2-23-139321 Arvila OÜ hagi K K , A J ja P H vastu võlgnevuse nõudes 1270,84 eurot
Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
30. jaanuar 2024 Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja I: P H (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: K K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: A J (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Laureana Telk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arvila OÜ hagi K K ja P H vastu.
2.Mõista K K ja P H lt solidaarselt Arvila OÜ kasuks välja võlgnevus 1105,65 eurot.
3.Mõista K K ja P H solidaarselt Arvila OÜ kasuks välja viivis 7. novembri 2023 seisuga 32,51 eurot ja viivis alates 8. novembrist 2023 kuni põhinõude (1105,65) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja I ja kostja II kanda.
Mõista K K ja P H solidaarselt Arvila OÜ kasuks välja menetluskulud 1050 eurot.
6.Mõista K K ja P H solidaarselt Arvila OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (1050 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Lõpetada menetlus Arvila OÜ hagis A J vastu võlgnevuse nõudes, kuna hageja on nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
8.Jätta kostja III menetluskulud hageja kanda.
9.Mõista Arvila OÜ-lt A J kasuks välja menetluskulud 569,33 eurot. 1(5)
2-23-139321
10.Mõista Arvila OÜ-lt A J kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (569,33 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Arvila OÜ (hageja) esitas hagi K K , A J ja P H (kostjad) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ostis kohtutäitur R P korraldatud avalikult enampakkumiselt 1. märtsil 2023 P H (kostja I) kuulunud korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Korteriomandil on hüpoteek AS-i S P kasuks, mis tagab laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid, laenusaajateks on kostja I ja K K (kostja II). Lisatagatisena on hüpoteegiga koormatud A J (kostja III) kuulunud P kinnistu asukohaga XXX nr XXX. 26. juulil 2023 sai hageja AS-lt S P laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, võlgnevus oli kokku 1101,03 eurot. Hüpoteegi realiseerimise vältimiseks tasus hageja 16. augustil 2023 võla täpsustatud suuruses 1105,65 eurot. Hagejal ei ole kohustust kostja I ja kostja II laenukohustusi üle võtta. Hageja leiab, et nõue kostjate vastu on talle üle läinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3, võlaõigusseaduse (VÕS) § 69, § 151, § 152 ja § 173 alusel.
3.21. märtsil 2024 loobus hageja nõudest kostja III vastu. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista põhivõlg 1105,65 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 32,51 eurot ja viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kostjad hagi ei tunnista. Kostja I ja kostja II väitel pidi hageja nende laenu AS-i S P ees üle võtma. Selliselt on kostjale I olukorda selgitanud kohtutäitur.
5.Kostja III meelest on hageja ekslikult leidnud, et kostja III on solidaarvõlgnik VÕS § 69 lg 2 tähenduses. VÕS § 69 lg-st 7 ei tulene tagasinõuet juhtudel, kus üks tagatise andjatest ei pidanud tagasinõudega arvestama algse kohustuse tekkimise ajal. AÕS § 349 lg-st 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-st 2 tulenevalt läheb võlgniku asemel võla tasunud isikule üle nõue võlgniku vastu (vt RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-29-14, p 21), mitte teiste isikute vastu. Hagejal ei ole seega nõuet kostja III vastu ka AÕS § 349 lg 3 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
2-23-139321
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu AÕS § 349 lg 3 alusel põhjusel, et ta tasus kostja I ja kostja II asemel nende laenukohustusest 1105,65 eurot.
8.AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
9.Nõue läheb üle seaduse alusel, st ilma senise võlausaldaja tahteavalduseta, muu hulgas isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõuete täitmine (VÕS § 173 lg 1, lg 3 p 2).
10.Käendust reguleeriv VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.
11.Hageja on tõendanud, et: • hageja ostis kohtutäituri läbiviidud enampakkumiselt kostjale I kuulunud korteriomandi (dtl-d 46‒51); • hageja on kantud kinnistusregistrisse korteriomandi omanikuna, korteriomandil on hüpoteek AS-i S P kasuks (dtl 52‒53); • kostja I ja kostja II on 10. oktoobril 2006 sõlminud AS-ga S P laenulepingu nr XXX (dtl 54‒59); • hageja ostetud korteriomandile seatud hüpoteek tagab muu hulgas laenulepingust nr XXX tulenevaid nõuded kostja I ja kostja II vastu (dtl 123‒136, lepingu p 6); • AS S P on 26. juulil 2023 saatnud hagejale hoiatuse, et laenuleping öeldakse üles 18. augustil 2023 ja asutakse tagatist realiseerima, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt
17.augustil 2023 (dtl 62); • hageja on tasunud täpsustatud võlasumma 16. augustil 2023 (dtl-d 63, 65).
