslik alus nõuda nii 14 eurot, 50 eurot või hankes esitatud summat 480 eurot. Kostjale jääb nõue 14 eurot kui ka 50 eurot arusaamatuks, et mis kulud need on, või miks ta kui tarbija peab need tasuma. Kostja ei ole ühtegi teenust/toodet selle eest saanud. Hageja on märkinuid, et ta on algusest peale kompromissi saavutamise huvides nõudnud tasu vaid 50 euro ulatuses (et katta sõidu- ja hanke võidu teenustasu kulud). Hageja esialgne nõue oli 14 eurot, siis muutus see 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduses on kirjas põhinõue 50 eurot ja viidatud hanke lepingule. Kostja ei ole sellist lepingut, millele oleks allkirja, nõusoleku vms andnud, kus oleks kokku lepitud need summad. 480 eurot oli hageja poolt hankes pakutud varje ehitamise summa ehk tööraha ehk hageja pakkumus ja summa, mida oleks pidanud kostja tasuma, kui hageja oleks teinud varje valmis ja selle kostjale üle andnud nö tööraha. Seda aga tehtud pole. Kohtu põhjendused
8.Käesoleva asja hind on 67,33 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga
ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis.
9.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
10.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovis pakkumust internetikeskkonnas hange.ee neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamiseks. Esitatud hagiavaldusest ja dokumentidest nähtub (dtl 42), et hankes oli märgitud soovituslik tööde teostamise aeg 01.11.201917.11.2019 ning kostja valis parimaks pakkujaks hageja, SWENOR Bygg OÜ. Vaidlus käesolevas asjas on poolte vahel selles, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kulud (sõidukulu, hange.ee keskkonnas hageja poolt makstud tasu).
12.Kostja avaldas keskkonnas hanke nimetusega „Neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamine“, hageja tegi teiste pakkujate seas oma pakkumise ja kostja valis hageja võitjaks. Hageja loeb sellega lepingu sõlmituks ning kostja poolt töölepingu üles öelduks, kui kostja tegi hange.ee keskkonnas hagejaga sõlmitud töövõtulepingu korras tehtavale tööle uue hanke (2020.a juuli). Hageja on seisukohal, et kostja ütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel. Kostja vaidleb nimetatule vastu ja leiab, et töövõtulepingut ei ole sõlmitud, ei ole selge, kus ja mis hetkel oli vastavad tahteavalduse vahetatud selliselt, et pooled saaksid aru, et nad on omavahel õiguslikult seotud. Ära polnud ka näidatud, mismoodi oli kokku lepitud tasu maksmine ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja peab kogu protsessi lepingueelseteks läbirääkimisteks, mis luhtusid. Kostja hinnangul hange.ee ei vahenda lepingute sõlmimist, ning automaatselt tahteavalduse esitamine hange.ee keskkonnas ei võrdu lepingu sõlmimisega.
13.Poolte õigussuhtele kvalifikatsiooni andmiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid poolte tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et saaks öelda, et poolte vahel oli sõlmitud leping VÕS § 9 mõttes. Hange.ee üldtingimuste p 2.2 sõnastab selgelt, et „..kõik hange.ee keskkonnas esitatavad tahteavaldused teevad ja lepingud sõlmivad kasutajad
omavahel ning vastutavad nende nõuetekohase täitmise eest.“(dtl 61). Seega on sellest punktist on arusaadav, et lepingu sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus kostja (hange.ee keskkonnas hanke korraldaja) ja hageja (hange.ee keskkonnas hanke võitja) vahel tekib hanke lõppedes lepinguline suhe. Seega leping ei olnud sõlmitud enampakkumise korras (VÕS § 10). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nõnda leiab kohus, et edukaks pakkujaks tunnistamises ei seisnenud nõustumuses lepingu sõlmimiseks, vaid tegemist oli olukorraga, mille eesmärk oli leida isik, kellega alustatakse lepingueelseid läbirääkimisi ning sõlmida töövõtuleping hiljem, kui oli läbi räägitud ka muudes küsimustes - täitmise tähtaeg, materjalide ja kaupade ostmine – so. töö detailides (nimetatu nähtub ka hange.ee üldtingimustest, dtl 61). Ühtlasi on hageja ise välja toonud ja see nähtub ka poolte e-kirjavahetusest („kostja täpsetest soovidest aru saamiseks ja ideede kooskõlastamiseks käis hageja Kosel kostjaga kooskõlastatult tema juures tutvumas varasema tööga ja selgitas enda nägemust“; hagi p 8, dtl 48-55), et ka hageja hinnangul ei olnud pooled saavutanud kokkulepet hange.ee keskkonnas VÕS § 9 mõttes.
