X ja HUUM OÜ hagi Y ning OÜ ÖÖD vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks ning viivise tasumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.09.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja HUUM OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebus 7000 eurot HUUM OÜ apellatsioonkaebus 10 469,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaadi abi Simo Soolo Hageja II HUUM OÜ (registrikood 12561761), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria MägiRohtmets ja vandeadvokaadi abi Simo Soolo Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja II OÜ ÖÖD (registrikood 14006561), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.09.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta X ja HUUM OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades X ja HUUM OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I) ja HUUM OÜ (hageja II) esitasid 17.06.2021 Harju Maakohtule Y (kostja I) ja OÜ ÖÖD (kostja II) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete väidete avaldamise keelamiseks ning solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja II esitas kostjate vastu solidaarselt ka nõude varalise kahju 3212,50 eurot hüvitamiseks ja viivise maksmiseks. Hagejad palusid jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 10.07.2020 ajalehes Äripäev ilmunud artiklis „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist“ (artikkel) hagejate kohta järgmised väited: a) „Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas, et pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis“; b) „Saunakeriseid tootev Huum kutsus ettevõtte Ööd juhi Y meenutusel nad pea kaks aastat tagasi laua taha, et arutada, kuidas teha koostööd ja minna koos messile. Huum oleks teinud sauna sisu lahenduse ning Ööd rääkis, et neil on plaanis tulla välja väiksema saunaga. Huum nendega aga rohkem ühendust ei võtnud ning Y arvas, et teema on laualt maas“; c) „Kuni kaks kuud tagasi jagas Huumi omanik Facebookis väiksemat peegelsauna, millest me siis kohapeal rääkisime,” rääkis Y. „See oli meile täielik külm dušš”; d) „Asja tegi Y hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal Huumile rääkis. „Seal on selged loogikad, miks on sellised mõõdud, et oleks lihtsam maju transportida, saaks panna rekale peale, et ei oleks erimõõtu ja oleks odavam transportida,” selgitas Y, miks olid majade mõõdud niivõrd spetsiifilised. Kui Y küsis Huumi juhilt Xlt, kuidas ta selle asjaga seotud on, ütles X, et see on tema tuttava projekt“;
2-21-9795 e) „Kuna Ööd ja Huum asuvad Tartus samas tootmishoonete kompleksis, jäi Ööde juhile Yle silma ka see, et Huumi tootmishoone ees seisid klaasialusel kurikuulsad peegelklaasid.“
1.2.Eelnevalt toodud väidetes on kostjad esitanud hagejate kohta järgmised ebaõiged kaudsed faktiväited: a) hageja I või hageja II on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini; b) hageja I või hageja II kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.
1.3.Artiklis toodud väiteid on kajastatud ka ajalehes Äripäev 11.07.2020 ilmunud artiklis „Kopeerijad teevad Eesti ettevõtjatele tuska“ ning 14.07.2020 ilmunud artiklis „Eduka kerisetootja Huum kaubamärk kuulub hoopis teisele ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“. 11.07.2020 ja 14.07.2020 artiklid võimendavad 10.07.2020 artikli mõju.
1.4.Kõikide artiklitega, mille aluseks oli 10.07.2020 artikkel, on tekitatud avalikkusele arusaam, et hagejad on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini ning kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid. Peegelklaaside kasutamine arhitektuuris on väga levinud ja aktuaalne trend.
1.5.Hagejad ei tooda kostjaga II konkureerivaid tooteid (peegelklaasiga saunamaju). Saunamaju, millel on kasutatud peegelklaase, toodab YRRE OÜ. Hageja II toodab saunakeriseid.
1.6.Kostjad on soovinud artiklis halvustada oma konkurenti YRRE OÜ-d ja selle toodet – saunamaja, seostades hagejad YRRE OÜ-ga.
1.7.Kostja I on kostja II juhatuse liige.
1.8.Hagejale II tekkis varaline kahju õigusabikulude näol, mida hagejal II tuli kanda kostjatele kohtueelselt saadetud nõudekirjade esitamise tõttu. Hageja II õigusabikulud on 3212,50 eurot (ilma käibemaksuta).
