Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi Xi vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus 10 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt Xi hageja EUROPARK ESTONIA OÜ menetluskuludena 252 eurot.
kasuks
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 55,00 euro saamiseks. Kohus tegi 07.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.11.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 21.11.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.12.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 19.12.2022, mille kohus võttis menetlusse 19.12.2022, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 40 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest: • Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete väljastamise ajal; • Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale; • EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes; • Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud; • Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe; • Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi; • Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata; • Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
4.Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale järgnevalt: • 11.12.2020, Haabersti Rimi, Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 25.12.2020, võlgnevuse summa 10 eurot;
5.Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega -luba ning ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja parkimiskellaga fikseerimata või sõiduki parkimiskioskis registreerimata ning parkides ilma parkimisloata.
6.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud meeldetuletusele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 31.01.2023 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ei tunnista ta enda vastu esitatud nõuet. Kostja nõustub, et auto xxx oli 23.04.2021 pargitud Toompuiestee 35 aadressil ja parkijaks oli kostja. Kostja viibis koosolekul ettevõttes C T OÜ, selle juhatuse liikme kutsel. Kostja parkis auto xxx parklasse kohale märgistusega „BYTELIFE/CYBEXER Külaline“ vastavalt tollel hetkel sissesõidul esitatud parkimistingimustele. Hageja poolt esitatud trahvinõue oli ja on alusetu. Hageja on esitatud trahvinõude kohaselt esitanud trahvinõude alusega „Muu nõuetevastane parkimine/Puudub parkimisluba“. Parkimistingimustes puudub nõue parkimisloa omamiseks ning parkimistingimuste p. 5 teise lause kohaselt peab parkija kinni pidama viitadest, märkidest ja teemärgistest. Puudub vaidlus osas, et parkimise korraldaja ei olnud esitanud muid juhiseid, mis oleks olnud kostjale täitmiseks kohustuslikud. Parkimist reguleeriv märk lisatahvliga „Välja arvatud valdaja loal“ on sisustatav üksnes moel, et parkimiseks antud kohal annab loa lisatahvlil viidatud ettevõte. Hageja on ennast parkimistingimustel läbivalt nimetanud parkimise korraldajaks ning mõistlikkuse piires ei ole võimalik hagejat pidada parkimiskoha valdajaks.
8.Parkides kohal märgistusega „BYTELIFE/CYBEXER Külaline“, on kostja tavalisele isikule mõistlikul ja arusaadaval viisil eeldanud Bytelife/Cybexer otsest või kaudset valdust antud parkimiskohale ning ettevõtte kokkulepitud külastamisel vastavat automaatset suulist luba nimetatud ettevõtete külalistele parkimiskohal parkimiseks, seega juhendunud tol hetkel paigaldatud märgistusest. Kirjaliku loa nõuet ei esine parkimistingimustes ega nõua valdaja loa kirjalikku vormi ka ükski õigusakt. Parkimise korraldaja ei esitanud muid juhiseid, mis oleks olnud kostjale täitmiseks kohustuslikud. Parkimist reguleeriv märk lisatahvliga „Välja arvatud valdaja loal“ on sisustatav üksnes moel, et parkimiseks antud kohal annab loa lisatahvlil viidatud ettevõte. Hageja on ennast parkimistingimustel läbivalt nimetanud parkimise korraldajaks ning mõistlikkuse piires ei ole võimalik Hagejat pidada parkimiskoha valdajaks.
9.Parkides kohal märgistusega „BYTELIFE/CYBEXER Külaline“, on kostja tavalisele isikule mõistlikul ja arusaadaval viisil eeldanud Bytelife/Cybexer otsest või kaudset valdust antud parkimiskohale ning ettevõtte kokkulepitud külastamisel vastavat automaatset suulist luba nimetatud ettevõtete külalistele parkimiskohal parkimiseks, seega juhendunud tol hetkel paigaldatud märgistusest. Kirjaliku loa nõuet ei esine parkimistingimustes ega nõua valdaja loa kirjalikku vormi ka ükski õigusakt.