14.Nii nõustub kohus kostjaga selles, et kuulutuse paigutamine hange.ee keskkonda ja pakkumise teinud ettevõtja valimine ei ole samastatav töövõtulepingu sõlmimisega ja seega olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda, järelikult ei saa hageja tugineda oma nõudes VÕS § 655 lg 1 sätetele ega nõuda tasu nimetatu alusel (sj olukorras, kus töid ei ole teostatud).
15.Kuna kohus leidis, et lepingut ei ole sõlmitud ning pooltevaheline suhtlus käis lepingueelsete läbirääkimiste käigus, siis tuleb kohtul hinnata, kas hageja sai kostjalt nõuda hageja kulude (sõidukulu, hange.ee keskkonnas makstud tasu) hüvitamist.
16.VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 alusel lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Ning lg 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS 101 lg 1 p 3, § 115 lg kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.Hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju VÕS § 14 alusel ja tuginedes VÕS § 101 lg p 3, §
115.Eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes osalemisel ja lepingueelsetel läbirääkimistel. Kahju võib ka usalduskahju puhul seisneda nii sõidukulude hüvitamises kui ka hange.ee keskkonnas makstud tasus, kui selgub, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi pahas usus. Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut, siis lähtub kohus poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest, eelkõige poolte kirjavahetusest.
18.Seega tuleb hinnata, kas pooled on lepingueelseid läbirääkimisi pidanud pahauskselt ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selle üle, et hankekeskkonnas on kostja soovinud tööde teostamise ajaks 01.11.2019-17.11.2019 ning vaidlus puudub ka selles, et nimetatud kuupäevadel töid ei teostatud. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et pooled on suhelnud omavahel tihedalt novembri lõpus, detsembri alguses (19.11, 21.11, 04.12, dtl 48-51), kuid peale seda on läbirääkimised mõningal määral vaibunud ja otsesele kokkuleppele tööde teostamise detailides ei ole ühegi e-kirjas nähtuva põhjal jõutud (2020 jaanuar- veebruar, dtl 52-55), Järgnevalt on pooled jõudnud arusaamisele, et tööd tuleb edasi lükata - 02.02.20 kostja kiri „mul on muud asjad väga järsku tulnud vahele ja praegu ei oska ennustada, millal aega oleks..“; kostja 03.02.20 e-kiri „VB siis kevadel tuleb teema jälle aktuaalseks?“; hageja 03.02.20 e-kiri „Ei ole probleemi, andke ainult natuke varem teada, sest see aasta on juba kole palju tööd ees.“. Edasine konkreetne suhtlus poolte vahel puudus (milles vaidlus ka puudub), kuni hageja on välja toonud, et 2020. aasta juulikuu lõpus leidis hageja hange.ee veebilehelt kostja uue hanke sama töö teostamiseks, mille põhjal hageja tegi järelduse, et kostja temalt enam tööd ei soovi ning esitas kostjale arve kulude hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on kostja veenvalt tõendanud (kostja ütlustega 24.01.24 ärakuulamisel), et 2020.a suvine hange oli kostja poolt teisele ehitisele, kui see, mille hageja pakkumuse tegi, seega ei saa esitatud tõendite põhjal jõuda arusaamisele, et kostja oleks teadlikult või pahauskselt venitanud läbirääkimistega või läbirääkimised katkestanud uue hanke läbiviimisega. Vastupidiselt nähtub, et nii hageja kui ka kostja ei suutnud saavutada läbirääkimistel kokkulepet ehitise tööde detailide osas (so millal, millise varjendi, kus tööd teostada) ja seetõttu kostja ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidanud pahauskselt ning kostja hageja ees ei vastuta. Kohus leiab, et käesoleval juhul kannab hageja riski selle eest, et ei leppinud kokku kostjaga sõidukulude vm kulude hüvitamises enne kulude tekkimist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Nõnda ei pea kohus põhjendatuks ka hageja kahjunõudeid sõidukulu ega hange.ee keskkonnas hageja poolt makstud tasu osas ja eeltoodu alusel jääb hagi võlgnevuse summas 50 eurot ja viiviste summas 13,32 eurot nõudes rahuldamata VÕS § 14, § 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 järgi
19.Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kostja 05.05.24 esitatud väidetele, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaegu (eelmenetluse lõpp 24.04.24, 04.04.24 kohtu e-kiri). Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna määramine, menetluskulude jaotamine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 67,33 eurot.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määra kindlas seetõttu hageja menetluskulude suurust
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
23.Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses esindaja olnud või muud kulu menetluses tekkinud, siis jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.