1.9.Hageja I on pidanud artiklis avaldatud väidete tõttu kannatama hingelist valu ja kannatusi, mida suurendab hageja I tugev seotus hageja II tootmisega. Hageja I esindab oma peres kolmandat põlvkonda, kes on end saunadega sidunud. Kostjate avaldused on mõjutanud negatiivselt ka hageja I kohustusi ja vastutustunnet investorite, aga ka avalikkuse ees. Samuti on kahjustatud hageja II mainet. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2.1.Kostjate vastuväidete kohaselt ei tulene artiklist vaidlusaluseid faktiväiteid. Kostjad ei ole vaidlusaluse sisuga väiteid ka esitanud. Artiklis on märgitud, et „Huum toodab saunakeriseid“ ning et „Huum oleks teinud sauna sisu“. Artiklis ei ole öeldud, et hageja I ja/või hageja II toodaksid saunamaju, mis on kostja II toodetega sarnased. Seega on ebaõige järeldus, et artikli kohaselt on hagejad kopeerinud kostja II peegelmaja disaini. Lisaks räägitakse artiklis üksnes sarnaste saunamajade või peegelklaasidega majade tootmisest 2020. aastal. Hageja esile toodud väide puudutab aga piiramatu aja jooksul kogu hageja I ja hageja II äri- ning majandustegevust.
2-21-9795
2.2.Hagejad ei ole esile toonud, kes on iga etteheidetava väite avaldajaks – kas kostja I või kostja II ning kumba hagejat iga konkreetne väide puudutab. Kostjate samastamine on ebaõige.
2.3.Kostjate artiklis avaldatud väited vastavad tõele.
2.3.1.Kostja II tegeleb peegel- ja saunamajade tootmisega 2017. aastast. Kostja II, hageja II ja YRRE OÜ tegutsesid 2020. aastal Tartus samades tootmishoonete kompleksis. 2018. aastal kutsus hageja II kostja II esindajad kohtumisele, et võimalikku ühist koostööd arutada. Kuivõrd hageja II toodab saunakeriseid, siis plaaniti teha ühisprojekt, mille raames kostja II toodab peegelsaunamaja, mille siselahendused, sh kerise teeb hageja II. Ühisel kohtumisel selgitasid kostja II esindajad nende ehitatavate majade insenertehnilisi lahendusi ja ehitusmaterjalide valikut, avaldades kogu majade ehitamise ja turustamise know-how. Ühist koostööd ei toimunud.
2.3.2.2020. aasta suvel sai kostjale II teatavaks, et tema toodetavate majadega äärmiselt sarnase väljanägemisega maju on asunud tootma YRRE OÜ, mis hageja I sõnul oli tema tuttava projekt. YRRE OÜ tellis peegelmajade jaoks klaasi hageja II kaudu. Peegelmajade jaoks kasutatud klaasalused seisid 2020. a suvel Tartus hageja II tootmishoone ukse ees. YRRE OÜ juhatuse liige Q on samaaegselt ka hageja II juhatuse liige. Kui võrrelda 10.07.2020 Äripäeva artiklis toodud kostja II peegelmaja fotot ning YRRE OÜ toodete fotot, siis on ilmne, et kostja II ja YRRE OÜ tooted näevad väga sarnased välja. Seega on tõene asjaolu, et YRRE OÜ toodab kostjaga II sarnaseid saunamaju. Samuti on YRRE OÜ ja kostja II saunamajad peaaegu samas mõõdus.
2.4.Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hagejale II kui juriidilisele isikule ei saanud mittevaralist kahju tekkida. Lisaks on hageja II äriühing teinud kiire kasvu – hageja II müügikäive on aastaga suurenenud 4,4 korda. Hageja I osas ei selgu hagist, milliseid olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi põhjustasid artiklis kostjate avaldatud väited hageja I elukorraldusele.
2.5.Varalise kahju hüvitamise nõudega seonduvalt ei ole hageja II põhjendanud, miks tal oli vaja kohtueelselt advokaadi abi kasutada. Samuti ei ole advokaadi ajakulu põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 01.09.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on väide „X või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“ käsitatav faktiväitena. On võimalik objektiivselt kontrollida, kas hageja I või hageja II on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini.