10.Kostjal puuduvad tõendusväärtusega andmed auto xxx kasutaja kohta 11.12.2020. Tegu oli reedese päevaga ja tavapäraselt on kostja hagiavalduse lisas 1 toodud kellajal tööl. Kostja on mitme erineva auto kasutaja ning puuduvad tõendusväärtusega andmed, kes kostja perekonnast millist autot mainitud päeval kasutas.
11.Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud väitele, et kostja on parkimislepingu pooleks. Hageja on esitanud päringuid rahvastikuregistrisse kostja kohta. Rahvastikuregistri andmetel on Kostja abielus alates 2001 aastast ning hageja pidi olema sellest rahvastikuregistriandmete saamisel teadlik. Auto xxx esmaregistreerimise aastaks on 2016. Kostjal puudub abieluvaraleping. Tegu on ühisomandiga ning abikaasadel on võrdne õigus vara käsutamiseks ja kasutamiseks. Liiklusregistrisse kantud andmed ei oma omandi määramisel PKS sätete suhtes ülimuslikku tähendust ning praktikas tuginetakse liiklusvahendite omandit puudutavates vaidlustes üksnes PKS sätetele. Transpordiameti poolt peetavasse registrisse on kantud Kostja abikaasa kõikide autode kasutajana lihtsalt põhjusel, et registri tehniline lahendus ei näe ette ühisomandi sissekande vormi, kuid sellest ei tulene, et kostjal oleks ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada selle kasutamiseks andmist. Hagejal oli võimalus esitada asjaolusid teades ja professionaalsele õigusabi osutaja teadmistele tuginedes hagi abikaasade vastu ühiselt, kuid hageja ei teinud seda.
12.Kostja ei ole hageja poolt esitatud trahviteadet saanud. Hageja töötaja poolt auto kojamehe alla pildistamiseks pandud kollane paber võis, kuid ei pruukinud olla trahviteade. Kes iganes autot sellel hetkel kasutas, pole kostjale edastanud infot trahviteate esitamise kohta. On ebaselge, kas trahviteade oli autole paigaldatud ka auto kasutaja naasmisel või mitte. Kuna kostja ei ole auto ainuomanik ega ainukasutaja, puudub alus lugeda trahviteadet kostjale kättetoimetatuks.
13.Kostja vaidleb vastu hageja väitele meeldetuletuse saatmise kohta. Kostja pole hagiavalduse lisas esitatud meeldetuletust saanud, Hageja poolt esitatu on pelgalt .pdf fail, mida võib saata posti, meili või sõnumirakendustega ning failist iseenesest ei tulene selle saatmise fakti. Hageja ei ole esitanud ei saatmiskinnitusega elektroonilise sõnumi faili ega postiasutuse kinnitust paberkujul postisaadetise kohta, seega on tegu paljasõnalise ja tõendamata väitega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku summas 40 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 11.12.2020 ja 23.04.2021 hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ilma selle eest tasumata. Kostja on esile toonud, et ilmselt parkis 11.12.2020 kostja ja tema abikaasa ühisvaras olevat kuuluvat sõidukit keegi kostja perekonnaliikmetest, kuid kostja ei ole esile toonud, kes konkreetselt tema perest sõidukeid eespool märgitud kuupäeval kasutas ja sõidukeid parkimistingimusi rikkudes parkis. Kostja möönis, et 23.04.2021 parkis sõiduki tõepoolest tema hageja opereeritavas parklas, kuid leiab, et tegi seda kooskõlas parkimistingimustega.
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.
20.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 11.12.2020 ja 23.04.2021, s.o leppetrahvide väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärkidega xxx omanik/vastutav kasutaja just kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 11.12.2020, hageja poolt opereeritaval parkimisalal Haabersti Rimi (1539), parkimistingimusi rikkudes, st parkimisaja algust fikseerimata jättes (dtl 28-32).
