Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-145324
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Foodwin OÜ vastu võla nõudes 70 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E A (e-post XXX) Kostja: Foodwin OÜ (registrikood 12035529; e-post XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.12.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt oli Foodwin OÜ (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja 13.04.2021. Sõidukit pargiti 13.04.2021 Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90, 1180), Tallinn parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimise käigus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk parkis selleks mitte ettenähtud kohale (parkimiskoht). Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kontrollitavas sõiduautos ega selle juures ei olnud kedagi. Kaubalaadimise tuvastab parkimiskorraldaja kohapeal. Kui sõiduki juures kaupa ei laeta, ei ole see enam kaubalaadimine, vaid parkimine. Kauba viimise ajaks tuleb sõiduk ümber parkida, sest kauba viimise aeg ei ole enam peatumine. Parkimiskorraldajal oli piisavalt aega, et tuvastada rikkumine ja vormistada leppetrahvi nõue. Seetõttu ei olnud sõiduk kindlasti pargitud peatumise ehk kauba peale- või mahalaadimise ajaks. Peatumisena ei saa tõlgendada sõiduki jätmist parkimisalale. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja 16.08.2021, 16.05.2022 ja 03.05.2023 e-kirja teel meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja ei asunud kohustust täitma. VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud
Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Kostja vastus Kostja leidis oma vastuses, et lepingulist suhet hagejaga ei ole ja seega puudub hagi alus. Kostja ei parkinud vaid peatus maja sissepääsu ees, et teenindada E-Selveri lepingulist klienti ning teostas veose mahalaadimist ja kauba üleandmist kliendile aadressil xxx (xxx büroohoone). Seega hageja ja kostja vahel polnud lepinguline suhe, kuna puudus kostja poolne aktsept. Foodwin OÜ kaubiku juht peatas kaubiku alal, mis ametlikult ei ole EP90 parkimisala. EP90 parkimisala hõlmab parklat, mis asub büroohoone ees. Foodwin OÜ kaubikujuhil puudus info parkimistingimuste kohta (teadetetahvlid parkimise alast Lõõtsa ja Valukoja tn ristmikul ja parkimistingimustest, liiklusmärgid jne), et antud büroohoone eest ei tohi peatuda ja kaubalaadimist teostada. Parkimise teadete tahvlid puudusid või ei olnud piisavalt nähtaval kohal. Seega hageja ja kostja vahel polnud leping sõlmitud. Kostja kaubikujuht ei parkinud vaid peatus Lõõtsa 1A peasissekäigu ees, et teenindada E-selveri lepingulist klienti ning teostas kauba mahalaadimist ja kauba toimetamist kliendile, ehk siis teenus uksest-ukseni. Tegemist polnud parkimise vaid peatumisega kauba mahalaadimise eesmärgil. Seega leping puudus ja parkimistrahv on kehtetu, kuna parkimist ei toimunud. Kaubikujuht peatus võimalikult lähedale hoone välisuksele, et toimetada kaup kliendile kõige kiiremal ja lähimal viisil. Kaup tuli viia kliendile mitmendale korrusele ja liftiga. Kogu protseduur võttis aega maksimaalselt 10 min., mille sisse jäi sobiva peatuskoha leidmine, kliendile helistamine ning juhtnööride saamine (kuidas kaupa kliendini toimetada), kauba otsimine ja ettevalmistamine transpordiks, maha laadimine ja lõpuks läbi mitmete uste minek ja liftidega sõitmine. Kaubiku tagumised kaubaruumi uksed olid avatud, ohutuled vilkusid ning armatuuril oli suur teavitussilt, et E-Selveri kaubalaadimine. Kohtu põhjendused
nähtub, et parkimiskontrolör xxx on viibinud EP90 parkimisalal 13.04.2021 kl 11:23 kuni 12:17, s.o ca 1 tund (dtl 152). Seega oli parkimiskorraldajal kohtu hinnangul käesoleval juhul piisavalt aega, et tuvastada rikkumine ja vormistada leppetrahvi nõue. Esimene pilt kostja sõidukist on tehtud 11:58:19 ning viimane foto koos leppetrahviga 11:58:42 (dtl 33, 40). Hageja leppetrahvide määramise korra lk 2 punkt 4 sätestab, et ”Lubame kaubalaadimist, kui me seda visuaalselt tuvastame. Ootame 5 min enne trahvi väljastust, ehk toimetatakse kaupa sihtkohta.” Parkimiskontrolör xxx 20.02.2024 antud selgitustest nähtuvalt kulus tal auto kontrollimisest trahvi väljastamiseni rohkem kui 5 minutit (dtl 158). Samuti on parkimiskontrolör kinnitanud antud selgituses, et kaubiku ümber ta tegevust parklasse sisenemisel ei