3.1.1.Kostjad ei ole mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et hageja I või hageja II on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini. Kostjate avaldatu põhjal ei ole kostjad kordagi väljendanud, et hagejad tegelevad kostja II konkureeriva toote tootmisega, olles varastanud selle idee kostjatelt – st hagejad on toime pannud intellektuaalomandi õiguse rikkumise. Maakohtu hinnangul ei saa mõistlik inimene hagejate hagis esile toodud fraasidest aru, et kostja I või kostja II avaldas hageja I või hageja II kohta hagejate järeldatud kaudse faktiväite peegelmaja disaini kopeerimise kohta. Samuti ei saa sellisele järeldusele asuda ajalehes Äripäev ilmunud 10.07.2020 artiklit tervikuna vaadates. 10.07.2020 Äripäeva artiklis on selgelt välja toodud, et „Huum toodab saunakeriseid“ ja „Huum oleks teinud sauna sisu“.
2-21-9795 Mõistlik inimene saab aru, et kostja II on saunakeriste tootja. Artiklis ei räägita sellest, et hageja I või hageja II toodavad peegelklaasist saunamaju.
3.1.2.Kostjad on avaldanud kaudse faktiväite, et YRRE OÜ toodang on kostja II toodanguga sarnane.
3.2.Väide „X või HUUM OÜ kasutab äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid“ on käsitatav väärtushinnanguna, sest pole võimalik tõendada, et isik kasutab majandustegevuses ebaausaid võtteid. Tõendada on võimalik üksnes seda, missuguseid võtteid isik majandustegevuses kasutab ning seejärel hinnata, kas neid võtteid saab pidada ebaausateks. Eelnevalt osundatud väide on subjektiivne hinnang teatud käitumisele. Väärtushinnanguks teeb väite selles sisalduvad sõnad „ebaaus“ ja „võtteid“. Ebaausa tähendus tuleb mõista pettust kasutav, tõest ja õiglusest mittejuhinduv; lepetest ja lubadustest mitte kinnipidav. Seega on võimalik hinnata, kas hagejad kasutavad pettust kasutavat stiili. Kuna väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda, jääb andmete ümberlükkamise nõue ka teise väite osas rahuldamata.
3.3.Rahuldamata jäi ka hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
3.3.1.Maakohus asus eelnevalt seisukohale, et kostjad ei ole hagejate kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Seega ei ole kostjad hagejate isikuõigusi rikkunud ebaõigete faktiväidete avaldamisega.
3.3.2.Kostjad ei ole avaldanud hagejate kohta ka väärtusthinnanguid. Seega ei tule analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.
3.3.3.Lisaks on hageja II juriidiline isik, kellele ei ole võimalik kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu põhjustada.
3.4.Kuna kostjad ei ole avaldanud hagejate välja toodud väiteid, siis ei ole ka kahju õigusvastase tekitamise eeldused täidetud. Vastavalt ei saa olla tegemist kahju tekitamise kestva rikkumisega ja asjaomane nõue rahuldamisele ei kuulu.
3.5.Rahuldamata jäi ka hagejate varalise kahju hüvitamise ja viivise nõue. Hageja II saaks nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas. Mittevaralist kahjunõuet hagejad kostjatele kohtueelselt ei esitatud. Kuna maakohus leidis, et hagejate õigusi ei ole rikutud, siis ei ole vajadust analüüsida varalise kahju hüvitamise eeldusi. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei täitnud maakohus nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Kohus peab õigussuhte esialgse kvalifitseerimise käigus (eelmenetluse kestel) võtma seisukoha, kas teatud sõnade või lausete näol on tegemist väärtushinnangute või faktiväidetega. Maakohus muutis otsuses 11.04.2022 eelistungil antud selgitusi, kui leidis, et väide „X või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“ on faktiväide ning väide „X või HUUM OÜ kasutab äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid“ väärtushinnang.
2-21-9795 Üllatuslik oli ka kohtu seisukoht, nagu ei oleks kostjad vaidlusaluseid väiteid – nii nagu hagejad neid mõistsid – avaldanud.