21.Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumiste tõttu saadud leppetrahvinõuded on tasumata.
22.Kostja on avaldanud, et tal puuduvad tõendusväärtusega andmed auto xxx kasutaja kohta 11.12.2020. Tegu oli reedese päevaga ja tavapäraselt on kostja leppetrahvi saamise kellajal tööl. Kostja on mitme erineva auto kasutaja ning puuduvad tõendusväärtusega andmed, kes kostja perekonnast millist autot mainitud päeval kasutas. Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega (dtl 62). Nii nähtub Transpordiameti andmetest, et sõidukite numbrimärkidega xxx omanik/vastutav kasutaja oli 11.12.2020 ja 23.04.2021 isik isikukoodiga xxx ehk kostja.
23.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki
omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
24.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
25.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
26.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Kostja ei ole tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kohus märgib, et hageja õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki kasutajaks ja parkimislepingu pooleks sisaldub muuhulgas ka hageja tüüptingimustes (dtl 186).
27.Kostja vastuväide, et hageja oleks pidanud leppetrahvi sissenõudmiseks esitama hagi kostja ja tema abikaasa vastu ühiselt, kuivõrd sõiduk xxx on kostja ja tema abikaasa ühisvara, ei ole asjakohane. Ei puutu asjasse kostja ja tema abikaasa vaheline abieluvararežiim, kuivõrd Transpordiameti poolt peetavasse registrisse on kantud kostja sõiduki omaniku/ vastutava kasutajana. Ei oma tähendust, kes lisaks sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale veel sõidukit võivad kasutada, oluline on tuvastada sõiduki eest vastutav isik so kas omanik või vastutav kasutaja. Isegi, kui tegemist asuda seisukohale, et sõiduk xxx on kostja ja tema abikaas ühisomandis, siis tuleb abikaasad lugeda solidaarvõlgnikeks. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega hageja õigesti suunanud oma hagi just kostja vastu.
28.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei
ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
29.Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 43-56), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kui kostjale sellised tingimused ei sobinud, siis oli võimalik tal parkimisalalt lahkuda ning parkida oma sõiduk mujale. Tingimuste mittesobivus ei anna alust ega õigust parkimistingimuste rikkumiseks.
30.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et parkimisalale sissesõidu juures ja ka parkimisalal endal on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
31.Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõiduteede juurde on paigaldatud liiklusmärgid, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Kohus leiab hageja esitatud fotosid parkimistingimuste kohta kogumis hinnates, et need kajastavad kostja sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja kohas ning selle koha parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning parkimine on tasuline. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei ole teinud. Ka ei ole kostja põhistanud, et leppetrahvi päeval vastav märgistus puudus. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.
32.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud
tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
33.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis 11.12.2020 sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu p 5 kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 40 eurot. Hageja on parkimislepingute rikkumise eest nõudnud leppetrahvi 10 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st oli paigaldatud parkimiskell või registreeritud parkimine parkimiskioskis). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
34.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool.
35.Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvi väljastamist. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole leppetrahvide meeldetuletuskirju kätte saanud ei oma tähendust. Kohus märgib, asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale meeldetuletused või nõudekirja, kuna seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude rahuldamise eelduseks on selle kohtueelne kättetoimetamine mõnel muul viisil lisaks leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamisega.
36.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest 11.12.2020 leppetrahvi summas 10 eurot.
37.Pooled ei vaidle 23.04.2021 leppetrahvi nr xxx faktiliste asjaolude üle. Vaidlus puudub, et just kostja parkis talle kuuluvat sõidukit xxx Toompuiestee 35 parklas vaidlusalusel ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus parkimistingimusi. Hageja leiab, et kuivõrd kostja parkis nii, et kostjal puudus parkimisluba, on parkimistingimusi rikutud ja
leppetrahv õigustatud. Kostja leiab, et tal oli parkimisluba olemas, kuivõrd ta oli Toompuiestee 35 hoonesse kutsutud seal asuva äriühingu kutsel.
