Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.05.2024.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-13732
Tsiviilasi
CarAutoRent OÜ hagi O. K. vastu võla nõudes 4954,20 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092) Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden post [email protected]) Kostja: O. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx)
(e-
kirjalik menetlus Menetluse liik
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.09.2023 esitatud ning 02.10.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti CarAutoRent OÜ (hageja) ja O. K. (kostja) vahel 08.03.2023 äritegevuseks kasutatava auto rendileping, mille järgi sai kostja rentida hageja autopargist taksoteenuse osutamiseks auto. Kostja sai auto XXXXXX kätte 10.03.2023 ning tagastas auto 05.06.2023 hageja parklasse. Hageja vaatas auto üle ja tuvastas, et autol on vigastatud esistange, pakiruumi uks täielikult, tagastange, vasak tagatiib, paremtagauks ja vasak uks. Kostja kinnitas, et vastutab tekitatud vigastuse eest ja on nõus remonti kompenseerima. Auto nädala üür oli 160 eurot. Kostja üüris auto alates 20.03.2023 kuni 11.06.2023, seega kokku tuli kostjal tasuda 2015 eurot. Kostja poolt on raha laekunud 1313,51 eurot. Kuna kostja üürimakseid nõuetekohaselt ei tasunud, siis vastavalt lepingu lisa nr 1 p VI.1 oli kostja kohustatud tasuma 1% viivised tekkinud võlast. Seega luges hageja kostja poolt laekunud summast 1313,51 viiviste tasumiseks 461,57 eurot ning põhivõla katteks jäi 851,94 eurot (1313,51-461,57). Kokku üüri põhivõlg on 1163,06 eurot (2015-851,94). Ajavahemikul 05.06.2023 kuni 26.09.2023 on viivis vastavalt poolte kokkuleppe lisa nr 1 punkt VI.1 1325.89 eurot. Kuna viivis ületab põhivõlga, siis hageja vähendab viiviseid 162,83 eurot võrra. Seega lõplik viivis on 1163,06 eurot. Kostja oli kohustatud hoolitsema rendisõiduki eest heaperemehelikult ja kõrvaldama tekkinud puudused VÕS § 345 lg 1 toodud tingimustel (kandma kulu). Auto tagastamise aktil loetletud puuduste kõrvaldamiseks on hageja kandnud kulusid summas 2 628,08 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 1163,06 eurot, viivise summas 1163,06 eurot ning kahju summas 2 628,08 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse osaliselt rahuldamata ning tunnistada üürivõla suuruseks 317,78 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et auto tagastamise hetkel oli võlgnevuse suuruseks 317,78 eurot ning viivis 1 % ei vasta seadusele, kuna leping on sõlmitud eraisiku ja juriidilise isiku vahel. Hageja arvutustes on viivised ja trahvid arvestatud üürilepingu esimestest päevadest, mil võlgnevus puudus ja kostjapoolsed maksed tulid regulaarselt ja katsid täielikult üüri. Auto remondiga kaasnevad kulud kaeti kindlustusega (kaskokindlustus) vastavalt rendilepingule ja hagejaga sõlmitud lepingule, viimasele tasus kostja sularahas omavastutuse summas 200 eurot, mis on kajastatud autovastuvõtmisel.
Kohtu põhjendused
majandamisele. VÕS § 358 lg 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Pooled on kokku leppinud lepingu p-s VI.3, et sõiduki kahjustamisel Rentniku enda või kolmandate isikute poolt kannab kahju Rentnik. Punkt VII.4 kohaselt, kui Rentnik või teine juht on oma teoga (tegevuse või tegevusetusega) põhjustanud kahju Rendileandjale või kolmandale isikule tahtlikult, kannab Rentnik kahju täielikult. Samuti vastavalt lepingule p. VI.13 liiklusõnnetuse, varguse, vandalismi jms. juhtumi korral on Rentnik kohustatud viivitamatult teavitama Rendileandjat juhtunust. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuvastanud sõiduauto tagastamisel, et vigastatud oli renditud sõiduauto esistange, pakiruumi uks täielikult, tagastange, vasak tagatiib, paremtagauks ja vasak uks. Hageja on esitanud kahjude tõendamiseks autole kahju tekitamise tunnistuse, milles kostja on väidetavalt kinnitanud eelnimetatud kahjustuste olemasolu (dtl 11). Samas nähtub antud dokumendist, et kostja on kinnitanud oma allkirjaga üksnes tagastange ja tagumise luugi kahjustusi. Muid kahjustusi ei ole pooled fikseerinud. Kahjustuste olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ka fotod võimalike vigastustega, kuid üksnes nimetatud fotod ei kinnita, et fotodel nähtuvad kahjustused oleksid olnud olemas ka sõiduki tagastamisel (dtl 31-38). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on iseenesest lepingut rikkunud, tagastades sõiduauto koos tagastange ja tagumise luugi kahjustustega. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tal kulunud kahjustuste kõrvaldamiseks kokku 2 310,73 eurot (käibemaksuta), sh on remonditavateks osadeks/töödeks märgitud: esistange 297,72 eurot, pakiruumi uks 942,13 eurot, tagastange 506,67 eurot, vasak tagatiib 215,78 eurot, parem tagauks 337,93 eurot ning lisatööd ja materjalid 10,50 eurot (dtl 10). 18.01.2024 dokumendis kinnitas hageja, et võtab maha kuludest parema tagaukse remondi summas 337,93 eurot, kuna see on märgitud üleandmise vastuvõtmise aktis nagu olemasolev puudus. Arvestades, et pooled on fikseerinud ja kostja kinnitanud üksnes kahjustusi tagastangel ja tagumisel luugil, siis ei ole põhjendatud kohtu hinnangul aga ka arvel märgitud kulud esistange ning vasaku tagatiiva osas. Arvel märgitud materjali kulu loeb kohus põhjendatuks, kuna sõiduki remontimisel on nimetatid kulu tekkimine ka eluliselt usutav. Kohus loeb põhjendatud kuluks seega kokku 1459,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on seega põhjendatud kahju summas 1751,16 eurot. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja rikkumise ja kahju vahel ka põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hagejal ka remondikulusid tekkinud.
Kostja on oma vastuses märkinud, et on tasunud hagejale 200 eurot vigastuste kompenseerimiseks. Samas ükski esitatud tõend (s.h kostja poolt esitatud foto rahast dtl 77) nimetatud asjaolu ei kinnita. Samuti märgib kohus, et dokument, milles kostja on kinnitanud kahjustuste olemasolu ning märkinud, et 200 eurot tasutakse kohapeal, on hageja poolt allkirjastamata (dtl 11). Seega puuduvad tõendid, et kostja oleks ka reaalselt hagejale kahjustuste eest tasunud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.