4.2.Artikli ja selles avaldatu foon oli selgelt negatiivne (sh hagejate suhtes). Ainuüksi artikli pealkiri „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist“, sisu ning selles tehtud viide teisele kostjatega seotud artiklile „Soome kaksik lõpetas tegevuse“, annab lugejale selge arusaama – selliste ebaseaduslike kopeerimistega on kostjad pidanud tegelema varemgi. Kostjate eesmärgiks oli hagejate võrdsustamine varasemate kopeerijatega.
4.3.Maakohus leidis õigesti, et väite „X või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“ all tuleb mõista faktiväitena seda, et hageja I või hageja II on toime pannud intellektuaalomandi õiguse rikkumise, kuid maakohus leidis ebaõigesti, et kostjad ei ole sellist avaldust teinud.
4.4.Maakohus on ajanud segamini idee varguse ja konkureeriva toote tootmise. Vaidlusalune väide ei olnud see, et hagejad tootavad maju, vaid et kostjate väitel panid hagejad toime intellektuaalomandi õiguse varguse.
4.5.Hagejad ei nõustu, et väide „X või HUUM OÜ kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“ on väärtushinnang. Väidet on võimalik kontrollida läbi kostjate esimese faktiväite, milleks on toote disaini kopeerimine ning artikli kontekstis.
4.6.Mõistlik lugeja sai artiklist teha järelduse, et hagejad on kostjate ainulaadset lahendust ebaseaduslikult kopeerinud ning kasutanud enda äritegevuses ebaausaid võtteid. Seejuures tuli kostjatel tõendada, et neilt on võimalik midagi kopeerida ehk kostjate intellektuaalomandit rikkuda määral, mis õigustaks avalikkuse ees kahtlustuse esitamist. Peegelklaaside kasutamine hoonetel ja peegelklaaside kinnitamine Structural Glazing meetodil ei ole kostjatele kuuluv intellektuaalne omand. Iga isik võib endale ehitada mistahes (sh risttahuka) kujulise ja otstarbelise ehitise, kasutades sellel peegelklaase.
4.7.Kohus ei ole asja lahendamisel lähtunud artikli terviklikust mõjust ega selgitanud, miks hagejaid on artiklis nimetatud, kui konkureeriva toote tootmisega tegeleb Q või YRRE OÜ. Vastustajate seisukoht
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad jäävad maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud paluvad kostjad jätta solidaarselt hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna.
2-21-9795
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 toodud eelmenetluse ülesandeid (sh rikkunud selgitamiskohustust) selliselt, et see oleks mõjutanud asja lahendamise menetluslikku tulemust. Kuigi maakohus käsitas väidet „hageja I või hageja II kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“ eelmenetluses faktiväitena (I kd, tl 111, ajamärk 00:08:36), ei ole hagejad apellatsioonkaebuses esile toonud, mida hagejad oleksid maakohtu menetluses teinud teisiti. Apellatsioonkaebuses on hagejad saanud esitada oma asjaomased seisukohad, millega ringkonnakohus saab maakohtu otsust hinnates arvestada. Tõenditele (s.o artikkel ja seal avaldatud väited) annab kohus aga hinnangu kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8).
9.Maakohus tuvastas kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et väide „X või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“ on faktiväide – see on kontrollitav ning selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495, p 11). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.
10.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga, et väide „X või HUUM OÜ kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“ on väärtushinnang.
10.1.Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada, selle sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada. Faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495, p 11). Seejuures võivad hageja isikuõigusi rikkuda kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mis on hageja nõude aluseks, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980, p 19). Iga vaidlustatud väide tuleb õiguslikult eraldi kvalifitseerida. See, kas asjaomane väide on faktiväide või väärtushinnang ei sõltu sellest, kuidas kohus on kvalifitseerinud teised hagiga vaidlustatud väited.
10.2.Vaidlusalune väide on väärtushinnang, sest seda, kas hagejad kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid, saab üksnes põhjendada. Maakohus leidis õigesti, et on võimalik tõendada, milliseid võtteid hagejad äri- või majandustegevuses kasutavad ning seejärel anda hinnang, kas need on ebaausad. Hinnang, kas hagejad on kostja II intellektuaalomandi õigusi rikkunud, antakse väite tõesuse kontrollimisel. Tegevuse ebaaususele saab anda üksnes subjektiivse (väärtuspõhise) hinnangu.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et kostjad ei ole hagejate kohta vaidlusalust faktiväidet ja väärtushinnangut avaldanud.