38.Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et vaidlusalune sõiduk on pargitud Toompuiestee 35 hoone juurde, parkimist keelava liiklusmärgi alla lisamärkega „Välja arvatud valdaja loal“, parkimiskellaga on märgitud parkimise algus aeg (dtl 99-106). Parkimist keelava märgi alla on paigaldatud infotahvlid selle kohta, millised parkimiskohad on ette nähtud hoones asuvatele äriettevõtetele või nende külalistele. Vaidlust ei ole, et kostja parkis oma sõidukit just äriühingute Bytelife/Cybexer külalise parkimiskohal, kelle kutsel ta hoones viibis.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada Toompuiestee 35 territooriumil olevat parkimistingimust, mille kohaselt võivad parkida ainult lubadega sõidukid. Hageja hinnangul, kui sõiduk pargib tähistatud konkreetse firma lubadega parkimiskohal, siis on vajalik sõiduk hoone administratsiooni juures kirjalikult paberil ka registreerida. Hoones on olemas parkimise registreerimise leht, millelt nähtub, et kostja ei olnud sõidukit 23.04.2021 nõuetekohaselt parkima registreerinud (dtl 172). Seetõttu on väljastatud ka leppetrahvinõue parkimisloa puudumise tõttu (kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi).
40.Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud oma seisukohta, et Toompuiestee 35 territooriumil parkimiseks peab olema vaid kirjalik luba või peab territooriumil parkimiseks ennast mingil vihikulehel registreerima. Hageja on esile toonud, et suuliste lubade olemasolul ei oleks hagejal võimalik teostada kontrolli parkimistingimuste täitmise üle. Kohus märgib, et on hageja enda korraldada, kuidas ta oma tööd teeb ja parkimistingimusi kontrollib, kuid parkimisteenuse kasutajale peavad parkimistingimused olema üheselt selged ega tohi jätta õige tegutsemise tõlgendamiseks lahtisi võimalusi. Hageja on viidanud parkimistingimuste p-le 2, mille kohaselt parkimise alustamise aja nõuetekohane fikseerimine on sõidukijuhi kohustus. Hageja enda esitatud fotodelt selgub, et kostja on seda parkimist alustades teinud, paigaldades armatuurlauale parkimiskella parkimise algusajaga (dtl 38).
41.Võimalik, et hoones kehtib kord, et tuleb hoone administraatori juures parkimine fikseerida, kuid see kohustus peab olema hoone külalisele selgesti äratuntav. Käesoleval juhul see nii ei olnud. Ühestki liikluskorraldusvahendist ei saa teha järeldust, et sõiduki parkija peab oma sõiduki parkimisaja alguse fikseerima just hoone administratsiooni juures, mitte parkimiskellaga. Parkimise keelumärgi juures olevast lisaselgitusest „väljaarvatud valdaja loaga“ ole tuvastatav, kelle luba on parkimiseks vaja, kas kogu territooriumi omaniku või parkimiskoha omaniku või hoopis parkimise korraldaja luba. Parkida sooviv isik ei pea tuvastama, kas nn nimeline parkimiskoht kuulub konkreetsele ettevõttele või on see äriühingule eraldatud ajutiseks kasutamiseks. Samuti ei nõua selgitus valdaja kirjalikku luba.
42.Hageja on esile toonud, et parkimistingimuste p 3 kohaselt tohib parkida ainult registreeritud sõidukit. Hageja viidatud parkimistingimus ei sätesta, et parkida tohib vaid hoone administraatori juures registreeritud sõidukit. Parkida sooviv isik ei pea parkimistingimusi tõlgendama ega mõistatama, kas ja kus peab sõiduki registreerima, kas piisab registreerimisest liiklusregistris või on vaja täiendavaid toiminguid. Samuti ei pea parkida sooviv isik küsima ja uurima teda külla kutsunud isiku käest selgitusi parkimistingimuste kohta vaid parkimistingimused peavad olema liikluskorraldusvahendite abil nähtavad, selgelt arusaadavad ja üheselt mõistetavad.