12.Hageja on seega tõendanud, et ta on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna tasunud võla, mille võlgnik ta ei olnud. AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 152 lg 1 alusel on nõue põhivõlgniku ehk kostja I ja kostja II vastu hagejale üle läinud.
13.Hageja on nõude maksmapanekuks esitanud hagi. Kostja I ja kostja II on ainsa vastuväitena viidanud kohtutäituri selgitusele, et kui korter laenuvõlgnevuse pärast müüakse, on see juba uue omaniku probleem (dtl 78). Kohtuistungil kinnitas kostja I, et ta ei ole ei hageja ega pangaga sõlminud kokkuleppeid võla üleandmiseks. Seega puudub õigussuhe, millest tulenevalt võiks hageja tasutud võlgnevus osaliselt või täielikult hageja ja kostjate vahelises suhtes langeda hagejale. Hageja ei olnud makstud võla solidaarvõlgnik.
14.VÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui käendaja on kohustuse põhivõlgniku asemel täitnud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei või käendaja käendusest tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu esitada enne põhivõlgniku kohustuse täitmise tähtpäeva. Asjas esitatud tõendid näitavad, et hageja täitis kohustuse pärast selle sissenõutavaks muutumist, kui pank oli hoiatanud, et ütleb võlgnevuse maksmata jätmisel laenulepingu üles. Seega võib hageja esitada nõude kostjate vastu.
3(5)
2-23-139321
15.Kostja I ega kostja II ei ole toonud esile ühtegi väidet ega esitanud ühtegi tõendit, mis välistaks nõude maksmapaneku. Ebaõige ettekujutus õiguslikust olukorrast ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
16.Eelneva alusel on põhjendatud mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhivõlg 1105,65 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja on arvestanud viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras 16. augustist 2023 kuni hagi esitamiseni 7. novembril 2023. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 32,51 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kostjalt I ja kostjalt II tuleb seega solidaarselt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 32,51 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kuivõrd hageja on nõudest kostja III vastu loobunud, ei ole vaja analüüsida kostja III võimalikku vastutust hageja ees. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannavad kostja I ja kostja II.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1110 eurot.
24.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab samas, et ajakulu on põhjendamatult suur. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ning kostjal I ja kostjal II ei olnud nõudele sisulisi vastuväiteid. Hageja 14. detsembri 2023 ja
5.veebruari 2024 seisukohad olid suures osas hageja enda tehtud arvutuste ümberarvutused kostja III suhtes, kelle vastu hageja lõpuks nõudest loobus. Nende koostamise ajakuluks, mida on põhjendatud nõuda kostjalt I ja kostjalt II, saab kokku pidada üht tundi. Põhjendatud ajakuluks peab kohus seega kokku 6,25 tundi. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 1050 eurot (280+20+750).
4(5)
2-23-139321
25.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulud 1050 eurot.
26.Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarslt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.
27.Kostja III suhtes on hageja nõudest loobutud.
28.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
29.Kostja III ei ole nõuet rahuldanud, hageja loobus nõudest kostja III vastu pärast Riigikohtu lahendit, mis selgitas õiguslikku olukorda. Kostja III põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda.
30.Kostja III nimetatud menetluskuluks on õigusabikulud 854 eurot viie töötunni eest. Hageja on esitanud vastuväite, et kulud on ülepaisutatud nii tunnihinna kui ka töömahu osas.
31.Kostja III on saanud õigusabi tunnihinnaga 170,80 eurot. Kohtu hinnangul ei ole see advokaadile makstava tasu puhul ebatavaliselt suur summa, isegi kui tegemist ei ole vandeadvokaadiga. Kohus nõustub aga hagejaga, et õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendamatult suur. Kostja III esindaja on peamiselt refereerinud Riigikohtu lahendit pärast seda, kui kohus menetlusosaliste tähelepanu sellele juhtis. Kostja III seisukoht ei mõjutanud eelduslikult oluliselt menetluse tulemust, kuid see ei pruukinud õigusteadmisteta poolele olla arusaadav ning talle ei saa keelata kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Põhjendatud on siiski vähendada hageja kompenseeritavat aega vastuse koostamisele ühe tunnini ning kokku lugeda hüvitatavaks õigusabile kulunud ajaks kolm tundi ja 20 minutit, mis teeb põhjendatud kuluks 569,33 eurot.
32.Kohus mõistab hagejalt kostja III kasuks välja põhjendatud menetluskulud 569,33 eurot.
33.Kostja III palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab kostja III taotluse.