11.1.Hagejad tuginesid hagis kostjate artiklis väidetavalt tehtud kahele avaldusele („hageja I või hageja II on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini“ ja „hageja I või hageja II kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“), mida artiklist ei tulene. Artiklis on märgitud, et „Huum toodab saunakeriseid“ ning et „Huum oleks teinud sauna sisu“ (I kd, tl 13). Artiklist tuleneb selgelt, et sarnaseid peegelmaju toodab YRRE OÜ (I kd, tl 13–15). Kui hagejad ei tooda kostja II peegelmajaga sarnaseid maju, siis juba seetõttu ei esitanud kostjad väärtushinnanguid hageja I või hageja II äri- või majandustegevuses kasutatavate võtete kohta (s.o „hageja I või hageja II kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“). Avaldused, mille kostjad artiklis hagejate hinnangul tegid, on oma sisult seotud. Maakohus leidis, et ilmselt pidasid hagejad silmas, et kostjate poolt ebaausate võtete kasutamine seisneb kostjate poolt hageja II
2-21-9795 toote (peegelmaja) disaini kopeerimises (I kd, tl 221 pöördel, p 38). Maakohtu käsitlust ei ole hagejad apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
11.2.Ainuüksi see, et hagejate hinnangul on artikli foon negatiivne, ei tingi hagi rahuldamist. Kohus saab hinnata konkreetseid faktiväiteid või väärtushinnanguid, millega seonduvalt on hageja oma nõude esitanud, arvestades seejuures küll väidete avaldamise konteksti ning tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist väidetest aru saab (RKTKo 01.12.2021, 2-15-18661, p 11). Seega ei saa maakohtule ette heita, et ta ei hinnanud eraldiseisvalt erinevate artiklite pealkirju ega seda, miks artiklites hagejaid on mainitud. Meediaväljaande pandud artikli pealkiri ja artiklis loodud foon ei ole kostjatele ka etteheidetav.
12.Siinses asjas tuli maakohtul esmalt hinnata, kas kostjad väitsid artiklis seda, mida hagejad hagis esile tõid, s.o „hageja I või hageja II on kopeerinud kostja II peegelmaja disaini“ ning et „X või HUUM OÜ kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid“. Vaidlusalune artikkel käsitleb peaasjalikult peegelklaasist saunamajade tootmist YRRE OÜ poolt, mis on kostja II toodetega sarnased. Hagejate vaidlustatud avalduste sisu hõlmab mitte ainult ideed, vaid ka selle teostust – s.o toodet, milleks on peegelklaasist saunamajad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluste avalduste sisustamisel ja hindamisel eksinud.
13.Kuna kostjad ei ole artiklis avaldanud vaidlustatud väidet ja väärtushinnangut, ei oma tähtsust, kas kostjatel oli võimalik midagi kopeerida, või kas väide oli tõene ja väärtushinnang kohane.
14.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et hageja II kostjate vastu esitatud varalise kahju hüvitamise nõude (kohtueelsed õigusabikulud) puhul on nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. VÕS § 115 lg 1 ei hõlma deliktilist kahju hüvitamise nõuet. Hageja II varalise kahju nõude puhul on nõudenormideks VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 6, kuna kohtueelsed õigusabikulud olid hagejat II puudutavas osas seotud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega (I kd, tl 68–75). Majandustegevusse sekkumine võib mh seisneda isiku kohta ebaõigete andmete avaldamises. Viidatud sätte eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest (sh kohtuväliselt), mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid pidada hõlmatuks selle normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Selliste kulude kandmine isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Seega on kohtul VÕS § 1045 lg 1 p-s 6 sätestatud rikkumise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 22; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kuna kostjad ei rikkunud hagejate õigusi, jättis maakohus hageja II varalise kahju hüvitamise nõude põhjendatult rahuldamata.
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsus lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole vajalik seda muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 165 lg 1 ja 171 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.
2-21-9795
18.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.