näinud ning samuti ei toimunud kauba maha või peale laadimist. Kohtul puudub alus kahelda antud selgituste usaldusväärsuses, kuna ka parkimiskorraldaja tehtud fotodel ei viita miski sellele, et sõiduk peatus veose laadimiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et piltide tegemise aeg ei ole samastatav sõiduki visuaalse kontrolliga. Seega ei oma iseenesest piltide tegemise ja leppetrahvi määramise ajavahemik asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Samuti märgib kohus, et kostja poolt esitatud Selveri raport Exceli tabelina ei tõenda, et kauba laadimine oleks 13.04.2021 kl 11:58 ja/või vähemalt 5 minutit enne seda toimunud (dtl 70-81). Kuigi ajalist piirangut peatumiseks seadus ei sätesta, siis ei saa ka kullerteenuse osutamise puhul sõidukit jätta määramata ajaks peatuma. Kostja on ise viidanud, et peatumise ja veoselaadimise aeg võib olla maksimaalselt kuni 10 min. Ühtegi tõendit kostja oma viibimisaja kohta antud asukohas ei ole aga esitanud. Kui asuda seisukohale, et kostja sõiduauto viibis Lõõtsa 1A hoone ees maksimaalselt 10 minutit, siis on kohtu hinnangul aga eluliselt usutav, et vähemalt poole kostja poolt märgitud ajast võiks võtta kauba mahalaadimine (so aeg, mil kaubikujuht viibib kaubiku juures). Kostja ei ole tõendanud, et kauba viimine kliendile oleks olnud antud juhul keskmisest keerulisem. Kostja poolt esitatud foto hoone peasissekäigust nimetatut ei tõenda (dtl 86). Seega asub kohus seisukohale, et kui tegu oleks olnud peatumisega kauba laadimiseks, siis oleks parkimiskontrolöril ajaliselt olnud võimalik mingit tegevust kaubiku juures märgata. Vastavad tõendid aga käesoleval juhul puuduvad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja sõiduk oli 13.04.2021 pargitud parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90, 1180).
parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 41-50). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Samuti on hageja tõendanud, et Lõõtsa tn pool on sissesõidu keelumärk, ühtegi sõiduteed parkimisalasse ei keera ning tee ääres on bussipeatus ja jalakäijate rajad (dtl 101, viimane foto). Vaidlusaluse hoone ümber on vaid pargi-, jalakäijate- või jalgrataste ala (dtl 99 fotod). Parkimistingimused ja märgid tuleb aga panna ainult ala sisse/väljasõitude juurde, mida käesoleval juhul hageja ka teinud on ning mis asuvad Suur-Sõjamäe ja Sepapaja tänavatel (dtl 41-50, 102). Kui kostja sisenes Lõõtsa tn poolt, siis võis ta rikkuda liikluseeskirja. Seega pidi kostjale olema arusaadav, et vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisalast tehtud fotodelt nähtuvad nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid, kui ka parkimistingimused. Parkimiskohad on tähistatud ka joontega maas ja järelikult tähistatud koha kõrval parkida ei tohi (sarnaselt linna parkimisaladele, kaubanduskeskuste jms parklatega). Kohus nõustub hagejaga, et hagejalt ei saa nõuda, et ta paneks kõnniteele keelumärke – seal parkimise keeld tuleneb seadusest.
erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 9,25 tunni eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus asub seisukohale, et lepingulise esindaja kulu 9,25 tundi on osaliselt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu (s.h menetluskulu nimekirja koostmine) 2 tunni ja 15 minuti ulatuses. Ajakulu seoses kohtuistungiga (s.h istungiks ettevalmistamine ja protokolliga tutvumine) peab kohus põhjendatuks kokku 2 tunni ulatuses arvestades istungi kestvusega 51 minutit ja asjaoluga, et tegemist ei olnud keskmiselt keerukama vaidlusega istungi ettevalmistamiseks ning protokolliga tutvumiseks. Arvestades asja sisu ja esitatud dokumentide mahtu peab kohus kostja 29.02.2024 ning 05.03.2024 seisukoha ja vastuväidete läbitöötamise põhjendatuks ajakuluks kokku 1 tund ning hageja 29.02.2024 esitatud dokumendi ja 13.03.2024 esitatud dokumendi põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Kohus arvestab, et hageja on eelnevalt juba menetluskulude nimekirja esitanud, mida tuli lihtsalt täiendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja tunnitasu suurus 110 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu kokku 8 tundi 30 minutit, s.o 935 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1055 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1055 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.