43.Hageja on esile toonud, et hagejal ei ole suuliste parkimislubade korral võimalik teostada kontrolli parkimistingimuste täitmise üle. Kohus nõustub, et ilmselt see nii on, kuid parkimistingimuste kontroll ja leppetrahvide tegemine ei saa olla eesmärk omaette,
eelkõige võiks tähelepanu all olla parkimise üheselt mõistetav korraldamine. Hagejal on võimalik paigaldada kontrollitavale territooriumile erinevaid liiklusmärke, lisatahvleid ja muid selgitavaid abivahendeid, kuid käesoleval juhul on hageja täitnud oma kohustusi parkimise korraldamisel poolikult. Kohus märgib, et kostjale tehtud 11.12.2020 leppetrahvi tõendavatelt fotodelt nähtub kontrollitaval alal ohtralt lisatahvleid selgitusega „Märgi parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis.“ (dtl 51). Kohtule on arusaamatu, mis on takistanud hagejal selliseid selgitusi (Märgi parkimise algusaeg hoone administraatori juures) paigaldamast.
44.Kostja on tõendanud selle, et ta on fikseerinud parkimise algusaja, samuti selle, et ta oli 23.04.2022 kutsutud Toompuiestee 35 hoonesse seal asuva äriühingu kutsel ja külalisena ning tal oli iseenesest seega ärihingu luba äriühingu külalise kohal ka parkida. Kohus leiab, et kuivõrd 23.04.2022 leppetrahvi puhul ei ole tuvastatud, et kostja oleks parkimistingimusi rikkunud, ei ole lepetrahv summas 30 eurot põhjendatud ja kohus seda kostjalt välja ei mõista. Selles osas jääb hagi rahuldamata.
45.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuga ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga.
46.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 25.05.2022 kohtueelse meeldetuletuskirja (dtl 63), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud andmetest (dtl 62), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Omniva väljavõttest nähtub, et kostjale saadeti 25.05.2022 kell 12:02 tavakiri aadressile xxx, mis on kostja elukoha aadress rahvastikuregistri kohaselt. Kiri on kostjale postiteenuse osutaja poolt edastatud 25.05.2022 kell 14:04. Hageja on täiendavalt esile toonud, et meeldetuletuskirju on saadetud kostjale ka varem, septembris 2021 ning veebruaris 2021, kusjuures viimane (ajaliselt vanim) kiri on saadetud tähitud kirjana (dtl 189). 09.02.2021 saadetud tähitud kirja prooviti kätte toimetada kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil 10.02.2021 kell 13:48, kuid seda ei õnnestunud kätte toimetada. Kostjale jäeti postkasti teatis, et teda ootab tähitud kiri postkontoris. Keegi ei läinud kirjale järele, mistõttu märtsis 2021 tagastati see hagejale hoiutähtaja möödumise tõttu. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
47.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista leppetrahv 10 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 25 eurot. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi kannavad osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi
kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 45% ulatuses, jäävad 45% hageja menetluskuludest kostja kanda. Hagimaterjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.
49.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
50.Hageja esindaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 660 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
52.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
53.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
54.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine
vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
55.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
56.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 6 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2h; Kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning selle osas hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 2h; Kostja 18.01.2024 ja 19.01.2024 seisukohtade ja lisade analüüs, hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine – 2h.
57.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamise ja komplekteerimisega põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Teiste toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 3h ulatuses. Kuigi kostja vastuväited olid mahukad ja ka hageja koostas pikki menetlusdokumente, ei ole tegemist õiguslikult keerukate dokumentidega. Seega on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 440 eurot (4 h min x 110). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
58.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
59.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 560 eurot (100 + 20 + 440), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 45% so 252 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.